3-22-458/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-458

Haldusasi

Deniss Bodnja esialgse õiguskaitse taotlus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu 1. märtsi

2022. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Deniss Bodnja

RESOLUTSIOON

1. Jätta Deniss Bodnja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 1. märtsi 2022. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 1. märtsi 2022. a määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Deniss Bodnja esitas 17. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse, milles selgitas, et vangla paigutab ta jõuga kartserisse kuigi tal on

seljaprobleemid ning ta ei tohi lebada ega istuda külmal pinnal. Kartserisse paigutamine tekitab

taotleja tervisele kahju, mistõttu palub taotleja osutada esialgset õiguskaitset. Vangla arstid on

ebapädevad ja nende soovitused on absurdsed. Vangla perearst ütleb, et taotleja võib lamada

külmal pinnal ja see on isegi kasulik. Eriarst väljaspool vanglat ütles, et taotleja ei tohi lamada

külmal pinnal. Taotleja soovib esialgset õiguskaitset kuni tal on võimalik sõita eriarsti juurde.

Esialgse õiguskaitse taotlus sisaldas ka taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks,

kuna taotleja ei tööta ja tal ei ole raha.

2. Tartu Halduskohus jättis 1. märtsi 2022. a määrusega D. Bodnja menetlusabi taotluse

rahuldamata ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 20 eurot.

Halduskohus leidis, et taotleja sissetulek oli kontrollitaval perioodil 17. oktoober 2021 kuni

16. veebruar 2022 kokku 2678,58 eurot. Väljamaksed nõuetefondi ja elektriseadmete

kasutamise eest olid 1769,19 eurot ning sellest tulenevalt on taotleja keskmine kahekuine

sissetulek 396,30 eurot ((2678,58-1769,19-116,8)/4x2)). Järelikult on taotleja suuteline tasuma

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot.

Taotleja ei ole kohtule selgitanud, millise abinõu rakendamist ta soovib, mistõttu palub kohus,

et taotleja selgitaks, kas ta soovib 17. jaanuari 2022 distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 6-3/35-

1 täitmisele pööramise peatamist või kartseris viibimise ajal päevaseks ajaks voodivarustuse

väljastamist.

3. D. Bodnja esitas Tartu Halduskohtu 1. märtsi 2022. a määruse peale määruskaebuse,

milles märgib, et 1890,58 eurot ei ole tema sissetulek, vaid see on vabastamisfond. Taotleja

soovib, et peataks käskkirja nr 6-3/35-1 täitmine, sest rikuti menetlusnorme ja seda kuni kohtu

lõppemiseni. 20. veebruaril 2022 saatis taotleja kohtule kaebuse 17. jaanuari 2022. a käskkirja

nr 6-3/35-1 vaidlustamiseks. Seoses eksimusega sissetulekute arvestuses, palub taotleja

vabastada end riigilõivu tasumisest. Taotleja on alates 3. veebruarist 2022 kartseris ja kannatab

mõnitamist. Samuti sunnitakse teda magama ülemisel naril, mis ei ole reaalne selja ja põlvede

probleemide pärast. Ülemiselt narilt alla hüppamine tekitab valu ja kahju tervisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 1. märtsi 2022. a määruse peale esitatud

määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu põhjendusi.

5. Halduskohus võttis õigesti kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamise

aluseks perioodi 17. oktoober 2021 kuni 16. veebruar 2022 ehk neli kuud enne menetlusabi

taotluse esitamist, kuid leidis ekslikult, et taotlejal olid tehtud nelja kuu vältel enne menetlusabi

taotluse esitamist väljamaksed nõuetefondi ja elektriseadmete kasutamise eest summas 1769,19

eurot ning seetõttu keskmine kahekuine sissetulek on 396,30 eurot. Taotleja on määruskaebuses

märkinud, et 1890,58 ei ole tema sissetulek, vaid vabastamisfondi kogunenud summa.

6. Ringkonnakohus selgitab, et taotleja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel

tuleb taotleja sissetulekust maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni

peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Lisaks tuleb maha arvata muud

igakuised vältimatud kulutused, mille suuruseks on ca 5% töötasu alammäärast (Riigikohtu

üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2019. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2021. a töötasu

alammäär 584 eurot ning Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a määruse nr 116 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022 kuutasu alammääraks 654

eurot. Seega saab järeldada, et taotleja vältimatud kulud olid igakuiselt 2021. aastal 29,20 eurot

ja 2022. aastal 32,70 eurot. Seega olid taotleja vältimatud kulud arvestataval ajavahemikul

kokku 122,05 eurot (2,5×29,2+1,5×32,70).

7. Taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et taotleja menetlusabitaotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli 2678,58 eurot. Sissetulekust kuuluvad

mahaarvamisele elektriseadmete kasutamise kulud 17,19 eurot ning vältimatud kulud 122,05

eurot. Kinnipidamisi nõuete fondi või vabanemisfondi väljavõttelt ei nähtu.

8. Kohus märgib, et taotleja väljaminekuna ei saa arvestada vabakasutuskonto väljavõttelt

nähtuvalt 23. detsembril 2021 väljamineku reale märgitud summat 1752,58 eurot selgitusega

„hoiustamine vabanemistoetuseks; avaldus 22.12.2021 6-10/37190-1“. Tegemist on taotleja

22. detsembri 2021. a avalduse alusel 1752,58 euro hoiustamisega vabanemistoetuseks.

Nimetatud kande tähendust selgitab määruskaebuse lisana esitatud Viru Vangla 3. märtsi

2022. a vastus taotleja selgitustaotlusele, kus selgitatakse, et taotleja on soovinud vastava

avalduse alusel vabanemisfondi arvelt 38 euro kandmist tema vabakasutuskontole. Taotleja

isikukontol on kanne 1970,58 eurot selgitusega „Kliiring“ ning vabanemisfondi tagastatud

summa 1752,58 eurot selgitusega „Hoiustamine vabanemistoetuseks“. Nimetatud kannete

tulemusena lisati taotleja vabakasutuskontole 38 eurot. Eelnevat kinnitab ka taotleja konto jääk,

mis 21. detsembril 2021 oli 98,07 eurot ja pärast kande tegemist 23. detsembril 2021 136,07

eurot ehk kaebaja kontole tuli juurde 38 eurot.

9. Seega oli taotleja kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks perioodil 17. oktoober

2021 kuni 16. veebruar 2022 1269,67 eurot, s.o (2678,58-17,19-122,05)÷4×2. Kuna kaebaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek võimaldab tal tasuda riigilõivu summas 20 eurot

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, jättis halduskohus õiguspäraselt taotleja menetlusabi

taotluse rahuldamata. Kuna riigilõiv 20 eurot ei ületa taotleja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut, ei ole talle HKMS § 112 lõike 1 punkti 1 kohaselt menetlusabi andmine lubatud.

10. Eeltoodu alusel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning muudab

Tartu Halduskohtu 1. märtsi 2020. a määruse põhjendusi kaebaja väljaminekuid puudutavas

osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamiseks puudub alus.

11. Kui taotleja soovib, et halduskohus menetleks tema esialgse õiguskaitse taotlust, tuleb tal

kõigepealt tasuda riigilõiv Tartu Halduskohtu 1. märtsi 2022. a määruse punktis 7 antud juhiste

järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)