3-21-1389/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1389

Haldusasi

AS Kiirkandur kaebus Kohila Vallavolikogu 23.02.2021

otsuse nr 7 „Arvamuse andmine Sutlema II lubjakivikarjääri

maavara

kaevandamise

keskkonnaloa

kehtivusaja

pikendamise ja keskkonnaloale jäätmete käitlemise ning

välisõhu osa liitmise kohta“ osaliseks õigusvastasuse

tuvastamiseks, Kohila Vallavolikogu 25.05.2021 otsuse nr 13

(vaideotsus) osaliseks tühistamiseks ning Kohila valla

kohustamiseks otsustama uuesti arvamuse andmine 2 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Kiirkandur, volitatud esindajad Liis Bergmann

ja vandeadvokaat Margus Kõiva; seaduslik esindaja Tiit Ploom

Vastustaja – Kohila vald, esindaja vallasekretär Anu Suviste

Asja läbivaatamise vorm

Istungil 15.03.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

1.1 Tunnistada Kohila Vallavolikogu 23.02.2021 otsuse nr 7 „Arvamuse andmine Sutlema

II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivusaja pikendamise ja

keskkonnaloale jäätmete käitlemise ning välisõhu osa liitmise kohta“ punktid 1.2, 1.3, 1.4,

1.8 õigusvastaseks.

1.2 Tühistada Kohila Vallavolikogu 25.05.2021 otsus nr 13 (vaideotsus) punktide 3.2, 3.3,

3.4, 3.8 osas.

1.3 Kohustada vastustajat otsustama uuesti arvamuse andmine kaevandamisloa taotluse

kohta kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2. Mõista vastustajalt välja AS Kiirkandur kasuks menetluskulud 4131 eurot (sisaldab

käibemaksu).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.04.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

2(19)

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS-ile Kiirkandur kuulub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas asuv Kruusamäe

kinnistu (kt 31701:001:0366). Kinnistul asuvas Sutlema II lubjakivikarjääris kaevandamiseks

on väljastatud keskkonnaluba nr Rapm-062. Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala

on 5,28 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,08 ha. Kaevandatav maavara on täitekruus

ja ehituslubjakivi. Kaevandamise keskmine aastamäär on loa kohaselt 133 tuh m3.

2. AS Kiirkandur esitas Keskkonnaametile (KeA) taotluse Sutlema II lubjakivikarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa nr Rapm-062 kehtivusaja pikendamiseks (kuni 01.12.2036) ning

keskkonnaloale jäätmete käitlemise osa ning välisõhu osa liitmiseks. Esialgne taotlus on

registreeritud 06.10.2020 ja välisõhu osa sisaldav taotlus 27.01.2021.

3. KeA küsis 16.02.2021 kirjaga DM-111825-14 taotluse kohta arvamust Kohila vallalt.

4. Kohila Vallavolikogu nõustus 23.02.2021 otsuses nr 7 AS Kiirkanduri esitatud Sutlema II

lubjakivikarjääri

maavara

kaevandamise

keskkonnaloa

kehtivusaja

pikendamise,

keskkonnaloale jäätmete käitlemise ja välisõhu osa liitmise taotlusega tingimusel, et

järgnevaid ettepanekuid võetakse arvesse kaevandamisloa pikendamise tingimuste seadmisel

ning kehtiva kaevandamisloa kõrvaltingimusi täiendatakse vastavalt alltoodud punktidele 1.1-

1.5 ja punktide 1.8-1.9 osas täiendatakse või muudetakse kaevandamise seirekava:

1.1. Kaevandamistööd viia läbi vastavalt seirekavale. Seirekava on loa lahutamatu osa.

Seiretulemused esitada loa andjale.

1.2. Mäeeraldiselt on lubatud kaevist kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kella 8.00-

17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu üldjuhul (eraldi

kokkuleppeta) keelatud.

1.3. Mäeeraldise teenidusmaast 600 m raadiuses ja väljaveotee ääres olevate kinnistute

(Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru, Vindi, Metsaveere ja Kuivakünka) omanike kirjalikul

nõusolekul võib töötada tihendatud graafiku alusel, kuid mitte üle 10 järjestikuse päeva aastas.

Tihendatud graafiku alusel toodangu vedamise soovituslik aeg on juuni kuni oktoober.

Maaomanike nõusolek tuleb edastada loa andjale.

1.4. Toodangu väljavedamisel vältida võimalusel sademerohkeid perioode ning tagada

kaevandust teenindavate avalike teede korrashoid ja läbipääsuvõimalused.

1.5. Samaaegselt pole lubatud teha lõhketöid mitmes karjääris korraga (eraldistel, mis on seotud

Sutlema I, Sutlema II ja Sutlema III lubjakivikarjääridega).

1.6. Arvestada lähima 10 aasta jooksul võimalusega, et seoses Rail Balticu raudteetrassi

ehitusega, muutub kaevandamine oluliselt intensiivsemaks võrreldes viimase viie aastaga ning

lähtuvalt sellest määrata kohalike elanike kaitseks sobilikud meetmed (nt aastase maksimaalse

kaevandamismahu määramine vms).

1.7. Arvestada võimalusega, et keskkonnaloa taotluses nimetatud kõige mürarikkamad

tegevused võivad ka lühiajalise tegevusena olulist negatiivset mõju avaldada ning määrata

vajadusel proportsionaalsed (ennetavad) meetmed selliste olukordade vältimiseks.

3(19)

1.8. Kaevandaja tellib esimese kuue aasta jooksul veeproovide (veetaseme ja veekvaliteedi)

analüüsi kaks korda aastas (kevadise suurvee ja suvel miinimumi ajal) Sutlema

lubjakivikarjääridest ühe kilomeetri raadiusesse (mõõdetuna mäeeraldise piirist kinnistu piirini)

jäävatest joogivee salv- ja puurkaevudest (Lümandu külas Kõrgemaa, Pärniku, Ülevainu,

Peetri, Väljaotsa kinnistud; Hageri külas Kipsu ja Roosimaa kinnistud ning Sutlema külas

Kuivakünka, Kivimäe, Metsaveere, Vindi ja Tammetõru kinnistud). Kinnistu omanikku

teavitatakse enne veeproovide võtmist, et omanik saaks soovi korral viibida proovi võtmise

juures. Soovi korral edastab kontaktid kaevandajale vallavalitsus. Veeproovi tulemused

edastatakse kinnistu omanikule. Analüüsitakse seirekavas ette nähtud näitajaid. Juhul kui kuue

aasta seire tulemused näitavad, et märkimisväärseid muutusi joogivee kvaliteedis ei tuvastatud,

teostatakse edasist seiret iga kolme aasta tagant kevadel ja sügisel, välja arvatud seirekavas

nimetatud Kõrgemaa ja Pärniku kinnistute kaevudes, kus teostatakse seiret igal aastal kaks

korda.

1.9. Joogiveekaevude seire teostada atesteeritud proovivõtja poolt.

5. AS Kiirkandur esitas 24.03.2021 vaide Kohila Vallavolikogule ning palus tunnistada

kehtetuks Kohila Vallavolikogu 23.02.2021 otsuse nr 7 osas, milles esitati p-des 1.2-1.9

tingimused kaevandamisloa pikendamise tingimuste seadmisel, kehtiva kaevandamisloa

kõrvaltingimuste täiendamiseks ja kaevandamise seirekava muutmiseks, ning otsustada uuesti

arvamuse andmine.

Kohila Vallavolikogu 25.05.2021 vaideotsusega nr 13 otsustati:

1. Nõustuda osaliselt ettevõtte AS Kiirkanduri esitatud vaidega ning vaadata uuesti läbi

ettevõtte taotlus Sutlema II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr Rapm-

062 kehtivusaja pikendamiseks ning keskkonnaloale jäätmete käitlemise ja välisõhu osa

liitmiseks;

2. Täpsustada varem esitatud kõrvaltingimusi ning vajadusel tuua välja (lisaks eeltoodule)

kõrvaltingimuste seadmise vajadus ja põhjendatus. Otsus edastada vastuseks vaide esitajale

ning varasemalt esitatud kõrvaltingimuste ettepanekute täpsustamiseks KeA-le.

3. Nõustuda ettevõtte AS Kiirkanduri esitatud Sutlema II lubjakivikarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa kehtivusaja pikendamise ja keskkonnaloale jäätmete käitlemise ja

välisõhu osa liitmise taotlusega tingimusel, et järgnevaid ettepanekuid võetakse arvesse

kaevandamisloa pikendamise tingimuste seadmisel ning kaevandamisloa kõrvaltingimusi

täiendatakse vastavalt alltoodud punktidele 3.1-3.4 ja punktide 3.5 ning 3.8-3.9 osas

täiendatakse või muudetakse kaevandamise seirekava:

3.1 Kaevandamistööd viia läbi vastavalt seirekavale. Seirekava on loa lahutamatu osa.

Seiretulemused esitada loa andjale.

3.2 Jätta muutmata ettepanek lisada kaevandamisloa kõrvaltingimusena nõue, et mäeeraldiselt

on lubatud kaevist kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kella 8.00-17.00. L-P ja

riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu üldjuhul (eraldi kokkuleppeta)

keelatud. Alapunktides 3.2.1-3.2.4 on esitatud haldusorgani põhjendused.

3.3 Täpsustada vallavolikogu otsuse nr 7 ettepanekut nr 1.3 järgnevalt: Mäeeraldisel võib

töötada väljaspool p 3.2 ettenähtud kellaaegu ja tihendatud graafiku alusel kirjalikul

kokkuleppel kinnistu omanikega, kelle elamud jäävad mäeeraldise teenindusmaast või

maardla väljaveotee äärest 600 m raadiusesse. Nendeks kinnistuteks on Pärniku, Kõrgemaa,

4(19)

Tammetõru, Kuivakünka ja Välja. Tihendatud graafiku alusel toodangu vedamise

soovituslik aeg on juuni kuni oktoober. Maaomanike nõusolek tuleb edastada loa andjale.

Alapunktides 3.3.1-3.3.2 on esitatud haldusorgani põhjendused.

3.4 Jätta muutmata ettepanek lisada kaevandamisloa kõrvaltingimusena nõue, et toodangu

väljavedamisel tuleks võimalusel vältida sademerohkeid perioode ning tagada kaevandust

teenindavate avalike teede korrashoid ja läbipääsuvõimalused. Alapunktides 3.4.1-3.4.2 on

esitatud haldusorgani põhjendused.

3.5 Jätta muutmata ettepanek lisada seirekavasse täpsustus, et samaaegselt pole lubatud

lõhketöid teha mitmes karjääris korraga (eraldistel, mis on seotud Sutlema I, Sutlema II ja

Sutlema III lubjakivikarjääride kaevandamislubadega). Põhjendused on esitatud ap-s 3.5.1.

3.6 Jätta muutmata ettepanek arvestamaks lähima 10 aasta jooksul võimalusega, et seoses Rail

Balticu raudteetrassi ehitusega, muutub kaevandamine oluliselt intensiivsemaks võrreldes

viimase viie aastaga ning lähtuvalt sellest määrata kohalike elanike kaitseks sobilikud

meetmed (nt aastase maksimaalse kaevandamismahu määramine vms). Põhjendused on

esitatud ap-s 3.6.1.

3.7 Loobuda järgnevast ettepanekust „Arvestada võimalusega, et keskkonnaloa taotluses

nimetatud kõige mürarikkamad tegevused võivad ka lühiajalise tegevusena olulist

negatiivset mõju avaldada ning määrata vajadusel proportsionaalsed (ennetavad) meetmed

selliste olukordade vältimiseks.“

3.8 Muuta vallavolikogu otsuse nr 7 ettepanekut nr 1.8 seirekava täiendamise osas järgnevalt:

Hinnata keskkonnamõjude eelhinnangu raames veelkord kaevandustegevuse võimalikku

mõju lähimatele joogiveekaevudele arvestades mh käesoleva dokumenti punkti 3.6 ning

lisada vajadusel seirekavasse joogivee kvaliteedi ja veetaseme seire lisaks Pärniku ja

Tammetõru kinnistutele, ka teistel lähikinnistutel. Alapunktides 3.8.1-3.8.2 on esitatud

haldusorgani põhjendused.

3.9 AS Kiirkandur Sutlema I ja II lubjakivikarjääri seirekava alusel on tööde teostaja, vastutaja

iga-aastasel seirel AS Kiirkandur vastutav isik, seega pole vaides toodud vastuväide õige.

6. AS Kiirkandur esitas 23.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Kohila

Vallavolikogu 23.02.2021 otsuse nr 7 õigusvastasuse tuvastamist osas, milles Kohila

Vallavolikogu esitas punktides 1.2, 1.3, 1.4, ja 1.8 tingimused kaevandamisloa pikendamisele,

kehtiva kaevandamisloa kõrvaltingimuste täiendamiseks ja kaevandamise seirekava

muutmiseks. Samuti taotleb kaebaja Kohila Vallavolikogu 25.05.2021 otsuse nr 13 tühistamist

p-de 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.8 osas ning Kohila valla kohustamist uuesti otsustama arvamuse andmine

AS Kiirkandur taotlusele Sutlema II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr

Rapm-062 kehtivusaja pikendamiseks ning keskkonnaloale jäätmete käitlemise osa ja välisõhu

osa liitmiseks.

7. Kohus võttis 28.06.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Kohtuistungil 15.03.2022 võttis

vastustaja kaebuse osaliselt õigeks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja palub tuvastada Kohila Vallavolikogu 23.02.2021 otsuse nr 7 osaline õigusvastasus,

tühistada osaliselt Kohila Vallavolikogu 25.05.2021 otsus nr 13 ning kohustada Kohila valda

otsustama arvamuse andmine 2 kuu jooksul uuesti. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja

menetluskulud.

Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 14.02.2022) on kokkuvõtlikult alljärgnevad.

5(19)

1) Formaalselt on vastustaja andnud vaidlustatud otsuse ja vaideotsusega kaevandamisloa

taotlusele arvamuse, millega nõustutakse taotletava tegevusega. Tegelikult kohalik omavalitsus

(KOV) taotlusega ei nõustu ning arvamuses esitatakse kaebaja majandustegevust

ebaproportsionaalselt piiravad ning kulusid suurendavad piirangud. Valla arvamus ei sisalda

piirangute kehtestamise põhjendusi ega tugine tõenditel. Arvamus väljub kohaliku elu

küsimustest ning vald on asunud asendama riiklikke kaalutlusi kohaliku elu kaalutlustega.

Vaideotsusega ei ole vaidlustatud otsuse põhjendamispuudusi ning kaalumisvigasid

kõrvaldatud. Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta ja kaalumata kaebaja poolt 22.04.2021

ärakuulamisel esitatud selgitused.

2) Kohila Vallavolikogule esitatud maavara kaevandamise loa taotluse detailsus võimaldab

täpselt tuvastada kavandatud tegevusega kaasneva mõju ja selle ulatuse. Kaebaja on

vaidemenetluses esitanud kavandatud tegevuse kohta täiendavad selgitused. Kaebaja

ettevõtlusvabaduse piiramine peab olema proportsionaalne ning tuginema vähemalt samaväärse

detailsusega põhjendustele ja jälgitavale kaalutlusotsusele. (HMS § 56) Valla arvamus nendele

tingimustele ei vasta.

3) Kehtiv keskkonnaluba nr Rapm-062 ei sisalda ajalist piirangut maavara kaevandamisele ning

kaevandamine on lubatud ööpäevaringselt. Vaidlustatud otsuse p-ga 1.2 on seatud kaebaja

ettevõtlusvabadust oluliselt piirav tingimus. Vaidlustatud otsuses ei ole esitatud põhjendusi

piirangu kehtestamise eesmärgi kohta.

Kaebaja täidab kõiki keskkonnanõudeid ja ei ületa õigusaktidega sätestatud keskkonnanõudeid

ega piirväärtusi. Vallavolikogule 23.02.2021 istungil vallavalitsuse esindaja poolt esitatud

põhjendused ning taotlusega esitatud andmed kinnitavad, et puudub selline õigusvastane

negatiivne mõju, mille vältimisele saaks vaidlustatud otsuse p 1.2 kaasa aidata. Tingimuses

seatud kellaajaline piirang ei tugine õigusaktidele ja on meelevaldne. Piirang on oluliselt

ulatuslikum korrakaitseseaduse §-ga 56 kehtestatud piirangutest. Vaidlustatud otsuses ei ole

esitatud põhjendusi kaevandamise ja toodangu väljaveo keelamisele nädalavahetustel ja

riiklikel pühadel.

Kaebaja selgitas vastustajale 22.04.2021 ärakuulamise käigus täiendavalt piirangu negatiivset

mõju kaebaja majandustegevusele. Kaebaja selgitustega arvestamata jätmist ei ole vastustaja

põhjendanud. Kuigi juba kaebaja ja Kohila valla esindajate kohtumisel 13.01.2021 pakkus

kaebaja kompromissina välja purustamistööde ajalise piirangu 08.00-19.00 ning materjali

väljaveo ajalise piirangu 08.00-20.00, ei ole vastustaja seda alternatiivi (ega muud ajalise

piirangu kestvust) vaideotsuses kaalunud ega ettepanekuga mittenõustumist põhjendanud.

Kaebaja ettepaneku esitamist kinnitab vastustaja 23.08.2021 menetlusdokumendi lisana 2

esitatud 14.01.2021 e-kiri.

Vaideotsuse p 3.2 kohaselt tugineb piirang eesmärgile järgida Sutlema maardlas välja

kujunenud tava. Väidetavat tava ei eksisteeri ning piirang on meelevaldne. Loa andja on

teadlikult kaebaja taotluste alusel kujundanud lähestikku asetsevates karjäärides töökorralduse,

mille alusel kahes karjääris kehtivad kellaajalised piirangud, kuid ühes karjääris saab töö

vajaliku paindlikkuse tagamiseks jätkuda ka väljaspool piirangute aega. Võimalus toota

materjali Sutlema II karjääris on kolmest karjäärist koosneva üksuse (Sutlema I, Sutlema II ja

Sutlema III) majandusliku tasuvuse ja konkurentsivõime eelduseks. Mitte ükski kehtiv maavara

kaevandamise keskkonnaluba ei näe ette kõrvaltingimust, mille kohaselt peaks kellaajalise

piirangu kehtestama ka Sutlema II karjääris. Kaebaja nõustus Sutlema III lubjakivikarjääri

keskkonnaloa Rapm-104 andmisel ja Sutlema I lubjakivikarjääri keskkonnaloa Rapm-059

kehtivuse pikendamisel muudetud tingimustega ainult arvestades sellega, et Sutlema II

lubjakivikarjääri suhtes ajalised piirangud ei kohaldu. Vastustaja on 23.08.2021 vastusega

6(19)

esitanud KeA vastuse teabepäringule, milles väljendatakse arvamust, et Sutlema II ja Sutlema

I lubjakivikarjääride tööajad ei saa erineda. Kiri on kaebaja jaoks üllatuslik ning loa omajat

KeA selle arvamuse koostamisel menetlusse ei kaasanud. Ainult veidi üle kahe aasta enne

esitatud kirja koostamist oli KeA otsustanud mitte kohaldada Sutlema II lubjakivikarjääri suhtes

ajalisi piiranguid. Sellist loa tingimust saab KeA kaaluda ja otsustada ainult loa muutmise

menetluses, mitte kolmanda isiku teabenõudele vastates.

Vaideotsuse p 3.2.4 kohaselt on kõrvaltingimus seatud mürahäiringu vähendamiseks ja selle

ennetamiseks. Sutlema II karjääri hõlmav eksperthinnang (lk 9-10) ja Sutlema

lubjakivikarjääride kumulatiivset mõju analüüsinud keskkonnamõju hindamise (KMH)

aruanne (lk 34) kinnitavad, et väljaspool karjääri ei levi lubatud piirnorme ületav müra. Kohila

Vallavolikogu 23.02.2021 istungil selgitas vallavalitsuse esindaja, et kohalike elanike

kinnitusel puudub Sutlema II karjääris müraprobleem ning rajatud kaitsevallid täidavad oma

eesmärki. Viide mürahäiringule on täielikult paljasõnaline ega saa olla piirangu kehtestamise

aluseks.

Vaideotsuse p-s 3.2.3 käsitleb vastustaja leevendusena võimalust sõlmida kokkulepped

piirkonna kinnistuomanikega. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja senine majandustegevus on

õiguspärane ega ole toonud kaasa tõendatud ülenormatiivset mõju. Sellises olukorras on

kaebaja majandustegevuse jätkamise eraisikutega kokkulepete sõlmimisest ilmselgelt

ebaproportsionaalne tingimus. Valla arvamus ei sisalda kokkulepete sõlmimiseks kriteeriume

ja piirkonna kinnistute omanikel on võimalik kokkuleppest keelduda meelevaldselt, tegevuse

tegelikku mõju kaalumata ja arvestamata.

23.08.2021 menetlusdokumendi p-s 7.4 möönab vastustaja, et kohalike elanike jaoks on

mürahäiring vastuvõetav. Kuna vastustaja seisukohad on vastuolulised ja ei tugine ühelegi

mõõtmisele või uuringule, pöördus kaebaja tegelike mõjutuste väljaselgitamiseks Terviseameti

poole. Mürauuringu eesmärgiks oli Sutlema II lubjakivikarjääris toimuvate tehnoloogiliste

protsesside poolt tekitatud tööstusmüra tasemete määramine lähedalasuvate elamute maa-

aladel. Uuringu korraldamisel olid müratundlikeks objektideks Raplamaal Kohila vallas

Sutlema II lubjakivikarjääri poolse piiri läheduses olevad eluhooned Lümandu ja Hageri külade

maa-aladel. Müra mõõtmise ajal olid valitud mõõtmispunktide suhtes peamisteks

müraallikateks Sutlema II lubjakivikarjääris töötavad purustamis-, sorteerimis- ja

laadimismasinad, samuti veokid. Päevasel ajal võis mõõtmise tulemusi mõjutada autoliiklus

karjääriga külgneval Ääsmäe-Hageri kõrvalmaanteel. Terviseameti 08.02.2022 müra mõõtmise

aruanne nr 6/4-6-2/2020 kinnitab ülenormatiivsete mõjutuste puudumist. Aruande kohaselt

võib mõõtmispunktide paiknemiskohal Sutlema II lubjakivikarjääriga ümbritsevatel

elamualadel karjääri tehnoloogiliste seadmete tööst tingitud müratase päevasel ajal olla

vahemikus 35-44 dBA ja öisel ajal jääb müratase vahemikku 26-35 dBA. Tööstusmüra

maksimaalsed tasemed (LpA,max) Sutlema II lubjakivikarjääriga piirnevatel maa-aladel võivad

päeval küündida 59 dBA-ni ja öösel 51 dBA-ni.

Müra hinnatud tasemeid võrreldakse normväärtustega päevases ja öises ajavahemikus ja müra

hinnatud tase ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

sätestatud normtasemeid. Keskkonnaministri määruse § 6 lg 2 kohaselt ei tohi maksimaalne

müratase ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud

normtaset rohkem kui 10 dBA. Müra mõõtmise aruande tulemusi tuleb võrrelda

keskkonnaministri määruse lisas 1 esitatud tööstusmüra piirväärtustega elamumaa-aladel.

Päevasel ajal (07.00-23.00) on müra piirtasemeks 60 dBA (maksimaalne müratase p-s 2.4.3

viidatud alusel kuni 70 dBA) ja öisel ajal (23.00-07.00) on müra piirtasemeks 45 dBA

(maksimaalne tase p-s 2.4.3 viidatud alusel 55 dBA). Kõik Terviseameti 08.02.2022 müra

7(19)

mõõtmise aruandes esitatud väärtused jäävad oluliselt allapoole lubatud piirtasemeid.

Kõrgemaa kinnistu omanik E.T. keeldus müra mõõtmise seadmete oma kinnistule

paigaldamisest. Samas kinnitas ta, et müra tase nende koduaias lubatud piire ei ületa.

4) Vaidlustatud otsuse p-s 1.3 esitatud tingimust on vaideotsuse p-ga 3.3 täpsustatud.

Vallavolikogu on vaideotsuses laiendanud piirangu ulatust. Vaidlustatud otsuse kohaselt pidi

kaebaja sõlmima kokkulepped kinnistute omanikega, kelle elamud jäävad mäeeraldise

teenindusmaast 600 m raadiusesse. Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast

600 m raadiuses on kolm elanikega kinnistut – Pärniku, Kõrgemaa ja Tammetõru. Vaideotsuses

on kokkuleppe nõudeõigusega kinnistute ringi laiendatud ning õigustatud isikute ringi

mõõdetakse maardla väljaveotee äärest. Karjääride Sutlema I, II ja III ühine väljaveotee lõpeb

Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaal ja jätkub sealt riigiteena. Muudatuse tulemusena

kaasatakse kokkuleppe nõudeõigusega kinnistute ringi Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru,

Kuivakünka ja Välja kinnistud. Sellist muudatust ei ole vaideotsuses käsitletud ega

põhjendatud. Vaidlustatud otsuse p 1.3 ja vaideotsuse p 3.3 on tervikuna meelevaldsed. Valla

arvamusest ei selgu, millise eesmärgiga ja põhjendustega seatakse tingimus kirjaliku nõusoleku

saamiseks töötamisel nn tihendatud graafiku alusel. Vaideotsuse p-s 3.3.1 nimetatud tava ei

eksisteeri ning tegemist on meelevaldse väitega ebaproportsionaalse piirangu kehtestamiseks.

Esiteks on 600 m raadius mäeeraldise teenindusmaast või maardla väljaveotee äärest täiesti

meelevaldne. Vastustaja ei esita sellise ala piiritlemisel mitte ühtegi põhjendust ja see ei tugine

andmetele kaebaja taotletava tegevuse kohta. Tingimuse meelevaldsust iseloomustab maardla

väljaveotee äärest 600 m raadiuses kinnistute kaasamine. Kaebaja esitas 22.04.2021

ärakuulamisel selgitused selle kohta, et kaebaja kasutab väljaveoks ainult ühte teed, mis kulgeb

läbi mäeeraldiste otse riigiteele. Kasutatav tee ei jookse majade vahelt läbi ning seetõttu on

piirangud väljaveoteele põhjendamata. Esitatud selgitusi ei ole vaideotsuses kaalutud ning

nendega arvestamata jätmist ei ole põhjendatud. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja

vastuväited ka selle osas, et ühe kinnistu omanik on juba võtnud kohustuse taluda Sutlema II

karjääris aastaid kestnud majandustegevust. Vaidlustatud otsuses ei saa täiendavate piirangute

kehtestamisel tugineda Kõrgemaa kinnistule ulatuvate õiguspäraste mõjutuste piiramisele.

Kaebajaga Sutlema II maardla aluse kinnistu võõrandamiseks sõlmitud lepingu alusel on

Kõrgemaa kinnistu omanikud mh võtnud kohustuse taluda Sutlema II lubakivikarjääris

kaevandamistööde teostamist, maavara ammendamist, maavara kaevandamise loa muutmist ja

loa kehtivusaja pikendamist. Seega ei saa kaebaja taotlus tuua Kõrgemaa kinnistu suhtes kaasa

õigusvastaseid mõjutusi, mis võiksid olla aluseks valla poolt kitsenduste või piirangute

nõudmisele. Vastustaja ei ole selle vastuväitega arvestamata jätmist põhjendanud.

Teiseks ei ole esitatud tingimuse ning 600 m raadiuse määramise aluseks Sutlema II

mäeeraldisest lähtuv õigusvastane negatiivne mõju. Tingimusega hõlmatud kinnistutele ei levi

ülenormatiivne või õigusvastane mõju, mille talumine eeldaks eraldi kokkulepet kinnistute

omanikega. Kaebaja tegevus on õiguspärane 200, 500 ja 800 m kaugusel mäeeraldise

teenindusmaast ning väljaveotee äärest. Seatud 600 m piir ei erista õiguspäraste ja õigusvastaste

mõjutuste ala, sest selliseid mõjutusi ei eksisteeri. Kaebaja tegevus Sutlema II karjääris on seni

olnud

ja

jätkub

taotluse

kohaselt

täielikult

kooskõlas

õigusaktidega

sätestatud

keskkonnanõuetega. Maavara kaevandamisel ei ületata õigusaktidega seatud piirväärtusi.

Kolmandaks on vastustaja ületanud temale seaduse antud pädevuse piire ning andnud piirkonna

kinnistute omanikele õigusvastaselt kujundusõiguse kaebaja keskkonnaloa realiseerimise

ulatuse üle. Sisuliselt on KOV valinud meelevaldselt välja teatud isikud, kellele on õigusliku

aluse või põhjenduseta antud halduskorraldusõigus kaebaja majandustegevuse üle. Vastustaja

on pelgalt 600 m raadiuse määramisega omistanud selles alas kinnistuid omavatele isikute

avalik-õiguslike volitustega avalik-õiguslikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku rolli.

8(19)

Füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja KOV avaliku halduse ülesannete iseseisvaks

täitmiseks volitamine on võimalik ainult seaduse reservatsiooni alusel ning halduskoostöö

seaduses sätestatud korras. Ühtegi eeldust sellise volituse andmiseks vastustaja poolt täidetud

ei ole.

Neljandaks võib valla arvamus tuua kaasa õigusvastase haldusakti andmise KeA poolt.

Maapõueseaduse (MaaPS) § 48 kohaselt annab keskkonnaloa maavara kaevandamiseks KeA.

Samas on vastustaja arvamus loa andjale kohaliku elu küsimuste osas siduv (Riigikohtu

10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10). Vastustaja seatud tingimus välistab sisuliselt KeA lõpliku

otsuse langetamise selle kohta, kas ja millistel tingimustel on kaevandamine lubatud. Olulises

osas jääb keskkonnaloa realiseerimine ning riiklikult vajaliku maavaravaru kasutusele võtmine

sõltuvusse füüsilistest isikutest, kelle otsused ei ole kontrollitavad, vaidlustatavad ega

läbipaistvad.

Viiendaks on valla arvamus vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning kaalutlusõiguse

teostamise piiridega. Kaebaja pannakse valla arvamuse tulemusena olukorda, kus ta peaks

õiguspärase ja täielikult õigusaktide nõudeid järgivas majandustegevuses sõlmima

majandustegevuse

jätkamiseks

kirjalikke

kokkuleppeid

halduseväliste

kolmandate

osapooltega. Selline tingimus ei tulene seadusest ja ei ole kontrollitav. Sisult avalik-õiguslike

kitsenduste seadmise pädevuse edasivolitamine kohalikele elanikele on õigusvastane ja välistab

kaebaja jaoks õiguskaitsevahendite kasutamise ka meelevaldse keeldumise või meelevaldsete

tingimuste seadmise korral.

5) Vaidlustatud otsuse p 1.4 sätestab tingimuse, mis vaideotsuse p-s 3.4 jäeti tingimus

muutmata. Valla arvamus on üldsõnaline, ei sisalda mis tahes kriteeriume ning ei ole

kontrollitav. Kaevandamise ja toodangu väljaveo aja oluline piiramine pikendab mäeeraldise

maavaravaru ammendamise perioodi ning lükkab edasi karjäärialuse maa korrastamist.

Kaebaja esitas 22.04.2021 ärakuulamisel selgitused selle kohta, et valla arvamusega esitatud

tingimuse täitmine ei ole kaebaja pädevuses. Sutlema I, Sutlema II ja Sutlema III ühine

väljaveotee lõpeb Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaa piiril ning jätkub sealt alates

riigiteena. Tegemist ei ole kohaliku teega, mille suhtes piirangute kehtestamine kuuluks

vastustaja pädevusse. Piiranguid ja tingimusi avaliku tee kasutamisele saab seada

Transpordiamet. Avalik tee on avatud kõigile ning ainult kaebajale tee haldamise õigust

mitteomava KOV poolt keskkonnaloa kaudu piirangute seadmine on ebaproportsionaalne ning

põhjendamatu. Vaideotsuse p-st 3.4 nähtuvalt ei olnud vastustaja eesmärgiks seada kaebaja

jaoks siduvat tingimust – tegemist „võimalusel“ hea tahte ja tava kohaselt rakendatava

tingimusega. Seatud tingimus ei ole vajalik, väljub KOV pädevusest ning on sisuliselt

põhjendamata. Samas toob see kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive, kuna tingimuse

ebamäärasusest tulenevalt on võimatu prognoosida seda, millist olukorda käsitletakse tulevikus

loa tingimusi rikkuvana.

23.08.2021 menetlusdokumendi p-s 9 möönab vastustaja, et vaidlustatud otsuse p-s 1.4 esitatud

tingimus oli mõeldud tähelepanu juhtimisena. Tingimusel puudub legitiimne eesmärk.

6) Vaidlustatud otsuse p-s 1.8 esitatud tingimus on vaideotsuse p-s 3.8 sõnastatud ümber

järgmisena: „Hinnata keskkonnamõjude eelhinnangu raames veelkord kaevandustegevuse

võimalikku mõju lähimatele joogiveekaevudele arvestades mh käesoleva dokumenti punkti 3.6

ning lisada vajadusel seirekavasse joogivee kvaliteedi ja veetaseme seire lisaks Pärniku ja

Tammetõru kinnistutele, ka teistel lähikinnistutel.“ Vaideotsuse p-s 3.8.1 selgitatakse, et

kaevandamistegevuse oluliseks negatiivseks mõjuks võib olla ümberkaudsete joogiveekaevude

veetaseme ja -kvaliteedi muutus. Vaideotsuse kohaselt on seatud tingimuse näol tegemist

9(19)

ennetava meetmega. Vaideotsuse p 3.8.2 kohaselt tuleb seirekavasse jätta vähemalt Pärniku ja

Tammetõru kinnistute joogiveekaevude seire, kui keskkonnamõjude eelhinnangu kohaselt ei

ole eeldust arvata, et kaevandamise mõju kaugemate kinnistuteni ulatub.

Esiteks on Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel lubjakivi kaevandamisega kaasnevate

keskkonnamõjude eksperthinnang. Ekspertarvamuses selgitatakse, et Sutlema mäeeraldise

sügavuse on määranud põhjavee tase. Põhjavee kaitseks on kavandatavate karjääride põhja

jäetud ligikaudu meetripaksune paekiht. Kuna lõhkamine toimub põhjavee tasemest kõrgemal,

siis lõhkegaasid vette ei satu ja vee reostumist ei toimu (lk 7). Teiseks on Sutlema III

lubjakivikarjääri osas läbi viidud KMH, mis käsitleb ka Sutlema II lubjakivikarjääri mõju ning

kolme karjääri kumulatiivset mõju. KMH aruande p-s 9 nenditakse hindamistulemuste

kokkuvõttena, et Sutlema I ja II lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja tehtud seired (seismoseire,

kaevuvee kvaliteedi seire) on näidanud, et senise kaevandamisega ei ole kaasnenud olulisi

negatiivseid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 61 kohaselt on eelhinnang KMH aruandest oluliselt väiksema mahuga töö.

Eelhinnangu sisendiks saavad olla olemasolev eksperthinnang ja olemasoleva KMH aruande

materjalid. Korduv eelhinnang ei saa anda kavandatud tegevuse mõju kohta uut teavet. Esitatud

tingimus on põhjendamata ning selgitatud ei ole, millist olemasoleva keskkonnamõju kajastava

teabe alusel võimalikku õigusvastast negatiivset tagajärge soovitakse ära hoida. Puuduvad

andmed ja analüüsid Sutlema lubjakivikarjääridest 1 km raadiuse määramiseks. Tegemist on

ebaproportsionaalse tingimusega, mis toob kaebajale kaasa täiendavad kulud ja riivab kaebaja

subjektiivseid õigusi.

Vastustaja on jätnud tähelepanuta ja kaalumata kaebaja poolt 22.04.2021 ärakuulamisel esitatud

selgitused. Kaebaja selgitas, et Sutlema II karjääris ei kaevandata allpool põhjaveetaset. Taolise

seirenõude seadmine oleks põhjendatud ja joogivee kvaliteeti võiks mõjutada see, kui

kavandataks kaevandamist allpool põhjaveetaset. Põhjavee kaitseks säilib ka pärast

kaevandamist 1 meetrine puhverkiht.

Keskkonnamõjude eelhinnangu andmise üle otsustamine kuulub KeA pädevusse. Riigikohus

on leidnud, et keskkonnakaitselistes küsimustes peaksid kohalikud omavalitsused eelduslikult

lähtuma KeA seisukohast või näitama, miks oli viimane puudulik (haldusasi nr 3-3-1-31-16).

Seda vastustaja teinud ei ole.

7) Vastustaja ei ole ka vastuses kaebusele piiritlenud ega põhjendanud, milles väidetav

õiguspärane avalik huvi ja mõju KOV ülesande täitmisele seisneb. Kuna väidetava avalik huvi

on piiritlemata, ei ole võimalik hinnata kaebaja ettevõtlusvabaduse ja huvide piiramise

proportsionaalsust ja tasakaalu (PS § 11 kommentaarid, RKPJKo 21.06.2004, nr 3-4-1-9-04,

p 16). Vastustaja 23.08.2021 vastus kinnitab, et tegelikult on vastustaja kaebaja

majandustegevusele ja ettevõtlusvabadusele piirangud seadnud üksikute isikute erahuvi

kaitseks. Käsitledes kohalike elanike väidetavaid ja konkretiseerimata huvisid kohaliku elu

küsimusena on vastustaja täielikult loobunud selgitustest ja põhjendustest selle kohta, milles

seisneb väidetav ülemäärane mõju, keda see mõjutab, kuhu mõjutused levivad ning miks valiti

arvamuses esitatud kitsendused. Vastustaja ei ole kaalunud piirangute ja tingimuste

proportsionaalsust. Vastustaja kordab väidetavat kohalike elanike protesti ilma selle

põhjendatust ratsionaalselt kaalumata ja motiveerimata.

Vastustaja tõrjub väiteid ebaproportsionaalsete piirangute kohta viitega Riigikohtu 09.10.2019

lahendi nr 3-17-796 p-s 16 toodud seisukohale, mille kohaselt ettevõtlusvabadus ei anna isikule

õigust nõuda, et ta saaks kasutada maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides.

Viidatud turba tootmist käsitlev lahend ei ole siin asjakohane. Vastustaja andis arvamuse

taotlusele, mis käsitles juba antud kaevandamise keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist.

10(19)

MaaPS § 1 lg 1 seab eesmärgi tagada lisaks maapõue kasutamise majanduslikule otstarbekusele

ka selle keskkonnasäästlikkus. Sama põhimõtet väljendavad MaaPS kaevandamisloa andmisest

keeldumise sätted, millest tuleneb, et kui mõne maavaravaru kaevandamist alustatakse, tuleks

see ammendada (RKHK 21.02.2017 nr 3-3-1-26-16).

8) Vastustaja esitas 23.08.2021 menetlusdokumendiga vahetult enne vaidlustatud otsuse

andmist peetud kirjavahetuse A.T.ega, mida vastustaja käsitleb kohalike elanike

seisukohtadena. Teisi kaebaja tegevusest väidetavalt mõjutatud isikuid ei ole vastustaja

avaldanud. A.T.e erahuvi ei ole samastatav kogukonna huviga. A.T.e kinnistule ei ulatu

ülenormatiivsed mõjutused. Vaidlustatud otsuse aluseks on A.T.e ja E.T.e vastumeelsus

Sutlema II lubjakivikarjääris majandustegevuse jätkamise vastu, mis ei saa olla piirangute

seadmisel legitiimseks eesmärgiks.

Kaebaja on esitanud väljavõtte 09.05.2018 kinnistu müügilepingust, milles Kõrgemaa kinnistu

omanikud E.T. ja A.T. võtsid kohustuse taluda Sutlema II lubjakivikarjääris kaevandamistööde

teostamist, maavara ammendamist, maavara kaevandamise loa muutmist ja loa kehtivusaja

pikendamist, samuti kohustuse mitte teha ise või kolmandate isikute kaudu mistahes takistusi

lepingu esemel toimuvate kaevandamistööde teostamisel, et kaebaja saaks Sutlema II

lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara ammendada. A.T. on esitanud kaebajale ka kirjaliku

kinnituse, et ei tee mingisuguseid takistusi töötada Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldisel

tihendatud graafiku alusel aastaringselt. Ühtlasi on E.T. kaebajale kirjalikult kinnitanud, et

Kõrgemaa kinnistul ei ületa Sutlema II lubjakivikarjääri mäeeraldise müra tase lubatud piire.

9) Vastustaja ei ole tõendanud ega käsitlenud kaebaja tegevusest lähtuvat keskkonnaohtu, mõju

kohalike elanike elukeskkonnale või muid rikkumisi. Pädevate haldusorganite seisukohad

kinnitavad, et kaebaja tegevusega Sutlema II lubjakivikarjääris ning piirnevatel mäeeraldistel

ei ole kaasnenud keskkonnaohtu, keskkonnakahju või kahjulikku mõju kohalike elanike

elukeskkonnale. Kaebaja tõendab seda järgmiste dokumentaalsete tõenditega: a) Terviseamet

kinnitas 05.10.2021 teabenõude vastuses nr 5-7/21/8817-4, et Sutlema II lubjakivikarjääri müra

kohta ei ole Terviseametile viimase 10 aasta jooksul kaebusi esitatud; b) Terviseamet kinnitas

22.09.2021 teabenõude vastuses nr 5-7/21/8817-2, et Sutlema I või Sutlema III

lubjakivikarjääride müra kohta pole Terviseametile viimase 10 aasta jooksul kaebusi esitatud;

c) KeA kinnitas 27.09.2021 vastuses teabenõudele nr 2-6/21/390-4, et KeA-le (varasemalt

Keskkonnainspektsioon) ei ole laekunud kaebusi müra ega tolmu kohta Sutlema II

lubjakivikarjääris perioodil 01.09.2016–22.09.2021. Samuti pole KeA perioodil 01.09.2016–

22.09.2021 järelevalve käigus fikseerinud rikkumisi Sutlema II lubjakivikarjääris; d) KeA

kinnitas 27.09.2021 vastuses teabenõudele nr 2-6/21/390-3, et KeA-le (varasemalt

Keskkonnainspektsioon) ei ole laekunud kaebusi müra ega tolmu kohta Sutlema I või Sutlema

III lubjakivikarjääris perioodil 01.09.2016–22.09.2021. Samuti pole KeA perioodil

01.09.2016–22.09.2021 järelevalve käigus fikseerinud rikkumisi Sutlema I ega Sutlema III

lubjakivikarjääris.

Vaidlust ei saa olla, et kaebaja senine majandustegevus on õiguspärane ega ole toonud kaasa

mis tahes tõendatud ülenormatiivset mõju. Puudub alus eeldada, et selline mõju tekiks Sutlema

II lubjakivikarjääris keskkonnaloa nr Rapm-062 alusel kaebaja tegevuse jätkamisel.

10) Vastustaja põhjendab kaebaja majandustegevusele seatud piiranguid vastuses kaebusele

väitega, et kaevandamisega tegeletakse väga lähedal eluhoonetele ja esitab väite, nagu oleks

lähim elumaja ca 270 m kaugusel. Esitatud väide on eksitav, sest vastustaja on esitanud

vahemaa Kõrgemaa kinnistul asuvast kõrvalhoonest mäeeraldise teenindusmaa piirini. Ka jääb

arusaamatuks, milliseid mõjutusi milliste konkreetsete piirangutega vastustaja soovib vältida –

pelgalt kahe objekti omavaheline kaugus seda ei selgita. Vahemaa Sutlema II lubjakivikarjääri

11(19)

mäeeraldise piirist lähima Kõrgemaa kinnistu asuva eluhooneni on 365 m. Mäeeraldise

teenindusmaa asub eluhoonest 305 m kaugusel, kuid sellel alal maavara ei kaevandata.

Teenindusmaal tehtavad tööd seonduvad ainult katendi (sh mulla) ja sõelmete ladustamisega

kaitsevallidesse, s.o tööd, mis on otseselt suunatud mäeeraldiselt lähtuvate mõjutuste leviku

vältimisele. Kõrgemaa kinnistul asuvat eluhoonet lahutab mäeeraldisest mets ja kõrge

kaitsevall. 23.08.2021 menetlusdokumendi p-s 7.4 möönab vastustaja, et mürahäiringut aitavad

leevendada kaitsevallid. Müratõkkevallid välistavad ebasoodsate mõjutuste leviku ja eraldavad

mäeeraldise visuaalselt ümbritsevast keskkonnast. Sutlema II lubjakivikarjääri teenindusmaal

asuva müratõkkevalli suhteline kõrgus on ca 8 m Kõrgemaa kinnistu maapinna kõrguse suhtes.

Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaal asuva müratõkkevalli suhteline kõrgus on ca 2,5-7

m Ääsmäe – Hageri kõrvalmaantee nr 11247 kõrguse suhtes, tõustes põhja suunas.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 14.02.2022) ja kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

1) Kohila vald on andnud Kohila Vallavolikogu 23.02.2021 otsusega nr 7 ning Kohila

Vallavolikogu 25.05.2021 otsusega nr 13, mis moodustavad terviku, nõusoleku AS Kiirkandur

taotlusele Sutlema II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr Rapm-062

kehtivusaja pikendamiseks ning keskkonnaloale jäätmete käitlemise osas ning välisõhu osa

liitmiseks. MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldub KeA kaevandamisloa andmisest ainult juhul,

kui KOV ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Kuivõrd KOV ei ole keeldunud nõusolekust

loa andmiseks, on loa andjal võimalik teha diskretsiooniotsus ja luba väljastada (RKHK

10.06.2010 nr 3-3-1-38-10, p 17).

2) Vastustaja ei nõustu, et kaebaja ettevõtlusvabadust on piiratud ebaproportsionaalselt.

Riigikohus on selgitanud, et ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda, et ta saaks kasutada

maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides (RKHK 09.10.2019 nr 3-17-796,

p 16). Maavara kaevandamine, on keskkonda, sh inimeste elukeskkonda, oluliselt mõjutav

tegevus. Tegeledes kaevandamisega väga lähedal eluhoonetele, kusjuures lähim elumaja on ca

270 m kaugusel, tuleb kaebajal arvestada kohalike elanike elukeskkonna tagamiseks vajalike

mõistlike piirangutega. Kohaliku elu küsimusena on kohalike elanike huvide kaitsmine KOV

pädevuses. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõike 3 punktile 1

otsustab ja korraldab omavalitsusüksus lisaks neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud

teiste seadustega, näiteks MaaPS § 49 lg 6. Keskkonnakaitselised kaalutlused võivad põimuda

KOV pädevusvaldkonda kuuluva kohaliku huviga. Kaevandamine võib mõjutada KOV

ülesande täitmist. Kuigi ka KeA peab loamenetluses kontrollima kaevandamisest tulenevat

mõju keskkonnale, on KOV-il oma ülesannete täitmise raames õigus anda sellistele küsimustele

oma hinnang (RKHK 09.10.2019 nr 3-17-796, p 11).

3) Vastustaja nõustub, et kaebaja aktsepteeris Sutlema II keskkonnaloale lisatavaid ajalisti

piiranguid, kuid ei nõustu väitega, et kaebaja pakkus kompromissettepanekuna 13.01.2021

toimunud kohtumisel kaevandamise ja väljaveo ajalise piirangu osas just kaebuses väljatoodud

kellaaegasid, kuna kohtumise kohta puudub mõlemapoolselt allkirjastatud protokoll. Ühtlasi

kohtumisel pakkus kaebaja välja, et ajalise piirangu osas on nad nõus tegema kohalike elanikega

ka eraldi kokkuleppeid. Kuigi kaebuses viidatud veebikohtumisel (22.04.2021) selgitas

kaebaja, et eraldi kokkuleppe sõlmimiseks eeldas kaebaja kohtumist teiste huvitatud

osapooltega (kohalike elanikega), ei täpsustatud seda jaanuarikuu kohtumisel ning seetõttu

andis KOV esindaja soovi kohtumise osas küll kohalikele elanikele (esindajale A.T.ele) edasi,

kuid ei saanud neid kohtumise olulisuses veenda, kuna kaebaja poolt polnud kohtumise

olulisust selgelt ja üheselt väljendatud.

12(19)

Vastustajal ei ole Sutlema II keskkonnaloa menetlusprotsessis edastatud teavet, justkui oleks

loa andja teadlikult ja kaebaja taotluste alusel kujundanud lähestikku asetsevates karjäärides

töökorralduse, millega on kujundatud ettevõtte jaoks võimalus vähemalt ühes karjääris töö

vajaliku paindlikkuse tagamiseks jätkuda ka väljaspool piirangute aega. Seega vastustaja ei

nõustu, justkui oleks eeltoodu pidanud olema KOV arvamuse andmisel alusinfo. HMS ja

MaaPS tulenevalt saab käsitletava keskkonnaloaga tingimusi ja piiranguid seada vaid

konkreetse loa suhtes, mis tähendab, et ka KeA peaks loa väljastamisel lähtuma vaid konkreetse

karjääri tegevuse kujundamisest.

Väide loa andja teadliku töökorraldamise kujundamise kohta on tõendamata, kuna Sutlema III

lubjakivikarjääri kehtiv keskkonnaluba (Rapm-104) on väljastatud KeA poolt 03.09.2018

korraldusega nr 1-3/18/21921, kuid viimati oli KeA menetluses Sutlema II keskkonnaluba

(Rapm-062) 2016. a, mil loa kehtivust pikendati kuni 01.12.2021 (15.11.2016 korraldus 1-

3/16/28002). Keskkonnaloale nr Rapm-104 (Sutlema III) on mh lisatud järgmised tingimused:

a) Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 8.00-17.00. L-P ja

riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud; b) Mäeeraldise teenidusmaast

600 m raadiuses ja väljaveotee ääres olevate kinnistute omanike kirjalikul nõusolekul võib

töötada tihendatud graafiku alusel. Tihendatud graafiku alusel toodangu vedamise soovituslik

aeg on mai ja september. 2018. a pikendati ka maardlal asuva kolmanda, Sutlema I

lubjakivikarjääri, keskkonnaluba (Rapm-059) (KeA 29.11.2018 korraldus nr 1-3/18/28573),

kuhu on samuti lisatud eeltoodud tingimused. Seega on kaevandamise ja väljaveoga seotud

kellaaegade piirangu soov ning vajadus kohalike elanike poolt ilmnenud pärast viimast Sutlema

II keskkonnaloa menetlusprotsessi. KeA vastuses kohaliku elaniku teabepäringule (18.03.2019

kiri nr 12-1/19/3859-2) väljendatakse selgesti, et „Kuna Sutlema II lubjakivikarjäär on

praktiliselt ümbritsetud kahe eelneva karjääri poolt ning sealse toodangu väljavedu saab

toimuda läbi Sutlema I lubjakivikarjääri, siis ei saa ka sealsed tööajad erineda“, mis tõendab,

et esitatud kaebaja väide pole tõene.

Kaebuses viidatud vallavalitsuse esindaja selgitusega 23.02.2021 istungil sooviti edasi anda

kohalike esindajalt saadud tagasisidet, et kohalike elanike jaoks on aktsepteeritav, et

kaevandustegevus- ja väljavedu tööpäeviti kella 8.00-17.00 toimub ning nimetatud kellaaegadel

on mürahäiring nende jaoks vastuvõetav, kuna ettevõtte tegevus eeldab kaevandamistegevust

ning väljavedu ning tegevus ei ole siiani toimunud karjäärides ka suvisel perioodil igapäevaselt.

Samuti aitavad mürahäiringut osaliselt leevendada rajatud kaitsevallid. Ajalise piirangu

erikokkuleppe sõlmimisel on piirkonna kinnistute omanikel võimalik kokkuleppest keelduda,

kuid kohalike elanike esindaja on vastustajale kinnitanud, et kohalikud on kaevandajale nõus

vastu tulema, kui kaevandaja peab kinni esitatud tingimustest, mis on täpsustusena välja toodud

Kohila Vallavolikogu 25.05.2021 otsuse nr 13 punktis 3.3.2.

4) Vastustaja nõustub, et Kohila Vallavolikogu 23.02.2021 otsuse nr 7 punktis 1.3 ning

25.05.21 otsuse nr 13 punkti 3.3 sõnastus on erinevad. Erinevus on tekkinud ekslikult

sõnastatud tingimuste osas ning seetõttu on seda otsuses nr 13 korrigeeritud. Otsuses nr 7 on

tingimus sõnastatud „Mäeeraldise teenidusmaast 600 m raadiuses ja väljaveotee ääres olevate

kinnistute (Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru, Vindi, Metsaveere ja Kuivakünka) omanike

kirjalikul nõusolekul võib töötada tihendatud graafiku alusel, kuid mitte üle 10 järjestikuse

päeva aastas.“ Vastavalt eesmärgiga seada keskkonnaloale võimalikult täpsed tingimused,

millega kaevandaja peab arvestama, on üheseks mõistmiseks parandatud esialgset sõnastust ja

vormistatud see järgnevas sõnastuses „Mäeeraldisel võib töötada väljaspool p. 3.2 ettenähtud

kellaaegu ja tihendatud graafiku alusel kirjalikul kokkuleppel kinnistuomanikega, kelle elamud

jäävad mäeeraldise teenindusmaast või maardla väljaveotee äärest 600 m raadiusesse.

Nendeks kinnistuteks on Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru, Kuivakünka ja Välja. Tihendatud

13(19)

graafiku alusel toodangu vedamise soovituslik aeg on juuni kuni oktoober. Maaomanike

nõusolek tuleb edastada loa andjale.“ Parandatud sõnastuses on kokkulepe vajalik varasemalt

märgitud kuue kinnistuomaniku asemel viie kinnistuomanikuga.

Vastustajale ei ole esitatud Sutlema II keskkonnaloa pikendamise menetlusprotsessis kirjalikku

materjali tõendamaks Kõrgemaa kinnistu ja kaebaja vahelist kehtivat kokkuleppet. Vastustaja

hinnangul ei mõjuta kaebaja tegevus Sutlema lubjakivikarjäärides vaid Kõrgemaa kinnistut,

mistõttu ei sekku vastustaja naaberkinnistu omanike või valdaja vahelistesse suhetesse, kui see

ei puuduta kolmandaid osapooli. Kui kokkulepe on olemas ja kehtiv, ei pea kaevandaja (ja loa

andja) arvestama Kõrgemaa kinnistuomaniku arvamusega seoses kaevandamise kellaaegade

erikokkuleppe alusel pikendamisega.

5) Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 92 lõikele 5 on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik

tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks

õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Käesolevas menetluses vaidlustatud otsuse punktis

1.4 ja vaideotsuse punktis 3.4 toodud selgituses on tingimus selgelt sõnastatud võimalusena, st

kaebajale ei esitata konkreetset keeldu. Riigitee kasutamise tingimustele on viidatud tähelepanu

juhtimisena. Kaebaja poolt vaidlustatud tingimused tulenevad EhS § 97 lõigetest 1 ja 2 ning on

kaebajale kohustuslikud seadusest tulenevalt.

6) Kaebuses viidatud keskkonnamõjude eksperthinnang on koostatud mh järgmistel eeldustel

(väljavõte seletuskirjast Kohila Vallavolikogu otsuse eelnõu „Arvamus Sutlema II

lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise kohta“ juurde): Eksperthinnang on koostatud

arvestades mõlemalt mäeeraldiselt kokku aastaseks keskmiseks kaevandatavaks mahuks kuni

200 tuh m3 ning loa kehtivusajaks 4 aastat. Eksperthinnangu ettepanek oli määrata

kaevandamislubadele mitte keskmine vaid maksimaalne aastane kaevandamismäär ning

määrata see mõlemal mäeeraldisel eraldi 100 tuh m3 aastas. KeA 09.09.2009 kirjaga nr 10-

5/09/15880-3 jäeti Sutlema II lubjakivikarjääri kaevandamise KMH algatamata. Kehtival

kaevandamisloal Sutlema I lubjakivikarjääris on arvestatud keskmiseks tootmismahuks aastas

100 tuh m3. Seega on kehtivatel kaevandamislubade (Sutlema I ja Sutlema II) keskmiseks

tootmismahuks enam kui 200 tuh m3 aastas. Eeltoodust johtuvalt ei saa kõiki eksperthinnangus

toodud mõjusid pidada praeguses olukorras ajakohaseks.

Sutlema III lubjakivikarjääri osas läbiviidud KMH on 2011. a hinnanud küll Sutlema I ja

Sutlema II lubjakivikarjääri kumulatiivset mõju, kuid puudub põhjalik mõjuhinnang kõigi

kolme karjääri kumulatiivse keskkonnamõjude kohta. Vastustaja nõustub, et keskkonnamõjude

eelhinnang on KMH aruandest oluliselt väiksema mahuga töö, kuid on eelduseks loa

väljastamisel ning otsuse langetamisel keskkonnaloa pikendamise menetlusprotsessis KMH

algatamiseks. Vastu tulles kaevandaja soovidele, on tingimuse seadmisega antud võimalus

esialgselt määratud tingimusega (otsuse nr 7 p 1.8) seotud pikaajalise kohustuse mitte

realiseerimiseks, kui selleks puudub alus.

Kohila Vallavolikogu 25.05.21 otsuses nr 13 on loobutud esialgselt määratud 1 km raadiuses

olevate joogiveekaevude seirest ning täpsustatud tingimuses ei ole välja toodud võimalikku

piirkonda, millises ulatuses peaks tegevuse mõju joogiveekaevude veetaseme ja -kvaliteedile

hindama.

7) Kaebaja on soovinud vastavalt tunnistada õigusvastaseks ja tühistada vaidlustatud otsuse ja

vaideotsuse punktid 1.6 ja 3.6, kuid ei ole taotlust põhistanud ning on kaebuse punktis 1.8.2.

sätestanud, et ei vaidlusta otsuse ja vaideotsuse punktides 1.6 ja 3.6 toodud tingimusi. Seetõttu

arvestab vastustaja, et kaebaja ei vaidlusta nimetatud punkte ning vastustaja jätab nende

tingimuste osas vastamata.

14(19)

8) Vastustaja esitab (14.02.2022 menetlusdokumendiga) täiendavalt kohalike elanike

pöördumise. Selle esitajate hulka kuuluvad keskkonnaloa kohta antud arvamuse tingimustes

nimetatud Kohila valla, Lümandu küla, Pärniku ning Sutlema küla Tammetõru ja Kuivakünka

kinnistute omanikud. Lisaks on pöördumisega liitunud teised keskkonnaloa alusel läbiviidavast

tegevusest otseselt mõjutatud Kohila valla Sutlema küla Vindi, Metsaveere, ja Kivimäe;

Lümandu küla Tallenovi ja Saueaugu ning Hageri küla Nõmme ja Nõmmela kinnistute

omanikud. Nagu nähtub pöördumisest ning vastustaja 23.08.2021 vastusest, ei ole elanikud

kaebaja keskkonnaloaga taotletava tegevuse vastu, mh ka mitte tihendatud graafiku alusel

töötamisel. Kinnistute omanikud soovivad nende elukeskkonna ja kodu puutumatusega

arvestamist, tihendatud graafiku kooskõlastamist ning konkreetsemat joogivee kvaliteedi seiret.

Eelnevast tulenevalt on kohalike elanike ettepanek ühtlustada kõigi kolme kaebaja poolt

kasutusel oleva Sutlema I lubjakivikarjääri ja Sutlema III lubjakivikarjääri keskkonnalubade

kõrvaltingimused. Kuivõrd erinevate keskkonnalubade alusel toimuva tegevuse eristamine on

tulenevalt karjääride asukohast sisuliselt võimatu, muudaks erinevate tingimusete sätestamise

kehtivate Sutlema I ja Sutlema III piirangud sisutühjaks.

9) Ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 43 lõike 1 kohaselt edastab keskkonnaloa

andja keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist

kavandatava tegevuse asukoha järgsele KOV üksusele temalt arvamuse saamiseks. KeÜS § 43

lõike 2 järgi esitab KOV üksus kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta ühe kuu jooksul

taotluse saamisest arvates. Seega ei ole KOV arvamus keskkonnaloa andjale siduv ning loa

andjal on õigus teha loa tingimuste osas kaalutlusotsus.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. MaaPS § 42 lg 1 kohaselt on kaevandamiseks vaja keskkonnaluba ning taotleja peab selle

saamiseks esitama loa andjale taotluse (MaaPS § 49 lg 1). MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab

kaevandamisloa

andja

kaevandamisloa

taotluse

arvamuse

saamiseks

kavandatava

kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe

kuu jooksul taotluse saamisest arvates (alates 01.01.2020 kehtiv redaktsioon). Kui KOV ei ole

kaevandamisega nõus keeldub KeA loa andmisest, v.a juhul, kui Vabariigi Valitsus annab

nõusoleku väljastada luba riigi ülekaaluka huvi tõttu (MaaPS § 55 lg 4).

Kohaliku omavalitsuse seisukoht on loa andjale siduv selles, et Vabariigi Valitsus ei saa ümber

hinnata KOV seisukohtade põhjendatust ja õiguspärasust, vaid saab täiendavalt kaaluda üksnes

riiklikku huvi (Riigikohtu 10.06.2010 määrus asjas nr 3-3-1-38-10, p-d 14, 17, 18).

Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab KOV lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku

kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente

(Riigikohtu 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). KOV-i otsus peab olema

proportsionaalne ja langetatud kaalutlusreegleid järgides. Kuna kooskõlastuse andmisel on

KOV-il lai kaalumisruum, saab kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud

lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse

ratsionaalsuses (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka

taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest

õiguspärasuse eeldustest (Riigikohtu 24.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-15-14, p 19). Kohtu

hinnangul ei välista kehtiv õigus tingimusliku nõusoleku andmist, eriti arvestades, et alates

01.01.2020 kehtiv MaaPS § 42 lg 1 näeb ette taotluse, mitte menetluse hilisemas etapis valmiva

kaevandamisloa eelnõu kohta, arvamuse andmise. KOV-i poolt nõusoleku andmise sidumine

tingimustega ei saa aga olla meelevaldne. MaaPS § 56 lg 1 p 9 sätestab meetmed, mida on

võimalik kaevandamisloas märkida (mh meetmed inimese tervisele, varale ja keskkonnale

tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks). MaaPS § 56 lg 2 võimaldab täiendavalt lisada

15(19)

keskkonnaseire nõudeid (p 4) ja muid kaevandamisloa kõrvaltingimusi (p 5). Need määrab

viidatud sätete alusel keskkonnaloas loa andja. KOV ei saa nõuda meetmete määramist ja

kõrvaltingimuste seadmist, mida seadus loa andjal määrata ei võimalda. KOV-i nõusoleku

andmine tingimuslikult peab tuginema KOV-i ja/või kohaliku kogukonna huvidest lähtuvale

vajadusele ja olema põhistatud, vaatamata sellele, et meetmete ja kõrvaltingimuste üle lõplik

otsustaja on KeA. KOV ei saa nõusoleku andmise tingimustes seada loa taotleja

ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piiravaid tingimusi (vt ka Riigikohtu 24.04.2014 otsus

asjas nr 3-3-1-15-14).

Menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele

nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (Riigikohtu

03.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 20). Kohus saab arvestada ka vaidemenetluses esitatud

menetlustoimingu põhjendusi (vrd Riigikohtu 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443, p 13).

Viimatine ei tähenda aga seda, et menetlustoimingu võiks KOV-i arvamuses (otsus nr 7) jätta

täielikult põhjendamata. Praegusel juhul on KOV otsusest nr 7 nähtuvalt menetlustoimingut

huvide kaalumise osas põhjendanud üksnes lausejupiga „võttes arvesse mäeeraldise mõjualasse

jäävate kinnistuomanike soove“ (kolmanda lehekülje esimese lõigu viimane lause). Puudub

haldusmenetluse dokument, millest nähtuks vastav soov ja selle sisu ning seejärel KOV-i poolt

asjaolude selgitamine, tõendite kogumine, sisuline hindamine koos erinevate huvide

kaalumisega. Olukorras, kus KOV ega kaevandamisest mõjutatud kinnistuomanikud pole

kaevandamise vastu, vaid erimeelsusi võib olla tegevuse läbiviimise tingimuste osas, tuleks

kohalikul omavalitsusel haldusmenetluses püüda erinevaid pooli kokku viia ja vajadusel

vahendada läbirääkimisi ning aidata kõigi huve arvestava lahenduse leidmisel. Kohalike elanike

vastuseisule tuginemise osas on Tallinna Ringkonnakohus 30.04.2019 otsuses asjas nr 3-18-

1298 leidnud järgmist: „Kohalike elanike vastuseis peab olema sisuliselt põhjendatud. Õigeks

ei saa pidada vastustaja seisukohta, et volikogu liikmed ei saa rahva esindajatena otsustada

rahva tahte vastaselt. Volikogu peab tegutsema kooskõlas õigusnormidega ja õiguse üldiste

põhimõtetega. Ka rahva tahet tuleb ellu viia nendes raamides.“ Eeltoodut on kohus vastustajale

selgitanud juba Kohila valla vastu esitatud kaebuse kohta tehtud otsuses haldusasjas nr 3-19-

2386.

11. KOV-i mittenõustumine kaevandamisloa taotlusega on menetlustoiming ja oma siduva

iseloomu tõttu HKMS § 45 lg 3 järgi halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav.

Kuigi vastustaja ei ole kaebusele vastates taotlenud kaebuse läbivaatamata jätmist kaebeõiguse

puudumise tõttu, palus kohus istungil selgitada, kas vastustaja on oma 23.08.2021 vastuse

punktis 4 soovinud seda väita, kui on märkinud, et KOV ei ole keeldunud nõusoleku andmisest

ning loa andjal (KeA) on võimalik teha diskretsiooniotsus (vt ka 14.02.2022 täiendus, p 6).

Kohtuistungil kohtuniku poolt üle küsitu kohaselt ning nähtuvalt ka otsuste nr 7 ja 13

sõnastusest on KOV nõustunud AS Kiirkandur esitatud keskkonnaloa kehtivusaja pikendamise

ja keskkonnaloale jäätmete käitlemise ja välisõhu osa liitmise taotlusega üksnes eeldusel, et

KOV-i esitatud tingimused täidetakse. Seega ilma neid tingimusi täitmata ei saa lugeda KOV-

i loa andmisega nõustunuks. Kaebuse rahuldamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise tõttu

(pärast seda, kui see on sisuliselt läbi vaadatud istungil) alust ei ole.

12. Tingimused (eeldused), milliste täitmisel on KOV nõus keskkonnaloa andmisega ning

milliste osas on praeguses asjas vaidlus, sisalduvad otsuse nr 7 p-s 1.2 (kaevise kaevandamise

ja toodangu väljaveo aega puudutav); p-s 1.3 (tihendatud töögraafiku rakendamise võimalus

kokkuleppel kinnistu omanikega); p-s 1.4 (toodangu väljaveo perioodi määramine ning avaliku

tee korrashoiu ja läbipääsu tagamise kohustus); p-s 1.8 (veeproovide võtmise ja seire nõuded).

Neile vastavad vaideotsuse p 3.2; p 3.3 (mida täpsustati raadiuse osas teenindusmaast ja

väljaveoteest lähtudes); p 3.4; p 3.8 (mida muudeti seirekava osas). Punkti 1.6 (Rail Balticu

ehitamise perspektiiviga arvestamine), vaatamata kaebuse nõuetes märkimisele, kaebaja ei

16(19)

vaidlusta ega ole esitanud selles osas põhjendusi. Vastustaja kinnitas istungil, et tegemist pole

tingimusega, mida soovitaks seada loa andmise eelduseks, vaid lihtsalt tähelepanu juhtimisega.

Kohtuistungil võttis vastustaja kaebuse õigeks otsuse nr 7 punkti 1.8 ja otsuse nr 13 punkti 3.8

osas, millises osas tuleb kaebus ilma põhjendusi esitamata rahuldada (HKMS § 159 lg 1).

Järgnevalt käsitleb kohus kaebust osas, milles jäi poolte vahel vaidlus.

13. Kokkuvõtvalt peab kaebaja KOV-i nõusoleku tingimusi enda majandustegevust

ebaproportsionaalselt piiravaks ning kulusid suurendavaks. KOV pole oma tingimuslikku

nõusolekut põhjendanud, seisukohad ei tugine tõenditele ning on asutud seadma

kõrvaltingimusi, mis ei tulene kohalikest, vaid riiklikest huvidest. Kaebaja 22.04.2021

ärakuulamisel (vaidemenetluses) esitatud kaebaja seisukohad on jätnud vald tähelepanuta.

Kohus nõustub kaebajaga.

14. Kaevatava vaideotsusega (p 3.2) jättis KOV muutmata otsuse nr 7 p-s 1.2 sisalduva

ettepaneku lisada kaevandamisloa kõrvaltingimusena nõue, et mäeeraldiselt on lubatud kaevist

kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kella 8.00-17.00. L-P ja riigipühadel on

kaevandamine ja toodangu väljavedu üldjuhul (eraldi kokkuleppeta) keelatud.

Otsuses nr 7 puuduvad täielikult sellise kaebaja majandustegevust piirava tingimuse

põhjendused.

14.1 Puudub vaidlus, et kaevandamisloas nr Rapm-062 Sutlema II lubakivikarjääris (mille

alusel on kaevandatud alates 2009) ei sisaldunud ajalist piirangut maavara kaevandamisele ning

kaevandamine oli lubatud ööpäevaringselt. Kaebaja viitab sellele, et veel ka 15.11.2016 loa

pikendamisel KeA poolt säilis kaebajal õigus kaevandada ja kaevist välja vedada Sutlema II

karjäärist ööpäevaringselt. Kaebaja väidab, et nõustus külgnevate karjääride osas väljastatud

lubade tingimuste muutmisega eeldusel, et Sutlema II lubjakivikarjääri suhtes ajalised

piirangud ei kohaldu. 22.04.2021 veebikohtumise transkriptsioonist (kaebuse lisa 5, tl 35

pöördel) nähtub sellise töökorralduse kaebajapoolne vajadus (materjali ette ei toodeta ning ajuti

võib tekkida suurem vajadus tootmiseks; kättesaadavus tuleb tagada klientidele ka tavapärase

tööaja väliselt jm), mida on KOV-ile selgitatud (vt ka kaebuse p 2.2.4, 2.2.5). Kaebaja märkis

istungil, et pole kehtivas loas ajalise piirangu puudumist kurjasti kasutanud ehk põhjus loa

tingimuste karmistamiseks jääb talle arusaamatuks.

14.2 Vaideotsusest selgub, mis on KOV-i kõnealuse piirangu eesmärk, s.o ühtlustada

väljakujunenud tava järgi kõigi kolme karjääri lubade tingimused, arvestades, et maavara, mida

kaevandatakse on sama, kaevandaja on sama ning selle mõjualasse jäävad kinnistud on samad,

mille omanike huvides on piirangud esialgselt seatud. Samuti, kuna väljavedu toimub Sutlema

I mäeeraldise kaudu ei saaks Sutlema II karjäärist nagunii väljavedu toimuda väljaspool loas

määratud tööpäevi ja kellaaegu. KOV viitab ka sellele, et kaebaja võib sõlmida eraldi

kokkuleppeid häiringutest mõjutatud maaomanikega. Kõrvaltingimuse vajadus seisneb

vaideotsuse p 3.2.4 kohaselt mürahäiringu vähendamises ja ennetamises. KOV möönab mh

kohtumenetluses, et müratõkkevallid on olemas ning neil on leevendav mõju (vastus kaebusele,

p 7.4).

14.3 Kohtu arvates on kohatu tähtajalise ja konkreetset objekti (karjääri) puudutava

keskkonnaloa puhul rääkida väljakujunenud tavast. Küll saab hinnata, millistel tingimustel on

antud samas karjääris varem keskkonnaluba ning kas KOV-i arvamuse andmise ajal esinevad

asjaolud, mis annavad põhjendatud aluse loa kehtivuse pikendamisel selle tingimuste

muutmiseks (praegusel juhul karmistamiseks) ning milline oleks KOV-i taotletavate piirangute

mõju taotleja tegevusele, kelle tegevuse lõpetamist KOV samas ei soovi. Kohus nõustub

kaebajaga, et vaideotsuses toodud põhjendused on meelevaldsed.

17(19)

Sutlema II karjääri hõlmav eksperthinnang (lk 9-10, kaebuse lisa 8) ja

Sutlema

lubjakivikarjääride kumulatiivset mõju käsitlev keskkonnamõju hindamise aruanne (lk 34,

kaebuse lisa 9) kinnitavad, et väljaspool karjääri ei levi lubatud piirnorme ületav müra.

Vastustaja pole ka kohtumenetluses ümber lükanud kaebaja väidet, mis tugineb Terviseameti

08.02.2022 müra mõõtmise aruandele, et esitatud väärtused jäävad oluliselt allapoole lubatud

piirtasemeid ning Kõrgemaa kinnistu omanik (karjäärile lähimate eluhoonetega kinnistuomanik

(tl 67), kes keeldus müra mõõtmise seadmete oma kinnistule paigaldamisest) on kinnitanud, et

müra tase nende koduaias lubatud piire ei ületa (kaebuse 14.02.2022 täienduse lisa 2).

Vastustaja on seega esitanud piiravad tingimused, mis on ulatuslikumad ka korrakaitseseaduse

§-s 56 toodust; ei tugine konkreetsetele kinnistuomanike pöördumistele (v.a A.T. pöördumine

(vastuse lisa 2), kelle seisukohta on põhjendamatult peetud kohaliku kogukonna seisukohaks

ning kes ise on sõlminud varasemalt kokkuleppe kaevandajaga tegevusse mittesekkumisest)

ega kaevandaja toimepandud rikkumistele, mis oleks tuvastatud pädeva isiku või

järelevalveasutuse

poolt.

Kaebaja

on

kohtumenetluses

esitanud

14.02.2022

menetlusdokumendi lisana Terviseameti vastused päringule, millest nähtuvalt pole viimase 10

aasta jooksul olnud kaebusi Sutlema II karjäärist lähtuva müraga seoses. Ka pole KeA vastustest

nähtuvalt perioodil 01.09.2016-22.09.2021 tuvastatud järelevalve käigus rikkumisi nimetatud

karjääris. Kaebaja on esitanud ka müra mõõdistamise aruande (08.02.2022), mis tõendab

kaebaja väidet ülenormatiivse müra puudumisest. Vastustaja 14.02.2022 täiendavale vastusele

lisatud kohalike elanike pöördumine ei tõenda müranormide ületamist ning sellest ei nähtu isegi

sellise väite esitamist. Pöördumisest nähtub, et elanikud pole kaevandamise vastu, kuid

soovivad enda huve enam arvestavaid tingimusi kaevude seire, väljaveo graafiku osas ning

karjääride töötamise kellaaegade ühtlustamist, mis aitaks rikkumise korral paremini tuvastada,

millises karjääris rikkumine toimus. Kohus leiab, et riikliku järelevalveasutuse töö

hõlbustamine pole eesmärk, mida peaks tagama KOV ning pole ka arusaadav, kuidas seda

hõlbustaks kaevandamislubade tingimuste ühtlustamine kõigis karjäärides. Lisaks on kohalike

elanike pöördumine KOV-le esitatud alles kohtumenetluse ajal ning tugineb hüpoteetilistele

probleemidele. Asja materjalidest ei nähtu nende varasemaid pöördumisi, millega oleks

reageeritud tegelikele rikkumistele. Seega pole tõendatud probleemi (ülenormatiivse müra

esinemine) olemasolu, mida oleks vaja reguleerida tingimata selliste tingimustega, milliste

seadmist vastustaja loa andjalt soovib ja mis on KOV-i nõusoleku eelduseks. Kohus märgib, et

seejuures ei pea KOV arvestama üksnes mürale kehtestatud piirväärtuste ületamist (millisel

juhul eeldatakse keskkonnahäiringu olemasolu - KeÜS § 7 lg 3), vaid võib arvestada ka

normeerimata häiringute võimalikku kahjulikku mõju (KeÜS § 3 lg 1), s.h kumulatiivselt

muude kahjulike mõjudega. Need tuleb aga välja tuua ning põhistada, kuidas soovitud piirangud

neid leevendada aitavad.

Vastustaja on koos 23.08.2021 vastusega esitanud KeA vastuse valla teabepäringule, milles

väljendatakse arvamust, et Sutlema II ja Sutlema I lubjakivikarjääride tööajad (väljaveo osas)

ei saa erineda. KeA selle arvamuse koostamisel loa omajat menetlusse ei kaasanud, samas on

veidi üle kahe aasta enne nimetatud kirja koostamist otsustanud mitte kohaldada Sutlema II

lubjakivikarjääri suhtes ajalisi piiranguid. Seetõttu ei saa nimetatud KeA kirjast lähtuda ning

sellise loa tingimuse muutmise üle, peaks KeA otsustama loa muutmise menetluses. Või

osalema KOV-i korraldatud osapoolte läbirääkimisel vaidlusaluse tingimuse üle. KeA vastusest

teabepäringule ei saa seega järeldada, et kaebajale oleks võimalik väljastada keskkonnaluba

üksnes ajalise piiranguga (nii väljaveole kui kaevise kaevandamisele), mis kattub Sutlema I või

ka Sutlema III loa tingimustega ning sellest lähtuvalt tuleks KOV-i seatud tingimust pidada

õiguspäraseks. Toodangu väljavedu karjäärist ja kaevise kaevandamine ei pea toimuma

paralleelsete tegevustena, mistõttu jääb arusaamatuks seos KOV-i seatud tingimustes Sutlema

II karjääris kaevandamise aja ja Sutlema I kaudu väljaveo toimumise vahel. Samuti ei peaks

18(19)

KOV seadma tingimuseks kokkulepete sõlmimist puudutatud kohalike elanikega, kui

haldusmenetluses on ilmnenud nende soovimatus loa taotlejaga kokku saada ja läbi rääkida.

Sellisel juhul peaks KOV kaasa aitama osapoolte kokku viimisele või valima tingimused, mis

ei sea proportsionaalse ja õiglase tulemuse saavutamisele võimatuid tingimusi. Praegusel juhul

on kõigi osapoolte kommunikatsioon kohtuasja materjalidest nähtuvalt olnud selgelt puudulik.

15. Kaevatava vaideotsusega (p 3.3) täpsustas KOV otsuse nr 7 p-s 1.3 sisalduvat tingimust,

järgmiselt: Mäeeraldisel võib töötada väljaspool p 3.2 ettenähtud kellaaegu ja tihendatud

graafiku alusel kirjalikul kokkuleppel kinnistu omanikega, kelle elamud jäävad mäeeraldise

teenindusmaast või maardla väljaveotee äärest 600 m raadiusesse. Nendeks kinnistuteks on

Pärniku, Kõrgemaa, Tammetõru, Kuivakünka ja Välja. Tihendatud graafiku alusel toodangu

vedamise soovituslik aeg on juuni kuni oktoober. Maaomanike nõusolek tuleb edastada loa

andjale.

See punkt on seotud eelnevalt käsitletud punktiga, mille osas kohus juba leidis, et eesmärk jääb

ebaselgeks ning piirang on põhjendamata ja meelevaldne.

Otsuses nr 7 puuduvad ka selle punkti osas põhjendused, millist viga on püütud kõrvaldada

vaideotsuse alapunktides 3.3.1-3.3.2.

Kaebaja on põhjendatult märkinud, et vaideotsuses on nn kokkuleppe nõudeõigusega kinnistute

ringi laiendatud (väljaveotee äärest 600 m raadiuses kinnistute kaasamise osas). Karjääride

Sutlema I, II ja III ühine väljaveotee lõpeb Sutlema I lubjakivikarjääri teenindusmaal ja jätkub

sealt riigiteena, milles vaidlus puudub. Sellist muudatust ei ole aga vaideotsuses põhjendatud.

Väljaveotee kulgeb läbi mäeeraldiste otse riigiteele ning see ei lähe läbi majade vahelt (vt Maa-

ameti kaart, vastustaja 23.08.2021 vastuse lisa 1). Seega jääb selgusetuks piirangu eesmärk.

Eesmärgiks ei saa olla KOV-i vabanemine otsustamisest ja kaevandamistingimuste

reguleerimise jätmine huvitatud pooltele kokkuleppega olukorras, kus puudutatud kohalikud

elanikud pole sellise kokkuleppe sõlmimiseks soovinud kaevandajaga kohtuda. Õige on ka

kaebaja väide, et vastustaja ei ole arvestanud, et karjäärile lähima ehk kaevandamisest enim

mõjutatud Kõrgema kinnistu omanik on varasema kokkuleppega võtnud kohustuse taluda

Sutlema II lubakivikarjäärist tingitud õiguspäraseid mõjutusi (kaebuse 14.02.2022 täienduse

lisa 1; kaebuse lisa 7). Vastustaja pole põhistanud vaidlusaluses punktis määratletud

kinnistutele

ülenormatiivsete

mõjutuste

levimist.

Küll

on

aga

seadnud

kaebaja

majandustegevuse jätkamise eelduseks piiravad tingimused, mis sõltuvad füüsiliste isikute

suvast ja võivad kaasa tuua meelevaldse keeldumise, mille puhul kaebajal puuduvad mõistlikud

õiguskaitsevahendid.

16. Kaevatava vaideotsusega (p 3.4) jättis KOV muutmata otsuse nr 7 p-s 1.4 sisalduva

tingimuse, et toodangu väljavedamisel vältida võimalusel sademerohkeid perioode ning tagada

kaevandust teenindavate avalike teede korrashoid ja läbipääsuvõimalused.

Sutlema I, Sutlema II ja Sutlema III ühine väljaveotee lõpeb Sutlema I lubjakivikarjääri

teenindusmaa piiril ning jätkub sealt alates riigiteena. Piiranguid ja tingimusi sellise avaliku tee

kasutamisele saab seada Transpordiamet. Kohtuistungil kohtu küsimusele vastates vastustaja

esindaja möönis, et väljaveotee näol on tegemist riigile kuuluva teega; vaidlusalune tingimus ei

puuduta karjäärisiseseid teid; KOV ei finantseeri selle avaliku tee korrahoidu; KOV-le pole

teada, et oleks esinenud mingisuguseid kaebajast tingitud probleeme, mis oleks takistanud tee

kasutamist kohalike elanike poolt. Esindaja seisukohast kohtuistungil võis ka järeldada, et

KOV-il polnud soovi reguleerida tee kasutamist. Ometi on vastav tingimus seatud, vaatamata

sellele, et puudus probleem, mida oleks KOV-il vaja reguleerida. Puudub ka vaidlus, et

teeliikluse korraldamine riigi teel pole KOV-i pädevuses. Seega KOV-i arvamus on ka selles

osas põhjendamata ja meelevaldne.

19(19)

17. Poolte muude väidete käsitlemine asja lahendamiseks vajalik pole.

Kuna eelkäsitletud tingimuste seadmine KOV-i poolt toob kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste

riive ning arvestades, et nende asjakohaselt põhjendamata tingimuste täitmata jätmisel võidakse

lugeda KOV-i nõusolek mitteantuks, on tegemist kaebaja õigusi (eelkõige ettevõtlusvabadust)

rikkuvate õigusvastaste piirangutega. Vastustaja arutlus selle üle, et ettevõtlusvabadus ei võrdu

kaevandamisõigusega on kohatu selles mõttes, et kaevandamine peab olema majanduslikult

otstarbekas ja keskkonnasäästlik (MaaPS § 1 lg 1), mis üldjuhul tähendab maavaravaru lõpuni

kaevandamist seal, kus sellega on juba alustatud. Kaebaja on viidanud asjakohasele Riigikohtu

21.02.2017 otsusele asjas nr 3-3-1-26-16 (p 38). Rahvusliku rikkuse (maavara) kasutamise

otstarbekuse küsimus väljub lisaks ka KOV-i pädevusest. Nõusoleku andmine või

mitteandmine otsustatakse KOV-i kaalutlusõiguse alusel, mistõttu ei saa kohus teha KOV-i eest

uut otsustust ning kohaselt põhjendamata menetlustoiming tuleb tunnistada vaidlustatud osas

õigusvastaseks ja vaideotsus tühistada ning saata KOV-le uuesti otsustamiseks (HKMS § 5 lg

1 p-d 1, 2, 6; lg 4). Kohtu hinnangul on arvamuse andmise uuesti otsustamiseks piisav

kahekuuline tähtaeg, arvestades, et tegemist on küsimuse korduva otsustamisega.

Menetluskulud

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus

teeb otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Enne istungit

tekkinud kulude osas on õigusabikulu taotluses märgitud õigusabi kulu suuruseks 3879 eurot

(koos käibemaksuga) ning kohtuistungil osalemise eest lisandub õigusabikulu summas 252

eurot. Kohtule on tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja arved.

Kohus ei näe alust õigusabikulude vähendamiseks HKMS § 109 lg 6 alusel. Õigusabikulude

suurus tervikuna ei ole asja iseloomu ja mahtu arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Küll on

kaebaja taotluses ekslikult arvestanud riigilõivu kahekordselt. Nähtuvalt arvest nr 2112054 on

sellel toodud summa (1737 eurot) sees juba riigilõiv. Seega on vastustajalt väljamõistatav

menetluskulu kokku 4131 (3879+252) eurot. Kohus ei pea ka põhjendatuks kohaldada HKMS

§ 108 lg-t 5 (pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid vastustaja ei kanna), kuna kaebuse

osaline õigeksvõtt tehti alles kohtuistungil ning see ei mõjutanud istungi pikkust ning kaebaja

on istungi pikkuseks kuluarvestuses aluseks võtnud 1,5 tundi (protokolli järgi 1 tund 36

minutit).

/allkirjastatud digitaalselt/