2-21-18255/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18255

Kohtuasi

OÜ Transosilia Invest hagi Crowdestate Collateral

Agent OÜ, Swedbank AS-i, QHP123 OÜ vastu vara

arestist vabastamiseks või alternatiivselt sundtäitmise

osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

022/2019/6705 ja 022/2019/7934

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.12.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Transosilia Invest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Transosilia Invest OÜ (registrikood 10503439),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu

Kostja I Crowdestate Collateral Agent OÜ (registrikood

12952326), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas

Veeret

Kostja II Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Birgit Juhanson

Kostja III QHP123 OÜ (registrikood 14612959)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 08.12.2021 määrus tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

2. OÜ Transosilia Invest määruskaebus rahuldada.

Kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

2-21-18255

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 19.11.2021 Harju Maakohtule kostjate vastu hagi vara arestist vabastamiseks

või alternatiivselt sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

022/2019/6705 ja 022/2019/7934. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja III omandis kinnistu (registriosa nr 242602), mis asub

Jõelähtme vallas Haljava külas, nimega Kärba. Kinnistut koormavad kaks hüpoteeki – kostja II

kasuks summas 350 000 eurot ja kostja I kasuks summas 600 000 eurot. Oksjonikeskkonnas on

avaldatud kaks kuulutust – ühega müüakse kostjate I ja II soovil Kärba kinnistut ja teisega

müüakse PVC halli ehk vallasvara. Hageja on tagatisomandamise kaudu saanud endale

kõnealuse PVC halli.

3. Võlgnikult saadud kinnisasja arestimise akti kohaselt on täiteasjas nr 022/2019/6705

täitemenetluse aluseks Tallinna notari Marika Pihlaku 11.10.2018 notariaalne dokument nr

1024 ja sissenõudja kostja I avaldus. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue 600 000 eurot.

Hüpoteeki ületav summa (akti kohaselt kokku nõue 780 433.59 eurot) ei puutu asjasse, kuna

võlasuhe hagejal kostjaga I puudub (ei ole laenu). 11.10.2018 notariaalse dokumendi nr 1024

kohaselt tagatakse OÜ Q-Haus Baltic (registrikood 11276805, nüüdseks pankrotis, edaspidi

põhivõlgnik) kohustusi, mis on tekkinud 03.10.2018 koostöölepingust ja selle lisadest. Viidatud

notariaalse lepingu eseme hulka ei kuulunud PVC hall.

4. Täiteasjas nr 022/2019/7934 täidetakse Robert Kimmeli tõestatud 02.11.2007 notariaalset

dokumenti nr 7037, Tallinna notari Reeli Eelmetsa 03.03.2014 notariaalset dokumenti nr 231

ja Tallinna notari Merle Saar Johansoni 09.09.2009 notariaalset dokumenti nr 3942. Neist

üheski ei ole viidet vallasvarale, st PVC hallile.

5. 30.10.2020 koostas kohtutäitur võlgnikule vallasvara arestimise akti, mis käsitles arestitud

varana: kasutatud teisaldatav PVC hall, selle PVC kate, teraskonstruktsioon ja kinnitused.

Hageja leiab, et vara tuleb arestist vabastada või tunnistada täitmine lubamatuks PVC halli osas,

kuna kostjatel I ja II puudub nõue hageja vastu.

6. Kohus pidas vajalikuks enne hagi tagamise avalduse lahendamist ja hagi menetlusse võtmise

otsustamist kostjad ära kuulata.

7. Kostja II leidis, et hagi on alusetu. Täielikult on tõendamata PVC halli kuulumine hagejale.

Hageja on esitanud PVC halli omandiõiguse tõendamiseks 19.11.2021 kinnituse, mille kohaselt

on võlgnevuse tagatiseks antud PVC hall hageja omandisse. Nimetatud kinnitus on väljastatud

peale arestimisakti koostamist ehk ajal, mis vallasasja käsutamine oli keelatud. Täielikult

tõendamata on kostja III väidetav võlgnevus hageja ees. Samuti on tõendamata vallasasja

varasem üleandmine hagejale. Usaldusväärseks ei saa pidada Y poolt peale vallasasja arestimist

väljastatud kinnitust. Tegemist on täitemenetluse venitamisega. Kohtutäitur on arestimisakti

õigesti koostanud ning arestimist ei ole vaidlustatud. Enampakkumine on välja kuulutatud ning

puudub alus täitemenetluse peatamiseks hagi tagamise korras.

8. Kostja I palus jätta hagi perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata. Hageja ei ole õigustatud

isik hagi esitama. Hageja tugineb hagi alusena väitele, et ta on PVC halli omanik. Hageja ei saa

tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena väitele, et kostjal I ei ole võlgniku

vastu hüpoteegiga tagatud nõudeid või et nõuded on tõendamata.

2-21-18255

9. Kostja III toetas hagi menetlemist, märkides, et ta on esitanud analoogse hagi, milles on

samuti palunud sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 022/2019/6705

ja 022/2019/7934 (tsiviilasi nr 2-21-17735).

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 08.12.2021 määrusega hagi menetlusse võtmata, hagi tagamise

taotluse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Määruse põhjendustes tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike

2 punktidele 1 ja 2, märkides, et sellest tulenevalt peab hageja hagi esitamisel põhistama

kohtusse pöördumise õigust ning õiguskaitse vajadust. Kohus tugines ka täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 222 lõikele 1.

12. Ei ole vaidlust, et PVC hall asub kinnistul, mille suhtes toimub sundtäitemenetluses

enampakkumine. Kohtu hinnangul on viilhall käsitletav kinnisasja päraldisena tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 57 lõike 1 ja § 59 tähenduses, sest Kärba kinnistule seatud hüpoteek

laieneb ka PVC hallile. Kärba kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa ning kinnistul tegutseb

kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine ning PVC halli kasutatakse

tootmiskinnistul laopinnana. Järelikult teenib PVC hall Kärba kinnistut kui peaasja ning on

kinnistuga seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 343 lõike 1 järgi ulatub kinnisasja koormav hüpoteek ka kinnisasja

päraldistele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hüpoteek võib ulatuda kinnisasja

päraldiseks olevale vallasasjale. Hüpoteegiga koormamise lepingu ese punkti 1.1 järgi on

kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Järelikult kuulub ka PVC hall kui päraldis

lepingu eseme hulka.

13. Hageja ei ole TMS § 222 lõikes 1 sätetatud kolmandaks isikuks, kes saaks selle sätte alusel

hagi esitada. Hageja tugineb väitele, et on PVC halli omanik, kuid ei ole lisanud hagile tõendeid,

mis kinnitaksid tema omandiõigust. Hageja on esitanud hagi lisana 4 kostja III 19.11.2021

kinnituse, et hagejale on antud seisuga 01.09.2020 tagatiseks hageja omandisse kostja III

territooriumil paiknev PVC hall. Kohus leidis, et antud kinnitus ei tõenda hageja omandiõigust,

kuna on antud ajal, kui kinnistu ja selle päraldisena PVC hall oli juba kohtutäituri poolt arestitud

ja sellel oli käsutuskeeld. Käsutuskeeldu rikkuv tehing on algusest peale tühine, seega ei saanud

hagejale üle minna omandiõigus viilhallile kui vallasasjale. Hageja ei ole esitanud muid

tõendeid omandiõiguse kohta ega ka tõendeid selle kohta, et arestimisakti oleks vaidlustatud.

Tsiviilasjas nr 2-21-17735 esitas kostja III 11.11.2021 Harju Maakohtule hagi kostjate I ja II

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2019/6705 ja 022/2019/7934,

milles kohus on rahuldanud hagi tagamise taotluse 22.11.2021 määrusega ja enampakkumiste

toimumise ajavahemikul 16.11.2021 kell 14:00 kuni 23.11.2021 kell 15:00 peatanud.

14. Lähtuvalt eeltoodust keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 2 punktide

1 ja 2 alusel, kuivõrd esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kuna

kohus jättis hagi menetlusse võtmata, puudub alus rahuldada hagi tagamise taotlust.

15. TsMS § 168 lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

16. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja

menetlemiseks maakohtule.

2-21-18255

17. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus lahendanud hagi menetlusse võtmisel asja

sisuliselt, kohaldades tuvastatud asjaoludele õigusnorme. Ühtegi TsMS §-s 371 nimetatud alust

ei eksisteeri. Kohtu järelduse, et PVC hall on käsitletav päraldisena, puhul on tegemist sisulise

otsusega TsMS § 434 tähenduses. Kohus on ka valesti aru saanud asja sisust. Vaidlus ongi selle

üle, kas viilhall on kinnistu päraldis või mitte ja seda põhjusel, et täitur müüs seda vallasasjana

ehk eraldi kinnisasjast. Seega on küsitav, kas sellisel juhul laieneb sellele hüpoteek.

Arusaamatuks jääb, millistel asjaoludel kohus järeldas, et PVC halli kasutati laopinnana. Kohus

hindas põhjendamatult hageja omandiõigust. Jääb ka arusaamatuks, mis tõendi pinnalt kohus

leidis, et tegemist on käsutuskeeldu rikkuva tehinguga, mis on algusest peale tühine.

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 08.12.2021 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2

alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Vastavalt TsMS § 372 lõikele 1 on hagi menetlusse

võtmise otsustamine maakohtu pädevuses. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

20. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud tagatisomandamise kaudu PVC halli, mis

asub kinnistul, mille suhtes toimub täitemenetluses enampakkumine; kohtutäitur on kõnealuse

PVC halli kui vallasvara arestinud. Hageja palub PVC halli aresti alt vabastada või tunnistada

sundtäitmine selle osas lubamatuks, kuivõrd sissenõudjatel puudub nõue hageja vastu.

Maakohus leidis, et PVC hall on käsitletav kinnisasja päraldisena, seega laieneb kinnisasja

koormav hüpoteek ka hallile, mistõttu on selle arestimine ja müük täitemenetluses õiguspärane.

Samuti leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud oma omandiõigust hallile.

21. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul on tegemist õiguslikult perspektiivitu

hagiga. TsMS § 371 lõike 2 punktide 1 ja 2 eesmärgiks on välistada ilmselgelt perspektiivitud

hagid, seejuures tuleb arvestada, et kohus ei saa hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnata

tõendeid (vt nt Riigikohtu lahend nr 2-19-20574, punkt 9). Maakohus on eeltoodud põhimõtte

vastu eksinud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt hindas kohus tõendeid hageja omandiõiguse

kohta, leides, et hageja omandiõigus PVC hallile ei ole tõendatud.

22. Lisaks eeltoodule on kohus teinud vaidlustatud määruses õigusliku järelduse, mille

eeldused tulnuks tuvastada eluliste asjaolude kohta esitatud tõendite hindamise teel. Seega võib

nõustuda määruskaebuse väitega, et kohus on menetlusse võtmise otsustamisel asunud vaidlust

sisuliselt lahendama. Nimelt leidis kohus, et kõnealune PVC hall on käsitletav kinnisasja

päraldisena TsÜS § 57 lõike 1 ja § 59 tähenduses. TsÜS § 57 lõike 1 järgi on päraldiseks

vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku

eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Hageja ei ole hagis väitnud, et PVC hall on

päraldis ega toonud esile ka elulisi asjaolusid, millest seda saaks järeldada. Väite, et tegemist

on päraldisega, ja seda toetavad elulised asjaolud, millele maakohus ka vastava järelduse

tegemisel tugines, on välja toonud kostja I oma 02.12.2021 seisukohas. Kuivõrd tegemist on

asjaoludega, mis vajavad kohtupoolset tuvastamist, ei saanud kohus teha sellist järeldust hagi

menetlusse võtmise otsustamise staadiumis üksnes vastaspoole väidete alusel. Asjaolud või

nende puudumine tuleb kohtul tuvastada asja sisulise menetluse käigus. Seega tuleb

vaidlustatud määrus tühistada ja maakohtul uuesti kaaluda hagi menetlusse võtmist.

2-21-18255

23. Määruskaebemenetluse kulude jaotuse otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel

(TsMS § 173 lõige 1).

(allkirjastatud digitaalselt)