Legislator Case Law & Legislation
2-21-17509/20 AI generated

2-21-17509/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-21-17509/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-17509 X hagis Y vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Tsiviilasjas toimunud kohtuistungil 16.03.2022 selgitas kohus hagi asjaolusid, kostja vastuväiteid hagile ja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Pooled nõustusid kompromissi sõlmimisega ja sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mille tingimused palusid kanda kohtuistungi protokolli. X ja Y sõlmisid kompromissi alljärgnevas: Y tasub alates 1. aprillist 2022 X’i a/a-le nr XXXXXXXXXXXXXXX igakuiselt elatist 150 eurot, kuni X omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui Xi 21-aastaseks saamiseni. Kostja kohustub tasuma elatist iga kalendrikuu eest ette iga kuu 1. kuupäevaks. Kohus võttis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht

Legislator headnote

AI generated

2-21-17509/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Keywords

AI generated
reduction of child maintenance child benefit eligibility education allowance child-raising credit right to primary education living expenses
AI generated
2-20-17322/9
E. M. esitas 24.11.2020.a Viru Maakohtule hagiavalduse J. M. vastu elatise nõudes. 07.01.2021.a esitasid pooled kompromissi ning palusid tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled leppisid kokku selles, et kostja kohustub tasuma hageja arveldusarvele igakuiselt hiljemalt 15.kuupäevaks elatist E. M. ülalpidamiseks 150 eurot alates 01.01.2021.a kuni hageja õppimise lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja E. M. saab 21-aastaseks, s.o kuni xxx.a. Pooled paluvad tsiviilasja menetluse lõpetada.
2-23-12511/4
K. P. (hageja) esitas 1. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. K. i (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista: 1) tagasiulatuva elatise võlgnevus 318 eurot perioodi 1. juuli 2023 kuni 31. augusti 2023 eest; 2) igakuine elatis 209 eurot alates 1. septembrist 2023 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauemaks kui tema 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni XX.XX.XXXX.
2-06-18640/1
Kinnitada IJ ja MI´i vahel sõlmitud alljärgnev kokkulepe: MI tasub IJ´le elatist alates igakuiselt 1500,00 krooni AJ´i ülalpidamiseks.
2-20-8024/15
B.P. esitas xxxxxxxxxxx kohtule hagiavalduse (täiendas 17.06.2020), milles palub välja mõista kostja E.P.’lt hageja kasuks igakuine elatis summas 215 eurot kuus alates täisealiseks saamisest ja hagi esitamisest xxxxxxxxxxx kuni 21.eluaastaseks saamiseni xxxxxxxxxxx seoses sellega, et hageja hetkel õpib gümnaasiumis ja plaanib peale gümnaasiumi lõpetamist hakata õppima päevases õppekavas ülikoolis.
2-18-132407/31
Kostja kohustub tasuma elatist alates 01.juunist 2019.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X (hageja) ja Y (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Y tasub alates 1. aprillist 2022 X’i a/a-le nr XXXXXXXXXXXXXXX igakuiselt elatist 150 eurot, kuni X omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui Xi 21-aastaseks saamiseni. 1.2. Kostja kohustub tasuma elatist iga kalendrikuu eest ette iga kuu 1. kuupäevaks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-17509.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-17509 X hagis Y vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes.

Tsiviilasjas toimunud kohtuistungil 16.03.2022 selgitas kohus hagi asjaolusid, kostja vastuväiteid hagile ja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Pooled nõustusid kompromissi sõlmimisega ja sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mille tingimused palusid kanda kohtuistungi protokolli. X ja Y sõlmisid kompromissi alljärgnevas: Y tasub alates 1. aprillist 2022 X’i a/a-le nr XXXXXXXXXXXXXXX igakuiselt elatist 150 eurot, kuni X omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui Xi 21-aastaseks saamiseni. Kostja kohustub tasuma elatist iga kalendrikuu eest ette iga kuu 1. kuupäevaks. Kohus võttis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2022, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-21-17509 Kohtuasi X hagi Y vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, Ida-Viru maakond, e-posti aadress: xxx Kostja: Y, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, Ida-Viru maakond, e-posti aadress: xxx Kostja lepinguline esindaja: Harland Paas, e-posti aadress: xxx Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole kaevatav (alus: TsMS § 661 lg 4)

2(2) poolte sõlmitud kompromissi vastu ja selgitas kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled loobusid kompromissi kinnitava määruse peale kaebeõigusest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus asub seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-21-17509 lõpetamisele.

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, seega jäävad menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava määruse peale kaebeõigusest. Seega ei ole käesolev määrus kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik