3-21-2345/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2345

Haldusasi

Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.07.2021 korralduse nr 14-

1/14173-46-1 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse

tuvastamiseks ja 14.09.2021 vaideotsuse nr 6-1/4994-2

tühistamiseks ning 23.08.2021 korralduste nr 14-1/14173-46-

2 ja nr 14-1/14173-46-3 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin

Kask

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 23.08.2021 korraldused

nr 14-1/14173-46-2 ja nr 14-1/14173-46-3.

2. Jätta kaebus rahuldamata:

2.1. Maksu- ja Tolliameti 30.07.2021 korralduse nr 14-1/14173-46-1 tühistamiseks ja

õigusvastasuse tuvastamiseks;

2.2. Maksu- ja Tolliameti 14.09.2021 vaideotsuse tühistamiseks.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 6 eurot.

4. Jätta rahuldamata kaebaja vastuväide kohtu tegevusele seoses juurdepääsupiirangu

kohaldamisega vastustaja esitatud lisadele 3.4, 6 ja 7.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.04.2022, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3-21-2345

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas Norra maksuameti taotlusel rahvusvahelise ametiabi

korras 30.07.2021 korraldusega nr 14-1/14173-46-1 Xit kolmanda isikuna esitama oma

pangakontode väljavõtted LHV Pangas ja Swedbankis perioodi 01.01.2017–31.12.2019 kohta.

Dokumendid tuli esitada hiljemalt 20.08.2021.

2. X esitas 19.08.2021 vaide MTA korralduse kehtetuks tunnistamiseks.

3. MTA kohustas 23.08.2021 korraldusega nr 14-1/14173-46-2 AS-i Swedbank ja 23.08.2021

korraldusega nr 14-1/14173-46-3 AS-i LHV Pank edastama Xi pangakontode väljavõtted

ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2019. AS LHV Pank täitis MTA korralduse 27.08.2021 ja AS

Swedbank 06.09.2021, mõlemad pangad saatsid MTA-le Xi pangakonto väljavõtte.

4. MTA edastas 07.09.2021 Xi kontoväljavõtted Norra maksuametile.

5. MTA rahuldas 14.09.2021 vaideotsusega nr 6-1/4994-2 Xi vaide ja tunnistas MTA 30.07.2021

korralduse nr 14-1/14173-46-1 kehtetuks põhjusel, et korraldusest ei selgu, kelle maksustamist

kontrollitakse.

6. Vastusena Xi 06.10.2021 teabenõudele edastas MTA 11.10.2021 Xile MTA 23.08.2021

korraldused pankadele, pankadest saadud vastused ja pangakonto väljavõtted ning posti teel

saadetud vastuse Norra maksuametile.

7. Tallinna Halduskohtusse saabus 13.10.2021 Xi kaebus nõuetega tühistada MTA 30.07.2021

korraldus nr 14-1/14173-46-1 või alternatiivselt tunnistada see õigusvastaseks, tühistada MTA

14.09.2021 vaideotsus nr 6-1/4994-2 ning tühistada MTA 23.08.2021 korraldus nr 14-1/14173-

46-2 AS-le Swedbank ja MTA 23.08.2021 korraldus nr 14-1/14173-46-3 AS-le LHV Pank.

8. Kohus võttis 15.10.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Maksu- ja

Tolliameti, kes esitas 15.11.2021 vastuse kaebusele ning taotluse vastuse lisadele 3.4, 6 ja 7

juurdepääsu piiramiseks.

9. Kohus piiras 28.01.2022 määrusega kaebaja juurdepääsu eelnimetatud vastustaja esitatud

lisadele ning määras kaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

10. Kaebaja esitas 21.02.2022 täiendavad seisukohad ning vastuväite kohtu tegevusele seoses

juurdepääsupiirangu kohaldamisega, põhjendades seda sellega, et kaebajal ei ole võimalik võrdselt

vastustajaga formuleerida oma seisukohti kohtule esitatud materjalide suhtes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

11. Kaebajale tehtud korraldus on õigusvastane. Kuigi vastustaja tunnistas selle kehtetuks, ei teinud

ta seda kõigi kaebaja poolt vaides esitatud motiividel (enamus motiive jäid lahendamata), mistõttu

on kaebaja arvates ka vaideotsus õigusvastane. Nimelt märkis vastustaja, et kolmandale isikule

teabe nõudmiseks antud korraldus peab vastama kõigile maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-

s 3 ettenähtud nõuetele, v.a juhul kui esineb alus MKS § 511 lg-s 8 sätestatud erinormi

kohaldamiseks. Kuna aga selles asjas alust erinormi kohaldamiseks ei esine, siis ei ole vaidlustatav

korraldus õiguspärane osas, milles on märkimata jäetud kontrollitava maksukohustuslase andmed,

mistõttu vaie tuleb rahuldada ja tunnistada vaidlustatav korraldus kehtetuks. Vaideotsuses

märgitakse veel, et arvestades, et vaie rahuldatakse, siis ei pea vaide lahendaja vaideotsuses

vajalikuks käsitleda vaide esitaja muid väiteid. Kui vaideotsusest võib kokkuvõttes aru saada

selliselt, et korraldus on ikkagi terves ulatuses kehtetuks tunnistatud (vaideotsus on oma sisu ja

otsustuse osas vastuolulised), on kaebaja jaoks tegemist ikkagi õigusvastase olukorraga. Nimelt on

tugevalt rikutud kaebaja eraelu puutumatust ja kogutud tema eraelu puudutavaid andmeid ja

3-21-2345

3(11)

jagatud neid teise riigi maksuhalduriga. Kaebaja soovib, et selle teabe jätkuv kasutamine

lõpetatakse ja tema eraelu jätkuv rikkumine heastatakse.

12. Kaebaja on Eesti Vabariigi maksuresident ja seda on ka äriühing BHH Baltic OÜ. Kaebaja ei

ole teinud Norras mingeid tulu tekitavaid tehinguid ega tegutsenud seal füüsilisest isikust

ettevõtjana ega palgatöölisena, mistõttu on kaebaja arvates ilmselge, et Norra maksuhaldur ületas

oma pädevust, kui kontrollib kaebaja ja teise Eesti maksumaksja vaheliste tehingutega seonduvat

ning selle käigus kohustab kaebajat esitama oma arvelduskontode väljavõtted kolme aasta osas.

Kaebaja jaoks on arusaamatu vaidlustatud korralduses esitatud väide, et kõik võimalused teabe

kogumiseks on Norra maksuhalduri poolt ammendunud. Isegi kui küsitud teave peaks olema

vajalik Norra maksuhaldurile, ei ole selles küsimuses kaebaja poole varem kordagi pöördutud.

Kuigi Norra maksuhalduri pädevuses on põhjust kahelda, on ebaseaduslik ja ebaproportsionaalne

kohustada kaebajat esitama oma pangakontode väljavõtted ja seda kolme aasta kohta. Ehk siis

ühtegi selgitust kaebaja tehingute kohta tegelikult ei soovitud, kuid kogu oma elu (pangakonto

kaudu) pidi kaebaja avama. See viitab sellele, et kogutakse infot info kogumise pärast. Selline

tegevus rikub oluliselt isiku Põhiseadusega kaitstud eraelu puutumatust.

13. Ootamata ära vaidemenetluse tulemuse, tegi vastustaja pankadele korraldused kaebaja

arvelduskontode väljavõtete esitamiseks. Kuigi korralduse andmise ajal oli vastustaja teadlik

vaidemenetlusest, on korraldustes seda varjatud ja märgitud, et vastustaja on teinud kaebajale

pangakonto väljavõtte saamiseks korralduse, kuid isik (kaebaja) jättis andmed esitamata. Hea

halduse põhimõtte kohaselt oleks vastustaja pidanud märkima, et kaebaja on korralduse

vaidemenetluses vaidlustanud. Kaebaja leiab, et pankadele tehtud korraldused on samuti

õigusvastased. Nimelt sätestab MKS § 146 lg 2, et MKS § 61 või 62 alusel kolmandale isikule

antud korralduste täitmine peatub kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Kaebaja leiab, et

seda sätet tuleb mõista selliselt, et kui kolmas isik vaidlustab temalt ja tema kohta teabe kogumise,

siis on sellega peatunud ka selle kolmanda isiku kohta teabe kogumine teistelt isikutelt. Kaebaja

arvates on selline tõlgendus põhjendatud, vastupidisel juhul kaotaks kolmandalt isikult teabe

kogumise piiramise regulatsioon igasuguse mõtte, kuna maksuhalduril on võimalik ikkagi see teave

saada. Kolmanda isiku õigustel on kaebaja arvates siin oluliselt suurem kaal. Antud juhul kontrolliti

väidetavalt BHH Baltic OÜ tegevust Norras, kuid kaebaja kohta sooviti saada ebaproportsionaalses

koguses infot, st ka seda, mis kuidagi ei puuduta ega saagi puudutada BHH Baltic OÜ

maksumenetlust. Kaebaja leiab, et sellises olukorras on kolmanda isiku õiguste tagamine vältimatu

ja Eesti maksuhalduri poolt ja kaebaja kohta teabe kogumine tulnuks vastustaja poolt ka faktiliselt

peatada, kuigi ka seadusest see automaatselt tuleneb.

14. Täiendavas seisukohas märgib kaebaja, et tal on õigus saada vaideotsuse ja kohtuotsuse kaudu

õiguslik hinnang 30.07.2021 korralduse õiguspärasusele kõigi kaebaja poolt nimetatud aspektide

ja faktiliste asjaolude osas. Sellest sõltuvad õiguskaitsevahendid, milliseid kaebaja võtab ette

edaspidi seoses oma õiguste rikkumisega (kahju hüvitamine ja õigusvastaselt saadud teabe

kasutamise lõpetamine Norra maksuhalduri poolt). Vastustaja otsustas sisuliselt mitte tunnistada

kaebaja õiguste rikkumisi teistes vaides ja kaebuses nimetatud aspektides, tunnistades 30.07.2021

korralduse kehtetuks formaalse aspekti alusel. Kaebaja näeb selles õiguslikku kavalust, kuna kui

vastustaja oleks tunnistanud 30.07.2021 korralduse kehtetuks ka teistel vaides esitatud motiividel,

siis tõenäoliselt ei oleks vastustajal olnud võimalik pöörduda sama teabe saamiseks pankade poole.

15. Kaebaja leiab, et pankadele tehtud korralduste õiguspärasus sõltub otseselt sellest, kas

30.07.2021 korraldusega oli õiguspärane nõuda kaebajalt teabe esitamist ning kas sellise teabe

esitamine on õiguspärane. 30.07.2021 korralduse sisulise õigusvastasuse korral ei ole vastustajal

õigust osutada haldusabi kaebajat puudutava teabe osas Norra maksuhaldurile ja seega ei ole õigust

nõuda sama teabe esitamist krediidiasutusele adresseeritud korraldusega. Haldusabi osutamisel

kaebaja pangasaladust sisaldava teabe osas peab maksuhaldur teabe kogumiseks pöördum

3-21-2345

4(11)

korraldusega mitte krediidiasutuse kui kaebaja pangakontode halduri, vaid kaebaja kui

pangakontode omaniku poole, nagu vastustaja ka tegi.

16. Kaebaja leiab, et kui maksuhaldur tegi sarnase korralduse eelnevalt pangakonto omanikule ja

pangakonto omanik vaidlustas korralduse, siis kuni vaidluse lõppemiseni ei saa maksuhaldur

koguda sama teavet teistele nn kolmandatele isikutele tehtud korraldustega. Kaebaja tugineb MKS

§ 146 lg 2 ja MKS § 151 lg 1 regulatsioonile, mis kaitseb kolmandast isikust pangakonto omanikku

juhul, kui kolmas isik ei nõustu teabe nõudmisega temalt ja vaidlustab MTA korralduse. Sel juhul

peatub MTA korraldusega nõutud teabe esitamise kohustuse täitmine vaidluse ajaks sõltumata

sellest, kellel peale pangakonto omaniku on veel juurdepääs teabele. Maksuhaldur ei saa nõuda

pangakonto omanikuga peetava vaidluse ajal sama teabe esitamist pangalt.

Vastustaja seisukohad

17. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.

18. Vaidlustatud korraldused on antud Norra maksuhalduri järelepärimiste alusel rahvusvahelise

ametiabi korras. Rahvusvahelise ametiabi andmist reguleerib siseriiklikus õiguses MKS § 511,

mille lõike 1 järgi rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad

Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping, osutab MTA. Sama paragrahvi

lõige 3 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti

ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4

ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused määratakse kindlaks

riigisiseste õigusaktidega.

19. MTA asus 14.09.2021 vaideotsuses seisukohale, et kaebajale tehtud 30.07.2021 korraldus on

õigusvastane ja sellest tulenevalt tunnistas haldusakti kehtetuks. Seega olid kaebajale haldusaktiga

pandud kohustused lõppenud juba enne kaebuse esitamist. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab

kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Sama

paragrahvi lg 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse

menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Seega esines antud juhul

alus kaebuse menetlusse võtmata jätmiseks. 30.07.2021 korraldusest ei tulenenud ka täiendavaid

haldusakte või haldustoiminguid. Seetõttu ei saaks ka kehtetu haldusakti tühistamine kaebajale

kasu tuua. Kaebaja on alternatiivselt esitanud taotluse 30.07.2021 korralduse õigusvastasuse

tuvastamiseks. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole selgitanud, milles konkreetselt seisneb

põhjendatud huvi ja vajadus õigusvastasuse tuvastamiseks. Seega tuleb menetlus selle taotluse osas

lõpetada.

20. Kuna kaebajale haldusaktiga pandud kohustused on korralduse kehtetuks tunnistamisega

lõppenud, ei oma käesolevas vaidluses tähendust kaebaja väited 30.07.2021 korralduse

ebaseaduslikkusest ja ebaproportsionaalsusest. Siiski märgib vastustaja, et Norra maksuhalduri

taotlusest nähtuv viitab sellele, et vastava teabe kogumise vajadus on rahvusvahelise ametiabi

taotluses piisavalt põhjendatud. Kaebaja arvates on arusaamatu väide, et Norra maksuhalduri poolt

on kõik võimalused teabe kogumiseks ammendunud. Kaebaja märgib, et tema poole ei ole selles

küsimuses varem kordagi pöördutud. Vastustaja juhib tähelepanu, et Norra maksuhaldur ei saagi

iseseisvalt kaebaja poole pöörduda, selleks on tal võimalus üksnes rahvusvahelise ametiabi korras

Eesti maksuhalduri kaudu, nagu on praegusel juhul ka tehtud.

21. Kaebaja arvates on vaideotsus õigusvastane. Kaebaja leiab, et kuigi vastustaja tunnistas

korralduse kehtetuks, ei teinud ta seda kõigil kaebaja poolt vaides esitatud motiividel.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle

õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Käesoleval juhul on isiku vaie rahuldatud. Seega

leiab vastustaja, et kaebajal puudub kaebeõigus vaideotsuse vaidlustamiseks ning esineb alus

kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1).

3-21-2345

5(11)

22. Lisaks on vastustaja seisukohal, et vaideotsus on õiguspärane ja põhjendatud. Vaideotsuses on

asutud seisukohale, et 30.07.2021 korraldus ei ole õiguspärane, kuivõrd sellest ei selgu, kelle

maksustamist kontrollitakse. Sellest tulenevalt vaie rahuldati ning tunnistati 30.07.2021 korraldus

kehtetuks. Vastustaja hinnangul toimis vaideotsuse koostaja õiguspäraselt, jättes vaide esitaja

muud väited vaideotsuses käsitlemata. MKS § 149 lg 2 kohaselt ei ole maksuhaldur vaide

rahuldamise korral kohustatud vaideotsust vormistama, vaid teeb soovitud toimingu või haldusakti

muudatuse. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatu kinnitab, et üksnes vaide rahuldamata jätmisel peab

vaideotsus olema põhjendatud. Seega, olles toonud välja vaide rahuldamist tinginud asjaolud,

puudus vaide lahendajal vajadus analüüsida kaebaja muid väited. Seega on kaebaja vastuväited

vaideotsusele põhjendamatud.

23. Vastuseks kaebaja väidetele AS-ile Swedbank ja AS-ile LHV Pank tehtud korralduste osas

leiab vastustaja, et ka nimetatud haldusaktide tühistamiseks puudub alus. Vastustaja leiab, et

pankadele tehtud korraldused olid nõuetekohaselt põhjendatud ja õiguspärased. X ei olnud

nimetatud korralduste adressaat. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebaja väited sellest, kuidas nimetatud korraldused

tema õigusi rikuvad, on ebamäärased ja ebaveenvad. Seega leiab vastustaja, et Xil puudub

kaebeõigus nende haldusaktide vaidlustamiseks. Vastustaja ei nõustu siinjuures kaebaja väidetega,

nagu oleks menetluses kogutud infot, mis kuidagi ei puuduta BHH Baltic OÜ maksumenetlust.

Vastustaja hinnangul on kogutud tõendite seos Norra maksuhalduri läbiviidava kontrolliga ilmne.

Lisaks kinnitab BHH Baltic OÜ tegevuse toimumist Norras ka maksuhalduri vastus BHH Baltic

OÜ teabenõudele.

24. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud

õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg

2). Kuna AS Swedbank ja AS LHV Pank on korraldused täitnud, on korralduste kehtivus lõppenud.

Vastustaja on täitnud ka rahvusvahelise ametiabi nõude, edastades kogutud teabe Norra

maksuhaldurile. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et 30.07.2021 korralduse vaidlustamine

peatas ka tema kohta teabe kogumise kolmandatelt isikutelt. MKS § 146 lg 2 kohaselt peatab

vaidlustamine konkreetse kolmanda isiku suhtes tehtud korralduse täitmise, kuid see ei takista

maksuhalduril pöörduda teabe kogumiseks teiste isikute poole. Seega on maksuhaldur käitunud

õiguspäraselt, asudes olukorras, kus kaebaja talle antud korraldust ei täitnud, koguma vajalikku

teavet teistelt isikutelt. Lisaks märgib vastustaja, et antud juhul oleks maksuhaldur võinud

pangakonto väljavõtete saamiseks koheselt pöörduda pankade poole, ilma eelnevalt kaebajale

korraldust tegemata.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Menetlusosaliste seisukohtade ja esitatud tõendite hindamise järel leian, et kaebus tuleb

rahuldada osaliselt. Esmalt võtan seisukoha kaebaja nõuete osas, mis puudutavad talle tehtud MTA

30.07.2021 korraldust ja kaebaja vaide osas tehtud vaideotsust ning seejärel käsitlen pankadele

tehtud 23.08.2021 korraldusi.

MTA 30.07.2021 korralduse tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõue

26. MTA tunnistas 14.09.2021 vaideotsusega 30.07.2021 korralduse kehtetuks. HMS § 61 lg 2

kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga

antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Kaebaja esitas kaebuses nõude

tühistada MTA 30.07.2021 korraldus, taotledes alternatiivselt ka selle õigusvastasuse tuvastamist.

27. Tühistamisnõude peamiseks eesmärgiks on kõrvaldada haldusakti kehtivus, mistõttu üldjuhul

kehtetu haldusakti tühistamist nõuda ei saa. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on

kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine võimalik üksnes juhul, kui

kehtetu haldusakti „ületühistamine“ on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, see tähendab, et

vaidlustatud haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata haldusakti kehtivuse

3-21-2345

6(11)

lõppemisele olla täielikult ammendunud (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, punktid 10

ja 11). Kehtetu haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et

haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda

haldusakti varasemale kehtivusele.

28. Kuna kaebajale ja pankadele kolmandate isikutena antud MTA korraldustega seonduvad

asjaolud vajasid täiendavat kontrolli ning kehtetuks tunnistatud korralduse jätkuva mõju

puudumine kaebaja õigustele ei olnud ilmne, võttis kohus määrusega kaebuse menetlusse nii

30.07.2021 korralduse tühistamise kui alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

29. Poolte seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega tutvumise järel on kehtetuks tunnistatud

korralduse puhul selle tühistamise nõue minu hinnangul sisutühi, kuna HMS § 61 lg-st 2

tulenevalt ei ole korraldusest tulenev kohustus enam kehtiv ega kuulu täitmisele. Praegusel juhul

ei ole kehtetuks tunnistatud korralduse „ületühistamine“ põhjendatud, sest see ei ole vajalik

kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse

pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab muu hulgas seda, et kaebus peab aitama

kaasa isiku õiguste kaitsmisele ning kaebuse rahuldamise korral peab isik saama sellest mingi

eelise või õigusliku kasu. Kaebajale 30.07.2021 tehtud korraldus kaebaja LHV Pangas ja

Swedbankis asuvate pangakontode väljavõtete esitamiseks tunnistati tervikuna MTA 14.09.2021

vaideotsusega kehtetuks. Kaebaja 30.07.2021 korraldust täitma ei pidanud, seega ei esitanud

kaebaja MTA-le korraldusega nõutud pangakontode väljavõtteid ning samuti ei kohustanud MTA

kaebajat korralduse täitmata jätmise eest tasuma MTA-le sunniraha.

30. Kehtetuks tunnistatud korralduse tühistamine ei annaks kaebajale enam mingit eelist ega

mõjutaks olemasolevaid õigussuhteid. Korralduse ületühistamisest kaebajale mingit õiguslikku

kasu enam tõusta ei saa (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2018 määrus nr 3-18-81) ning selleks

puudub kaebaja õiguste kaitseks seetõttu vajadus. Kaebajale tehtud korraldusel puudub ka otsene

seos pankadele tehtud korraldustega, seega ei ole pankadele tehtud korralduste seaduslikkus ja

õiguspärasus sõltuv kaebajale tehtud korralduse kehtetuks tunnistamise või kohtumenetluse

tulemusena ületühistamise põhjendustest.

31. Alternatiivselt palub kaebaja tuvastada MTA 30.07.2021 korralduse õigusvastasus. Esmalt

selgitan, et kuivõrd vastustaja tunnistas vaideotsusega korralduse tervikuna kehtetuks, kuna see

oli õigusvastane osas, milles selles oli jäetud märkimata kontrollitava maksuasja

maksukohustuslase andmed, siis puudub vajadus õigusvastasuse kohtulikuks tuvastamiseks, kuna

vastustaja on korralduse õigusvastasust juba ise vaideotsuses tunnistanud ning sellest lähtuvalt

korralduse kehtetuks tunnistanud.

32. Täiendavalt selgitan, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude aluseks on põhjendatud

huvi ja kaebaja õiguste kaitse vajaduse olemasolu. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi

veenduda haldusakti õigusvastasuses, sest sellisel juhul jääb haldusakt kehtima ning kaebaja

õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse

kindlakstegemisel. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb ära näidata, milleks on kaebuse esitajale

kasulik tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ehk kuidas aitab

tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi kaebuse esitajat õiguste teostamisel ja kaitsmisel (vt

Riigikohtu 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-100-08, punkt 36; 06.05.2009 määrus nr 3-3-1-21-09,

punkt 30; 10.09.2009 otsus nr 3-3-1-24-09, punkt 7; 12.11.2009 määrus nr 3-3-1-70-09, punkt

12). Seega peab õigusvastasuse tuvastamine andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu ning

aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Kaebaja ei ole

minu hinnangul veenvalt välja toonud, milline on tema põhjendatud huvi MTA 30.07.2021

korralduse õigusvastasuse tuvastamisel. Põhjendatud huvi ei tulene ka seosest pankadele tehtud

korraldustega, kuna nende õiguspärasus ei sõltu kaebajale tehtud korralduse õiguspärasusest ning

pankadele tehtud korraldused on kaebaja eraldi tühistamisnõudega käesolevas asjas vaidlustanud.

3-21-2345

7(11)

33. Riigikohtu seisukohtadele tuginedes on tuvastamiskaebus lubatav nt ka juhul kui kaebajal on

huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (Riigikohtu

28.05.2014 otsus nr 3-3-1-8-14, punkt 11; 26.11.2014 määrus nr 3-3-1-60-14, punkt 18) või kui

tuvastamiskaebus võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-

1-24-10, punkt 20). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne

oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu otsus nr 3-

3-1-61-13, punkt 21) ning tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa

preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra

või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide

saavutamisele (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-24-10, punkt 20). Praegusel juhul ei ole

põhjust eeldada, et MTA rikub igakordselt maksumenetluses kolmandatelt isikutelt

rahvusvahelise ametiabi korras teabe nõudmisel seadust. Lisaks on kaebajal õigus taaskordse

sellise teabe nõudmise juhtumil pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

34. Kuigi kaebaja viitab hüvitamisnõude esitamise võimalikkusele, siis ei ole kaebaja väitnud, et

korraldusega oleks talle tekitatud kahju ning et korralduse õigusvastasuse tuvastamine oleks

vajalik esitatava kahjunõude ühe eelduse kindlakstegemiseks. Kuna kaebaja korraldust ei täitnud

ning oma pangakontode väljavõtteid MTA-le ei esitanud, siis ei ole ka mulle 30.07.2021

korraldusest kaebajale tekkida saav kahju äratuntav. Tuvastamisnõude esitamist piirab ka HKMS

§ 45 lg 2, mille teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks.

35. Eeltoodud põhjustel jätan kaebuse rahuldamata MTA 30.07.2021 korralduse tühistamise

nõudes ja alternatiivsena esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

MTA 14.09.2021 vaideotsuse tühistamise nõue

36. Kaebaja taotleb kohtult ka 14.09.2021 vaideotsuse tühistamist. Vaideotsusega rahuldas MTA

kaebaja vaide ning tunnistas 30.07.2021 korralduse kehtetuks. Kaebaja vaidlustab vaideotsuse

kohtus üksnes seetõttu, et vastustaja ei käsitlenud vaideotsuses kõiki kaebaja vaides toodud

vastuväiteid ning enamus vastuväiteid jäi vaideotsuses lahendamata.

37. Vastustaja on vaideotsuses õigesti märkinud, et kuivõrd vaie kuulub rahuldamisele juba üksnes

seetõttu, et korralduses puuduvad kontrollitava maksukohustuslase andmed, siis puudub vajadus

käsitleda vaide esitaja muid väiteid. Vaideotsusega tunnistati korraldus kehtetuks tervikuna, seega

ei oleks kaebaja muude vastuväidete käsitlemine muutnud vaidemenetluse tulemust. Korraldus

vaidemenetluse tulemusena enam kaebaja õigusi rikkuda ei saa ning kaebajale kohustusi kaasa ei

too, olenemata sellest, kas vaide lahendaja käsitles vaideotsuses kõiki kaebaja vastuväiteid või

mitte. Ka menetlusökonoomiliselt ei ole põhjendatud vaideotsuses kõike vaides esitatut käsitleda,

kui korraldus kuulub kehtetuks tunnistamisele juba ühe seadusest tuleneva nõude järgimata jätmise

tõttu. Ma ei nõustu kaebajaga, et vaideotsus on oma sisu ja otsustuse osas vastuoluline.

Vaideotsuses on selgelt märgitud, et vaidlustatav korraldus ei ole õiguspärane osas, milles on

märkimata jäetud kontrollitava maksukohustuslase andmed ning sellest tulenevalt tuleb vaie

rahuldada ja tunnistada vaidlustatav korraldus kehtetuks. Vaideotsusega kehtetuks tunnistatud

korraldusega ei ole kaebaja eraelu puudutavaid andmeid kogutud ega jagatud, seega ei ole

põhjendatud kaebaja seisukoht, et 30.07.2021 korraldusega seonduv on hoolimata vaide

rahuldamisest endiselt õigusvastane ning seetõttu tuleb kohtul analüüsida ka kõiki teisi vaides

esitatud motiive.

38. Eeltoodust tulenevalt jätan kaebuse MTA 14.09.2021 vaideotsuse tühistamise nõude osas

rahuldamata.

MTA 23.08.2021 AS-le Swedbank ja AS-le LHV Pank tehtud korralduste tühistamise nõue

39. Erinevalt vastustajast olen seisukohal, et kaebajal on kaebeõigus pankadele tehtud korralduste

vaidlustamiseks. Kui eitada kaebaja kaebeõigust pankadele tehtud korralduste vaidlustamisel

3-21-2345

8(11)

üksnes seetõttu, et kaebaja ei ole sellise korralduse adressaat, siis ei olekski isikul võimalust oma

õiguste kaitseks vastustaja õigusvastase tegevuse eest. Seega oleks selline tõlgendus selges

vastuolus põhiseadusliku õigusega tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele.

40. Samuti leian, et lubatud ja asjakohane on tühistamisnõude esitamine. Tühistamiskaebus ei ole

haldusakti täitmise korral asjakohane siis, kui sel ei ole kaebaja jaoks enam mingisugust kestvat

negatiivset mõju. Kui selline mõju võib aga olemas olla, siis tuleb kohtul vaadata tühistamiskaebus

sisuliselt läbi. Käesolevas asjas on pangad vaidlustatud korraldused täitnud ning pankadelt saadud

kaebaja pangakontode väljavõtted on esitatud rahvusvahelise ametiabi korras Norra

maksuhaldurile sealses BHH Baltic NUF ja teiste Norra äriühingute osas toimuvas

maksumenetluses. Seega ei saa välistada kaebaja pangaandmete kogumise ja esitamisega

kaasnevaid negatiivseid mõjusid kaebajale, kuna kaebaja pangasaladust sisaldavad dokumendid on

esitatud Norra maksuhalduri maksutoimikusse. Seetõttu on tühistamiskaebus endiselt lubatav

kaebuseliik ning siinjuures ei ole määrav, et MTA korraldused olid halduskohtule kaebuse

esitamise hetkeks juba AS-i Swedbank ja AS-i LHV Pank poolt täidetud ning saadud info ka Norra

maksuhaldurile edastatud.

41. Seega järgnevalt tuleb kontrollida, kas MTA poolt pankadele tehtud korraldused on kooskõlas

kehtiva õigusega.

42. Korralduste õiguslike alustena on vastustaja märkinud MKS § 30 p 2, § 46, § 61 lg 1 ja lg 3

ning § 62 lg 1 ja lg 3 p 2 ja 4 ning § 511–517.

43. MKS § 511 lg-d 3 ja 4 näevad ette, et rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse

välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses ning

ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused määratakse kindlaks

riigisiseste õigusaktidega. MKS § 511 lg-st 4 tulenevalt tuleb teabe nõudmisele kohaldada eelkõige

maksukorralduse seadust.

44. MKS § 30 p 2 kohaselt võib MTA maksukohustuslase ja kolmanda isiku nõusoleku ning

teadmiseta avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide

asutustele, kes on pädevad maksukohustuslasega seotud teabe vahetamiseks Euroopa Liidu

õigusaktides ettenähtud korras. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda

kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud

juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. MKS § 61 lg 3

kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele

vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist

võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole

pöördumise põhjus. MKS § 62 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses

olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt

isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang. MKS

§ 62 lg 3 p-d 2 ja 4 käsitlevad dokumentide esitamise viisi ning MKS § 46 sätestab formaalsed

nõuded maksuhalduri haldusaktidele.

45. Kaebaja leiab ennekõike, et pankadele esitatud korraldused on õigusvastased, kuna vastustaja

ei oodanud ära kaebajale tehtud korralduse osas toimuva vaidemenetluse tulemust. Kaebaja leiab,

et MKS § 146 lg-t 2 tuleb mõista selliselt, et kui kolmas isik vaidlustab temalt ja tema kohta teabe

kogumise, siis on sellega peatunud ka selle kolmanda isiku kohta teabe kogumine teistelt isikutelt.

Kaebaja arvates on selline tõlgendus põhjendatud, kuna vastupidisel juhul kaotaks kolmandalt

isikult teabe kogumise piiramise regulatsioon igasuguse mõtte, kuna maksuhalduril on võimalik

ikkagi see teave saada. Kaebaja tõlgendusega MKS § 146 lg-st 2 ei saa nõustuda.

3-21-2345

9(11)

46. MKS § 146 lg 2 kohaselt peatub kolmandale isikule MKS § 61 või 62 alusel tehtud korralduse

täitmine selle vaidlustamise ajaks ning sellest tulenevalt ei saa maksuhaldur enne vaidemenetlust

ja ka võimalikku kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumist korralduse täitmist kolmanda isiku

poolt nõuda ega rakendada korralduses ettenähtud sunniraha. Vastupidiselt kaebaja arusaamale,

tingis tema suhtes antud korralduse täitmise peatumine vaidemenetluse ajaks just selle, et

vastustajal oli ametiabi palve täitmiseks vajalike andmete saamiseks tarvilik koostada korraldused

pankadele, kus kaebaja pangakontod asuvad. MKS § 146 lg 2 regulatsiooni mõte ei ole keelata

maksuhaldurit alternatiivsetest teabeallikatest samasisulise teabe hankimist (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 23.02.2022 otsus nr 3-20-1209, punkt 8.4). Kaebaja suhtes tehtud korralduse

täitmise peatamine ei tähenda, et sellega on keelatud samas küsimuses korralduste tegemine teistele

menetlusvälistele nö kolmandatele isikutele. Juhin siinkohal tähelepanu sellele, et Norra

maksuhalduri ametiabi palves on justnimelt palutud küsida andmeid kõnealustest pankadest, mitte

kaebajalt kui pangakontode omanikult endalt. Seega ei oleks vastustajal olnud praegusel juhul üldse

vajadust kaebaja enda poole pangakontode väljavõtete saamiseks pöörduda.

47. MTA korraldused pankadele tehti rahvusvahelise ametiabi korras esitatud Norra maksuhalduri

taotluste täitmiseks. Vastustaja esitas kohtule ka Norra maksuhalduri rahvusvahelise ametiabi

27.02.2020 ja 30.07.2021 taotlused koos tõlgetega (dtl 40-49, 70-78 (tõlge), 79-81, 87-90 (tõlge)),

millest nähtub, et Norra maksuhaldur viib läbi kontrolli Norra äriühingute (kelle nimedele on

piiratud juurdepääs) ja BHH Baltic NUF suhtes ajavahemiku 01.01.2017-31.12.2019 kohta. Teabe

küsimise vajadust ja Norras toimuva maksumenetluse sisu on taotlustes põhjendatud sellega, et

Norra maksuhaldur on välja selgitanud, et ehitustööde teostamiseks Norras kooskõlas siseriiklike

õigusaktidega on teiste seas OÜ BHH Baltic loonud endale Norras filiaali BHH Baltic NUF. Norra

maksuhalduri algatatud kontrolli tulemusel on Norra maksuhalduril põhjust uskuda, et Eesti

alltöövõtjate asutamise kaudu on Norrast välja toimetatud märkimisväärseid rahavoogusid, millest

lõikavad kasu kõnealuse süsteemi võtmetähtsusega juhid. Norra maksuhaldur on 27.02.2020

taotluses selgitanud, et küsitav pangateave on oluline, et hinnata ettevõtte struktuuri eesmärki ja

maksustamata rahaliste vahendite suunamist Norrast välja kuni need jõuavad skeemi

niiditõmbajate kätte. Norra maksuhaldur selgitab ka 27.02.2020 taotluses, et Norrast liigub

rahavoog Eesti alltöövõtjale OÜ-le BHH Baltic ning sealt edasi muu hulgas Xile. Seega Xi

pangakontode väljavõtete küsimine on vajalik rahavoogude Norrast välja suunamise ja nende

ülekannete saaja kaardistamiseks, et välja selgitada Norras maksustamata jäänud potentsiaalne tulu.

Seega on taotlustes selgitatud ka mille kontrollimiseks Norra maksuhaldur kaebaja pangakontode

väljavõtteid vajab.

48. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja vastuväide, et Norra maksuhalduril puudub

pädevus kontrollida kaebaja ja teise Eesti maksuresidendi OÜ BHH Baltic vaheliste tehingutega

seonduvat. Norra maksuhaldur on taotlustes piisavalt kirjeldanud seoseid ja vajadust Norras

läbiviidavas maksumenetluses koguda teavet ja kontrollida tehingute toimumist OÜ BHH Baltic ja

Xi vahel. Norra maksuhalduri pädevust ei väära ka asjaolu, et tegemist on Eesti

maksuresidentidega, kuna just sel põhjusel on Norra maksuhaldur pöördunud teabe saamiseks

rahvusvahelise ametiabi korras MTA poole.

49. Kaebaja märgib kaebuses, et Norra maksuhaldur ei ole tema poole kordagi pöördunud

korraldustega küsitud teabe saamiseks, mistõttu ei nõustu ta, et võimalused teabe kogumiseks on

Norra maksuhalduri poolt ammendunud. Kuivõrd praeguses asjas on tegemist rahvusvahelise

ametiabi korras esitatud taotluse täitmisega, siis ei pea kohus kontrollima MKS § 61 lg-s 2

sätestatud piirangu täitmise eeldusi, vaid piisab sellest, et Norra maksuhaldur on kinnitanud oma

ametiabi taotluses, et on ammendanud tavapärased teabeallikad, mida sai kasutada antud olukorras

teabe saamiseks, ohustamata teabe kogumise tulemust. Antud asjas on vastav kinnitus esitatud (dtl

78 ja 90). Märgin täiendavalt, et Norra maksuhaldur on rahvusvahelise ametiabi taotlustes palunud

konkreetselt kaebaja Eesti pankades asuvate pangakontode väljavõtteid. Selliste andmete

kogumiseks on Norra maksuhalduril võimalus üksnes rahvusvahelise ametiabi kaudu, kuna Eesti

3-21-2345

10(11)

pankadelt otse ega maksumenetluse subjektilt Norras ei ole Norra maksuhalduril võimalik kaebaja

kohta selliseid andmeid saada.

50. Märgin ka, et pidades silmas taotluses kirjeldatud Norra maksuhalduri poolt läbiviidava

maksumenetluse ajavahemikku ja ulatust, ei ole põhjust pidada korraldusega nõutavat teavet

ebaproportsionaalseks võrreldes kontrolli eesmärgi ja ulatusega.

51. Kuigi eelnevast tulenevalt leian, et kaebuses ja täiendavas seisukohas esitatud vastuväited ei

ole põhjendatud, siis tuleb MTA 23.08.2021 korraldusd AS-ile LHV Pank ja AS-ile Swedbank

tühistada. Sarnaselt kaebajale 30.07.2021 esitatud korraldusega, ei ole ka kummaski korralduses

pangale märgitud maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle

maksuasjaga seoses teavet kogutakse. Korraldustes on küll kirjeldatud, et Norra maksuhaldur on

vastustaja poole pöördunud seoses Xi ja ettevõtte OÜ BHH Baltic vahel toimunud tehingute kohta

teabe saamiseks ajavahemikul 01.01.2017-31.12.2019. Samas ei ole korraldustes välja toodud, et

Norra maksuhaldur viib läbi maksumenetlust BHH Baltic NUF osas. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab

maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava

korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist

võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse. Norra maksuhalduri 27.02.2020

taotluses MTA-le on selgelt kirjas, et maksukontrolli viiakse läbi Norra äriühingute, kelle nimed

on varjatud, ja BHH Baltic NUF suhtes. Selline info MTA korraldustes AS-le LHV Pank ega AS-

le Swedbank ei kajastu. Seega ei vasta vaidlustatud korraldused MKS § 62 lg-s 3 sätestatud

nõudele. Maksuhaldur on ka ise oma 14.09.2021 vaideotsuses selgitanud, et praeguses asjas

puudub alus kohaldada MKS § 511 lg-s 8 sätestatud erinormi, mille kohaselt võib vastustaja

välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel kolmandalt isikult teabe nõudmisel jätta korralduses

märkimata selle maksukohustuslase identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga

seoses teavet kogutakse, kuna Norra maksuhalduri taotluses sellist palvet ei sisaldu.

52. Seega ei ole MTA 23.08.2021 korraldused pankadele õiguspärased. Rahuldan kaebuse osas,

milles kaebaja palub tühistada MTA 23.08.2021 korraldused AS-ile Swedbank ja AS-ile LHV

Pank.

Vastuväite lahendamine

53. HKMS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsuses tuleb lisaks kaebuse nõuetele lahendada ka

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

54. Kaebaja esitas 21.02.2022 vastuväite Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määrusele osas,

milles kohus piiras kaebaja juurdepääsu vastustaja esitatud lisadele 3.4, 6 ja 7. Jään 28.01.2022

määruse põhjenduste juurde ja jätan vastuväite rahuldamata. Kaebaja juurdepääsu on määrusega

piiratud OÜ BHH Baltic pangakonto väljavõttele, OÜ BHH Baltic OÜ poolt MTA-le esitatud

teabepäringule ja selle vastusele. Kõik eelnimetatud dokumendid sisaldavad OÜ BHH Baltic

maksusaladust, mille avaldamiseks kaebajale ei ole OÜ BHH Baltic nõusolekut andnud ning mille

avaldamine kohtumenetluses ei ole seetõttu lubatud. Vastustaja esitas need dokumendid kohtule

selleks, et lükata ümber kaebaja väiteid OÜ BHH Baltic sidemete puudumise kohta Norraga.

55. Minu hinnangul ei ole vastustaja esitatud lisadele 3.4, 6 ja 7 juurdepääsu piiramine

kohtumenetluses takistanud ega raskendanud kaebaja võimalusi oma vastuväidete ja seisukohtade

esitamisel ning õiguste kaitsel. Kui kaebaja ei nõustu vastuväite rahuldamata jätmisega, saab ta

soovi korral esitada oma vastuväited apellatsioonkaebuses.

3-21-2345

11(11)

Menetluskulud

56. Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise

rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Pooled ei ole

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Ainsaks teadaolevaks

menetluskuluks on kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja esitas kohtule viis erinevat nõuet,

millest rahuldamisele kuulub kaks, seega mõistan vastustajalt kaebaja kasuks välja 6 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma