2-21-11450/34 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-11450

Tsiviilasi

XXi hagi Rain Transport AS vastu vähemmakstud

töötasu nõudes (töövaidlusasi nr 4- 1/884/21)

Tsiviilasja hind

5 347,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx, e-

post: xxx)

Kostja: Rain Transport AS (registrikood 10125337,

asukoht Ravila 63b, 51014 Tartu linn), seaduslikud

esindajad Toomas Raud (e-post: info@rain.ee) ja Toomas

Hansson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus peale 08.12.2021 toimunud istungit

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Rain Transport AS hageja XX kasuks vähem makstud töötasu

perioodi 18.11.2019 kuni 16.04.2021 eest brutosummas 5 347,86 eurot.

Menetluskulud

3. Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2-21-11450

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Töötaja XX (edaspidi hageja/töötaja) esitas Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse

tööandja Rain Transport AS (edaspidi kostja/tööandja) vastu töötasu ja hüvitise nõudes ning

tööandja Rain Transport AS esitas TVK-le vastuavalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks.

2. TVK oma 01.07.2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/884/21 (tl 6-11) otsustas:

2.1. Rahuldada töötaja töövaidlusavaldus tööandja vastu osaliselt;

2.2. Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja vähem tasutud töötasu ajavahemiku 18.11.2019 kuni

16.04.2021 eest kokku brutosummas 5 347,86 eurot;

2.3. Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel

brutosummas 1 200 eurot;

2.4. Jätta tööandja vastunõue töötaja vastu täies ulatuses rahuldamata. Töötaja ja tööandja vahel

18.11.2019 sõlmitud tööleping nr 1096 lõppes TLS § 91 lg 2 alusel 03.05.2021.

3. Tööandja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Pärnu Maakohtule 21.07.2021 taotluse

vaadata töövaidlusasi nr 4-1/884/21 läbi hagimenetluse korras (tl 3).

4. Kohus jättis 30.07.2021 määrusega tööandja taotluse käiguta ning andis tööandjale tähtaja

esitatud taotluses täpsustamiseks ja hagiavalduse esitamiseks (tl 12).

5. Tööandja esitas 10.08.2021 kohtule täpsustatud taotluse ja hagiavalduse töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes (tl 18, 28).

6. Töötaja esitas 25.08.2021 kohtule hagiavalduse vähemmakstud töötasu summas 5 347,86

eurot ning hüvitise nõudes TLS § 100 lg 4 alusel (tl 36-38).

7. 08.12.2021 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled osalise kompromissi, milles hageja ja

kostja leppisid kokku, et töötaja loobub oma hüvitise nõudest tööandja vastu, mis on seotud

töölepingu nr 1096 erakorralisest ülesütlemisest ning tööandja loobub oma nõudest töötaja

vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Töötaja vähemmaksud

töötasu nõude osas soovisid pooled jätkata menetlust (tl 110). Kohus kinnitas poolte nimetatud

kompromissi 13.12.2021 määrusega (tl 111).

8. 15.02.2022 määrusega määras kohus jätkata poolte nõusolekul tsiviilasja menetlust kirjalikus

menetluses, andis pooltele tähtaja soovi korral lõplike kokkuvõtvate seisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuse

esitamiseks. Kohus määras, et teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks

17.03.2022 avalikus e-toimikus (tl 129).

Hageja nõue ja põhjendused

9. Hageja palub kostjalt välja mõista tööandja poolt vähem makstud päevatasu 321 päeva

(sisaldab ka riigipühadel töötatud päevi) eest summas 5 347,86 eurot perioodi 18.11.2019-

16.04.2021 eest.

10. Pooled sõlmisid 18.11.2019 töölepingu nr 1096, kus tööajaks oli märgitud 8 tundi päevas

ja 40 tundi nädalas, kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust ning arvestusperioodiks on 4

kuud. Enne töölepingu sõlmimist oli suusõnaline töötasu kokkulepe, milles lepiti kokku

päevatasus 25 eurot, stopitasus 1,3 eurot ja kilomeetri tasus 0,66 eurot. Esimese perioodi peale

oli töötajal kogunenud ületunde 200 tundi. Peale perioodi lõppu palgapäeval 15.03.2019 küsis

töötaja tööandjalt ületunni töö tasustamise kohta, millele töötaja sai vastuseks, et ületunnid on

päevaraha sees. Hagiavalduse esitamise hetkeks on töötajal kogunenud ületunde 800 tunnini.

2-21-11450

Kuna töötaja oma nõusolekut ületunnitööks ei ole andnud ja tööandja ei andnud töötajale TLS

§ 44 lg 6 alusel vaba aega ega tasustanud TLS § 44 lg 7 kohaselt, pöördus töötaja

tööinspektsiooni juristi poole. Kui töötaja edastas tööinspektsiooni juristilt saadud vastuse

piirkonna juhile, ähvardati töötajalt päevatasu 25 eurot ära võtta ja ületunnid ära maksta.

Järgmise perioodi lõpus saadeti töötajale töölepingu lisa käskkirja 1 22.01.2016 juurde Töötasu

tariifid. Seal on märkus, mille kohaselt on „alates 01.03.2017 xxx-xxxle ajatöötasuna

päevatasu. Päevatasu suurus 20,83 eurot töötatud päeva eest ja sisaldab endas võimalikke

ületunde.“ Palgatõendil on aga päevatasu suuruseks märgitud 4,17 eurot. 28.04.2021 pöördus

töötaja tööandja poole küsimuses puuduoleva päevatasu 16,66 eurot päeva kohta. Töötaja

nõudis tööandjalt saamata jäänud osa. Kuna tööandja rohkem töötajale kirja teel ei vastanud,

siis ütles töötaja töölepingu TLS § 91 lg-le 2 viidates üles.

11. Töötaja on korduvalt alates 15.03.2020 juhtinud tööandja tähelepanu ületunni tasustamise

kohta. Töötaja on seisukohal, et ta ei oota kõrgemat päevatasu, vaid kokkuleppe järgimist,

millest tööandja aga tahab taganeda. Töölepingu lisa 1 märkustes on kirjas, et „alates

01.03.2017 xxx-xxx ajatöötasuna päevatasu. Päevatasu suurus on 20,83 eurot tööpäeva eest ja

see sisaldab endas hüvitist võimalike ületundide eest.“ Lisaks sellele ei ole tööandja märkinud

üles tegelikke töötunde, vaid on igale palgaarvestuslehele sisestanud kuu normtunnid.

12. Töölepingus on tõepoolest viide, et töötasu makstakse vastavalt palgasüsteemile, aga seda

töötajale allkirjastamiseks ei esitatud. Pärnu piirkonna juhataja suusõnaline kokkulepe

töötajaga oli päevatasus 25 eurot. Kostja seaduslikku esindajat töölepingu sõlmimisel kohal ei

olnud. Pärnu piirkonna juht andis töötajale dokumendi käskkirja 1 22.01.2016 juurde.

Dokumendil ei olnud juures märget, mis numbriga lisa on, seega töötaja eeldas, et tegemist on

kehtivate tariifidega. Hageja ei oleks olnud nõus töötama kostja juures 2018 tariifide muutmise

käskkirjas märgitud 4 korda väiksema päevatasu eest ning tööleping oleks jäänud kostja poolt

sõlmimata.

13. 08.12.2021 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et töölepingu lisa 4 hagejale ei esitatud.

Teine paber anti töötajale 3 kuud hiljem, kui töötaja hakkas rääkima ületundidest, mis tuleks

tasustada, sest lepinguga lepiti kokku 8h tööpäevades.

14. 18.11.2019 töölepingu sõlmimise juures oli Pärnu piirkonna juht T.L.. Töölepingu lisa 4 ei

olnud tutvumiseks lisatud, nagu § TLS § 5 lg 5 nõutud. Hageja leiab, et tal on seaduslik alus

nõuda puuduolevat töötasu. Tööandja pidi teadma mis dokument töötajale antu, isegi kui anti

üle ekslikult vale dokument, nagu tööandja väidab. Hageja on korduvalt pöördunud tööandja

poole. Viimane pöördumine oli 26.04.2021. Kuna tööandja ei ole töötajale kirjalikult vastanud,

siis viitab see hageja hinnangul sellele, et tööandja ei soovinud tõendeid jätta.

Kostja vastuväited

15. Kostja ei tunnista hageja vähem makstud päevatasu nõuet ajavahemiku 18.11.2019-

16.04.2021 eest. xxx-xxx päevatasu määr sisaldub ühe osana kostja töötasu tariifides, mille

esimene versioon kinnitati 22.01.2016. Nimetatud käskkirja lisa 1 puudutab töö- ja puhkeaega

ning seda pole muudetud. Lisa 2 sisaldab töötasu tariife, 01.03.2017 see tühistati ja asendati

lisaga 3, 01.02.2018 tühistati lisa 3 ja asendati lisaga 4. Kõik töötasu tariifide muudatused on

kooskõlastatud töötajatega. xxx-xxx päevatasu suurus alates 01.02.2018 on tööandja juures

4,167 eurot tööpäeva eest, see on töötajatega kooskõlastatud ning teave päevatasu suuruse kohta

on firma sees üldlevinud. Hagejaga sõlmiti tööleping 18.11.2019, selle punktis 4.1. on kokku

lepitud, et tööandja maksab töötasu vastavalt palgasüsteemile, mis on fikseeritud kostja

käskkirjaga nr 1, 22.01.2016 lisa 4. Hagejale on makstud päevatasu kokkulepitud alustel ja

vastavalt tema töötamise ajal kehtinud tariifile. Kostja teadmisel ei ole hagejaga enne

töölepingu allakirjutamist sõlmitud suusõnalist kokkulepet, kus päevatasu määr erineks

eelmainitud käskkirja lisas 4 fikseeritust. Töötamise tingimusi tuvastades kostja töötaja ilmselt

mainis seda, et seadus võimaldab teatud asjaoludel maksta autokompensatsiooni. Kuna nii

2-21-11450

päevatasu kui ka autokompensatsiooni arvestus toimub tööpäeva põhiselt, siis võis hageja

teavet neist erinevatest võimalikest väljamaksetest ekslikult tõlgendada ühtse päevatasuna.

16. Kostja möönab, et hageja sai käskkirja 1 22.01.2016 lisa 3 pärast rohkem kui pooleaastast

töötamist kostja töötaja käest teadmata asjaoludel. Tegemist on käskkirja 1 22.01.2016 lisaga

3, mis kehtis 01.03.2017-01.02.2018, s.t enne, kui hageja kostja juurde tööle asus. Nii enne kui

ka pärast selle tõendi sattumist hageja kätte maksti hagejale päevatasu töölepingus kokku

lepitud tariifide alusel. Vananenud tariifide väljastamine oli kahetsusväärne inimlik eksitus.

17. 08.12.2021 toimunud kohtuistungil kostja möönis, et hagejaga sõlmitud töölepingu

dokumenteerimises on möödalaskmisi. Kostjal ei ole esitada tariifistikku, millel oleks töötaja

allkiri.

Kohtuotsuse põhjendused

18. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära menetlusosalised

kohtuistungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

19. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

20. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon

avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus

vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

21. Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule nõude kostjalt vähem makstud töötasu

(päevatasu) väljamõistmiseks. Kohtule esitatud ning istungil avaldatust nähtuvalt vaidlevad

pooled selle üle millistel tingimustel on poolte vahel sõlmitud tööleping, eelkõige millises

päevatasu määras on pooled kokku leppinud ning kas kostja on tasunud hagejale töötasu

kokkulepitust vähem.

22. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise

tahe ei nähtu vastaspoole avaldatust, ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

22.1. Hageja ja kostja sõlmisid 18.11.2019 töölepingu nr 1096, mille alusel asus hageja kostja

juures tööle xxx-xxx ametikohale (tl 19-21);

22.2. Töölepingule on lisatud xxx-xxx ametijuhend (töölepingu lisa 1, tl 22-23);

22.3. Töölepingu punktis 4.1. nimetatud xxx-xxx töö eest makstava töötasu palgasüsteemi

juhendit, mis on kinnitatud kostja käskkirjaga nr 1, 22.01.2016.a. lisa 4, töölepingu juurde ei

lisatud ning hagejale allkirjastamiseks ei antud;

22.4. Hageja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu 30.04.2021 allkirjastatud avaldusega TLS

§ 91 lg 2 alusel ülesse (tl 25);

22.5. Kostja on tasunud hagejale päevatasuna 4,167 eurot(tl 45-46, 49-62)

22.6. Hageja on töötanud kostja juures kokku 321 päeva (tl 45-46, 49-62).

23. TLS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma: töö eest

makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt

makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg

(palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Seega on TLS § 5

2-21-11450

lg 1 p 5 kohaselt tööandja kohustus teavitada töötajat töötasuna makstavast summast, kusjuures

kirjalikus dokumendis peavad sisalduma kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab.

Pooltel on vaba voli leppida kokku töötasu maksmise tingimused ning alused. TLS § 28 lg 2

p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja

ajal.

24. Hageja on välja toonud, et töölepingu sõlmimisel oli töötasu osas kokkulepe päevatasu

määras 25 eurot. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 4.1 sätestab, et „Tööandja maksab

Töötajale töötasu xxx-xxx töö eest vastavalt kinnitatud palgasüsteemile, mis on kinnitatud Rain

Transport AS käskkirja nr.1, 22.01.2016.a. lisa 1.“ Pooled on käesolevas menetluses kohtule

avaldanud, et töölepingu allkirjastamisel nimetatud lisa töötajale allkirjastamiseks ei esitatud.

Kostja on 08.12.2021 toimunud kohtuistungil avaldanud, et seda ei edastatud töötajale

allkirjastamiseks ka peale töölepingu sõlmimist hiljem, kuigi hageja on välja toonud ja kostja

ei ole ümber lükanud, et töötaja pöördus korduvalt palga küsimustega seoses tööandja poole.

Hageja on välja toonud ja kostja on nimetatu omaks võtnud, et peale töölepingu sõlmimist

edastas tööandja piirkonnajuht hagejale dokumendi pealkirjaga Käskkirja 1, 22.01.2016 juurde,

TÖÖTASU TARIIFID, milles on märgitud, et „alates 01.03.2017 xxx-xxxle ajatasuna

päevatasu. Päevatasu suurus on 20,83 eurot tööpäeva eest ja see sisaldab endas hüvitist

võimalike ületundide eest. Kui tööpäeva pikkus kestab alla 4 tunni, siis on päevatasu 10,416

eurot.“ (tl 39). Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana

tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab

teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse,

et esindatav on volituse andnud. Kohus on seisukohal, et nimetatust lähtuvalt tuleb lugeda, et

tööandja piirkonnajuht tegutses tööandja nimel taluvusvolituse alusel ning töötaja ja tööandja

vahel oli kokkulepe päevatasu määras summas 20,83 eurot.

25. Tööandja on küll oma vastuväidetes välja toonud, et töötasu tariifide käskkirja on muudetud

korduvalt ning töötaja tööle asumisel kehtis teine päevatariif (4,167 eurot). Samuti on tööandja

edastanud kohtule mitme teise töötaja poolt allkirjastatud dokumendid, mis on pealkirjastatud

Lisa 4 (tühistatakse Lisa 3) Käskkirja 1 22.01.2016 juurde, TÖÖTASUSÜSTEEM, millise

punkt 4 on järgmine: „Kehtestada alates 01.02.2018 xxx-xxxle ajatöötasuna päevatasu.

Päevatasu suurus on 4,167 eurot tööpäeva eest ja see sisaldab endas hüvitist võimalike

ületundide eest. Kui tööpäeva pikkus kestab alla 4 tunni, siis on päevatasu 2,083 eurot.“ (tl 81-

97). Kuid kohtu hinnangul ei tõenda nimetatu, et antud kokkulepe kehtis ka hagejaga.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli kokkulepe töötaja päevatasu

brutosummas 20,83 eurot igas töötatud tööpäevas, mis kestis üle 4 tunni. Kuna hageja poolt

hagiavalduses välja toodud ning kohtule esitatud palgateatistest (tl 45-46, 49-62) nähtuvalt

maksti hagejale päeva tasu 4,167 eurot, tuleb vähem makstud 16,66 eurot (20,83-4,167)

töötatud päeva kohta kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna poolte vahel puudub vaidlus

päevade arvu, s.o 321, osas (tl 108 pöördel), siis tuleb kostjalt hageja kasuks perioodi

18.11.2019-16.04.2021 eest välja mõista vähem makstud töötasu brutosummas 5347,86 eurot

(321 x 16,66 eurot).

Menetluskulud

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

28. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

2-21-11450

29. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja ei ole esitanud kohtule taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks, samuti ei nähtu toimikust, et hageja oleks menetluskulusid kandnud,

mistõttu jätab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik