2-17-18470/81 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. märts 2022

Tsiviilasja number

2-17-18470

Tsiviilasi

OÜ dCode hagi OÜ FERTIILSUSE KESKUS vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ FERTIILSUSE KESKUS määruskaebus ja OÜ dCode

vastumääruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OÜ dCode (hageja): (registrikood 12648692), esindaja

vandeadvokaat Leonid Tolstov

OÜ FERTIILSUSE KESKUS (kostja) (registrikood

10240426), esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja

vandeadvokaat Triin Toom

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ FERTIILSUSE KESKUS määruskaebus

rahuldamata.

2. Rahuldada OÜ dCode vastumääruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 21. detsembri 2021. a

määrus osaliselt OÜ-lt FERTIILSUSE KESKUS OÜ

dCode kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse

osas ning tasaarvestuse osas.

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda

põhjendatud ja vajalikuks OÜ dCode menetluskuluks

maakohtus asja esmakordsel läbivaatamisel täiendavalt

2701 eurot (koos käibemaksuga), määrata OÜ-le dCode

hüvitatavate

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

tulenevalt menetluskulude jaotusest 5018 eurot 50 senti,

tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude

nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõista OÜ-lt

dCode OÜ FERTIILSUSE KESKUS kasuks välja 19 017

eurot 57 senti.

5. Rahuldada OÜ dCode taotlus OÜ FERTIILSUSE

KESKUS kulude hüvitamiseks OÜ dCode poolt kohtu

deposiiti tasutud 3000 euro ulatuses. OÜ-l dCode tuleb

hüvitada

OÜ-le

FERTIILSUSE

KESKUS

menetluskulud ülejäänud ulatuses, s.o 16 017 eurot 58

senti.

6. Lugeda määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks

järgmiselt:

6.1.

Määrata

kindlaks

OÜ-le

dCode

tsiviilasjas

nr 2-17-18470 hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista OÜ-lt FERTIILSUSE KESKUS välja

dCode kasuks menetluskulu 5018 eurot 50 senti.

6.2. Määrata kindlaks OÜ-le FERTIILSUSE KESKUS

tsiviilasjas nr 2-17-18470 hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista OÜ-lt dCode välja OÜ

FERTIILSUSE KESKUS kasuks menetluskulu 24 036

eurot 7 senti.

6.3. Mõista tasaarvestuse tulemusena OÜ-lt dCode

OÜ FERTIILSUSE KESKUS kasuks menetluskulude

katteks välja 19 017 eurot 57 senti.

6.4. Hüvitada kohtumääruse jõustumisel OÜ-lt dCode

OÜ FERTIILSUSE KESKUS kasuks väljamõistetud

menetluskuludest (19 017 eurot 57 senti) 3000 eurot OÜ

dCode poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele

13. märtsil 2018 ja 31. mail 2021 tasutud tagatise arvelt.

6.5. OÜ-l dCode tuleb hüvitada OÜ-le FERTIILSUSE

KESKUS väljamõistetud kuludest 16 017 eurot 57 senti.

6.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

alates

kohtumääruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni.

7. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli OÜ dCode (hageja) hagi OÜ FERTIILSUSE KESKUS

(kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

Maakohus jättis 15. augusti 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis maakohtu

otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus rahuldas 21. novembri

2019. a otsusega hageja kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maa- ja ringkonnakohtu

otsused osas, milles jäeti rahuldamata hageja otsese varalise kahju hüvitamise nõue, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Riigikohtu lahendiga jõustus hagi rahuldamata jätmine saamata

jäänud tulu nõude osas. Riigikohus saatis asja otsese varalise kahju nõude osas maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Tartu Maakohus jättis 9. märtsi 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. oktoobri 2021. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi

uue otsuse, rahuldades hagi osaliselt. Ringkonnakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse

kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulude osas. Ringkonnakohus jättis hagi esitamisest

11. detsembril 2017 kuni Riigikohtu lahendi tegemiseni 21. novembril 2019 kantud

menetluskuludest hageja kanda 92% ja kostja kanda 8 % ning alates 22. novembrist 2019 kuni

ringkonnakohtu lahendi jõustumiseni hageja kanda 75% ja kostja kanda 25% menetluskuludest.

Kohtuotsus jõustus 13. novembril 2021.

2. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks asja esmakordsel

läbivaatamisel maakohtus esindajakulud 6414 eurot (koos käibemaksuga), dokumentaalsete

tõendite hankimise kulud 141 eurot 60 senti ning riigilõiv hagiavalduselt 3400 eurot.

Ringkonnakohtus on hageja kandnud menetluskulusid 7639 eurot 60 senti, sh riigilõiv 3400

eurot ja esindajatasu 4239 eurot 60 senti. Hageja kassatsiooniastme menetluskuludeks on

õigusabikulu 2400 eurot. Hageja menetluskulud asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus on

lepingulise esindaja tasu 7273 eurot 20 senti ja asjatundja arvamuse saamise kulu 2880 eurot,

s.o kokku 10 153 eurot 20 senti. Teistkordses ringkonnakohtu menetluses on hageja

menetluskuludeks esindajatasu 3960 eurot ja riigilõiv 1800 eurot, s.o kokku 5760 eurot. Hageja

ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Hageja lepinguliste esindajate

tegevustes esineb korduvaid tegevusi, mille kulu ei pruugi olla kogu ulatuses vajalik. Kuivõrd

apellatsioonkaebus

kordas

suures

osas

juba

maakohtus

eitatud

väiteid,

ei

ole

apellatsioonkaebuse koostamise kulu põhjendatud taotletud ulatuses. Kohtuteeside koostamise

kulu ei ole põhjendatud, kuna kohus ei nõudnud teeside koostamist.

3. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluste kohaselt on kostja menetluskulud kokku

50 827 eurot 65 senti, s.o esimesel korral maakohtus 11 025 eurot 83 senti,

apellatsioonimenetluses 4082 eurot 50 senti, kassatsioonimenetluses 3970 eurot 50 senti,

teistkordses maakohtu menetluses 22 613 eurot 32 senti, teistkordses ringkonnakohtu

menetluses 9135 eurot 50 senti. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist.

Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Kostja poolt kantud asjatundja arvamuse

kulu 6900 eurot ei ole põhjendatud. Arvamus on tõendina kõlbmatu, mistõttu tuleb selle

hankimise kulu jätta kostja enda kanda. Kui kohus arvamust siiski arvestab, ei ole arvamuse

koostamise ajakulu 46 tundi põhjendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus määras 21. detsembri 2021. a määrusega pooltele hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4802 eurot

42 senti, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 24 036 eurot 7 senti ning mõistis

tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 19 233 eurot 65

senti, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi,

küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja

olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pidanud maakohus

vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele poolte esitatud

menetluskulude nimekirjas iga väljatoodud üksiku toimingu põhiselt.

Kostja menetluskulud asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus olid kokku 11 025 eurot 83

senti, s.o õigusabikulu 4099 eurot 29,2 tunni eest keskmise tunnihinnaga 132 eurot 11 senti,

asjatundja arvamuse kulu 6900 eurot (ilma käibemaksuta), dokumentaalse tõendi hankimise

kulu 6 eurot (hageja majandusaasta aruanne) ja transpordikulu 20 eurot 83 senti. Maakohus

pidas mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks dokumentaalse tõendi hankimise kulu 6

eurot, sõidukulu 20 eurot 83 senti ja õigusabi kulu 4099 eurot, kõik käibemaksuta. Umbes 30

tunni suurune õigusabi maht on vaidluse olemust ja keerukust arvestades mõistlik ning

põhjendatud, õigusabi tunnitasu suurus vastab välja kujunenud kohtupraktikale. Maakohus

leidis, et arvestades ekspertidele esitatud dokumentatsiooni mahtu ja eksperdiarvamuse mahtu,

millest olulise osa moodustavad graafikud, on mõistlik ja põhjendatud eksperditasu suurus,

mis tuleb vastaspoolelt välja mõista, 3000 eurot käibemaksuta, mis vastab 20 töötunnile

tunnitasuga 150 eurot. Eksperdiarvamuse aluseks olnud 11 dokumendi läbitöötamine ja

arvamuse esitamine sisuliselt neljal leheküljel ajakuluga 46 tundi, s.o rohkem kui üks töönädal,

on ebamõistlik. Kostja hüvitatavad menetluskulud maakohtus on kokku 7125 eurot 83 senti

(ilma käibemaksuta) (6+20,83+4099+3000).

Arvestades apellatsioonkaebusele esitatud vastuse mahtu ja keerukust on kostja põhjendatud

ja vajalikud esindajakulud apellatsioonimenetluses 2000 eurot. Põhjendatud on ka esindajate

sõidukulu 50 eurot, s.o põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes kokku 2050

eurot. Arvestades asja keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et vandeadvokaat esindas kostjat ka

eelmistes kohtu astmetes, pidas maakohus kostja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks

kassatsioonimenetluses 2000 eurot.

Hageja menetluskulude suuruseks asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus on õigusabikulu

6414 eurot (koos käibemaksuga) 47,5 töötunni eest keskmise tunnihinnaga 112 eurot 53 senti

(ilma käibemaksuta). Lisaks on hageja kandnud dokumentaalsete tõendite hankimise kulu 141

eurot 60 senti (koos käibemaksuga) ja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3400 eurot,

mille maakohus luges põhjendatud ja vältimatuks kuluks (TsMS § 138 lg 2; § 143 p 2).

Maakohus vähendas hageja esindajate menetlusdokumentide analüüsiks ja nõupidamisteks

kulunud

aega

15,5

tunni

võrra.

Üldjuhul

peaks

kliendiga

suhtlemisele

ja

menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks

ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav

menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid

hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Hageja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud on seega 32 tundi, s.o 4321 eurot 15 senti (32 x 112,53 + käibemaks). Hageja

põhjendatud

menetluskuludeks

maakohtus

on

kokku

7862

eurot

senti

(4321,15+141,60+3400).

Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 3400 eurot on põhjendatud ja vältimatu kulu. Hageja

õigusabikulud apellatsiooniastmes on olnud 4239 eurot 60 senti, s.o 31,9 töötundi keskmise

tunnihinnaga 132 eurot 90 senti (käibemaksuga). Maakohus, hinnates menetluskulude

nimekirjas esitatud ajakulu võrrelduna hageja esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja

sisuga, pidas põhjendatuks vähendada apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aega 11,9

tunni võrra, kuna apellatsioonkaebuses on hageja korranud maakohtus esitatud argumente.

Põhjendatud ega vajalik ei ole kohtuvaidluse teeside koostamise kulu 7,9 tundi, sest

ringkonnakohus ei nõudnud pooltelt kirjalike teeside esitamist. Seega on hageja hüvitatavateks

menetluskuludeks ringkonnakohtus kokku 5008 eurot 9 senti (õigusabikulud 1608 eurot 9 senti

(12,1 x 132,90) + riigilõiv 3400 eurot).

Arvestades asja keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et vandeadvokaat esindas hagejat ka

eelmistes kohtu astmetes, pidas maakohus hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks

kassatsioonimenetluses 1500 eurot.

Maakohus leidis, et kostja õigusabikulud asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus taotletud

103,7 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Kostja esindajate ajakulu perioodil 22. novembrist

2019 kuni 14. juuli 2020. a istungini on põhjendatud summas 4000 eurot. Põhjendatuks ja

vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele ja eksperdiga suhtlemisele. Perioodil

14. juulist 2020 kuni 18. jaanuarini 2021 pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja

ajakuluks kokku 14,4 tundi, s.o 14. juuli 2020. a istungiks valmistumise ja istungil osalemise

kulu 6 tundi, kostja 16. oktoobri 2020. a seisukoha hageja 18. septembri 2020. a

menetlusdokumendile koostamise kulu 6 tundi, 16. oktoobri 2020. a kostja vastuse seoses

hageja protokolli muutmise taotlusega koostamise ajakulu 0,5 tundi, 11. novembri 2020. a

vastuse koostamise seoses suulise istungiga ajakulu 0,3 tundi, perioodil 12. jaanuarist 2021 –

18. jaanuarini 2021 kohtuistungiks valmistumise ajakulu 1 tund ning 18. jaanuari 2021. a

menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,6 tundi. Maakohus pidas põhjendatuks ka

istungile sõiduga seotud transpordikulu 56 eurot 22 senti. Kostja esindaja keskmine tunnitasu

ajavahemikus 14. juulist 2020 kuni 18. jaanuarini 2021 oli 157 eurot 79 senti (3818,50/24,2).

Seega on kostja hüvitatavateks menetluskuludeks sellel perioodil maakohtus kokku 2328 eurot

40 senti (14,4 x 157,79 + 56,22).

Alates 19. jaanuarist 2021 kuni 29. jaanuarini 2021 on osutatud kostjale õigusabi 17 tunni

ulatuses summas 3198 eurot. Maakohus leidis, et kahe lepingulise esindaja kulu istungiks

valmistumisel ja istungil osalemisel on kokku 3 tundi, s.o istungil osalemise ajakulu 1 tund ja

istungi ettevalmistumiseks kulu 0,5 tundi. Esindaja sõidule kulunud aja hüvitamisel tuleb

analoogia korras lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud

advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast, mistõttu ei ole alust

lähtuda vastaspoolelt hüvitise väljamõistmisel esindajaga kokkulepitud tasu suurusest

(Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261). Seega on põhjendatud

esindajatasu Tallinnast Tartusse kohtuistungile ja tagasi sõitmise aja eest 30 eurot. Põhjendatud

on ka otsene sõidukulu rongipiletitele 23 eurot 10 senti. Kostja esitatud lõppseisukoha mahtu

ning keerukust arvestades on põhjendatud ajakulu kohtuteeside koostamise eest 6 tundi. Kostja

esindaja keskmine tunnitasu ajavahemikus 19. jaanuarist 2021 kuni 29. jaanuarini 2021 oli 188

eurot 12 senti (3198/17). Seega on kostja hüvitatavateks menetluskuludeks sellel perioodil

maakohtus 1746 eurot 18 senti (9 x 188,12 + 30 + 23,10).

Põhjendatud kuluks on ka kostja kulutused dokumentaalsete tõendite saamiseks (TsMS § 138

lg 2; § 143 p 2) 6720 eurot. Kostja esitas asjatundja arvamused kohtule 30. märtsil 2020 ja

6. juulil 2020 ning maakohus on nendest 9. märtsi 2021. a otsuses lähtunud.

Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud asja teistkordsel läbivaatamisel

maakohtus 14 794 eurot 58 senti (4000+2328,40+1746,18+6720).

Kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses olid 9135 eurot 50 senti, sh 2 eurot äriregistri

väljavõtte eest ja otsene sõidukulu 12 eurot 50 senti. Apellatsioonimenetluses on esindajad

koostanud taotluse menetluskulude tagatise saamiseks, vastanud hageja apellatsioonkaebusele,

koostanud menetluskulude nimekirja ja osalenud tunnipikkusel ringkonnakohtu istungil.

Arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu ja keerukust ning asjaolu, et menetlus oli

läbinud kolm kohtuastet, on kostja esindajakulud põhjendatud osaliselt. Esindajatasu Tallinnast

Tartusse kohtuistungile ja tagasi sõitmise aja eest on põhjendatud 30 eurot. Põhjendatud on ka

otsene sõidukulu bussipiletitele 12 eurot 50 senti. Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata

ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid luges kostja põhjendatud ja vajalikeks

esindajakuludeks apellatsioonimenetluses 3500 eurot, millele lisandub esindaja sõiduaja tasu

30 eurot, sõidukulu 12 eurot 50 senti ja äriregistri väljavõtte saamise kulu 2 eurot. Kokku on

põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtus 3544 eurot 50 senti.

Maakohus pidas hageja menetluskulud maakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel põhjendatud

ja vajalikuks kogu taotletud ulatuses, s.o 10 153 eurot 20 senti (hageja esindajakulud 7273 eurot

20 senti ja kulu dokumentaalse tõendi saamiseks 2880 eurot (koos käibemaksuga).

Arvestades, et apellatsioonkaebuses on korratud ka varasemaid seisukohti ning asja keerukust

ja mahtu, luges maakohus hageja esindajakulud ringkonnahtus põhjendatuks ja vajalikuks

osaliselt, s.o 20 tunni ulatuses summas 2657 eurot 80 senti (20 x 132,89). Põhjendatud ja

vältimatu kulu on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1800 eurot. Hageja hüvitatavateks

menetluskuludeks ringkonnakohtus on 4457 eurot 80 senti (2657,80+1800).

Seega on kostja hüvitatavateks menetluskuludeks asja esmakordsel läbivaatamisel 11 175 eurot

83 senti (maakohtus 7125 eurot 83 senti, ringkonnakohtus 2050 eurot, kassatsioonimenetluses

2000 eurot) ning asja teistkordsel läbivaatamisel 18 339 eurot 8 senti (maakohtus 14 794 eurot

58 senti, ringkonnakohtus 3544 eurot 50 senti).

Hageja hüvitatavateks menetluskuludeks on asja esmakordsel läbivaatamisel 14 370 eurot 84

senti

(maakohtus

7862

eurot

senti,

ringkonnakohtus

5008

eurot

senti,

kassatsioonimenetluses 1500 eurot) ning asja teistkordsel läbivaatamisel 14 611 eurot

(maakohtus 10 153 eurot 20 senti, ringkonnakohtus 4457 eurot 80 senti).

Lähtudes menetluskulude jaotusest, mille järgi jääb asja esmakordsel läbivaatamisel tekkinud

menetluskuludest 92% hageja kanda ja 8% kostja kanda, peab hageja hüvitama kostjale 10 281

eurot 76 senti ja kostja hagejale 1149 eurot 67 senti. Asja teistkordsel läbivaatamisel tekkinud

menetluskuludest peab hageja hüvitama kostjale 13 754 eurot 31 senti ning kostja hagejale 3652

eurot 75 senti. Kokku peab hageja hüvitama kostjale 24 036 eurot 7 senti ja kostja hagejale

4802 eurot 42 senti. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja hüvitama kostjale menetluskulud

19 233 eurot 65 senti.

MÄÄRUSKAEBUSED

5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud kindlaks määramata ja välja

mõistmata ulatuses, milles need ületavad asja esmakordsel läbivaatamisel 11 175 eurot 83 senti

ja teistkordsel läbivaatamisel 18 339 eurot 9 senti ning teha tühistatud osas uus määrus, millega

määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 41 364 eurot 14 senti

(s.o võrreldes maakohtu määrusega täiendavalt 17 328 eurot 7 senti).

Maakohus on rikkunud diskretsioonipiire. Maakohus vähendas kostja asjatundja arvamusele

kulunud summat üle poole võrra. Kohus ei saa üldjuhul ennast seada eriteadmistega isiku

asemele ega hinnata, kui palju tööd on olnud vajalik eriteadmistega seotud arvamuse

koostamiseks. Kohus saab hinnata, kas asjatundja arvamuse küsimine põhimõtteliselt oli

mõistlik ja vajalik. Kohtul on õigus asjatundja arvamuse koostamiseks kulunud aega vähendada

vaid erandlike asjaolude esinemisel, näiteks kui ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Praeguses

tsiviilasjas oli ekspertarvamus vajalik. Kohus on lähtunud ekspertarvamuses välja toodust. See,

et asjatundja arvamus oli 4 lehekülge, ei tähenda, et sellise arvamuse koostamiseks pidi

asjatundja läbi lugema ainult neli lehekülge raamatupidamisdokumente. Kohus saab

eriteadmistega isiku arvamuse koostamisele kulunud aega vähendada vaid erakorraliste

asjaolude esinemisel, eelkõige, kui 1) asjatundja arvamus polnud asja lahendamisel olulise

kaaluga ja 2) kulutatud aeg oli ilmselgelt liialdatud. Maakohus ei saa hinnata, et samaväärse

arvamuse oleks saanud teha kaks korda väiksema ajamahuga. Asjatundja arvamusega seonduv

kulu ei ole ebaproportsionaalselt suur. Asjatundja kulude suurust tuleb hinnata muu hulgas ka

haginõude suuruse kontekstis. Esialgne põhinõue hagiavalduses oli 427 034 eurot ning

hagihinnaks oli 461 196 eurot 72 senti. Sellise nõude suuruse valguses ei ole 6900 eurot maksav

asjatundja arvamus ebamõistlik. Tegemist oli keerulise ja mahuka vaidlusega, mis nõudis palju

erinevaid tõendeid ning mitmeid asjatundja arvamusi. Kohtupraktikas on palju näiteid, kus on

välja mõistetud suuremaid ekspertarvamuse tasusid ja neid summasid vähendatud ei ole.

Näiteks on maakohus varasemalt välja mõistnud 12 444 eurot 59 senti ja 12 425 eurot 4 senti,

asjades, kus hagi hind oli võrreldav käesoleva asjaga.

Maakohus vähendas kostja esindajakulusid, kuid ei ole piisavalt põhjendanud, miks neid on

vähendatud ning ei ole seega kohaldanud diskretsiooniõigust jälgitavalt. Maakohus on

põhjendamatult vähendanud kostja esindaja tasusid, samas kui hagejapoolseid esindaja tasusid

on vähendatud ebaproportsionaalselt vähe. Õige on, et kohus ei pea ega saagi minutilise

täpsusega hinnata iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust eraldi, kuid praegusel juhul on

suurem osa põhjendusi liiga lakoonilised ning üldsõnalised. Maakohtu määrusest ei nähtu,

millistel kaalutlustel luges kohus teatud toimingutele kulutatud aja mittevajalikuks ja

põhjendamatuks. Kuigi maakohus on tuginenud mahule ja ajale, siis paljasõnaline viide ajale

ja keerukusele ilma seda põhjendamata pole piisav.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks on protsentuaalselt vähendatud kostja esindajakulusid

rohkem kui hageja omasid. Kokku olid kostja esindajakulud terves menetluses 37 037 eurot,

millest loeti põhjendatuks 19 564 eurot 26 senti ehk ligikaudu pool. Hageja esindajakulud olid

terves menetluses kokku 24 286 eurot 60 senti, millest loeti põhjendatuks 17 360 eurot 24 senti

ehk tugevalt üle poole. Eeltoodust tulenevalt luges kohus kostja põhjendatud ja vajalikeks

esindajakuludeks 52,8% kogu esindajakuludest, kuid hageja puhul olid põhjendatud ja

vajalikeks esindajakuludeks 71,5% kogu esindajakuludest. Eriti suur on protsentide vahe just

asja teistkordsel läbivaatamisel. Seal olid kostja hüvitatavad esindajakulud 46% kogu

esindajakuludest, samas kui hagejal 88,4%. Selline ebaproportsionaalne vähendamine ei ole

põhjendatud. Seda eriti pidades silmas asjaolu, et hageja loobus oma tõendamiskoormise

täitmisest, pidades seda kulu liiga suureks, mistõttu ringkonnakohus määras ise kahju suuruse.

Kui hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, peaks tema esindajakulude suuremas osas

põhjendatuks lugemiseks esinema ülekaalukas õigustus. Maakohtu määrusest seda ei ilmne.

Kliendiga suhtlemine on oluline ning sellised kulud peavad olema eraldi välja toodud, et jälgida

menetluskulude suuruse kujunemist. Samuti ei saa esindaja asjatundjaga suhtlemisele kulunud

aega lugeda põhjendamatuks, sest seda kulu ei ole võimalik lisada asjatundja arvamuse kuluks.

6. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Maakohus on kostja asjatundja arvamuse kulu põhjendatult vähendanud. Kohtu kaalutlusõigus

menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ulatub ka dokumentaalsete tõendite saamiseks

vajalike kulude hindamisele. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja asjatundja arvamuse

kulu on ebamõistlik. Kostja põhistab kulu vajalikkust tsitaatidega tühistatud lahendist

(maakohtu 15. augusti 2018. a otsus). Lõpplahendis ei osutunud 11. mai 2018. a asjatundja

arvamuse väited asjakohaseks. Kostja soovis sellega tõendada, et puudub põhjuslik seos kostja

tegevuse ja tekitatud kahju vahel, samuti et kahju ei tekitatudki (kd I, tl 191). Asjas tehtud ja

jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2021. a otsus lükkab need väited lõplikult ümber.

Lisaks on neljaleheküljelise tekstilise osaga arvamuse koostamiseks 6900 eurone kulu

ilmselgelt ülemäärane. Kulu suurust ei õigusta ka väidetav allikmaterjalide rohkus, kuna

allikaid oli tegelikkuses piiratud hulgal ning tegu oli teineteisega seotud dokumentidega.

Maakohus on põhjendatult vähendanud kostja lepingulise esindaja tasu suurust. Kostja

lepingulise esindaja menetluskulud (37 037 eurot käibemaksuta) ületasid oluliselt hageja

lepingulise esindaja kulusid (29 786 eurot 40 senti käibemaksuga; 24 822 eurot käibemaksuta),

mis ei ole kostja poolt tehtud menetlustoimingute sisu ja mahtu arvestades millegagi

põhjendatud. Hageja roll antud menetluses oli kostja omast oluliselt aktiivsem – hageja esitas

hagi, kaks apellatsioonkaebust ja ühe kassatsioonkaebuse, kostja roll piirnes vastuste ja

vastuväidete esitamistega. Kostja tõenduslik koormus oli oluliselt madalam. Eeltoodust

tulenevalt on maakohus põhjendatult vähendanud kostja menetluskulusid ning viinud nende

hüvitatava suuruse tasakaalu menetluse tegeliku käigu ning poolte rolliga.

7. Hageja esitas maakohtu määruse peale vastumääruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osaliselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja menetluskulude

väljamõistmise osas, teha tühistatud osas uus määrus, millega: 1) määrata kindlaks hagejale

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 6017 eurot 88 senti; 2) määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 18 972 eurot 7 senti; 3)

mõista tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 12 954 eurot 19

senti, millest 3000 eurot maksta välja hageja poolt 13. märtsil 2018 ja 31. mail 2021 selleks

ettenähtud deposiitkontole tasutud kostja menetluskulude tagatise arvelt kostja arvelduskontole

ning määrata, et ülejäänud 9954 eurot 19 senti tuleb tasuda hagejal.

Maakohus ei ole käsitlenud kõiki hageja menetluskulusid asja esmakordsel läbivaatamisel

maakohtus. Maakohus on käsitlenud hageja esindaja kuludena 6414 eurot, mis tuleneb 22. juuni

2018. a arvest nr 181399. Nimetatud arve esitas hageja maakohtule 22. juunil 2018 koos

istungiga seotud menetluskulude nimekirjaga ning arve sisaldas nii istungiga seotud kui ka

osasid sellele eelnevaid toiminguid. Hageja esitas aga menetluskulude nimekirja ka füüsiliselt

21. juunil 2018 toimunud istungil. Hageja 21. ja 22. juuni 2018. a menetluskulude nimekirjadest

tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulud asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus

11 047,20 + 866,40 = 11 913,60 eurot. Maakohus ei ole sellega arvestanud ning on mh jätnud

arvestamata hagi esitamisega ning menetluse käigus kogutud tõendite hankimise ja

seisukohtade koostamise kuludega.

Maakohus ei ole asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtu menetluskulude vähendamist

piisavalt põhjendanud. Maakohtu põhjendused hageja menetluskulude vähendamisel asja

esmakordsel

läbivaatamisel

ringkonnakohtus

ja

Riigikohtus

ei

ole

asjakohased.

Menetluskulude vähendamise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et menetlusosaline kordab

apellatsioonkaebuses eelnevas kohtuastmes käsitletud argumente või et menetlusosalisel on

sama esindaja. Vaidluse läbimisel kolmes kohtuastmes on varasemate asjaolude ja seisukohtade

korduv käsitlemine paratamatu, kuid kõrgemas kohtuastmes tuleb neid käsitleda uues võtmes.

Hageja apellatsioonkaebus ja kassatsioonkaebus ei ole koostatud kopeeri-lõika meetodil

maakohtu menetlusdokumentidest, vaid on konkreetselt selle kohtuastme tarbeks koostatud

dokumendid. Menetluskulu vähendamine põhjusel, et ringkonnakohus ei nõudnud hagejalt

teeside esitamist ei ole õigustatud, kulu põhjendatus ja vajalikkus ei ole ranges sõltuvuses

sellest, kas kohus dokumendi esitamist nõuab. Samuti jääb selgusetuks, miks on maakohus

tunnustanud kassatsiooniastmes hageja menetluskulusid (1500 eurot) väiksemas ulatuses kui

kostja menetluskulusid (2000 eurot).

Puudub alus asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtu menetluskulude vähendamiseks.

Hageja seisukohast vaadatuna oli asja teistkordne läbivaatamine ringkonnakohtus

võtmetähtsusega. Maakohtu põhjendamatu sisulise lahendi tühistamine ringkonnakohtus eeldas

hagejalt senise vaidluse ja materiaalõiguslike probleemide kompleksset käsitlemist, mis eeldas

suurt eeltööd ja viis lõppastmes hageja ka sihile. Maakohus ei ole tuvastanud, et hageja

toimingud oleksid olnud põhjendamatud. Samuti jääb selgusetuks, miks on kohus taaskord

tunnustanud hageja lepingulise esindaja kulusid väiksemas ulatuses (2657 eurot 80 senti) kui

kostja menetluskulusid (3500 eurot).

Hageja menetluskulude suurus on menetluse käiku arvestades mõistlikus tasakaalus maakohtu

lahendiga tunnustatud kostja menetluskulude suurusega. Hageja lepingulise esindaja kulud

kogu vaidluses olid 29 786 eurot 40 senti sh käibemaks, s.o 24 822 eurot käibemaksuta. Kostja

lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta olid 37 037 eurot, millest maakohus on

tunnustanud 19 564 eurot 26 senti. Hageja lepingulise esindaja kulud kogu vaidluses ei ületa

oluliselt maakohtu poolt tunnustatud kostja lepingulise esindaja kulude suurust. Hageja roll

menetluses on olnud kostjast oluliselt aktiivsem.

Maakohus on põhjendamatult suures ulatuses tunnustanud kostja poolt asja teistkordsel

läbivaatamisel hangitud asjatundja arvamuste kulu. Maakohus on põhjendanud kulu

väljamõistmist sellega, et maakohus on arvamustest 9. märtsi 2021. a otsuses lähtunud. Hageja

juhib tähelepanu, et maakohtu 9. märtsi 2021. a otsus tühistati. Kostja poolt esitatud arvamustes

esitatud seisukohad lõpplahendis kehtima ei jäänud, vastupidiselt tuvastas kohus põhjusliku

seose kostja tegevuse ja tekitatud kahju vahel, samuti ei osutunud põhjendatuks arvamuste

väide, et kahju ei tekitatudki. Arvamuste aluseks olev allikmaterjal on äärmiselt piiratud,

seejuures on kõik kostja esitatud arvamused samade asjatundjate seisukohad ning arvamused

viitavad läbivalt tagasi nende varasematele seisukohtadele. Kuna maakohus juba tunnustas

esmase arvamuse kuluna 3000 eurot, siis täiendavate arvamuste kulu, mis kvalitatiivselt enam

menetlusse midagi ei lisanud, ei tuleks välja mõista. Alternatiivselt palub hageja vähendada

15. märtsi 2020. a ja 3. juuli 2020. a arvamuste kulu (6720 eurot) mõistliku suuruseni.

Kokkuvõttes on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud järgmised: asja esmakordsel

läbivaatamisel kokku 11 175 eurot 83 senti, millest 8099 eurot esindajakulud, 3000 eurot

asjatundja arvamuse kulu ja 76 eurot 83 senti muud kulud ning asja teistkordsel läbivaatamisel

kokku 11 587 eurot 8 senti, millest 11 465 eurot 26 senti esindajakulud ja 121 eurot 82 senti

muud kulud.

Määruskaebuse põhjendustest tulenevalt tuleb muuta ka tasaarvestatavaid summasid. Asja

esmakordsel läbivaatamisel tekkinud menetluskuludest jääb 92% hageja kanda ja 8% kostja

kanda, seega hageja peab hüvitama kostjale 10 281 eurot 76 senti ja kostja hagejale 2039 eurot

58 senti. Asja teistkordsel läbivaatamisel tekkinud menetluskuludest peab hageja hüvitama

kostjale 75% menetluskuludest ehk 8690 eurot 31 senti ning kostja hagejale 25% ehk 3978

eurot 30 senti. Kokku peab hageja hüvitama kostjale 18 972 eurot 7 senti ja kostja hagejale

6017 eurot 88 senti. Tasaarvestuse tulemusena on hageja kohustatud kostjale tasuma

menetluskulude hüvitist 12 954 eurot 19 senti.

Maakohus on jätnud ekslikult määruses käsitlemata hageja poolt antud menetluskulude tagatise.

Hageja on tasunud kostja menetluskulude katteks 13. märtsil 2018 tagatise 2000 eurot ning

31. mail 2021 tagatise 1000 eurot, s.o kokku 3000 eurot. Kohtulahendi resolutsioonis tuleb ette

näha, et kostjale väljamõistetavast menetluskulude hüvitisest 3000 eurot tuleb maksta välja

deposiidist ning hagejal tuleb kostjale täiendavalt välja maksta 9954 eurot 19 senti.

8. Kostja vaidles hageja vastumääruskaebusele vastu, paludes jätta see läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata. Seadus ei näe ette vastumääruskaebuse esitamise õigust. Hagejal

oli võimalus esitada menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebus, mida

aga hageja otsustas mitte teha.

Maakohus ei ole eksinud hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ega diskretsiooniõigust

ületanud. Kuigi kostjale mõisteti küll suurem summa välja, vähendati protsentuaalselt kostja

kulusid tunduvalt rohkem ning esindajate tunnihinnad oli erinevad. Meelevaldne on hageja

väide nagu ainuüksi sellepärast, et hageja oli kohtumenetlust algatav pool, peaksid hageja kulud

olema suuremad. Kostja on igas menetlusetapis koostanud hageja seisukohtadele vastuseid ja

vastuväiteid ning ei saa öelda, et hageja oleks olnud võrreldes kostjaga aktiivsem.

Hageja on ebaõigesti leidnud, et kostjale määratud menetluskulusid peaks vähendama.

Ainuüksi asjaolu, et maakohtu otsus, kus kostja poolt esitatud arvamustele tugineti, tühistati, ei

tähenda, et seda kulu ei peaks täies ulatuses välja mõistma. Maakohtu otsuse tühistamine ei

viita sellele, et kostja asjatundja arvamus ei olnud asjakohane. Ringkonnakohus ei öelnud

kordagi kohtulahendis, et asjatundja arvamus ei olnud vajalik või põhjendatud.

Ringkonnakohus lähtus kostja asjatundjate arvamustest, viitas neile mitmes kohas.

See, et kostja on kasutanud sama ettevõtte asjatundjate seisukohti, ei tähenda, et sellest

tulenevalt peaksid kulud väiksemad olema. Hageja ei ole näidanud, et kostja oleks tasunud

asjatundjale turuhinnast kõrgemat hinda. Ka ei ole tegemist ebaproportsionaalse summaga

tervet tsiviilasja menetlust ning tsiviilasja hinda arvestades.

Kostjal ei ole vastuväiteid sellele, et osaliselt hüvitatakse talle menetluskulud kohtudeposiiti

hageja poolt menetluskulude katteks kantud summadest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldama ning hageja

vastumääruskaebus tuleb rahuldada osaliselt (TsMS § 659, § 657 lg 1 p-d 1 ja 2).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas ning tasaarvestatud summa osas ning teeb tühistatud osas uue

määruse, millega määrab hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks maakohtus asja

esmakordsel läbivaatamisel täiendavalt 2701 eurot (koos käibemaksuga), tasaarvestab poolte

vastastikused menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 19 017 eurot 57 senti. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse kostja kulude

hüvitamiseks hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 3000 euro ulatuses. Kostja menetluskulud

ülejäänud ulatuses, s.o 16 017 eurot 57 senti, tuleb hagejal kostjale hüvitada. Määruskaebuse

lahendamisega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Pooled vaidlevad lepinguliste esindajate tasu suuruse põhjendatuse üle ning asjatundja

arvamuste koostamise kulude suuruse üle. Pooled ei vaidlusta maakohtu määrust sõidule

kulunud ajakulu ja sõidukulu kindlaksmääramise ja väljamõistmise, samuti hageja

dokumentaalse tõendi hankimise kulu ja riigilõivu suuruse ja väljamõistmise osas, seega on

maakohtu määrus selles osas TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

10. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus vastumääruskaebuse läbivaatamata jätmiseks.

Kohtupraktika lubab vastumääruskaebuse esitamist (vt nt Riigikohtu 16. veebruari 2022. a

määrus tsiviilasjas nr 2-20-17009; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536; 8.

aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-15) ning ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

vastumääruskaebuse esitamise võimalust saab jaatada TsMS § 635 lg 3 alusel koosmõjus

§- ga 659.

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 11).

12. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja määruskaebuse.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus on kostjale hüvitatavate menetluskulude

suurust vähendades ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kostja

määruskaebuse

rahuldamiseks

ning

kostja

kasuks

väljamõistetud

menetluskulu

suurendamiseks.

Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb

lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil

oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses,

mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust

(Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

Kohus ei pea iga menetlusosalise esindaja tegevust analüüsima minutilise täpsusega, vaid piisab

sellest, kui määratud menetluskulude suurus vastab osutatud õigusteenuse kvaliteedile,

tsiviilasja keerukusele ning esitatud materjali mahukusele. Ringkonnakohtu hinnangul on

kostja esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud ja ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele (nt

materjalide komplekteerimine ja edastamine, klientide ja ekspertidega suhtlus kogu menetluse

kestel ja büroosisesed arutelud umbes 30 tundi, Riigikohtu otsuse ja kohtu kirja edasise

menetluse käigu kohta analüüs ja vastuväite esitamine üle 8 tundi, kohtuistungiks valmistumine

umbes 5 tundi või isegi rohkem jms). Kostja esindajate ajakulu kostja esindamisel on olnud

kokku üle 220 töötundi, mida ei saa käesolevas asjas pidada mõistlikuks.

Maakohtu poolt kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja kulu lõppkokkuvõttes vastab

ringkonnakohtu hinnangul asja keerukusele ja mahule. Lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatust hinnates tuleb arvestada, et õigusabiteenus on mitmekülgne ning see hõlmab ka

muid toiminguid lisaks kohtule menetlusdokumentide koostamisele. Maakohus on

ringkonnakohtu hinnangul sellega ka arvestanud, maakohtu poolt peetud ajakulu vastab

tsiviilasja olemusele, mahule ja keerukusele.

Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Seega ei ole asjakohane ka kostja väide, et

maakohus vähendas poolte menetluskulusid ebavõrdselt. Kostja ise viitab ka sellele, et poolte

esindajate tunnitasud on ebavõrdsed, mistõttu ei saa kulude suurust võrrelda juba sel põhjusel.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175

lg-ga 1 hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud

eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga

(Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17).

Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et esmase asjatundja arvamuse koostamise tasu

46 töötunni eest on ebamõistlikult suur Kostja ise toob määruskaebuses välja, et kohus saab

asjatundja arvamuse kulu vähendada juhul, kui asjatundja arvamus polnud asja lahendamisel

olulise kaaluga või kulutatud aeg oli ilmselgelt liialdatud. Maakohus vähendaski arvamuse

koostamisega seotud kulu just teise alternatiivi, s.o selle koostamise aja ilmselge liialdatuse,

alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et arvestades esitatud arvamuse sisu

ja mahtu ning selle aluseks olnud materjalide mahtu ei ole taotletud ajakulu 46 tundi ilmselgelt

mõistlik ega kuulu seetõttu täies ulatuses vastaspoolelt väljamõistmisele. Kostja toob

määruskaebuses välja ka selle, et kohtud on mõistnud välja ka suuremaid ekspertarvamuse

kulusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see käesolevas asjas tähtsust. Igas asjas esitatud

asjatundja arvamus on iseseisev dokument ning erinevates vaidlustes esitatud arvamuste

koostamise kulusid ei saa võrrelda ainuüksi tsiviilasjade hindade alusel. Asjatundja arvamuse

koostamise kulu ei olene tsiviilasja hinnast ega nõude suurusest, vaid selle olemusest, asjatundja

teadmistest ning pädevusest, samuti arvamuse andmise valdkonnast. Seega kõike eespoolöeldut

arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul alus kostja määruskaebuse rahuldamiseks.

13. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastumääruskaebus on põhjendatud osaliselt.

Õige on vastumääruskaebuse väide, et maakohus jättis asja esmakordsel läbivaatamisel

maakohtus hageja 21. juunil 2018 esitatud menetluskulude nimekirja tähelepanuta ning lähtus

üksnes hageja täiendava menetluskulude nimekirjaga koos esitatud arvest nr 181399, mis

kulude aruandest tulenevalt puudutab esindajate toiminguid perioodil 22. märts 2018 –

22. juuni 2018. Ringkonnakohus märgib, et hageja 21. juuni 2018. a menetluskulude nimekiri,

mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hageja lepingulise esindaja kulu 11 047 eurot 20

senti, kohtuvälised kulud 141 eurot 60 senti ja kohtukulud, s.o riigilõiv 3400 eurot, koos

nimekirjale lisatud arvetega nr 172739 ja nr 180536 ning arvetele lisatud kulude aruannetega,

ei ole kohtute infosüsteemist nähtav. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus selle

nimekirja seetõttu suure tõenäosusega menetluskulude kindlaksmääramisel tähelepanuta.

Kuivõrd maakohus on osa menetluskuludest ja esindaja toimingutest jätnud käsitlemata, on

selle vaidlustamise osas hageja vastumääruskaebus osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole aga hageja esindajate ajakulu arvetel nr 172739 ja nr 180536 ja kulude

aruannetes märgitud ulatuses tervikuna põhjendatud. Viidatud arvete ja kulude aruannete järgi

on hagejate esindajad osutanud hagejale õigusabiteenuseid kokku 40,6 tunni ulatuses. Viidatud

arvete ja kulude aruannete kohaselt koosnes õigusabiteenus mh kahjunõude eelduste kontrollist,

hagiavalduse koostamisest ning kostja vastuse analüüsist. Kulude aruannete kohaselt kulus

esindajatel kliendiga suhtlemisele arvetel märgitud perioodil (30. mai 2016 – 21. märts 2018)

ringkonnakohtu hinnangul ebamõistlikult palju aega, mis ei kuulu vastaspoolelt hüvitamisele.

Kuigi osad toimingud aruande kohaselt on teostatud enne hagi esitamist, saab ka esindaja

ajakulu nõude eelduste kontrollimisel pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks mõistlikus

ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindajate arvetega nr 172739 ja nr 180536

hõlmatud ajakulu, arvestades tehtud toiminguid, asja keerukust ja mahtu, põhjendatud ja vajalik

20 tunni ulatuses.

Üldjuhul tuleb siis, kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega,

menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (Riigikohtu

21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 11). Kuivõrd nii hageja ise

menetluskulude nimekirju esitades kui ka maakohus kulude põhjendatust hinnates lähtusid

esindajate keskmisest tunnitasust, pooled määruskaebemenetluses selle üle ei vaidle, siis on

mõistlik ka nende maakohtu poolt käsitlemata jäänud kahe arve alusel põhjendatud ja vajaliku

kulu kindlaksmääramisel lähtuda esindajate keskmisest tunnihinnast, mis 21. juuni 2018. a

menetluskulude nimekirja järgi on olnud 135 eurot 5 senti (käibemaksuga). Seega on hageja

põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2701 eurot (koos käibemaksuga) (20 x 135,05). Selle

summa osas on vastumääruskaebus põhjendatud ning nimetatud kulu tuleb lugeda hageja

põhjendatud ja vajalikuks kuluks.

Ülejäänud osas ei ole hageja vastumääruskaebus põhjendatud. Diskretsiooniõiguse teostamist

on ringkonnakohus selgitanud määruse p-s 12. Ka hageja menetluskulude kindlaksmääramisel

ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu poolt kindlaks määratud summa vastab

esindajate poolt teostatud toimingutele, tsiviilasja keerukusele ja mahule.

Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi see, et kohus väidetavalt ei tuginenud lõpplahendis kostja

poolt esitatud arvamustele, ei ole aluseks asjatundja arvamuste koostamisega seotud kulude

väljamõistmata jätmiseks või vähendamiseks. Kohtud ei ole arvamuste vastuvõtmisest

keeldunud kui asjakohatutest tõenditest. Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt ning ühelgi

tõendil ei ole kindlaksmääravat tähtsust (TsMS § 232 lg 1). TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki

pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kostjal oli õigus ja ka kohustus oma väiteid

tõendada ning tulenevalt menetluskulude jaotusest taotleda kulude hüvitamist.

Asjatundja arvamuse kulu vähendamise aluseks ei ole ka asjaolu, et arvamusi on koostanud

sama büroo. 25. märtsi 2020. a arvamuse kohaselt oli aruande koostamise eesmärgiks hinnata,

millistel alustel on õiglane hinnata TMA Holding OÜ pankrotivara (enampakkumine

17. augustil 2015) harilikku väärtust. 3. juuli 2020. a arvamuse eesmärgiks oli hinnata 28. mai

2020. a Grant Thornton Baltic arvamuse (hageja poolt esitatud asjatundja arvamus) aluseid ning

kommenteerida varasemate arvamuste järeldusi seoses lisandunud informatsiooniga. Seega oli

arvamuste koostamise eesmärk ning seega eelduslikult kriteeriumid ja alusmaterjal erinev.

Kuivõrd arvamused on esitatud konkreetses tsiviilasjas ning on seotud ühe vaidlusega, siis on

iseenesest mõistetav, et nendes sisalduvad seisukohad või asjaolud võivad ka kattuda. See ei

ole aga ringkonnakohtu hinnangul asjatundja arvamuse kulu vähendamise aluseks. Asjatundja

arvamuste koostamise kulu 6720 eurot kahe arvamuse eest on mõistliku suurusega.

14. Eelöeldust tulenevalt on kostja hüvitatavateks menetluskuludeks asja esmakordsel

läbivaatamisel 11 175 eurot 83 senti (maakohtus 7125 eurot 83 senti, ringkonnakohtus 2050

eurot, kassatsioonimenetluses 2000 eurot) ning asja teistkordsel läbivaatamisel 18 339 eurot 8

senti (maakohtus 14 794 eurot 58 senti, ringkonnakohtus 3544 eurot 50 senti).

Hageja hüvitatavateks menetluskuludeks on asja esmakordsel läbivaatamisel 17 071 eurot 84

senti (maakohtus 7862 eurot 75 senti + 2701 eurot, ringkonnakohtus 5008 eurot 9 senti,

kassatsioonimenetluses 1500 eurot) ning asja teistkordsel läbivaatamisel 14 611 eurot

(maakohtus 10 153 eurot 20 senti, ringkonnakohtus 4457 eurot 80 senti).

15. Lähtudes menetluskulude jaotusest, mille järgi jääb asja esmakordsel läbivaatamisel

tekkinud menetluskuludest 92% hageja kanda ja 8% kostja kanda, peab hageja hüvitama

kostjale 10 281 eurot 76 senti ja kostja hagejale 1365 eurot 75 senti. Asja teistkordsel

läbivaatamisel tekkinud menetluskuludest peab hageja hüvitama kostjale 13 754 eurot 31 senti

ning kostja hagejale 3652 eurot 75 senti. Kokku peab hageja hüvitama kostjale 24 036 eurot 7

senti ja kostja hagejale 5018 eurot 50 senti. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja hüvitama

kostjale menetluskulud 19 017 eurot 57 senti.

16. Hageja on kostja menetluskulude katteks menetluse jooksul tasunud kokku 3000 eurot, s.o

2000 eurot 13. märtsil 2018 Tartu Maakohtu 6. märtsi 2018. a määruse alusel ning 1000 eurot

31. mail 2021 Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2021. a määruse alusel. Ringkonnakohus rahuldab

hageja taotluse kostja menetluskulude hüvitamiseks hageja poolt kohtu deposiitarvele tasutud

kostja menetluskulude tagatise arvelt. Ülejäänud ulatuses, s.o 16 017 eurot 57 senti tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke