2-21-120298/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21.märtsil 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-120298

Kohtuasi

Cuesta Advokaadibüroo OÜ hagi P. E.i vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

738,78 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

Cuesta

Advokaadibüroo

OÜ

(registrikood

14686538, asukoht Rävala pst 2, Tallinn, Harju maakond,

10145) vandeadvokaat Britta Oltjer

Kostja: P. E. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Võtta tsiviilasja juurde menetlusosaliste esitatud tõendid

2. Rahuldada Cuesta Advokaadibüroo OÜ hagi P. E.i vastu

võla ja viivise väljamõistmiseks

3. Välja mõista P. E.ilt Cuesta Advokaadibüroo OÜ kasuks

võlg 672 eurot (kuussada seitsekümmend kaks eurot),

viivis hagiavalduse esitamise päeva seisuga 13,11 eurot

(kolmteist eurot ja 11 senti) ning viivis hagi esitamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid mitte

põhinõudest suuremas summas

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses P. E.i kanda ja

määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. Cuesta Advokaadibüroo OÜ (edaspidi hageja või advokaadibüroo) palus kohtule esitatud hagis

välja mõista P. E.ilt (edaspidi kostja või klient) hageja kasuks osutatud teenuse eest tasumisele

kuuluv 672 eurot, viivis hagiavalduse esitamise päeva seisuga 13,11 eurot ning hagi esitamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Kostja pöördus 10.05.2021 e-kirjaga hageja kaudu tegutseva vandeadvokaadi Jaak Siimu

(edaspidi ka advokaat) poole sooviga saada õigusabi seoses tema tuttava naisterahva surma

kahtlusäratavate asjaoludega. Kostja esitas nimetatud asjaolude uurimise alustamiseks

kuriteokaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuurile ning kriminaalmenetluse

mittealustamise teate saamisel selle vaidlustamiseks kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Kuna ringkonnaprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata, soovis kostja advokaadi abi

kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamisel Riigiprokuratuuris. Selleks saatis ta

advokaadile tutvumiseks asjassepuutuvad dokumendid ning leppis kokku kohtumise

advokaadibüroos 13.05.2021 kell 13:00. Kirjavahetuses möönis kostja, et ta sai Põhja

Ringkonnaprokuratuuri 07.05.2021 kaebuse rahuldamata jätmise määruse esmakordselt kätte ja

sai sellega tutvuda 08.05.2021, kuid ei kinnitanud prokurörile dokumendi kättesaamist. Kaebuse

tegelikku kättesaamise aega arvestades asus advokaat seisukohale, et seaduses ettenähtud

kümnepäevast kaebetähtaega tuleks igaks juhuks arvestada viimati nimetatud kuupäevast

lähtudes, millest tulenevalt saabus kaebuse esitamise tähtaeg 18.05.2021.

3. 13.05.2021 advokaadibüroos toimunud kohtumisel selgitas vandeadvokaat Jaak Siim kostjale,

millised on kriminaalmenetluse mittealustamise vaidlustamise perspektiivid Riigiprokuratuuris ja

kohtus ning millistele argumentidele on võimalik kaebuses tugineda. Kohtumisel lepiti kokku, et

advokaat koostab Riigiprokuratuurile kaebuse, sõlmib seoses sellega kostjaga õigusabilepingu

(edaspidi ka leping) ja allkirjastab selle lisaks oleva volikirja. Samuti lepiti kokku, et kostjale

osutatakse õigusteenust tasu eest hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 20%.

Kuna advokaadi hinnangul võttis kaebuse koostamine aega kuni 4 tundi, lepiti kokku, et koos

õigusabilepingu ja selle lisaks oleva volikirjaga saadetakse kostjale ettemaksuarve 4 tunni eest

672 eurot. 14.06.2021 koostaski advokaat lepingu koos volikirjaga ning ettemaksuarve nr

2021/0183 4 töötunni eest 672 eurot (käibemaksuga), mis saadeti kostjale 14.05.2021 e-postiga.

Kostja lepingu kohta kommentaare ega märkusi ei esitanud ning kostja, advokaadibüroo juhatuse

liige Britta Oltjer ja advokaat allkirjastasid 14.05.2021 digitaalselt õigusabilepingu nr 41-

2021/JS. Kostja allkirjastas digitaalselt ka lepingu lisaks olnud volikirja. Lepingu p 2.1 ja

volikirja järgi osutati kliendile õigusteenust esindamise eest kriminaalmenetluse alustamata

jätmise asjas nr 21231600715 Riigiprokuratuuris ja vajadusel Tallinna Ringkonnakohtus.

4. Kostjale osutati õigusteenust vastavalt lepingu p-s 2.1 kirjeldatule ning ta ei saa tugineda väitele,

et teenuse osutamine ei toonud kaasa tema soovitud resultaati kriminaalmenetluse alustamise

näol, kuivõrd lepingu p-s 2.2 sisalduva tingimuse kohaselt ei taga advokaadibüroo kliendile

konkreetse tulemuse saavutamist kohtumenetluses või muudel juhtudel, mil konkreetne tulemus

ei sõltu õigusteenust osutavast advokaadist. Õigusteenust osutanud advokaat täitis omalt poolt

lepingu p-s 3.3 sätestatud kohustust, teavitades teda viivituseta ja regulaarselt ülesande

täitmisega seonduvatest asjaoludest ning ühtlasi vastas tema järelepärimistele asjakohaselt ja

õigeaegselt s.t kas samal või hiljemalt järgmisel tööpäeval pöördumise saamisest. Kuna kostja

arvet nr 2021/0183 tasumise tähtajaga 21.05.2021 ei tasunud, saatis hageja talle korduvalt

meeldetuletusi, milles paluti võlgnetav arve tasuda ja selgitati, et arve mittetasumise korral on

advokaadibürool õigus õigusabileping ülesse öelda ja pöörduda võla sissenõudmiseks kohtu

poole ning sellisel juhul nõutakse lisaks põhivõlale ka viivise tasumist. Kostja võlgnevust ei

tasunud, mistõttu edastas hageja talle 30.06.2021 lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse.

5. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.12 näeb ette, et advokaadibürool on õigus nõuda kliendilt

viivist 0,15% päevas tasumata summalt. Samuti on klient kohustatud advokaadibüroole hüvitama

kõik kulutused, mis on advokaadibüroole tekkinud seoses kliendi poolt tähtaegselt tasumata

summade sissenõudmisega. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras. Hagi

esitamise aja seisuga on põhisummalt arvestatud viivise suuruseks 13,11 eurot. TsMS § 367

alusel palub hageja hagiavalduse esitamise järgselt sissenõutavaks muutuva viivise kostjalt välja

mõista seadusjärgses määras.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

6. Kostja ei nõustu hagivalduses kostja vastu esitatud nõuetega, kuna nõuded on alusetud ning ei

tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt on hagiavalduses esitatud ebaõige seisukoht Põhja

Ringkonnaprokuratuurilt kaebuse rahuldamata määruse peale kaebetähtaja saabumise kohta

18.05.2021, sest kaebuse esitamise tähtaeg saabus 10.05.2021. Hageja advokaadil puudus

vajadus kiirustada ja saata kaebus, mille kohta ei olnud kostja aktsepti/kooskõlastust 18.05.2021

Riigiprokuratuurile

18.05.2021,

kell

16.54.

13.05.2021

kohtumisel

advokaadibüroos

õigusabilepingu projekti ei esitatud, ei tutvustatud ega kostjale eelnevalt tutvumiseks kaasa ei

antud. Kohtumine kujunes büroos loodetud 2 tunni asemel oluliselt lühemaks, hageja arve

spetsifikatsiooni järgi 1 tund ja 15 minutit, sest advokaat lõpetas kohtumise omal algatusel.

Leping lubati saata kohe e-mailiga, kuid õigusabileping nr 41-2021/JS, 14.05.2021 saadeti

hageja büroo poolt pärast kostja meeldetuletust esmakordselt tutvumiseks ja allkirjastamiseks

alles reedel 14.05.2021 kell 14.34, nö „viimasel tunnil“. Lepinguga koos saadeti ootamatult

ettemaksuarve nr 2021/0183 14.05.2021 maksetähtaeg 21.05.2021 nimetusega „Õigusabi

vastavalt kliendilepingule“. Ettemaksust kohtumisel juttu ei olnud.

7. Hageja ei esitanud lepingut mõistliku aja jooksul ning kostjale ei jäetud piisavalt mõistlikku aega

lepinguga tutvumiseks. Arvestades, et lepingu esitamisega hageja viivitas ning juhul, kui kostja

oleks esitanud kommentaare ja märkusi, mis oleksid kindlasti vajanud hageja poolset

läbivaatamist, poleks suure tõenäosusega toimunud reedel lepingu sõlmimist ning hageja büroo

poolt allakirjutamist. Sisuliselt survestati kostjat lepingu tingimustega nõustuma, samuti

nõustuma ettemaksuga, vastasel juhul poleks koostatud kaebuse projekti esitamiseks

prokuratuurile. Läbirääkimisteks lepingu tingimuste osas aega enam ei olnud. Kostja saatis

allkirjastatud lepingu tagasi 14.05.2021 kell 16.19, pärast seda allkirjastasid hageja büroo

esindajad Britta Oltjer kell 16.38 ja Jaak Siim kell 16.46. Büroo assistendi K. N. poolt saadeti

leping tagasi reedel 14.05.2021 kell 16.54. Lepingust oli hageja paraku välja jätnud ülesande

täitmise kohta kokkulepitud tähtajad. Küll aga oli hageja kliendilepingus viivisemääraks

märkinud 0,15% päevas (s.o 54,75 % aastas). Ainult hageja e-kirjas 14.05.2021 14.34, millega

saadeti kliendileping on märgitud, et tegemist on ettemaksuarvega, saadetud arvel nr 2021/0183

kp 14.05.2021 ei ole märget, et tegemist on ettemaksuga või ettemaksu arvega. Kusjuures

ettemaksu nõuti kogu summa ulatuses, mis ei ole tavapärane.

8. Kliendilepingu p 3.3. kohaselt peab advokaadibüroo klienti regulaarselt teavitama ülesande

täitmisega seonduvatest asjaoludest ning vastama kliendi järelepärimistele asjakohaselt ja

õigeaegselt. Kohtumisel tutvustas kostja advokaadile testamente, mille osas on kahtlused ehtsuse

osas ning võrdlusmaterjale, millel oli E.A. allkirjad ja visuaalsel vaatlemisel olid erinevused

märgatavad. Kohtumine oli juba lõppenud kui advokaat küsis ootamatult kostjalt kaasas olnud

paberkandjal originaal testamente, et valmistada nendest täiendavad valguskoopiaid, kuigi need

olid saadetud talle juba 11.05.2021 e-kirjaga. Õigusabilepingut ei olnud veel hageja ja kostja

vahel sõlmitud, mida arvestades kostja sellega ei nõustunud. Kohtumisel advokaadibüroos

13.05.2021 lepiti kokku, et kaebuse projekt esitatakse mulle tutvumiseks esmaspäeval

17.05.2021. Kahjuks hageja advokaat 17.05.2021 kaebuse projekti ei saatnud jättes selle

kokkulepitud ajaks esitamata. Advokaat ega keegi teine hageja büroo töötajatest ei

informeerinud kostjat, et hageja ei esita kaebuse projekti kokkulepitud tähtajaks. Kostjal oli

võimalus põhjalikumalt tutvuda kaebuse projekti ja e-kirjaga 18.05.2021 kell 13.44, seega

advokaat jättis projektiga tutvumiseks ainult mõnetunnise aja, mida ei saa lugeda mõistlikuks ja

piisavaks ajaks. Kahjuks ei jõudnud oluline teave, mh advokaadibüroos 13.05.2021 kohtumisel

räägitud testmentide ehtsuse ja toksikoloogilise ekspertiisi küsimused, kaebusesse. Kostja teatas

27.05.2021 kell 17.51 e-kirjas advokaadile, et ta ei andnud Riigiprokuratuurile saadetud

kaebusele omapoolset aktsepti ning kordas üle, et kaebuse projekti esitamise tähtaja osas lepiti

kokku esmaspäevaks 17.05.2021 ja et asjaolude muutumisest oleks võinud advokaat kostjale

teatada, kusjuures kaebuse esitamisega kiirustamiseks ei olnud põhjust, sest tähtaeg 20. mai ei

olnud veel saabunud. Seega esitas advokaat kaebuse Riigiprokuratuurile ilma kliendi aktseptita

ja kooskõlastuseta.

9. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kostja ei olnud rahul tehtud tööga, on esitanud pretensioonid e-

kirjadega 18.05.2021; 19.05.2021 ja 27.05.2021 ning ei võtnud tööd vastu. Arve väljastati

kostjale 14.05.2021 ning sellest kuupäevast hakkab lugema ka pretensiooni esitamise tähtaeg.

Kiendilepingu p 5.9. on ilmselt kehtetu, sest selles sisalduva klausli alusel on tekitatud teadlikult

olukord, kus kliendil ei olegi võimalik pretensiooni tähtaegselt esitada. Arve tasumise tähtaeg ja

pretensiooni esitamise tähtaeg hakkavad ettemaksuarve väljastamisel korral jooksma

samaaegselt ning seetõttu ei olegi võimalik kohaldada 7 kalendripäevast pretensiooni estamise

tähtaega ning seega on kliendilepingu p 5.9 õigustühine. Samuti ei selgu p 5.9. sõnastusest

kuidas tuleb pretensioonid esitada. Eelnevale tuginedes leiab kostja, et hageja poolt 18.08.2021

kohtule esitatud hagiavaldus tuleb jätta täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus määrab võtta TsMS § 442 lg 5 alusel tsiviilasja juurde menetlusosaliste esitatud tõendid,

v.a korduvalt esitatud tõendid, mis tuleb jätta tähelepanuta.

11. Advokatuuriseaduse (edaspidi AdvS) § 55 lg-s 1 sätestatu kohaselt sõlmib advokaadibüroo

pidaja õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust

osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr.

Kõnesoleva paragrahvi lõige 3 näeb ette, et kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid

sätteid, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

12. Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga

õigusteenuse osutamiseks lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist

käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes (RKTKo 13.04.2016 nr 3-2-1-181-15, p 40), samuti, et

kui advokaadibüroo ja kliendi vahel sõlmitud lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte

tulemuse kui sellise saavutamine, vastab leping VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu

mõistele, mitte aga VÕS §-s 619 sätestatud töövõtulepingu mõistele (RKTKo 22.06.2011 nr 3-2-

1-56-11, p 14).

13. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

14. Poolte 10.-11.05.2021 e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja pöördus 10.05.2021 e-kirjaga

hageja kaudu tegutseva vandeadvokaadi Jaak Siimu poole sooviga saada õigusabi seoses ühe

vanaproua surma kahtlusäratavate asjaoludega ning sooviga vaidlustada Riigiprokuratuuris

kriminaalmenetluse alustamata jätmine, asjassepuutuvate dokumentide saatmine ja ühtlasi

kohtumise kokkuleppimine advokaadiga advokaadibüroos 13.05.2021 kell 13:00. Pooltel puudub

vaidlus, et kohtumine toimus.

15. VÕS § 628 lg 4 järgi käsundisaaja võib enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjalt

mõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. AdvS § 60 lg 1

kohaselt lepitakse advokaaditasu kokku kliendilepingus. Kuna seadus ei sätesta advokaaditasu

suurust ja advokatuur ei või määrata advokaaditasu piirmäärasid (AdvS § 60 lg 3), lepitakse

advokaaditasu suuruses kokku kliendiga.

16. Ettemaksuarvega nr 2021/0183 ja advokaadibüroo assistendi poolt 14.05.2021 e-posti teel

kostjale õigusabilepingu nr 41-2021/JS saatmise kaaskirjaga, õigusabilepingu ja volikirjaga on

tõendatud, et hageja saatis 14.06.2021 kostjale ettemaksuarve nr 2021/0183 kokku 4 töötunni

eest teenuse hinnaga 140 eurot tunnis koos 20%-lise käibemaksuga kokku 672 eurot,

õigusabilepingu ja volikirja. Kostja, advokaadibüroo juhatuse liige Britta Oltjer ja

vandeadvokaat Jaak Siim allkirjastasid õigusabilepingu nr 41-2021/JS digitaalselt 14.06.2021

ning kostja allkirjastas digitaalselt ka lepingu lisaks olnud volikirja. Õigusabilepingu p 2.1 ja

volikirja järgi osutas hageja kostjale õigusteenust kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjas nr

21231600715 Riigiprokuratuuris ja vajadusel Tallinna Ringkonnakohtus esindamiseks.

17. 14.05.2021 ettemaksuarvega nr 2021/0183 seotud spetsifikatsiooniga on tõendatud, et hageja

jättis täielikult rahaliselt arveldamata 13.05.2021 toimunud ning 1 tund ja 15 minutit kestnud

kliendikohtumise, mis toimus enne lepingu sõlmimist ning, et kliendile vastu tulles jäeti

rahaliselt

arveldamata

minuti

ulatuses

Riigiprokuratuurile

kaebuse

koostamine

kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale asjas nr 21231600715, sest see aeg ületas

13.05.2021 kohtumisel kokkulepitud teenuse maksumust. Tulenevalt lepingu p-des 5.1-5.13

poolte vahel kokku lepitust ja lepingu p-st 5.11 on hageja poolt kostjale väljastatud

ettemaksuarve nr 2021/0183 kooskõlas seaduse ja lepinguga.

18. 18.-27.05.2021 e-kirjavahetusega on tõendatud, et advokaat saatis Riigiprokuratuurile esitatava

kaebuse projekti kostjale tutvumiseks, paludes esitada selle kohta märkused ja ettepanekud

võimalusel sama päeva kella 17-ks, kordas üle varem selgitatud asjaolud, mis puudutasid hagi

esitamist maakohtusse testamentide tühisuse tuvastamiseks ja pärijate pärimiskõlbmatuks

tunnistamiseks, samuti, et kostja edastas 18.05.-19.05.2021 e-kirjas advokaadile oma märkused

kaebuse projekti kohta ja seisukohad, milles ta osaliselt advokaadi seisukohtadega ei nõustunud,

paludes kirjapandud teksti osaliselt muuta ning, et advokaat selgitas kostjale teksti muutmise

võimalust ja otstarbekust ning põhjendas kaebuse projekti kohta kõigi märkuste mitteesitamist.

Samuti on e-kirjavahetusega ja kaebusega Riigiprokuratuurile tõendatud, et advokaat edastas

18.05.2021 kell 16:54 digitaalselt allkirjastatud kaebuse Riigiprokuratuurile e-kirjaga, lisades

kirja koopiareale kostja kasutatud e-posti aadressi xxxx, et 18.05.2021 saatis kostjale teadmiseks

Riigiprokuratuuri automaatkinnituse, et esitatud kaebus on kohale jõudnud. 27.05.2021 e-kirjaga

on tõendatud, et kostja esitas hagejale etteheiteid kaebuse esitamisega kiirustamise ja esitatud

kujul mittenõustumise kohta. 31.05.2021 kostjale vastuseks saadetud e-kirjaga on tõendatud, et

advokaadile kostja poolt 18.05.2021 kell 16:02 saadetud e-kirjas ei ole viiteid sellele, et kliendil

ei piisanud aega kaebuse projektiga tutvumiseks, talle jäi midagi arusaamatuks või ta kavatseb

saata hiljem veel mingisuguseid täiendavaid kommentaare ja märkusi ning, et need kaebused on

esitatud alles 18.05.2021 kell 20.01 e-kirjas, kui kaebus hageja advokaadi poolt oli juba

Riigiprokuratuurile saadetud. 18.-20.05.2021 e-kirjadega on tõendatud, et hageja advokaat on

selgitanud kostjale, et kuriteokaebuse esitamiseks seoses E.A. testamentide väidetava

võltsimisega puudub igasugune faktiline õiguslik alus ja perspektiiv, e-kirjadega on tõendatud ka

see, et advokaat on selgitanud kostjale kooskõlas Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 12 lg-ga 3,

et advokaat ei või ülesannet vastu võtta, kui on ilmne, et kliendi nõue ei põhine seadusel või kui

puudubprotsessuaalne võimalus kliendi huvide kaitsmiseks, samuti teadvalt vale kaebuse

esitamise tagajärgi. Samas on advokaat selgitanud kostjale, mida tuleks teha, kui kostja

vaatamata advokaadi selgitatule ikkagi soovib E.A. notariaalsete testamentide tühisuse

tuvastamist ja nimetatud isiku pärijate pärimiskõlbmatuks tunnistamist. Kostja antud vastuväited

ja tõendite esitamine käesolevas asjas ei ole asjakohane, kuivõrd kohus ei saa antud asjas võtta

seisukohti E.A. surma asjaolude ega pärimismenetluse kohta. 19.05.2021 ja 31.05.2021 e-

kirjadega on tõendatud, et hageja on vastanud ja selgitanud kostjale, et advokaat ei pea eeldama,

et pärast kaebuse esitamist ning eelnevalt selgitamist teatud teema vaidlustamise

perspektiivitusest, hakkab klient nõudma selgelt alusetu, perspektiivitu ja õigusvastase nõude

lisamist kaebusesse.

19. 18.06.2021 määrusega on tõendatud, et riigiprokurör Andres Ülviste jättis kostja lepingulise

esindaja kaebuse rahuldamata, kuna asus seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine

kostja kuriteokaebuse põhjal oli õige, põhjendatud ja seaduslik ning kaebuse põhjendused ei

anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Kostjale 21.06.2021 saadetud e-kirjaga on tõendatud,

et Riigiprokuröri määruse koopia edastati kostjale samal päeval, kui see tehti kättesaadavaks

advokaadist esindajale menetluse infosüsteemi e-toimik kaudu.

20. Seega on eeltoodud tõenditega tõendatud, et hageja on lepingut vastavalt lepingu p-s 2.1

kirjeldatule täitnud ning kostjale õigusteenust osutanud vandeadvokaat täitis omalt poolt lepingu

p-s 3.3 sätestatud kohustust, teavitades kostjat viivituseta ja regulaarselt ülesande täitmisega

seonduvatest asjaoludest ning vastas tema järelepärimistele asjakohaselt ja viivitamata, s.o samal

või hiljemalt järgmisel tööpäeval pöördumise saamisest. Arves toodud tööde eest märgitud aeg

on mõistlikus ulatuses ja lepingu p-s 5.2 kokkulepitud tasumäär vandeadvokaadist lepingulise

esindaja puhul 140 eurot tunnis koos lisanduva käibemaksuga, kohtupraktikaga kooskõlas ja

antud asjas mõistlik.

21. Puudub vaidlus, et kostja ei ole arvet nr 2021/0183 tasumise tähtajaga 21.05.2021 tasunud. E-

kirjadega saadetud meeldetuletustega on tõendatud, et hageja saatis kostjale korduvalt

meeldetuletusi, milles paluti võlgnetav arve tasuda esimesel võimalusel. 08.06.2021 e-posti teel

saadetud meeldetuletusega on tõendatud, et hageja saatis kostjale 08.06.2021 e-posti teel

meeldetuletuse, milles paluti tasuda võlgnetav arve hiljemalt 11.06.2021 ning selgitati, et arve

mittetasumisel peatatakse lepingu alusel õigusteenuse edasine osutamine vastavalt lepingu p-le

3.7 alates 14.06.2021. Ühtlasi selgitati, et arve jätkuva mittetasumise korral on advokaadibürool

õigus õigusabileping ülesse öelda vastavalt lepingu p-le 7.3.2 ja pöörduda võla sissenõudmiseks

kohtu poole ning, et sellisel juhul nõutakse lisaks põhivõlale ka viivise tasumist. 25.06.2021 e-

kirjaga on tõendatud, et hageja saatis e-posti teel kostjale järjekordse meeldetuletuse võlgnetava

arve nr 2021/ 0183 tasumiseks hoiatades, et juhul kui arvet ei tasuta hiljemalt 29.06.2021, ütleb

advokaadibüroo pooltevahelise õigusabilepingu üles vastavalt lepingu p-le 7.3.2. Täiendavalt

lisati, et lepingu lõpetamine ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest ja võlgnevuse mittetasumisel

on hageja sunnitud pöörduma võla sissenõudmiseks kohtu poole. Kohtusse pöördumisel

nõutakse kostjalt lisaks põhivõlale ka viivise tasumist.

22. 30.06.2021 lepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega nr 1/62 on tõendatud, et kuna kostja

vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlgnevust ei tasunud, edastas hageja talle 30.06.2021

lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles viidati lepingu p-le 7.3.2, mille järgi

advokaadibürool on õigus loobuda lepingus ettenähtud õigusteenuse osutamisest või lõpetada

leping, kui klient ei täida või rikub lepingu olulist tingimust, sh jätab tasumata lepingu p-s 5

märgitud tasu õigusteenuse eest. Lisaks märgiti ülesütlemisavalduses, et kuna lepingu p 7.5

kohaselt lepingu lõpetamine ei võta advokaadibüroolt õigust tasule juba osutatud õigusabi ja

kantud õigusteenuse kulude eest, nõuab advokaadibüroo kostjalt võlgnetava arve nr 2021/0183

tasumist koos lisanduva viivisega kohtu kaudu.

23. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning

kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus

muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Sätte kolmas lause

näeb ette, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse

täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse

kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab

võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

24. Kostja ei ole hagile esitatud vastuväidetes välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mis annaks alust

keelduda tasu maksmisest talle osutatud õigusteenuse eest. Kuivõrd hageja ei ole hagis nõudnud

tasu vandeadvokaat Jaak Siimuga suulise kohtumise aja eest, siis ei oma asja lahendamise

seisukohast tähtsust kui kaua aega kohtumine vältas ning selle kohta esitatud väited, vastuväited

ja tõendid. Asjassepuutumatu on kostja arutelu advokaadibüroos läbiviidud huvide kontrolli üle.

Kostja etteheited, et talle ei esitatatud 13.05.2021 advokaadibüroos toimuval kohtumisel

tutvumiseks õigusabilepingu projekti ei ole asjakohased, kuivõrd hageja ei ole seda kohtumisele

eelnevast kirjavahetusest nähtuvalt kostjale esitada lubanud ning hageja on põhjendanud, et

lepingu sõlmimine kostjaga ja ettemaksu suurus selgusid alles kohtumisel. Eelpool uuritud e-

kirjavahetusest nähtuvalt saadeti lepingu projekt koos ettemaksuarvega nr 2021/0183

lepingutingimuste sobivuse korral digitaalselt allkirjastamiseks 14.05.2021 kell 14:34 e-posti

teel, mille kostja allkirjastas ja tagastas samal päeval kell 16:20. Kostja ei ole hagejat enne

lepingu allkirjastamist teavitanud sellest, et lepinguga tutvumiseks jäi vähe aega. Lepingu mahtu,

9 lehekülge, arvestades ei saa pidada kostjal olnud aega lepinguga tutvumiseks ja

allkirjastamiseks ka ebamõistikult lühikeseks. Kostja vastuväide, et ettemaksust ei olnud juttu

13.05.2021 advokaadiga toimunud kohtumisel ei ole eluliselt usutav ning on vastuolus tema

tegevusega, kuna ta ettemaksuarvet ega meeldetuletusi saades arve väljastamise kohta küsimusi

ega vastuväiteid ei esitanud. Kostja vastuväide, mille kohaselt teda sisuliselt survestati lepingu

tingimuste ja ettemaksuga nõustuma on põhjendamatu ja tõendamata. Kostjal oli võimalus pärast

lepingu ja arve kättesaamist jätta see allkirjastamata ja tagastamata või saata koheselt

ettepanekud lepingu muutmiseks või täiendamiseks. Hageja on ka põhjendanud, et

advokaadibüroo esindajad ei allkirjastanud kostjale saadetud lepingut esimesena arvestades

võimalusega, et klient võib soovida tutvumiseks saadetud lepingu tingimustes muudatusi teha

ning nad allkirjastasid lepingu alles pärast tagasi saatmist kostja poolt, mis on ka lepingul olevate

digiaalkirjadega tõendatud. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited selle kohta, et talle saadeti

ettemaksuarve liiga suures ulatuses, ei oma arve tasumise kohustuse seisukohalt käesolevaks

ajaks enam tähtsust, sest hageja osutas kostjale kokkulepitud teenuse s.t koostas ja saatis

Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse

alustamata

jätmise

peale

kaebuse,

hoolimata

ettemaksuarve täies ulatuses tasumata jätmisest. Kuna pooled ei ole eraldi üksiksasjaliselt kokku

leppinud selles, missugused väited või vaidlusalused asjaolud peab hageja büroo advokaat

Riigiprokuratuurile esitatavas kaebuses esile tooma ja VÕS § 621 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei

või käsundiandja anda käsundisaajale üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega

tingimuste suhtes, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või

võimetele tuginedes, siis on käesoleva asja lahendamisel ainetud kõik kostja vastuväited, mis

puudutavad advokaadi esitatud kaebuses E.A. notariaalsete testamentide väidetava võltsituse

mittevaidlustamist. Kohus uuris eelpool ka tõendeid selle kohta, et hageja advokaat selgitas

kostjale põhjuseid, miks kuriteokaebuse esitamiseks seoses E.A. testamentide väidetava

võltsimisega puudub perspektiiv ning teadvalt vale kaebuse esitamise karistusõiguslikke

tagajärgi. Seega ei ole hageja jätnud käsundiandja juhiseid täitmata ega olnud käsundi täitmisel

ebalojaalne või hooletu. Hageja on selgitanud kooskõlas Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 12

lg-ga 3 ja VÕS § 621 lg-ga 3, et juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt

ebasoodus tagajärg aga ka selgitanud, mida tuleks teha (esitada hagi maakohtusse), kui kostja

vaatamata advokaadi selgitatule ikkagi soovib E.A. notariaalsete testamentide tühisuse

tuvastamist ja nimetatud isiku pärijate pärimiskõlbmatuks tunnistamist. Kohus on seisukohal, et

antud kostja vastuväited ei välista kohustust tasuda osutatud teenuse eest.

25. Poolte vahel sõlmitud lepinguga on tõendatud, et lepingu p-s 2.1 on lepitud kokku kliendi

esindamiseks kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjas nr 21231600715 Riigiprokuratuuris ja

vajadusel Tallinna Ringkonnakohtus. Lepingus ei ole lepitud kokku saavutatavas tulemuses,

seega vastab lepingus kokkulepitu VÕS §-s 619 sätestatule, mille järgi kohustub käsundisaaja

vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi, käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega on kostja vastuväited, et teenuse

osutamine ei toonud kaasa tema soovitud tagajärgi kriminaalmenetluse alustamise näol,

põhjendamatud, kuna lepingu p-s 2.2 kokkulepitu järgi ei taga advokaadibüroo kliendile

konkreetse tulemuse saavutamist kohtumenetluses või muudel juhtudel, mil konkreetne tulemus

ei sõltu õigusteenust osutavast advokaadist.

26. Lepingu p 5.9 nägi ette, et kliendi poolt arvete tasumise tähtaeg on 7 kalendripäeva alates arve

esitamisest, klient kohustus tasuma arved selle tähtaja jooksul või esitama vajadusel arve kohta

põhjendatud pretensioonid kirjalikku taasesitamist võimaldavas (s.o. 7 kalendripäeva jooksul

arve väljastamise kuupäevast arvates). Ühtlasi nägi leping ette, et juhul kui klient jätab

pretensioonid tähtaegselt esitamata, loetakse, et arve on tema poolt täies ulatuses aktsepteeritud

ja õigusteenuse osutamine vastu võetud. Kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja esitanud

tasumata jäetud arve nr 2021/0183 kohta pretensioone kuni hagi esitamiseni. Seega on hagi

kostjalt 14.05.2021 arve nr 2021/0183 alusel 672 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja

tõendatud.

27. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

8% aastas. Juhul kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui eelnimetatud

seadusjärgne viivisemäär, on viivise määraks lepingust tulenev intressimäär. Poolte vahel

sõlmitud lepingu p 5.12 näeb ette, et advokaadibürool õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas

tasumata summalt. Samuti on klient kohustatud advokaadibüroole hüvitama kõik kulutused, mis

on advokaadibüroole tekkinud seoses kliendi poolt tähtaegselt tasumata summade

sissenõudmisega. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras, mis on lepingus

kokkulepitust soodsam. Hagi esitamise aja seisuga on põhisummalt arvestatud viivis 89 päeva

eest põhinõudelt 8% aastas ehk 0,02% päevas kokku 13,11 eurot vastavuses seaduses sätestatuga

ja tõendatud viivise raportiga. TsMS §-st 367 tuleneb, et hageja võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt

väljamõistetava viivise suuruse piiramist põhinõude summaga, milleks on 672 eurot.

Menetluskulude jaotus

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

29. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik