3-20-1687/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22.03.2022, Tartu

Haldusasja number

3-20-1687

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.06.2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Rahuldada X.X.-i apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu

10.06.2021. a otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Tartu

Vanglalt X.X.-i kasuks välja mittevaraline kahju summas 100 (sada) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 21.04.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 21.03.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/103 alates 21.03.2020 X.X.-

i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga

tegelemise keelamist, lukustatud kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmena käeraudade

kasutamist kuni asjaolude äralangemiseni. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati X.X.-i

elu ja tervise kaitseks ning vanglaametnike julgeoleku tagamiseks. X.X. hakkas 21.03.2020

pead tugevalt vastu kambri ust peksma. Valvuri poolt kambriukse avamisel jooksis X.X. laua

juurde, kust võttis pihku pliiatsi ja jooksis sellega valvuri suunas.

2. Tartu Vangla jättis 08.04.2020. a vaideotsusega nr 1-11/196-2 rahuldamata X.X.-i vaide

vangla 21.03.2020. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.

3. Tartu Vangla lõpetas 03.04.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/117 isiklike riiete kandmise ja

esemete kasutamise keelamise (v.a žiletiterad). Ülejäänud 21.03.2020. a käskkirja alusel

kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud jäid kehtima.

4. Tartu Vangla lõpetas 25.06.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/209 alates 25.06.2020 X.X.-i

suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise.

5. X.X. esitas 09.07.2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta taotles

mittevaralise kahju hüvitamist summas 4200 eurot perioodil 11.06.-26.06.2020 tema suhtes

käeraudade õigusvastase kasutamise eest.

6. Tartu Vangla jättis 10.09.2020. a otsusega nr 1-13/153-2 X.X.-i taotluse rahuldamata.

Otsuse kohaselt ei kohaldatud X.X.-i suhtes käeraudu õigusliku aluseta. Vangla märkis, et

13.05.2020 hinnati X.X.-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise

vajadust ja leiti, et kohaldamist tuleb jätkata. 11.06.2020 kuupäeva kandev protokoll on

tööversioon, kuid kuna kõigi meetmete kohaldamise asjaolud ei olnud üksuse juhi hinnangul

ära langenud, otsustati jätkata julgeolekuabinõude kohaldamist.

7. X.X. esitas 14.10.2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta taotles

mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot alates 21.03.2020 tema suhtes käeraudade

õigusvastase kasutamise eest.

8. Tartu Vangla jättis 14.12.2020. a otsusega nr 1-13/277-2 X.X.-i kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata osas, mis puudutab perioodi 21.03.-10.06.2020 ning läbi vaatamata osas, mis

puudutab perioodi 11.-25.06.2020. Otsuse kohaselt ohjeldusmeetmena käeraudade

kasutamine toimus kehtiva haldusakti alusel ning X.X.-i väited rikkumiste puudumise kohta

ei anna alust pidada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks.

9. Tartu Halduskohus menetles X.X.-i kaebust Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 4200 euro

hüvitamise nõudes seonduvalt käeraudade kohaldamisega perioodil 21.03.-26.06.2020.

Kaebaja põhjendused:

1) Julgeolekuabinõude kohaldamise hetkest 21.03.2020 ei esinenud ühtegi intsidenti ega

väärkäitumist, mis viitaks abinõude kohaldamise jätkuvale vajadusele. Vangla ei järginud

nõuet abinõu toime jälgimiseks vajaduse äralangemiseni. Vangla põhjendas pikendamisi

ainult intsidendiga ja selle raskusega. Puudub selgitus, mida vangla julgeolekuabinõude

kohaldamise nt esimese kuu perioodil täheldas sellist, et pidas vajalikuks korduvalt abinõusid

pikendada.

2) Kaebaja sai vanglaametnikult 11.06.2020. a protokolli, millega tehti otsus lõpetada

täiendavate julgeolekuabinõude (käeraudade) kasutamine, kuid otsust ellu ei viidud. Ka

26.06.2020 hommikuse loenduse ajal kasutati käeraudu.

3) Mittevaraline kahju seisneb ebainimlikus ja alavääristavas kohtlemises, kus vangla väga

pikalt kasutas ohjeldusmeedet (käeraudu). Kuna kaebaja on raske vaimse puudega, siis ei ole

tema käitumine alati loogiliselt seletatav.

10. Tartu Vangla palus vastuses jätta kaebaja kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused:

1) 2020. a juunis ei ole koostatud protokolli ega muul moel vormistatud otsustust täiendavate

julgeolekuabinõude jätkamise kohta.

2) Kaebajale ei saanud tekkida tema kirjeldatud kahju. Käeraudu kasutati peamiselt loenduste

läbiviimisel hommikul ja õhtul, mis on lühiajaline toiming. Alates 29.04.2020 kasutati

käeraudu kinnipeetava jalutusboksi ja sealt tagasi kambrisse saatmisel, mis on lühiajaline

toiming. Kaebaja suhtes ei kasutatud käeraudu järjest 12 või enam tundi.

3) Usutav ei ole, et 26.06.2020 hommikusel loendusel kasutati kaebaja suhtes käeraudu.

08.07.2020 esitatud kahju hüvitamise taotluses ei too kaebaja välja, et vaatamata 25.06.2020.

a käskkirjale kohaldati järgmisel päeval tema suhtes käeraudu. Võimalikule eksimusele viitab

ka asjaolu, et kahju hüvitamise taotluses avaldab kaebaja, et raseerimisvahendid sai ta tagasi

26.06.2020 vahetult enne E-majast lahkumist. Kaebaja ümberpaigutamine E-hoonest

S-hoonesse toimus 25.06.2020, mitte 26.06.2020.

11. Tartu Halduskohus jättis 10.06.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis tasumisele

kuulunud riigilõivu 126 eurot Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda; otsustas asendada kaebaja nime initsiaalidega. Otsuse põhjendused:

1) Julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud seotud kindla tähtajaga – meetmeid plaaniti

kohaldada kuni asjaolude äralangemiseni. Selline üldsõnaline selgitus ei muuda 21.03.2020. a

käskkirja automaatselt õigusvastaseks.

2) Vastustaja otsus 21.03.2020. a intsidendi järgselt kaebaja suhtes ohjeldusmeetmena

käeraudasid kasutada oli õiguspärane. Pekstes pead vastu kambri ust, kahjustas kaebaja oma

tervist ja tekitas endale vigastusi. Rünnates pliiatsiga valvurit, oli ta ohtlik teistele isikutele ja

vangla julgeolekule. Intsident näitab, et kaebaja on impulsiivne ja võib muutuda mis iganes

ajahetkel agressiivseks. 21.03.2020. a intsidendi puhul oli tegemist olukorraga, kus vangla

arvates langesid meetme kasutamist õigustavad abinõud ära 3 kuud hiljem. Seega ei olnud

vanglal veendumust, et meetme kohaldamisest tingitud oht on möödunud.

3) Kaebaja suhtes ei kasutatud käeraudu järjest 12 või enam tundi. Käeraudu kasutati kaebaja

liikumisel väljaspool kambrit ja ametnike sisenemisel kambrisse. Tegemist oli lühiajaliste

toimingutega, mistõttu ei saa käeraudade kasutamist pidada eriti intensiivseks piiranguks.

4) 11.06.2020. a protokolli allkirjastamata tööversioon ei ole õiguslikult siduv ega too kaasa

mingeid tagajärgi.

5) Tõendatud ei ole kaebaja väide, et julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 26.06.2020.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. X.X. esitas 17.06.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 10.06.2021. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kahjunõue rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Algsele intsidendile ei järgnenud rikkumisi. Kaebaja ei rünnanud valvurit. 13.05.2020. a

protokollist ei nähtu, millistest kaalutlustest lähtuti jätkuvalt agressiivseks tunnistamisel ja

sellest tulenevalt ohjeldusmeetme rakendamise jätkamise otsustamisel. Ei ole alust järeldada,

et agressiivne seisund või kaebajast lähtuv oht oleks kestnud. Pikendamist ei saa põhjendada

algse intsidendiga. Jätkamine oli õigusvastane ja kaebaja inimväärikust alandav.

2) Õiglustunnet riivab, et kohus peab kahetsusväärseks, et 11.06.2020. a protokoll on kaebaja

käes. Kui 11.06.2020. a protokoll on tööversioon, tekib küsimus, kus on protokoll, millega

juunikuus kohaldamist pikendati. Kaebaja pidas 11.06.2020. a protokolli ametlikuks.

3) Ei nõustu, et üle 3 kuu käeraudade kasutamine 2 korda päevas hommikuse ja õhtuse

loenduse ajal, ka jalutama ja pesema viies ja tagasi tuues ning rohtude võtmise ajal ei ole

intensiivne ja inimväärikust alandav, kui seda tehti põhjendamatult kaua ja õigusvastaselt.

Seejuures ei arvestatud kaebaja terviseseisundit.

13. Tartu Vangla esitas 12.07.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse põhjendused:

1) Ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamine toimus kehtiva haldusakti alusel.

Kinnipeetava igapäevast käitumist jälgitakse. Vanglal peab olema veendumus, et kinnipeetava

käitumine on muutunud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Sel põhjusel ei anna kaebaja väited

rikkumiste puudumise kohta alust pidada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist

õigusvastaseks.

2) Kaebajale olid käerauad paigaldatud lühiajaliselt, mistõttu ei saa kohaldatud abinõu pidada

eriti intensiivseks ja isikut liigselt koormavaks. Hinnangut käeraudade kohaldamise

intensiivsusele ei muuda kaebaja viited tema terviseseisundile ja raskele vaimsele puudele.

Kaebaja ei ole avaldanud, et käeraudade kasutamisega oleks kaasnenud tavapäraseid

ebamugavusi ületavaid kannatusi või üleelamisi. Ei ole alust pidada seaduses lubatud meetme

kasutamist isiku väärikust alandavaks kohtlemiseks.

14. Tartu Vangla märkis 09.03.2022. a seisukohas järgmist:

1) Vanglal ei ole kohtule esitada 11.06.2020. a protokolli, kuna sellist protokolli ei ole

koostatud, allkirjastatud, välja antud ega X.X.-ile allkirja vastu tutvustatud. Seda selgitas

vangla ka 10.09.2020. a otsuses. Seetõttu ei ole vanglal võimalik ringkonnakohtule sellist

dokumenti esitada.

2) Seda, et kaebaja poolt kohtule esitatud 11.06.2020. a protokolli puhul oli tegemist

tööversiooniga, kinnitab asjaolu, et dokumendile on viimase lausena märgitud, et

julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkuse otsustamine toimus 09.05.2020.

Tegemist on pisut enam kui kuuajalise vahega arutelu toimumise ja dokumendi koostamise

vahel. See ei ole kooskõlas vangla tavapärase praktikaga. Protokoll koostatakse vahetult peale

hindamist ja otsustuste vastuvõtmist. 2020. a mais toimus julgeolekuabinõude jätkuva

kohaldamise vajaduse hindamine 11.05.2020 ja selle kohta koostati protokoll 13.05.2020.

Puuduvad andmed, et lisaks 11.05.2020. a hindamisele oleks julgeolekuabinõude jätkuva

kohaldamise vajalikkust hinnatud 09.05.2020. Kui 09.05.2020 oleks hindamine toimunud, siis

puudunuks üksuse juhil põhjus 2 päeva möödudes viia uuesti läbi samale eesmärgile suunatud

hindamine, mille tulemust ei kajastata 13.05.2020. a protokollis, vaid mõnes muus ajaliselt

hilisemas dokumendis (nt 11.06.2020. a protokollis). 11.06.2020 kuupäeva kandev projekt ei

ole välja antud ja õigusjõudu omav dokument.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

16. Pooled ei vaidle käesolevas haldusasjas selle üle, et Tartu Vangla 21.03.2020. a käskkiri

nr 2-20/1-2/103 on kehtiv haldusakt, mida kaebaja ei ole halduskohtus vaidlustanud. Siiski

esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise nõuded ohjeldusmeetmega tekitatud kahju

hüvitamiseks alates käskkirja andmisest 21.03.2020 kuni 26.06.2020 ehk ca kolme kuu eest.

Vastava perioodi osas on kaebaja kahju hüvitamise nõuet menetlenud ka halduskohus.

Ringkonnakohus nõustub siinkohal HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu põhjendustega

(otsuse p-d 23-27) selle kohta, miks oli 21.03.2020. a käskkirja alusel kaebaja suhtes

ohjeldusmeetme rakendamine alates 21.03.2020 õiguspärane ega pea vajalikuks neid korrata.

Seega tuleb järgmiseks hinnata, kas ohjeldusmeetme jätkuv rakendamine kuni 26.06.2020 oli

õiguspärane.

17. Tartu Vangla 30.06.2020. a selgitusest kaebajale nähtub, et julgeolekuabinõude

pikendamist arutatakse kord kuus (tl 7). Tartu Vangla 03.04.2020. a käskkirja nr 2-20/1-

2/117 kohaselt aprillis kaebaja julgeolekuabinõud osaliselt lõpetati, kuid ohjeldusmeetmena

käeraudade rakendamist jätkati (tl 16). Apellatsioonkaebuses kaebaja sisulisi vastuväiteid

03.04.2020. a käskkirjaga ohjeldusmeetme jätkuvale rakendamisele ei esitanud. Samas leidis

kaebaja, et 13.05.2020. a protokollist ei nähtu, millistest kaalutlustest ohjeldusmeetme

jätkuval rakendamisel lähtuti ning puudu on protokoll ohjeldusmeetme pikendamise

otsustamise kohta juunikuus. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidetest võib

järeldada, et kaebaja arvates puudus vastustajal alus ohjeldusmeetme jätkuvaks

kohaldamiseks alates 11.05.2020 (ohjeldusmeetme jätkamise otsustamine) kuni 26.06.2020

ehk täiendavalt 47 päeva vältel, kuna ohjeldusmeetme kohaldamist ei ole 13.05.2020. a

protokollis piisavalt põhjendatud ning juunikuu kohta puudub protokoll ohjeldusmeetmega

jätkamiseks. Seetõttu hindab ringkonnakohus järgnevalt, kas alates 13.05.2020 oli

ohjeldusmeetme rakendamine kaebaja suhtes jätkuvalt põhjendatud.

18. VangS 4¹ lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks

julgeolekukaalutlustel. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku

tagamise meetmete, s.h täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab VangS § 66 lg

1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS-i ja vangla

sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (RKHK 25.09.2006. a otsus asjas nr

3-3-1-49-06, p 11). Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate

isikute, s.h kinnipeetavate julgeolekut. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid

julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-i või vangla

sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega,

samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid

julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69

lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik

julgeolekuabinõude kohaldamine ja valida sobiv meede lg-s 2 loetletud täiendavatest

julgeolekuabinõudest. Nende seas on ka ohjeldusmeetmed (lg 2 p 5). Ohjeldusmeetmetena on

kasutatavad käe- ja jalarauad, sidumisvahendid, rahustussärk, -tool ja -voodi (VangS § 701 lg

1 p 1). Seega toimub nii ohjeldusmeetme kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik

kaalutlusõiguse alusel.

19. Kohtupraktikas on sedastatud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada

preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib

olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises

(RKHKo 20.04.2011, 3-3-1-94-10, p 12 ja seal viidatud kohtulahend). Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid (RKHK

06.05.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 16). Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline,

et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on

tõenäoline. Kohus ei saa ennetava meetme õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post

vaatlusviisist, s.t võtta arvesse asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist. Ennetava

meetme õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab

neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist (RKHKo

13.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16).

20. Ohjeldusmeetme kestev rakendamine eeldab selle kohaldamise aluste olemasolu

süstemaatilist kontrollimist ja kaalumist, kas meetme rakendamist jätkata või mitte.

Ohjeldusmeetme kohaldamiseks tuleb tuvastada kohaldamise hädavajalikkus ja meetme

proportsionaalsus. Vaidluse korral peab vangla tõendama, et meetme kohaldamine oli vajalik

või et selle jätkuv kohaldamine oli vajalik ning leebema meetme kohaldamine ei oleks

väidetavat ohtu vangla julgeolekule või isikutele kõrvaldanud (RKHK 14.03.2012. a otsus

asjas nr 3-3-1-80-11, p 16). VangS § 69 lg 3 sätestab, et lõikes 1 nimetatud asjaolude

äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Asjaolude

äralangemisel peab vangla viivitamata omal algatusel haldusmenetluse uuendama ja

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistama (RKHK

19.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 21).

21. Tartu Vangla 21.03.2020. a käskkirjast nähtuvalt oli kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks 21.03.2020 toimunud intsident, kus kaebaja ärritus

sedavõrd, et hakkas oma pead intensiivselt vastu kambri ust peksma, ründas kambrisse

sisenenud valvurit laualt haaratud pliiatsiga ega allunud korraldustele pikali visata ja pliiatsist

loobuda. Käskkirjas leiti, et intsident näitab, et kinnipeetav võib muutuda agressiivseks

ükskõik mis ajahetkel (näiteks siis, kui ametnik täidab teenistuskohustusi ja siseneb

järgmiseks loenduseks kambrisse, rääkimata ametnike teistest kohustustest – teostada

kinnipeetava vanglasisest saatmist, anda kinnipeetavale seaduslikke korraldusi jne). Vangla

asus seisukohale, et kinnipeetav võib olla impulsiivne ja käituda ametnike suhtes agressiivselt,

kasutades selleks valimata meetmeid ja ohustada seeläbi vangla üldist julgeolekut.

Julgeolekuabinõusid kohaldati raske õigusrikkumise ennetamiseks ja ametnike julgeoleku

tagamiseks. Ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist põhjendas vangla sellega, et see on

vajalik meede, et piirata kinni peetava isiku võimalust kasutada ründeesemena käsi. Käte

fikseerimisel käeraudadega igakordselt, mil kinni peetav isik viibib väljaspool kambrit (va

VangS § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus), viib madalamale tõenäosuse,

et kinni peetav isik asub ametnikke käsi kasutades ründama (tl 13p).

22. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on

piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu

kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (RKHK 19.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-

10-17, p 16 ja seal viidatud kohtulahendid). Seega ei saa kohus kontrollida ohjeldusmeetme

pikendamise otstarbekust, vaid üksnes võimaliku kaalutlusvea esinemist ohjeldusmeetme

jätkuva rakendamise otsustamisel.

23. Tartu Vangla 13.05.2020. a protokollis (tl 18) põhjendatakse kaebaja suhtes

julgeolekuabinõude jätkuvat kohaldamist 21.03.2020 toime pandud rikkumise raskusega,

millest nähtub, et kaebaja võib käituda impulsiivselt ja ametnike suhtes agressiivselt, kaebaja

väga kõrge ohtlikkusega, millisel juhul tuleks tagada, et kaebaja ei saaks toime panna

fataalsete tagajärgedega rikkumisi kui ka asjaoluga, et meetme lõpetamiseks peab vanglal

olema veendumus, et meetme kohaldamisest tingitud oht on möödunud. Protokollis leitakse,

et kaebajast lähtuv oht kaaskinnipeetavate ja vanglateenistuse ametnikele ei ole ära langenud.

Protokollist nähtub, et julgeolekuabinõude lõpetamist ei toetanud inspektor-kontaktisik ega

teabe ja uurimisosakonna spetsialist ning nende seisukohaga on nõustunud ka üksuse juht.

24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et protokollis toodud

inspektor-kontaktisiku ning teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti seisukohad meetmete

kohaldamise jätkamise osas on jälgitavad ja asjakohased. Vanglal on kohustus tagada üldine

julgeolek vanglas. See ei hõlma ainult kinni peetavate isikute, vaid ka vangla ametnike

julgeolekut. Ringkonnakohus peab 21.03.2020 toimunud intsidenti arvesse võttes veenvaks, et

kaebajast lähtuv oht vangla ametnikele ei olnud julgeolekuabinõude ülevaatamisel 11.05.2020

veel taandunud. Kaebaja ohtlikkust ametnikele ning kõrgohtlikkust avalikkusele kinnitab ka

kaebaja suhtes 12.02.2020 kinnitatud individuaalne täitmiskava (tl 84-85p). Seega oli

ohjeldusmeetme jätkuv kohaldamine vajalik.

25. Ringkonnakohtule ei ole nähtav, et ohjeldusmeetme jätkuv rakendamine olnuks

ebaproportsionaalne. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja suhtes ei kasutatud käeraudu järjest

12 või enam tundi, vaid üksnes kaebaja liikumisel väljaspool kambrit ja ametnike sisenemisel

kambrisse. Vastustaja 18.02.2021. a seletuse kohaselt halduskohtule (tl 75-76) ning

12.07.2021. a seletuse kohaselt ringkonnakohtule kasutati alates 29.04.2020 kaebaja puhul

käeraudu üksnes ametnike sisenemisel kambrisse (nt hommikused ja õhtused loendused),

samuti kaebaja jalutusboksi ja sealt tagasi saatmisel. Jalutusboksis viibis kaebaja ilma

käeraudadeta. Vastustaja selgitusel ei saanud ka muid liikumisi või saatmisi olla sedavõrd

palju, mis oleksid muutnud käeraudade kasutamise kaebaja puhul oluliselt intensiivsemaks.

Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaebaja ebamugavus käeraudade kasutamisel

lühikestel ajaperioodidel kaebaja saatmisel ja ametnike kambrisse sisenemisel ei kaalunud

üles kaebajast tulenevat jätkuvat ohtu vangla ametnikele.

26. Kaebaja väitel ei esinenud tal pärast 21.03.2020 ühtegi uut intsidenti, mis andnuks aluse

käeraudade jätkuvaks kohaldamiseks. Nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, ei pea

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks vanglal olema tõsikindlaid tõendeid kaitstava

õigushüve kahjustamises. Julgeolekuabinõude kohaldamine on õiguspärane, kui vangla

ametnike hinnangul on ohu esinemise võimalus piisavalt tõenäoline. Kuna

julgeolekuabinõude kohaldamine otsustatakse ennetava meetmena, ei oma

julgeolekuabinõude pikendamise otsustamisel määravat tähtsust asjaolu, et perioodil 22.03.-

25.06.2020 ei fikseeritud vanglas kaebajaga seonduvalt ühtegi uut intsidenti.

27. Apellatsioonkaebusest saab järeldada, et kaebaja arvates pidanuks vastustaja

ohjeldusmeetme jätkuval rakendamisel arvestama ka kaebaja terviseseisundit ning asjaolu, et

kaebaja on raske vaimse puudega. Ringkonnakohus leiab, et raske puude olemasolu iseenesest

ei välista ohjeldusmeetme rakendamist, küll aga võivad seda välistada terviseprobleemid.

Haldusasja materjalidest samas ei ilmne, et kaebaja oleks oma tervisele viidates taotlenud

ohjeldusmeetme jätkuva kohaldamise lõpetamist. Seega ei olnud kaebaja tervise näol tegemist

asjaoluga, mida vastustaja pidanuks ohjeldusmeetme rakendamise jätkamisel põhjalikumalt

kaaluma. Ka julgeolekumeetmeta kohaldamise käskkirja peale esitatud vaides vanglale väidab

kaebaja terviseprobleemide tekkimist seoses üksikvangistusega, mitte aga seoses

käeraudadega (tl 25-27).

28. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja suhtes lõpetati kõigi julgeolekuabinõude

kohaldamine, sh ohjeldusmeetmena käeraudade rakendamine 25.06.2020. a käskkirjaga (tl

89). Samas esitas kaebaja kohtumenetluses halduskohtule 11.06.2020 dateeritud protokolli

pealkirjaga „Kinnipeetav X.X.-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osaline

lõpetamine“ (tl 98). Protokollist nähtub otsus, lõpetada käeraudade kasutamine ning

raseerimisvahendite keeld, kuid jätkata lukustamist. Ühtlasi nähtub protokollist, et X.X.-i

suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise jätkamise vajalikkuse otsustamine

toimus 09.05.2020. Vastuseks kohtunõudele selgitas vangla 09.03.2022 vastuses, et tal ei ole

ringkonnakohtule esitada 11.06.2020. a protokolli, kuna sellist protokolli vanglas koostatud,

allkirjastatud ja välja antud ei ole ja kaebaja poolt esitatud dokumendi näol oli tegemist

üksnes võimaliku tööversiooniga. Ühtlasi selgitas vangla, et kuna 25.06.2020. a käskkirjaga

lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine täies ulatuses, siis olid

selleks ajaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolud ära langenud, mistõttu ei

ole 2020. a juunikuus täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajalikkuse

hindamise kohta eraldiseisvat protokolli koostatud ega dokumenteeritud seda muul viisil.

Kaebaja poolt esitatud protokolli osas selgitas vangla, et kuna see ei olnud paberkandjal ega

digitaalselt allkirjastatud, puudus sellel igasugune õigusjõud. Seda kinnitab vangla arvates ka

asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaliku otsustamise kohta

on märgitud, et otsustamine toimus 09.05.2020, mis tähendaks enam kui kuuajalist vahet

arutelu toimumise ja dokumendi koostamise vahel, mis ei ole kooskõlas vangla tavapärase

praktikaga.

29. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla selgitused 11.06.2020. a protokolli osas

vastuolulised ja ebaveenvad. Ühelt poolt märgib vangla, et protokolli ei koostatud, teiselt

poolt selgitab, et tegemist oli tööversiooniga. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetaval ei ole

võimalik sarnase sisuga dokumenti ise tekitada, seega pidi mõni vangla ametnik protokolli

koostama ja vaid vangla ametnike kaudu sai protokoll jõuda kaebajani. Vastustaja väide, et

tegemist on protokolli tööversiooniga, kinnitab ringkonnakohtu seisukohta. Sellest omakorda

järeldub, et vanglas arutati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude jätkuvat

kohaldamist. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et see toimus paar päeva enne protokolli

vormistamist ning protokollis märgitud kuupäevas, 09.05.2020, on viga, ja tegelik

otsustamine toimus 09.06.2020. See oleks kooskõlas ka vangla poolt kaebajale 30.06.2020

antud selgitusega, mille kohaselt arutatakse julgeolekuabinõude pikendamist kord kuus,

samuti asjaoluga, et maikuus arutati julgeolekuabinõude pikendamist samuti kuu esimeses

pooles (nõupidamine toimus 11.05.2020 ja protokoll vormistati 13.05.2020). Eeltoodust

tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et arutelu kaebaja julgeolekuabinõude jätkuva

kohaldamise üle toimus hiljemalt 13.05.2020, kuid vanglal jäi selle kohta protokoll

vormistamata. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik ohjeldusmeetme jätkuva

rakendamisega seotud kaalutlusi kontrollida. Menetluslikud puudused ohjeldusmeetme

rakendamisel on viinud olukorrani, kus kohtul pole võimalik veenduda, et vangla on

kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine, aga ka

kaalutlusõiguse teostamise jälgitavuse puudumine on vead, mis tingivad rakendatava meetme

õigusvastasuse (RKHK 14.03.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-80-11, p 20).

30. Olukorras, kus ohjeldusmeetme kasutamine oli õiguspärane, kuid selle meetme pikaajaline

põhjendamata kohaldamine õigusvastane, puuduvad kaebajal kahju ärahoidmiseks kohased

õiguskaitsevahendid (RKHK 03.10.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-47-13, p 20). Euroopa

Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid

kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme.

Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset

mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt

Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, p-d 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, p 46;

Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, p 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, p 64).

Kolleegium on varem selgitanud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda

inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses (vt RKHK 15.

märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11). Õigusvastane täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad

piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks

(RKHK 19.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-18-12, p 25). Vastustaja seisukohad

kohtumenetluses ei veena, et käeraudade jätkuv rakendamine ka pärast 13.06.2020 oli kaebaja

kinnipidamise režiimi järgimiseks otseselt vajalik. Seega loeb ringkonnakohus käeraudade

jätkuva rakendamise alates 13.06.2020 kaebaja inimväärikust alandavaks ning kaebajale

mittevaralise kahju RVastS § 9 lg 1 alusel tekkinuks.

31. Tartu Vangla 25.06.2020. a käskkirja kohaselt lõpetati kaebaja suhtes julgeolekuabinõude

kohaldamine, sh ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine 25.06.2020. Ringkonnakohus

nõustub HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole kaebaja väide,

et julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 26.06.2020 (otsuse p 38). Seega loeb

ringkonnakohus kaebaja puhul inimväärikust alandava kohtlemise kestuseks 13 päeva

(13.06.2020-25.06.2020) ehk ligi kaks nädalat, ning kohaseks hüvitiseks selle eest, arvestades

rikkumise kestvust ja raskust, 100 (sada) eurot.

32. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 10.06.2021. a otsuse ning teeb uue otsuse,

millega rahuldab kaebuse osaliselt ning mõistab Tartu Vanglalt X.X.-i kasuks välja

mittevaralise kahju summas 100 (sada) eurot.

33. Kaebaja oli halduskohtus riigilõivu, summas 126 eurot, tasumisest vabastatud.

Ringkonnakohus jätkas halduskohtu poolt kaebajale antud menetlusabi riigilõivu tasumisest

vabastamisel. Lähtudes HKMS § 118 lõigetest 2 ja 3 puudub ringkonnakohtul alus

menetluskulude (riigilõiv) jaotamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)