2-21-4805/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-4805

Tsiviilasi

Y. Z.i hagi BLASTSERV OÜ vastu töölepingu

ülesütlemise hüvitise nõudes summas 2583,00

eurot

Tsiviilasja hind

2583,00 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Y. Z. (isikukood xxx), lepinguline esindaja

A. S.

Kostja

BLASTSERV

OÜ

(registrikood

11199772), lepinguline esindaja V. K.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.02.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y. Z.i hagi BLASTSERV OÜ vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise

2583,00 euro nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Y. Z.i kanda.

3. Välja mõista Y. Z.ilt BLASTSERV OÜ kasuks menetluskulud summas 960,00

eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Y. Z. (hageja) ja Blasterv OÜ (kostja) 24.07.2019

töölepingu. Töötasu oli 8,00 eurot/tund. Kostja ütles lepingu 04.12.2020 avaldusega üles

põhjusel, et hageja viis tööterritooriumilt välja kostjale kuuluvad tööriistad. Hageja leiab, et

ei ole tööriistu tööandja territooriumilt välja viinud ja ülesütlemine on alusetu.

2(5)

2. Töötaja vaidlustas TVK-s töölepingu ülesütlemise kehtivuse, palus lõpetada töölepingu

kohtus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 4083,00 eurot. TVK rahuldas

nõuded osaliselt, tuvastas ülesütlemise tühisuse, lõpetas lepingu ja mõistis välja hüvitise

summas 1500,00 eurot. Hageja taotleb rahuldamata jäänud osas hüvitise summas 2583,00

eurot välja mõistmist kostjalt.

3. Hageja jäi seisukoha juurde, et ei ole kostja tööriistu koju viinud ning leidis, et ta pole selle

väitega kunagi nõustunud. Hageja oli 02.11.2020 haiguslehel, ei käinud tööl ega saanud

keelduda ebaviisakas vormis tööülesannete täitmisest. Hageja oli haiguslehel, sest ta oli haige

ega olnud suuteline tööd tegema.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et töölepingu ülesütlemiseks esines mõjuv

põhjus, sest hageja sisenes haiguslehel olles tööandja ruumidesse ja viis sealt minema

tööandja vara. Kostja hinnangul tuleb hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada, et

töösuhte lõpetamise tingis hageja poolt kostja kui tööandja tööriista omavoliline kasutamine

ja poolte töösuhe kestis üksnes 1,5 aastat. Hageja keeldus 02.11.2020 tööülesannete täitmisest

ja oli ülemusega ebaviisakas.

5. 02.11.2020-26.11.2020 oli hageja haiguslehel, kuid ta tegelikult polnud haige, vaid soovis

lihtsalt tööd mitte teha. Haiguslehel olles võttis hageja kostja territooriumilt värvipüssi, mida

saab kasutada üksnes selleks spetsiaalselt valmistatud ruumides ehk hageja seda haigena

kodus kasutada poleks saanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus jätab hagi rahuldamata.

7. Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid

24.07.2019 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures täistööajaga tööle

metallkonstruktsioonide värvija ja puhastaja töökohale. Töötasu oli 8,00 eurot/tund. Hageja

oli haiguslehel 02.11.2020-20.11.2020 ja 23.11.2020-26.11.2020 (tl 45-46). Kostja ütles

töölepingu 04.12.2020 avaldusega üles põhjusel, et hageja viis tööterritooriumilt välja

kostjale kuuluva tööriista (tl 41). Hageja vaidlustas TVK-s töölepingu ülesütlemise

kehtivuse, palus lõpetada tööleping kohtus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis

summas 4083,00 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõuded osaliselt (tl 8-10).

Komisjon tuvastas poolte vahel 24.07.2019 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse ning

lõpetas 24.07.2019 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 03.01.2021. Samuti mõisteti

kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 1500 eurot. Hageja

taotleb rahuldamata jäänud osas hüvitise summas 2583,00 eurot välja mõistmist kostjalt.

8. Töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus

ei vaidlustatud (TvLS § 59 lg 11). TVK tegi otsuse, millega tuvastas töölepingu ülesütlemise

tühisuse, lõpetas töösuhte, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 1500,00

eurot ja jättis välja mõistmata hüvitise nõude summas 2583,00 eurot. Hageja vaidlustas otsuse

osas, milles TVK jättis hüvitise välja mõistmata. Seetõttu on TVK otsus jõustunud osas,

milles TVK tuvastas, et töölepingu ülesütlemine oli tühine ja TVK lõpetas töösuhte. Kohus

vaatab hagimenetluses läbi üksnes, hageja nõude 2583,00 euro suuruse hüvitise välja

mõistmiseks.

9. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kui

TVK tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse

nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS

§ 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab TVK töölepingu töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks

3(5)

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Kui TVK lõpetab töölepingu,

maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109

lg 1 ls 1). Kohus või TVK võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 ls 2). TVK otsus on jõustunud töösuhte

lõpetamise osas. Seaduse kohaselt tuleb välja mõista hüvitis kolme kuu töötasu osas. TVK

rahuldas hüvitisenõude osaliselt. Seetõttu hindab kohus käesolevas menetluses üksnes

küsimust, kas hüvitis tuli välja maksta kolme kuu töötasu summas või esineb aluseid

vähendada väljamõistetavat hüvitist.

10. Hüvitis hõlmab töötajale tekkinud varalist kahju saamata jäänud töötasu näol, tulevikus

tekkivat kahju saamata jääva tulu näol ja võimalikku mittevaralist kahju (RKTKo 3-2-1-167-

16, p 13). Kohus võib hüvitise suuruse määramisel arvestada kõiki töösuhtega ja selle

lõpetamisega seotud asjaolusid. Kumbki menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid,

mida nende arvates tuleb arvesse võtta.

11. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni seisukohaga, et välja mõistetava õiglase hüvitise

suuruseks on 1500 eurot. Hageja töötas kostja juures 1,5 aastat. Seega ei ole töösuhe kestnud

pikka aega. Samuti arvestab kohus sellega, et hageja viis tööandajale kuuluva asja

(värvipüstoli) ilma tööandja loata tööandja territooriumilt välja. Kohus tuvastas eelnevalt, et

hageja viibis haiguslehel 02.11.2020-20.11.2020 ja 23.11.2020-26.11.2020. Tõendamist on

leidnud, et hageja sisenes haiguslehel olles 23.11.2020 kl 17.30 kostja tööruumidesse ja võttis

kaasa kostjale kuuluva töövahendi (värvipüstoli). Nimetatu on tõendatud fotodega

23.11.2020 kl 17.30 tehtud videosalvestisest (tl 92-98). Tunnistaja T.M. ütlustega on

tõendatud, et värvipüstol on tööandja oma ja seda hoitakse tšehhis lahustis. Tavaliselt

väljastatakse igaühele oma värvipüstol aga kui lähevad katki, siis kasutatakse ka teiste omi.

Teistel töötajatel oli õigus kasutada hagejale antud värvipüstolit (tl 126).

12. Hageja andis 23.02.2022 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et käis 23-

nda õhtul tööruumides, kuna varsti pidi haigusleht lõppema ja tahtis tööriided koju

pesemiseks võtta. Hageja võttis töökohast värvipüstoli ning peitis selle riietusruumi kaltsude

vahele, seda tööl praktiseeritakse. Kui värvipüstolid vedelevad, siis igaüks võib endale võtta

(tl 124 pöördel). Hageja väitel jäi värvipüstol tööandja territooriumile. Kohtu hinnangul ei

ole hageja ütlused värvipüstoli riiete alla peitmise osas usutavad. Hageja väitis esmakordselt

alles kohtuistungil, et peitis värvipüstoli riietusruumi kuna kartis, et keegi võib selle endale

võtta. Isegi kui tööandajal ei ole töövahendite hoidmine juhenditega reguleeritud, siis ilma

tööandaja loata ei tohi töötaja tööandjale kuuluvaid töövahendeid tööterritooriumilt ära viia.

Kohus nõustub kostja esindajaga, et ei ole eluliselt usutav, et hageja otsustas 23.11.2020, so

kolm nädalat pärast töölt ära olemist, ilmuda õhtusel ajal pärast tööpäeva lõppu

tootmisruumidesse ja peita värvipüstol riietusruumi.

13. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu

hinnangul lõpplahenduse osas tähtsust. Töökohustuste täitmisest keeldumine 02.11.2020 ei

oma kohtu hinnangul tähtsust, kuna käskkirja kohaselt oli töölepingu lõpetamise alus

töövahendi tööandja territooriumilt välja viimine.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata.

MENETLUSKULUD

15. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS §162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

16. Kostja menetluskulud hõlmavad kokku õigusabikulusid. Kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

4(5)

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses

kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi

ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

17. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 10t ja 30min. Järgnevalt analüüsib kohus

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja menetluskulud koosneva järgmistest toimingutest:

Hagiavalduse analüüs ja 08.06.2021 vastuse koostamine 4t 440 eurot. Kohtu hinnangul on

nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalik ajakulu 3t ulatuses, 330 eurot. Kohus nõustub

hageja vastuväidetega, et kostja välja toodud ajakulu on põhjendamatult suur. Tegemist ei

ole keerulise vaidlusega ning vaidluse esemeks on üksnes hüvitise suurus. Kostja vastus on

lühike (2,5 lehel).

Hageja 09.07.2021 ja kohtu 21.10.2021 dokumentide analüüs 1t 110 eurot - hageja hinnangul

kulub nimetatud toimingutele kokku 30min. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kahe dokumendiga

tutvumiseks on 1 tund igati mõistlik. Seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku toimingu

ning ajakuluga.

15.02.2021 istungil esindamine, sh ettevalmistamine 2t 220 eurot - põhjendatud ja vajalik

toiming ning ajakulu.

Tulevase kohtuotsuse analüüs ja konsultatsioon – nimetatud ajakulu on põhjendamatu ja tuleb

jätta välja mõistmata. Menetluskuludena tuleb käsitleda kantud menetluskulusid.

23.02.2022 istungil esindamine, sh ettevalmistamine 2t 30min, tunnihinnaga 120 eurot -

põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 23.02.2022 istung kestis 1t 30min.

Seega on põhjendatud ja valikud kulud kokku 8t 30min. 6 tundi tuleb välja mõista

tunnihinnaga 110 eurot, kokku 660 eurot. 23.02.2022 istungikulu 2t 30min tuleb välja mõista

tunnihinnaga 120 eurot, kokku 300 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu

kokku 960 eurot

18. Kostjat esindas kohtumenetluses muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal

vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi (TsMS § 218 lg 1 p 2). Kostja esindaja

osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 110 ja 120 eurot tunnis. Eeltoodu on kooskõlas

käesoleval ajal turu keskmise tasuga, samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi

tunnitasu määraga ning esindaja kvalifikatsiooniga. Seega on kostja kantud vajalikud ja

põhjendatud õigusabikulud 960 eurot (6t x 110 eurot ja 2t30min x 120 eurot).

19. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kostja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Kohus

määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 960 eurot (õigusabikulu) käibemaksuga.

Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 960

eurot.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

21. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

22. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

5(5)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik