3-20-1889/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1889

Haldusasi

Y

kaebus

Sotsiaalkindlustusameti

16.05.2020

ettekirjutuse

nr

T17-2020-155

ja

02.09.2020

vaideotsuse nr 8-3/17504-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Y

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Merle Magnus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti

apellatsioonkaebus

ja tühistada

Tallinna

Halduskohtu 28.05.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1889.

2. Teha haldusasjas nr 3-20-1889 uus otsus, millega jätta Y kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses Y, G, F ja W nimed ning laste sünniajad

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.04.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-20-1889

2(8)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F (sündinud XX.XX.XXXX) ja W (sündinud XX.XX.XXXX) (lapsed) esitasid 21.01.2019

seadusliku esindaja G (ema) kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y-lt

(kaebaja) kokku 500 euro suuruse elatise väljamõistmiseks. Kohus tegi kaebajale 28.01.2019

määrusega asjas nr 2-19-101764 makseettepaneku. Kaebaja esitas 14.02.2019 vastuväite

nõudele. Pärnu Maakohus lõpetas 04.03.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

elatisenõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus

kinnitas 26.06.2019 määrusega asjas nr 2-19-101764 poolte vahel sõlmitud kompromissi ja

lõpetas asja menetluse. Kaebaja kohustus kompromissi järgi tasuma alates 01.07.2019

igakuiselt kummalegi lapsele ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus kuni lapse täisealiseks

saamiseni. Erakorraliste kulude kandmisel pidid mõlemad vanemad osalema võrdsetes osades

täiendavalt igakuisele elatisele.

2. Ema esitas 05.03.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse elatisabi maksmiseks

kohtumenetluse ajal. SKA määras 14.03.2019 otsusega nr P10O-2019-12676 lastele

kohtumenetlusaegse elatisabi ajavahemikuks 28.01.–26.06.2019 igakuiselt 100 eurot lapse

kohta. Kaebajat teavitati sellest otsusest 25.03.2019. Kaebaja ei ole seda otsust vaidlustanud.

3. SKA teavitas 22.10.2019 teatega nr T17-2019-394 kaebajat sellest, et riigile on üle läinud

elatisabi saaja nõue 999,14 eurot kaebaja kui elatisnõude võlgniku vastu ajavahemiku 28.01.–

26.06.2019 eest. Kaebajal paluti elatisnõue tasuda SKA arvele ühekordses summas või

6 osamaksena hiljemalt 22.04.2020. Kaebaja sellele teatele ei vastanud.

4. SKA kohustas 16.05.2020 ettekirjutusega nr T17-2020-155 kaebajat tasuma riigile üle

läinud elatisnõude 999,14 eurot, mis tuli kanda SKA arvele 30 päeva jooksul pärast

ettekirjutuse kättesaamist.

Elatisnõude aluseks on 26.06.2019 tehtud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-19-101764, millega

mõisteti kaebajalt laste kasuks välja elatis. Elatisnõue on riigile üle läinud vastustaja

14.03.2019 otsusega nr P10O-2019-12676, millega määrati lastele ülalpidamiseks elatisabi.

Elatisabi on makstud 28.01.–26.06.2019 kokku 999,14 eurot. SKA saatis kaebajale

22.10.2019 teate elatisnõude kohta, mis paluti tasuda hiljemalt 22.04.2020. Kaebaja ei ole

nõuet tähtaegselt tasunud.

5. Kaebaja esitas 03.07.2020 SKA ettekirjutuse peale vaide.

Kaebaja on tasunud kulutusi lastele. Kohus ei tuvastanud, et kaebaja oleks jätnud laste ees

kohustused täitmata. Tsiviilasi nr 2-19-101764 reguleerib kaebaja kohustusi alates

01.07.2019, kinnitades mistahes elatisrahaga seonduva puudumist enne 26.06.2019. Seega

puudub viidatud elatisabil seos kaebaja kohustustega.

6. SKA palus 03.08.2020 kirjaga kaebajal esitada hiljemalt 13.08.2020 tõendid, mis

tõendavad ülalpidamiskohustuse täitmist kaebaja poolt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1

sätestatud ulatuses, s.o summas 270 eurot ühele lapsele, ajavahemikul 28.01.–26.06.2019.

3-20-1889

3(8)

7. Kaebaja viitas 13.08.2020 vastuses uuesti Tartu Maakohtu 26.06.2019 määrusele, millega

kinnitati kompromiss ja lõpetati kohtumenetlus. Seetõttu ei pidanud kaebaja vajalikuks

tõendeid esitada.

8. SKA küsis 2020. a augusti kirjaga emalt teavet selle kohta, kas kaebaja on kohtumenetluse

ajal ülalpidamiskohustust täitnud.

9. Ema ei nõustunud 18.08.2020 vastuses, et kaebaja oleks laste ülalpidamiskohustust täitnud.

Kaebaja ei ole toetanud lapsi 2018. a oktoobrist kuni 2019. a juulini. Alates 2019. a juulist

maksab ta lastele kokku 300 eurot, kuid ei ole kandnud muid kulutusi (hooajariided,

õppekulud, tervishoiuteenuste kulud), mis on olnud ema kanda. Elatisabi maksmise alused

olid täidetud.

10. SKA jättis 02.09.2020 vaideotsusega nr 8-3/17504-5 kaebaja vaide rahuldamata.

Ema taotles kohtult elatise väljamõistmist ja Pärnu Maakohus tegi 28.01.2019 määrusega

asjas nr 2-19-101674 kaebajale makseettepaneku tasuda lastele elatist 250 eurot kuus alates

21.01.2019.

Makseettepaneku

määruse

alusel

esitas

ema

05.03.2019

taotluse

kohtumenetlusaegse elatise saamiseks. Seega olid elatisabi määramise ja maksmise eeldused

täidetud (perehüvitiste seaduse (PHS) § 48 lg 1 p 1, § 49 lg 2). Lastel oli 2019. a õigus

kohtumenetlusaegsele elatisabile, kui võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust igakuises summas

270 eurot ühele lapsele (PHS § 49 lg 1, PKS § 101 lg 1, Vabariigi Valitsuse 13.12.2018

määrus nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ (määrus nr 117)). Kaebaja sai

kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse kätte 25.03.2019. Ta ei teavitanud vastustajat

sellest, et ta täidab oma ülalpidamiskohustust ega esitanud vastavaid tõendeid. Kui kaebaja

ülalpidamiskohustuse täitmine oleks leidnud tõendamist, oleks vastustaja lõpetanud elatisabi

maksmise ennetähtaegselt. Kaebaja viidatud 26.06.2019 kohtumääruses asjas nr 2-19-101764

ei ole kohus võtnud seisukohta selles osas, kas kaebaja on või ei ole oma kohustusi täitnud või

kas ta on lastega seoses mingeid kulutusi kandnud. Vastustaja küsis 03.08.2020 kaebajalt

tema väiteid tõendavaid dokumente. Kaebaja ei pidanud vajalikuks tõendeid esitada ja väide

tema poolt ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ei ole leidnud kinnitust. Ema on 18.08.2020

vastuses avaldanud, et kaebaja ei toetanud lapsi rahaliselt kuni kohtuotsuseni, ega nõustunud

kaebaja väitega ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Lapsevanem on kohustatud oma lapsele

ülalpidamist andma (PKS § 96). Vastustajal puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja ei oleks

pidanud oma lapsi elatisabi maksmise perioodil 28.01.–26.06.2019 ülal pidama. Samuti

puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks nimetatud perioodil oma lapsi ülal pidanud ja/või

neile elatist maksnud. Seega oli lastel tulenevalt PKS-ist õigus nõuda kaebajalt ülalpidamist.

Kohtulahendi kohaselt peab kaebaja maksma ühele lapsele 150 eurot kuus. SKA maksis

ajavahemikul 28.01.–26.06.2019 elatisabi igakuises summas 100 eurot ühele lapsele, kokku

999,14 eurot, mis kuulub PHS § 57 lg-te 1 ja 3 ning § 58 lg 1 alusel kaebajalt

tagasinõudmisele. Vastustaja tegi kaebajale ettepaneku riigi nõue rahuldada, millega kaebaja

ei nõustunud. Seetõttu on vastustaja 16.05.2020 ettekirjutus õiguspärane (PHS § 58 lg 1,

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 32).

11. Kaebaja esitas 01.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 16.05.2020 ettekirjutuse

ja 02.09.2020 vaideotsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohus andis 01.10.2020 määrusega asja

kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.

SKA asus põhjendamatult seisukohale, et kaebaja ei täitnud ülalpidamiskohustust laste ees

ajavahemikul 28.01.–26.06.2019. Vastustaja on tuginenud üksnes ema väidetele, jättes

kaebaja selgitused ja tõendid arvestamata. Pooled on sõlminud asjas nr 2-19-101764

kompromissi, milles lahendati elatisega seonduv alates 21.01.2019 ja millega kinnitati

kaebaja vastu mistahes nõuete puudumist kuni 26.06.2019. Kompromissi sõlmides on

arvestatud kõigi asjakohaste elementidega, mh sellega, et kaebajat ei hakata pärast

3-20-1889

4(8)

kompromissi

sõlmimist

pidama

võlgnikuks.

Kaebaja

ei

ole

hoidnud

kõrvale

ülalpidamiskohustuse täitmisest, mis annaks alust lugeda laste nõuet kaebaja vastu riigile üle

läinuks. Kaebaja ei pidanud 14.03.2019 otsust vaidlustama, sest selle adressaadiks on ema,

mitte kaebaja.

12. SKA palus jätta kaebus rahuldamata. SKA jäi oma varasemate seisukohtade juurde,

esitades täiendavalt järgmised põhjendused.

Võlgnikke enne elatisabi määramist menetlusest ei teavitata ega nende arvamust ei küsita.

Elatisabi määratakse elatisabi taotleja taotluse ja makseettepaneku (või hagi tagamise)

määruse alusel. Elatisabi määramise otsus toimetatakse võlgnikule kätte, kel on seejärel

võimalik tõendada, et ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud, see on täidetud, või esitada muu

tõendatud vastuväide. Kui võlgniku vastuväide on põhjendatud, lõpetab vastustaja elatisabi

maksmise ja elatisabi nõutakse selle saajalt tagasi. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale

selgitusi ega kuluarveid kohtumenetluse ajal elatise maksmise kohta.

Kohus ei võtnud 26.06.2019 määruses asjas nr 2-19-101764 seisukohta, kas kaebaja on või ei

ole oma kohustusi täitnud või kas ta on lastega seoses mingeid kulutusi kandnud. Kuigi

vastustaja palus 03.08.2020 kaebajal oma väiteid tõendada, ei pidanud kaebaja vajalikuks

tõendeid esitada, seega ei ole kaebaja väide ülalpidamiskohustuse täitmise kohta kinnitust

leidnud. Samuti ei kinnita kaebaja väidet laste ema.

PHS § 54 lg 1 järgi ei ole maksekäsu kiirmenetluse lõpetamine ja asja hagimenetlusse üle

andmine elatisabi maksmise lõpetamise aluseks, v.a juhul, kui võlgnik asub täitma oma

ülalpidamiskohustust või ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud. Vastustajal puudub teave

selliste asjaolude esinemise kohta.

13. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.05.2021 otsusega kaebuse, tühistas SKA 16.05.2020

ettekirjutuse nr T17-2020-155 ja 02.09.2020 vaideotsuse nr 8-3/17504-5 (resolutsiooni p 1)

ning mõistis SKA-lt kaebaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 2).

Kaebaja esitas 23.04.2021 kaebuse täienduses uue nõude, millega taotles kohtutäiturile

02.02.2021 tasutud summa 1035,14 eurot vastustajalt väljanõudmist. Kohus selgitas

19.05.2021 kohtuistungil kaebajale, et uue nõude menetlusse võtmine eeldab täiendava

riigilõivu tasumist. Kaebaja ei soovinud täiendavalt riigilõivu tasuda ja pidas põhjendatuks

pöörduda uue nõudega kohtu poole pärast seda, kui praeguses asjas tehtud kohtulahend on

jõustunud. Seega loobus kaebaja kohtuistungil kaebuse muutmise avaldusest.

Kuna kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks piisas maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu

poolt makseettepaneku määruse tegemisest, ei ole oluline, et kaebaja vastuväite tõttu lõpetas

Pärnu Maakohus 04.03.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis elatisnõude üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. PHS ei näe ette, et maksekäsu

kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks puuduks alus elatisabi maksta või tuleks selle

maksmine lõpetada (PHS § 54). Tegemist ei olnud kohtumenetluse lõpetamisega PHS § 54

lg 1 p 2 tähenduses. Elatise nõude vaidlus ei lõppenud, vaid jätkus teises menetlusliigis.

Vastustajal tuleb kohtumenetlusaegse elatisabi määramine otsustada piiratud teabe

tingimustes. PHS ei näe ette enne otsuse tegemist taotluse esitajalt elatise maksmise osas

tõendite kogumist. Piisab elatisabi maksmise taotluse ja kohtu määruse esitamisest. Elatise

vaidluse peab lahendama kohus. Vastustaja ülesandeks on vaid tagada lapsele kohtumenetluse

ajaks elamiseks vajalikud minimaalsed vahendid. Lapse huvide kaitsmise eesmärgil tuleb

elatisabi määramine lahendada kiiresti (15 tööpäeva jooksul). Igal juhul on riigil õigus esitada

nõue makstud elatisabi hüvitamiseks ühele lapse vanematest.

3-20-1889

5(8)

Selleks, et elatisabi saamise võimalust ei kuritarvitataks, nähakse PHS § 52 lg-s 4 ette, et

kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse lisaks elatisabi taotlejale kätte ka

elatisnõude võlgnikule, kel on PHS § 54 lg 2 järgi võimalik tõendada, et ülalpidamiskohustust

ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud või esitab elatisnõudele muu tõendatud

vastuväite. Kaebajat teavitati elatisabi määramise otsusest 25.03.2019. Järelikult on ebaõige

kaebaja arvamus, et ta ei pidanudki elatisabi määramise otsusele kuidagi reageerima, sest

otsuse adressaadiks oli ema, mitte tema. Kaebaja pidi ette nägema (vt 14.03.2019 otsuse p 3),

et otsusega määratud elatisabi võidakse välja nõuda temalt kui elatisvõlgnikult, kui ta ei

tõenda, et ta ei ole võlgnik. Kui kaebaja oleks maksnud lastele kohtumenetluse ajal elatist

kokku iga kuu vähemalt 540 eurot (vt PKS § 100 lg 1, § 101 lg 1, määruse nr 117 § 1) ja seda

vastustajale tõendanud, oleks vastustajal olnud PHS § 54 lg 1 p 3 ja lg 2 järgi õigus elatisabi

maksmine lõpetada. Kuna kaebaja elatisabi määramise otsusele vastu ei vaielnud ega elatise

maksmist vastustajale ei tõendanud, puudus vastustajal alus keelduda lastele elatisabi

maksmast.

Välja makstud elatisabi tuleb välja nõuda kas elatise võlgnikult (PHS § 57) või alusetult

elatisabi saanud isikult (PHS § 56). SKA nõuab elatisabi saajalt tagasi või tasaarvestab

alusetult makstud elatisabi, kui kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks olnud

kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud (PHS § 56 lg 1 p 2).

Praegusel juhul lõppes elatise nõude kohtumenetlus ema ja kaebaja vahel sõlmitud

kompromissi kinnitamisega. Pooled leppisid ise kokku, kui palju kaebaja lastele igakuiselt

elatist maksab. Kohus ei ole kaebajalt elatist välja mõistnud ja selle tegemata jätmise

põhjuseks ei olnud kaebaja surm. Kohtu poolt pooltevahelise kompromissi kinnitamine ei ole

võrdsustatav kohtu poolt elatise väljamõistmisega.

Kompromissi sõlmimine on poolte vaba tahe ja kompromissi sõlmimine võib tähendada ka

osa nõuetest loobumist, mitte nende alusetuse tunnistamist. Menetluse lõpetamine

pooltevahelise kompromissi kinnitamisega ei eelda, et kohus tuvastaks siduvalt asjas tähtsust

omavad asjaolud (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 3). Seega ei kinnita

ainuüksi Tartu Maakohtu 26.06.2019 määrus seda, et kaebajal puudus kohustus

kohtumenetluse ajal elatist maksta või et ta oli selle kohustuse täitnud. Samas ei ole kohus

tuvastanud ka kaebaja kohustust elatist (sh ajavahemikus 28.01.–26.06.2019) tasuda ega

mõistnud seda kaebajalt välja. Üksnes kompromissi kinnitamine, millega kaebaja võttis

endale kohustuse maksta lastele tulevikus elatist, ei tähenda, et kohus oleks sellise kohustuse

tuvastanud ja elatise välja mõistnud. Seejuures ei reguleeri kompromiss ka kaebaja elatise

maksmise kohustust tagasiulatuvalt. Seega lõppes kohtumenetlus ilma kaebajalt elatist välja

mõistmata, mistõttu puudub SKA-l õiguslik alus nõuda kohtumenetlusaegse elatisabi

hüvitamist kaebajalt. Väljamakstud elatisabi tagastamise nõude võib esitada emale, kes

nõustus kompromissi sõlmimise ja elatise nõude kohtumenetluse lõpetamisega ilma sisulise

kohtulahendita. Kuna elatisabi hüvitamise nõudmine kaebajalt ei ole PHS-i järgi lubatav, on

vastustaja 16.05.2020 ettekirjutus ja 02.09.2020 vaideotsus õigusvastased ja tuleb tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

14. SKA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud PHS § 57 lg-id 1 ja 3, millele vaidlustatud ettekirjutus

tugineb. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebajal ei olnud kohustust kohtumenetluse ajal anda

oma lastele ülalpidamist või et ta on oma kohustust täitnud. Samuti ei ole kaebaja tõendanud,

et tal ei olnud kohtumenetluse ajal laste ülalpidamise kohustust või et ta on seda täitnud. PHS

§-s 49 sätestatud tingimused kohtumenetlusaegse elatisabi maksmiseks olid täidetud. Lastele

määrati SKA otsusega elatisabi ning kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue läks elatisabi

3-20-1889

6(8)

määramise otsuse tegemisel üle riigile kohtulahendis märgitud ulatuses (PHS § 57 lg 1). Tartu

Maakohus kinnitas 26.06.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-101764 vanemate vahel

kompromissi, mille kohaselt tasub kaebaja elatist 150 eurot kuus ühele lapsele. Seega on

kohus teinud elatise vaidluses kohtulahendi, mis kehtib ka riigi suhtes (PHS § 57 lg 3).

Seejuures ei tee PHS § 57 lg-d 1 ja 3 vahet, kas tegemist on kohtuotsusega väljamõistetud

elatisega või kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tuleneva kohustusega elatist maksta.

Oluline on, et lastel oli õigus saada elatist ja lastel on elatise nõue võlgniku vastu. Elatisabi

maksmise eesmärgiga ei ole kooskõlas olukord, kus kohus suunab vanemaid kompromissile

(vt TsMS § 4 lg 4), kuid selle tagajärjeks on elatisabile õigust omanud lastelt saadud elatisabi

tagasi küsimine.

15. Y palub jätta SKA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Eeldused ettekirjutuse tegemiseks ei olnud täidetud. Võlgnikuks olemine ei saa tuleneda

üldisest eeldusest, et elatisabi taotleja antud teave on alati õige. Elatisabi emale maksmise

otsusest teavitamine ei muuda kaebajat otsuse osapooleks. Elatisabi määramise otsus oli

adresseeritud emale ja kaebajal ei olnud võimalik aru saada, et see on temale suunatud. Isegi

kui see oli kaebajale suunatud, esitas kaebaja 14.02.2019 vastuväited Pärnu Maakohtule.

Tartu Maakohus ei ole teinud otsust elatise küsimuses. Kaebaja ei saanud 26.06.2019 Tartu

Maakohtu otsuse tegemise ajal ette näha, et SKA teeb 16.05.2020 ettekirjutuse. Isegi kui ta

oleks suutnud seda ette näha, puudusid kaebajal mistahes võimalused kohustada kohtuvõimu

reageerima viisil, mis antud vaidluses vastustajat rahuldaksid.

SKA seisukoht, et 14.03.2019 tehtud otsus nr P10-O-2019-12676 ja sellel alusel tehtud

väljamaksed on käsitatav elatisabina, on paljasõnaline ja ei vasta tegelikele asjaoludele.

Vastustaja lähtub meelevaldsest eeldusest, et iga elatisabi määramise otsus on põhjendatud.

Kaebaja selgitas 14.02.2019 Pärnu Maakohtule ja 13.08.2020 vastustajale, et kuivõrd ta on

teinud märkimisväärseid kulutusi laste riietusele, ravimitele, transpordile, jalanõudele,

eluasemele, haridusele ja vaba aja tegevustele, ei ole vastustaja eeldus tõene.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

17. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.

PKS § 100 lg-te 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis) ja alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Kohtumenetluseaegse elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik

(võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (PHS § 47) ning seda makstakse,

kui võlgnik ei täida kohustust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses (PHS § 49 lg 1).

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise

väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral

kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu

rakendamise määrus (PHS § 49 lg 2). Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on

100 eurot kalendrikuus ja seda makstakse 150 päeva eest makseettepaneku määruse või hagi

tagamise määruse tegemisest arvates (PHS § 49 lg 3).

18. PHS § 54 sätestab alused, millisel juhul lõpetab SKA kohtumenetlusaegse elatisabi

maksmise enne nimetatud tähtaega. Muu hulgas lõpetatakse elatisabi andmine, kui ilmneb, et

elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud (PHS § 54 lg 1 p 3 ja lg 2).

Välja makstud elatisabi tuleb välja nõuda kas elatise võlgnikult (PHS § 57) või alusetult

elatisabi saanud isikult (PHS § 56). PHS § 57 lg 1 sätestab, et kui lapsel oli kohtumenetluse

ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue

3-20-1889

7(8)

elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses

tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt

väljamakstud elatisabi ulatuses. PHS § 56 lg 1 p 2 kohaselt nõuab SKA elatisabi saajalt tagasi

või tasaarvestab alusetult makstud elatisabi, kui kohtumenetlusaegse elatisabi saamise

eelduseks olnud kohtumenetlus on lõppenud, ilma et elatis oleks välja mõistetud, välja

arvatud juhul, kui selle põhjuseks oli kostja surm.

19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et praegusel juhul olid täidetud

elatisabi määramise ja maksmise eeldused. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks piisas

maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse olemasolust ja Pärnu

Maakohus oli 28.01.2019 määrusega asjas nr 2-19-101764 kaebajale makseettepaneku teinud.

Erinevalt nt elatise maksmist kohustava hagi tagamise määruse tühistamisest ei ole

maksekäsu kiirmenetluse üleminek hagimenetluseks elatisabi maksmise lõpetamise alus (PHS

§ 54). Kuna kaebajat teavitati elatisabi määramise otsusest ja ta seejärel sellele vastu ei

vaielnud ega tõendanud vastustajale, et ta täitis kohtumenetluse ajal lastele elatise maksmise

kohustust, ei saanud vastustaja elatisabi maksmisest keelduda ka PHS § 54 lg 1 p 3 ja lg 2

põhjal.

20. Ringkonnakohus ei jaga aga halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul ei lõppenud

kohtumenetlusaegse

elatisabi

saamise

eelduseks

olnud

kohtumenetlus

elatise

väljamõistmisega PHS § 56 lg 1 p 2 tähenduses. Tartu Maakohtu 26.06.2019 määrusega

kinnitatud kompromissi kohaselt kohustus kaebaja tasuma alates 01.07.2019 iga kuu

ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni.

Ringkonnakohtu hinnangul saab sellise kohustuse kindlaks määranud määrust käsitada

praeguses asjas kohtulahendina, millega on elatis välja mõistetud. Vastupidisel juhul muutuks

elatise vaidlustes sisutuks TsMS § 4 lg-s 4 sätestatud üldpõhimõte, et kohus peab kogu

menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil

poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Ringkonnakohus nõustub

vastustajaga, et kohtumenetlusaegse elatisabi andmise eesmärgiga ei saa olla kooskõlas

olukord, kus laste elatise vaidluse kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks sõlmitud

kompromissi korral nõutaks elatisabi igal juhul selle saajalt, s.t lastelt tagasi. Puudub

igasugune põhjus arvata, et kaebaja oleks sellise kompromissiga nõustunud juhul, kui laste

elatise nõue oleks tema arvates täies ulatuses alusetu olnud. Seejuures nähtub Tartu Maakohtu

26.06.2019 määrusest, et erinevalt laste emast oli kaebajal elatist puudutavas kohtumenetluses

ka lepinguline esindaja. Seetõttu võib eeldada, et kaebaja huvid olid elatise üle peetavas

kohtuvaidluses piisavalt kaitstud. Kuigi maakohus ei tuvastanud siduvalt asjas tähtsust

omavaid asjaolusid, lõppes kohtumenetlus lahendiga, millega kaebaja kohustus lastele elatist

maksma. Seetõttu ei saa SKA elatisabi PHS § 56 lg 1 p 2 alusel praegusel juhul ka selle

saajalt, s.t laste seaduslikult esindajalt ehk emalt tagasi nõuda.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on ka lubatav nõuda elatisabi hüvitamist kaebajalt. PHS § 57

lg 1 sätestab kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõude riigile ülemineku tingimuseks, et

lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda võlgnikult ülalpidamist. Samuti näeb see säte ette,

et nõue läheb riigile üle võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis

märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi

ulatuses. Perehüvitiste seaduse (217 SE) eelnõu seletuskirjas1 (lk 43–44) on § 57 lg 1 kohta

märgitud järgmist: „Riigile saab üle minna nõue, mis on tekkinud ülalpidamise saamiseks

õigustatud ja maksmiseks kohustatud isiku vahel. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal

elatisenõue oma vanema vastu, siis läheb see nõue riigile üle. Nõude ülemineku hetkeks on

kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine. Nõue läheb riigile üle väljamakstud

Kättesaadav

veebiaadressil

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-

b7027f2f94b4

3-20-1889

8(8)

elatisabi ulatuses. Kuna nõue läheb riigile üle sellisena, nagu see kuulub lapsele, siis ei ole

välistatud, et kohtumenetlusaegse elatisabi puhul läheb riigile erandjuhtudel üle elatisabist

väiksem nõue. See tuleb kõne [alla] juhtudel, mil vastavalt PKS § 102 lõigetele 1 ja 2 võib

kohus vähendada elatise suurust alla poole kuupalga alammäära. Kui kohtumenetlus lõpeb

aga ilma vanemat elatise maksmiseks kohustava kohtulahendita, nõutakse elatisabi tagasi

elatisabi saanud isikult, v.a § 58 lõikes 3 sätestatud juhtudel.“ Seega eeldab nõude üleminek

seda, et on olemas kohtulahend, mis kohustab vanemat elatise maksmiseks. Praegusel juhul

on kompromissi kinnitamise määruse näol selline kohtulahend olemas.

22. On tõsi, et Tartu Maakohtu 26.06.2019 määrus ja sellega kinnitatud kompromiss ei

reguleeri seda, kas kaebajal oli elatise maksmise kohustus ka tagasiulatuvalt. Ka halduskohus

möönis seega, et ainuüksi maakohtu määrus seda ei kinnita, et kaebajal puudus kohustus

kohtumenetluse ajal elatist maksta või et ta oli selle kohustuse täitnud. Nagu ilmneb

28.01.2019 makseettepanekust, oli ema maksekäsu kiirmenetluse avalduses taotlenud

kaebajalt elatise maksmist iga kuu 250 eurot lapse kohta alates 21.01.2019, s.t alates taotluse

esitamise ajast. SKA otsusega maksti elatisabi ajavahemikul 28.01.–26.06.2019. Seega oli

lastele tagatud minimaalne ülalpidamine elatisabi näol selle ajani, kui Tartu Maakohus elatise

üle peetava kohtumenetluse kompromissi kinnitamisega lõpetas. Seega on tõenäoline, et

kohtumenetluse aegse elatise maksmise küsimust ei peetud vajalikuks kompromissis

reguleerida, sest laste ema arvates oli selleks ajaks laste vajadused juba tänu elatisabi

saamisele kaetud ning puudus tarvidus hakata selleks ajaks tagantjärele elatist välja nõudma.

Seetõttu puudub alus arvata, et kompromissis ei lepitud tagasiulatuvalt elatise maksmise

kohustust kokku põhjusel, et laste ema või ka kohtu arvates kaebajal seda kohustust ei olnud.

23. Kaebajale on olnud haldusmenetluses tagatud võimalus tõendada seda, et lastel ei olnud

kohtumenetluse ajal õigust nõuda temalt ülalpidamist. SKA võimaldas kaebajal tõendada

ülalpidamise kohustuse täitmist 03.08.2020 päringus (dtl 83). Kaebaja 13.08.2020 SKA-le

saadetud vastuses (dtl 84–87) aga mingeid tõendeid ei esitanud, osutades üksnes Tartu

Maakohtu lahendile. Kokkuvõttes ei saa Tartu Maakohtu 26.06.2019 määrusest ega ka SKA

menetlusest järeldada, et lastel ei olnud kohtumenetluse ajal õigust kaebajalt ülalpidamist

nõuda. Kuivõrd maakohtu määrusega kohustus kaebaja maksma elatist kummalegi lapsele

150 eurot kuus, ületab see riigi väljamakstud elatisabi suuruse. Seega on elatisnõue 999,14

eurot PHS § 57 lg 1 alusel riigile üle läinud.

24. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Muuta tuleb ka halduskohtu määratud

menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Seega jääb ka kaebaja halduskohtus kantud

menetluskulu (riigilõiv 15 eurot) kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud, mistõttu jäävad SKA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)