3-21-1192/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

22.03.2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-1192

Haldusasi

Sergei Luisti kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebajale

elukaaslase

ja

lastega

pikaajalise

kokkusaamise

võimaldamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Luisti määruskaebus Tartu Halduskohtu

21.01.2022. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Luist

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sergei Luisti määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.01.2022. a määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale rahuldamata.

2. Jätta läbi vaatamata Sergei Luisti taotlus tagastada talle kaebuse lisad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole käesolev määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Luist esitas 30.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles märkis,

et talle ei võimaldatud mitme kuu jooksul pikaajalist kokkusaamist elukaaslase ja lastega. Kaebaja

esitas vanglale vaide ja sai sellele vastuse nr 6-12/244-2, millega ta ei nõustu. Kaebaja selgitas, et

kandis ka 2016. a karistust Viru Vanglas ja siis käis tema elukaaslane koos tütardega kaebaja juures

lühiajalistel kokkusaamistel. Ka praegu käib ta kaebajaga lühiajalistel kokkusaamistel. Kaebaja

soovib näha lapsi ja elukaaslast, kuid mitte läbi klaasi, nagu seda võimaldatakse lühiajalistel

kokkusaamistel. Kaebaja lisas, et esitab kohtule avalduse 2021. a, kuna 2020. a olid pikaajalised

kokkusaamised COVID-19 karantiini tõttu vanglas keelatud. Kuna praeguseks on taastatud

pikaajaliste kokkusaamiste võimalused, palus kaebaja kohtul teha Viru Vanglale ettekirjutus talle

pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks tema perekonnaga. Kaebaja lisas kaebusele Viru

Vangla 20.07.2020. a vastuse nr 6-7/24861-2, millega vangla keeldus kaebajale pikaajalise

kokkusaamise võimaldamisest tema elukaaslase ja lastega ning vangla 02.09.2020. a vaideotsuse

nr 6-12/244-2, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja vaide vangla keeldumisele.

2. Tartu Halduskohus jättis 21.01.2022. a määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks

rahuldamata (resolutsiooni punkt 1) ja lõpetas menetluse haldusasjas kaebust menetlusse võtmata

(resolutsiooni punkt 2).

3. Halduskohus leidis, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Viru Vanglale ettekirjutuse

tegemiseks võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine elukaaslase ja lastega. Seega on tegemist

kohustamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 2 tähenduses. HKMS § 47 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui

seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse ja isik pidas

sellest korrast kinni, võib esitada kohtule kaebuse selle nõudega 30 päeva jooksul arvates päevast,

kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Praegusel juhul on kaebaja

esitatud kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. Selle sätte kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või

vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt

esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud.

4. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et kaebaja taotles vanglalt pikaajalist kokkusaamist oma

elukaaslase ja lastega 01.07.2020 esitatud pöördumises nr 6-7/2486-1 ning vangla jättis kaebaja

taotluse rahuldamata 20.07.2020. a vastusega nr 6-7/24861-2. Seejärel esitas kaebaja 03.08.2020

vangla keeldumisele vaide, mille Viru Vangla jättis 02.09.2020. a vaideotsusega nr 6-12/244-2

rahuldamata. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse koos eelnimetatud dokumentidega

30.05.2021, s.o ligi 9 kuud pärast vaideotsuse tegemist. Seega ei ole halduskohtule esitatud kaebus

tähtaegne (vt HKMS § 47 lg 2).

5. Kaebaja selgitas kaebuses, et esitas kohtule avalduse (kaebuse) 2021. a, sest 2020. a olid

pikaajalised kokkusaamised COVID-19 karantiini tõttu nagunii keelatud, kuid kaebuse esitamise

ajaks oli see võimalus vanglas taastatud. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Sellest tulenevalt

tõlgendab kohus kaebaja avaldust selle kohta, miks ta ei esitanud kaebust kohtule 2020. a selliselt,

et kaebaja palub kohtul ennistada sel põhjusel kaebuse esitamise tähtaeg.

6. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada

objektiivset laadi takistused ehk tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist

isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007. a määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Tähtaja

ennistamine on võimalik seega juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse

kasutamiseks selleks ette nähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub

üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 19.04.2006. a määrus

nr 3-3-1-26-06, p 12). Üksnes erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid

võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu

16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Kohtupraktikas on käsitatud mõjuva põhjusena

näiteks kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise

vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016. a määrus nr 3-3-1-18-16,

p 13).

7. Kaebaja selgitas praegusel juhul kaebetähtaja järgimata jätmist sellega, et 2020. a olid

pikaajalised kokkusaamised COVID-19 tõttu peatatud. Kohtu hinnangul ei kujuta see asjaolu

endast mõjuvat põhjust kaebuse tähtaegselt esitamata jätmiseks. COVID-19 haiguse leviku tõttu

pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamise piiramine vanglas ei saanud takistada kaebajal pärast

02.09.2020. a vaideotsuse saamist kaebuse koostamist ja selle tähtaegselt halduskohtule

edastamist. Muid objektiivseid asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kohustamiskaebusega

kohtusse pöördumist, ei ole kaebaja välja toonud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja avalduste pinnalt

ka usutav, et kaebajal oleks saanud selliseid olulisi ja kestvaid takistusi vaideotsuse kättesaamisest

kuni halduskohtule kaebuse esitamise ajani esineda.

8. Kohus leidis, et kaebetähtaja ennistamine ei saa olla põhjendatud ka lähtuvalt kaebajaga seotud

subjektiivsetest asjaoludest, sest vangla 02.09.2020. a vaideotsuses nr 6-12/244-2 osutatakse

kaebaja võimalusele pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsusest teadasaamisest kaebusega

halduskohtusse. Samuti selgitas kaebajale seda, et tal on õigus esitada pärast vaidemenetluse

läbimist HKMS-s sätestatud alustel ja korras (HKMS § 37 jj) kaebus halduskohtule, õiguskantsler

oma 29.07.2020. a vastuses kaebaja 22.07.2020. a pöördumisele. Seega saab kaebusele lisatud

materjalidest järeldada, et kaebaja pidi olema teadlik kaebusega kohtusse pöördumise tähtajast.

Samas ei ole ka õiguslikult kogenematul isikul alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises

korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

Eeltoodust tulenevalt puuduvad praeguses asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks

ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

9. HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatu kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 järgi lõpetatakse menetlus juhul, kui HKMS § 152 lg-s 1

sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, kaebust menetlusse võtmata.

Nendest sätetest tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist.

10. Halduskohus selgitas kaebajale täiendavalt seda, et kuna Viru Vangla jättis ka 01.07.2021. a

otsusega nr 6-7/18796-2 rahuldamata veel ühe kaebaja taotluse pikaajalise kokkusaamise

võimaldamiseks, siis oleks kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärk selliselt, et ta taotleb

kohtult Viru Vangla 01.07.2021. a keelduva otsuse tühistamist ja vangla kohustamist tema taotluse

uueks läbivaatamiseks või talle pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks (vt ka HKMS § 41

lg 3) pärast seda, kui ta on läbinud VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse,

s.o esitanud vanglale keeldumise peale vaide. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt tuleb

vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik

vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai. Seega peaks kaebaja Viru Vangla

01.07.2021. a otsuse peale vaiet esitades taotlema ka vaide esitamise tähtaja ennistamist koos

tähtaja mööda laskmise põhjuste äratoomisega (HMS §-d 34 ja 77). Kaebaja õiguste kaitseks

efektiivsem võimalus võiks aga olla see, kui ta esitab vanglale uue taotluse pikaajalise

kokkusaamise võimaldamiseks ning juhul, kui vangla teeb taaskord keelduva otsuse, siis on

kaebajal võimalik esitada tähtaegselt selle peale vaie ja pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist

vajadusel 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse vangla keelduva otsuse tühistamiseks ja

vangla kohustamiseks lahendada taotlus uuesti.

11. 26.01.2022 esitas S. Luist Tartu Halduskohtu 21.01.2022. a määruse peale määruskaebuse,

milles palub halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja leiab,

et keeldumine asja menetleda on põhjendamatu, kuna ta on kõik kohtueelsed protseduurid läbinud

ja Viru Vangla ei anna talle pikaajalisi kokkusaamisi juba rohkem kui kahe aasta jooksul. Kaebaja

märgib, et on niigi palju kordi esitanud avaldusi pikaajalisteks kokkusaamisteks perega ja vangla

ütleb pidevalt ära. Mis mõtet on siis edasi esitada kokkusaamiste avaldusi, kui tuleb jälle

keeldumine. Kuna halduskohus keeldub asja läbi vaatamast, siis tuleb kõik materjalid kaebajale

tagastada. Kaebaja arvates on tal õigus esitada see asi kohtule 3 aasta jooksul.

12. 03.03.2022. a vastuses määruskaebusele ei nõustunud Viru Vangla sellega ja selgitas, et

S. Luist esitas vanglale 01.07.2020 taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks, mille

vangla jättis 20.07.2020. a otsusega nr 6-7/1879-2 rahuldamata. S. Luist keeldumisega ei

nõustunud ja esitas 02.08.2020 vanglale vaide, mille vangla jättis 02.09.2020. a vaideotsusega

nr 6-12/244-2 rahuldamata. Vaideotsus edastati S. Luistile 03.09.2020. HKMS § 47 lg-s 2

sätestatu kohaselt võib isik, kui ta on pidanud kinni nõude lahendamiseks ette nähtud

kohustuslikust kohtueelsest korrast, esitada kohtule kaebuse selle nõudega 30 päeva jooksul

arvates päevast, kui talle tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. S. Luist sai

vaideotsuse kätte 03.09.2020, kuid esitas halduskohtule kaebuse 30.05.2021. Seega ei ole kaebus

esitatud tähtaegselt. Vangla on seisukohal, et esitatud kaebusest ei tulene põhjendusi, mis tingiks

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Vangla nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 21.01.2022. a

määruses esitatud halduskohtu seisukohtadega ja leiab, et kaebetähtaja ennistamise taotlus jäeti

põhjendatult rahuldamata. Esitatud määruskaebusest ei tulene samuti põhjendusi kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks ja seetõttu pole alust halduskohtu 21.01.2022. a määruse

muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.01.2022. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2

peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse

rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja tugineb määruskaebuses

sisuliselt samadele argumentidele, mis ta on välja toonud halduskohtule esitatud kaebuses. Uusi

asjaolusid või põhjendusi, miks ta ületas kaebuse esitamise tähtaega, pole S. Luist

ringkonnakohtule esitanud. Nagu halduskohus juba õigesti märkis, on Viru Vangla jätnud

02.09.2020. a vaideotsusega rahuldamata S. Luisti 01.07.2020. a taotluse pikaajalise

kokkusaamise võimaldamiseks ning vangla on vaideotsuses korrektselt ka selgitanud, mida

kaebaja oma õiguste kaitsmiseks saab teha, kui ta vaideotsusega ei nõustu. Viru Vangla märkis

vastuses määruskaebusele, et S. Luist sai 02.09.2020. a vaideotsuse kätte 03.09.2020, kuid esitas

halduskohtule kaebuse alles 30.05.2021. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta sai

02.09.2020. a vaideotsuse kätte 03.09.2020 ega ka sellele, et 30.05.2021 esitatud

kohustamiskaebus on esitatud tähtaega ületades. Kaebaja märkis halduskohtule esitatud kaebuses

ise, et esitab kohtule avalduse (kaebuse) 2021. a seetõttu, et 2020. a olid pikaajalised

kokkusaamised COVID-19 karantiini tõttu vanglas nagunii keelatud, kuid kuna praeguseks ajaks

on taastatud pikaajaliste kokkusaamiste võimalused, siis taotleb ta kohtult Viru Vanglale

ettekirjutuse tegemist võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine perekonnaga. Halduskohtus ega

ka

määruskaebemenetluses

ei

ole

kaebaja

esile

toonud

objektiivseid

takistusi

kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks seadusest tuleneva 30 päeva jooksul

vaideotsusest teadasaamisest arvates. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebaja

poolt käesolevas asjas esitatud menetlusdokumendid lubavad järeldada, et tal ei ole olulisi raskusi

halduskohtumenetluse reeglitest arusaamisel, mistõttu ei näe ka ringkonnakohus võimalust lugeda

kaebetähtaja möödalaskmist põhjendatuks kaebajast lähtuvate subjektiivsete asjaoludega.

15. Mis puudutab S. Luisti väiteid selle kohta, et ei ole mõtet üha uuesti pikaajalise kokkusaamise

võimaldamise taotlustega vangla poole pöörduda, sest need jäetakse nagunii rahuldamata, siis

leiab ringkonnakohus, et halduskohus selgitas vaidlusaluse määruse põhjendava osa punktides 14

ja 15 kaebajale igati põhjendatult, kuidas ta peaks HMS-i, VangS-i ja HKMS-i nõuete järgi

käituma juhul, kui ta soovib, et vangla keeldumised võimaldada talle pikaajalist kokkusaamist

elukaaslase ja lastega läbiksid ka kohtuliku kontrolli ning seda viisil, mis on kaebaja õiguste

kaitseks kõige tõhusam. Kui kaebaja ei kasuta oma õiguste kaitseks ära kõiki seadusest tulenevaid

võimalusi või ei järgi edasikaebamiseks seaduses sätestatud nõudeid, s.h kaebetähtajaga seotud

nõudeid, siis jäävadki vangla poolt tehtud keelduvad otsused jõusse.

16. Vastuseks M. Luisti väitele, et tal oli õigus esitada kaebus kohtule 3 aasta jooksul, märgib

ringkonnakohus, et HKMS § 46 võimaldab 3 aasta jooksul esitada kohtule hüvitamis- või

tuvastamiskaebust ning juhul, kui hüvitamiskaebuse esitab kinnipeetav, tuleb tal enne kohtu poole

pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt HKMS §-le 47 lg 1 ja VangS § 11

lg-le 8. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib tõesti esitada

3 aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Käesoleval juhul ei esitanud

kaebaja 30.05.2021 halduskohtule aga tuvastamiskaebust, vaid esitas kohustamiskaebuse,

soovides, et kohus teeks vanglale ettekirjutuse talle pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ligi

9 kuud pärast seda, kui vangla keeldus 02.09.2020. a vaideotsusega nr 6-12/244-2 rahuldamast

S. Luisti vaiet algse 20.07.2020. a keeldumise peale.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 21.01.2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

18. Mis puudutab S. Luisti taotlust, et juhul, kui halduskohus keeldub tema kaebust läbi vaatamast,

siis tuleb kõik kohtule esitatud materjalid talle tagastada, märgib ringkonnakohus, et jätab selle

läbi vaatamata, kuna HKMS § 210 lg 3 ei võimalda ringkonnakohtul määruskaebemenetluses

menetleda selliseid taotlusi, mis ei ole oma sisult määruskaebuse lahendamisega seotud. Kaebaja

peab ilmselt esitatud taotlusega silmas seda, et juhul, kui kohtud tema kohustamiskaebust sisuliselt

ei menetle, soovib ta tagasi saada halduskohtule esitatud kaebuse lisasid. Sellisel juhul tuleb tal

sama taotlus esitada uuesti halduskohtule pärast seda, kui on lõplikult selge, et halduskohtu

21.01.2022. a määrus jõustub. Nagu juba märgitud, ei saa ringkonnakohus määruskaebemenetluse

käigus tagastada kaebajale materjale, mille kaebaja esitas halduskohtule. HKMS § 179 lg 3 järgi

jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse siis, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega

ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse

jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)