2-20-7042/86 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(18)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-7042

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. ja Salva Kindlustuse AS-i vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. juuni 2021. a otsus (parandatud

21. juuni 2021. a määrusega)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. apellatsioonkaebus

Salva Kindlustuse AS-i vastuapellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

A.A. apellatsioonkaebuse hind 1386 eurot 72 senti

Salva Kindlustuse AS-i vastuapellatsioonkaebuse

hind 602 eurot 40 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaadi abi

Jaanika Reilik-Bakhoff

Kostja

(vastustaja):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

2(18)

Kostja

(vastustaja):

Salva

Kindlustuse

AS

(registrikood 10284984), lepinguline esindaja Martin

Petermann

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. juuni 2021. a otsus (parandatud 21. juuni 2021.

a määrusega) osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõuded

kohtumenetluseelse õigusabikulu 1284 euro hüvitamiseks ning sellelt summalt

arvestatud viivise saamiseks.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega nimetatud nõuded rahuldada ning

mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1284 eurot, sellelt summalt

arvestatud käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud

viivis 188 eurot 94 senti ning alates 17. märtsist 2022 sissenõutavaks muutuv

viivis põhinõudelt (1284 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.

2. Rahuldada A.A. apellatsioonkaebus osaliselt, Salva Kindlustuse AS-i

vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 16. juuni 2021. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

" 1. Rahuldada A.A. hagi B.B. ja Salva Kindlustuse AS-i vastu kahju

hüvitamiseks osaliselt.

2. Välja mõista B.B.lt ja Salva Kindlustuse AS-ilt solidaarselt A.A. kasuks

saamata jäänud tulu 1492 eurot 88 senti, kahjuhüvitis kohtuväliste

õigusabikulude eest summas 602 eurot 40 senti (sh käibemaks) ja

mittevaralise kahju hüvitis summas 900 eurot.

3. Välja mõista B.B.lt ja Salva Kindlustuse AS-ilt solidaarselt A.A. kasuks

1284 eurot, sellelt summalt arvestatud 16. märtsi 2022. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 188 eurot 94 senti ning alates 17. märtsist

2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (1284 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase

täitmiseni

4. Välja mõista B.B.lt ja Salva Kindlustuse AS-lt solidaarselt A.A. kasuks

viivis arvestatuna põhinõuetelt kokku 2995 eurot 28 senti, alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras."

4. Mõlemas kohtuastmes (maa- ja ringkonnakohtus) kantud menetluskulud jätta

B.B. ja Salva Kindlustuse AS-i kanda.

3(18)

5. Määrata kindlaks B.B. ja Salva Kindlustuse AS-i poolt A.A.le hüvitavad

maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetlukulud.

6. Mõista B.B.lt ja Salva Kindlustuse AS-ilt solidaarselt A.A. kasuks välja

maakohtu menetluses kantud menetluskulu (esindajakulu) 4128 eurot (sh

käibemaks) ning apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu (esindajakulu)

1636 eurot 80 senti (sh käibemaks).

7. Välja mõistetud menetluskulude summadelt (resolutsiooni p 6) tuleb B.B.l ja

Salva Kindlustuse AS-il tasuda A.A.le viivist alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Välja mõista solidaarselt B.B.lt ja Salva Kindlustuse AS-ilt menetluskulu

(eksperditasu) 116 eurot riigituludesse.

Anda B.B.le ja Salva Kindlustuse AS-le tähtaeg menetluskulude riigituludesse

tasumiseks 15 päeva alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu

vabatahtliku tasumise korral tuleb menetluskulu tasumist tõendav dokument

esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise

kohtutäituri kaudu.

Menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb B.B.l ja Salva Kindlustuse

AS-l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

9. Jätta rahuldamata A.A. 28. veebruari 2022. a vastuväide ringkonnakohtu

tegevusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja; kannatanu) esitas 14. mail 2020 kohtule hagiavalduse B.B. (kostja I;

kahju tekitaja) ja Salva Kindlustuse AS-i (kostja II; kindlustusandja) vastu, milles 20. juuni

2020. a nõude suurendamise avaldust arvestades palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja mõista:

4(18)

▪ saamata jäänud tulu (töötasu) 1492 eurot 88 senti;

▪ kahju (õigusabikulud) seoses nõude kohtuvälise esitamise ning kohtuvälise lahendi

otsimisega 1886 eurot 40 senti;

▪ mittevaralise kahju kohtu õiglase äranägemise järgi;

▪ viivise alates hagi esitamisest kuni kahju täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus 22. novembri 2019 õhtul Tartus Ravila ja

Betooni tänavate ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja I juhitud sõiduauto Toyota Avensis

(registreerimismärgiga XXXXXX) sõitis kõrvalteelt sisse peateel liikunud BMW-le

(registreerimismärgiga XXXXXX), mille kõrvalistujaks oli hageja. Hageja viidi kiirabiga

haiglasse, kus tal diagnoositi esialgu valud rindkere paremal küljel ning kõhupiirkonnas,

diagnoosiks rindkere kontusioon (põrutus). Valuvaigistavaks raviks määrati Tramadol

ning Paracetamol või Ibumetin. Hageja saadeti kodusele ravile.

Hageja lootis, et taastub avariist kiiresti. Hageja proovis paaril päeval tööl käia, kuid

selgus, et see pole võimalik (liikumine oli ülimalt valulik) ega ohutu, kuna hageja oli

kangete valuvaigistite mõju all. 27. novembril 2019 jäi hageja ajutisele töövõimetuslehele.

Esimene haiguslehe periood oli 27. novembrist kuni 26. detsembrini 2019, teine 27.

detsembrist 2019 kuni 24. jaanuarini 2020, seejärel oli hageja tasustatud puhkusel.

Veebruaris tegi hageja uue katse tööle naasta, kuid paari päeva möödumisel pidi uuesti

haiguslehele jääma, sest ei saanud jälle voodist püsti. Viimane haiguslehe periood koos

ravikuuriga oli ajavahemikul 12. kuni 28. veebruarini 2020. Hageja suunati neuroloogi

vastuvõtule (seoses eriolukorra väljakuulutamisega vastuvõtu aeg tühistati).

Alates märtsist 2020 käis hageja valudele vaatamata kokkuleppel tööandjaga tööl, kuid ta

ei saanud jätkuvalt täita oma peamisi tööülesandeid ehk välitöödel erinevate aparaatidega

mõõtmisi teostada. Valu oli kogu aeg samas kohas. Hagejal ei olnud aga majanduslikult

võimalik töövõimetuslehel olla ning samuti ei soovinud ta pika eemaloleku tõttu tööd

kaotada. Hageja on tööandja ettevõttes vastutav isik.

Mittevaralise kahju suuruseks hindas hageja 9400 eurot ning põhjendas seda õnnetuse

hetkel kogetud suure hirmu ning ehmatusega, õnnetusjärgsel perioodil pidevates valudes

viibimisega, kangete valuvaigistite tarbimisega, tavapärase elurutiini häirumisega, samuti

võimetusega teha tavapäraseid tegevusi (last sülle võtta, autoroolis istuda jne). Hageja

pöördus mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudega kahju tekitaja (kostja I)

liikluskindlustuse kindlustusandja (kostja II) poole. Kindlustusandja hüvitas varalise kahju

saamata jäänud töötasu osas 2019. a detsembri ja 2020. a jaanuari eest. Veebruarikuu

töötasu kostja II ei hüvitanud, kuna leidis, et hagejale avati veebruaris uus (mitte korduv)

töövõimetusleht ning Eesti Haigekassa (haigekassa) registrisse ei olnud perearst märkinud

põhjuseks "liiklusvigastus". Mittevaralise kahju nõude osas leidis kostja II, et

liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 32 lg 3 piirab kindlustusandja vastutust ning maksis

hagejale sellest lähtuvalt välja hüvitisena 100 eurot.

Hageja teavitas oma kahjunõudest ka kostjat II, kuid kokkulepet kahju hüvitamiseks ei

õnnestunud saavutada.

5(18)

Hageja viibis uuesti töövõimetuslehel ajavahemikul 5. kuni 17. juunini 2020 ning sellest

tulenevalt tekis täiendav saamata jäänud tulu nõue 444 eurot 53 senti. Hageja igakuine

töötasu on 1550 eurot.

Hageja ei nõustu kostjaga II, et hageja töövõimetust ajavahemikul 12. kuni 28. veebruarini

2020 ei ole võimalik seostada 22. novembril 2019 toimunud liiklusavariiga. Kostja II

viidatud Sotsiaalministri määrus "Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning

töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused

ja kord" ei ole aluseks kahju hüvitamisele ega sellest keeldumisele. Kahju hüvitamist

reguleerivad liikluskindlustuse seadus ja võlaõigusseadus. Kuigi viidatud määruses on

sätted selle kohta, kuidas perearst peaks ajutist töövõimetuslehte täitma, ei ole perearsti

poolt tehtud (võimalik) viga aluseks keelduda kahju hüvitamisest. Perearsti väljastatud

tõendist nähtub, et alates liiklusavariist on hageja vaevused olnud samad, mistõttu iga

keskmine mõistlik isik järeldaks sellest, et ka veebruarikuu töövõimetusleht oli tingitud

liiklusvigastusest.

Samuti ei nõustu hageja kostja II hinnanguga, et viimasel ei ole LKindlS § 32 lg-st 3

tulenevalt kohustust tasuda mittevaralist kahju rohkem kui 100 eurot. Viidatud sättest

tuleneb ainult mittevaralise kahju eeldatav suurus. Kui tegelikult on kahju suurem, siis

tuleb maksta suuremat hüvitist.

Hageja õigusabikulude hüvitamise kohustus ei pea olema seaduses otseselt nimetatud.

Kehtiva liikluskindlustuse seaduse mõte ei ole kannatanule õigusabikulude hüvitamise

välistamine. Õigusabikulude nõue kaasneb VÕS § 128 lg 3 kohaselt teiste kahju nõuetega,

mistõttu pole vaja seda eraldi ka liikluskindlustuse seaduses välja tuua. Õigusabikulud

tekkisid eelkõige kostja II vastu nõude esitamisel.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

2.1.

Kostja I vastuväidete kohaselt ei ole hagi esitamine tema vastu otstarbekas (kuigi

õiguslikult on see võimalik). Kui kohus peaks mingis osas lugema haginõuet põhjendatuks

ja mõistma hageja kasuks välja rahasumma, siis kokkuvõttes kostja I (kui kindlustusvõtja)

midagi maksma ei pea, kuna kostjate sisesuhtes jääb kahju hüvitamine tervikuna

kindlustusandja kohustuseks (VÕS § 521 lg 2).

Hagi on ka sisuliselt põhjendamatu. Kostja jääb kohtumenetluse eelselt nõudele esitatud

vastuväidete juurde. Kostja I nõustub kostja II poolt hagejale 1. aprillil 2020 esitatud

vastusega, mille kohaselt on haigekassa andmete põhjal tuvastatud, et liiklusõnnetusega

seotud töövõimetus kestis hagejal kuni 24. jaanuarini 2020, misjärel on hageja tööle

naasnud. Hageja nõuab hüvitist veebruari 2020 eest, mille puhul ei olnud (uus)

töövõimetus seotud liiklusõnnetusega.

Kostja II poolt hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks tasutud 100 eurot vastab hageja

kirjeldatud tervisekahjustuse puhul LKindlS § 32 lg-s 3 sätestatud eelduslikule hüvitise

summale. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et temal tekkinud mittevaralise kahju

puhul peaks hüvitis olema suurem. Hageja väited valu ja ebamugavuse kohta ei ole

piisavad. Kostjal on andmeid, et hageja tegutses väidetaval töövõimetuse perioodil

Asfaldigrupp OÜ-s ja täitis tööülesandeid.

6(18)

Samuti ei ole põhjendatud kohtueelse õigusabiteenuse kulu esitamine kahjunõudena VÕS

§ 128 lg 3 alusel. Kohtueelse õigusabi kasutamine ei olnud vajalik ja hageja oleks saanud

oma õigusi tõhusalt kaitsta ka advokaadi abita, st teha ise kindlaks, kas kostjad on nõus

kahju kohtuväliselt hüvitama või mitte. Lisaks on 1886 euro 40 sendi suurune kulu

õigusabile ebamõistlikult suur, arvestades mh hageja varalise kahju nõude suurust 1048

eurot 35 senti.

2.2.

Kostja II on seisukohal, et hageja töövõimetust ajavahemikul alates 12. kuni 28.

veebruarini 2020 ei ole võimalik seostada 22. novembril 2019 toimunud liiklusõnnetusega,

mistõttu on tõendamata põhjuslik seos liiklusõnnetuse ja kõnealusel perioodil saamata

jäänud töötasu vahel. Haigekassa poolt 19. märtsil 2020 koostatud tõendist tuleneb, et

liiklusõnnetusega on hageja ajutist töövõimetust võimalik seostada kuni 24. jaanuarini

2020. Töölehte väljastav arst peab kirjutama töölehele tööst vabastamise põhjuse numbri

ja sõnadega. Kuna hagejale ei ole perioodiks 12. kuni 28. veebruarini 2020 väljastatud

töövõimetuslehte, millel oleks kirjas liiklusvigastus, siis ei saa töövõimatust siduda

vaidlusaluse liiklusõnnetusega. Perearsti väljastatud tõend ei tõenda põhjuslikku seost

liiklusõnnetuse ja saamata jäänud tulu vahel. Tõendist tuleneb anamnees ehk patsiendi

enda kirjeldust haigusest.

Kindlustusandja peab maksma kahjustatud isikule mittevaralist kahju vastavalt

liikluskindlustuse seaduses sätestatule. LKindlS § 32 lg 2 kohaselt võetakse mittevaralise

kahju arvestamisel aluseks tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, mis määratakse

kindlaks sama seaduse lisa 1 alusel, arvestatakse tekkinud funktsioonihäire sügavust, ravi

ja töövõime kaotuse kestust. Hagejal liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud rindkere põrutus

on LKindlS lisa 1 kohaselt kerge tervisekahjustus. LKindlS § 32 lg 3 p 1 alusel hüvitatakse

kerge tervisekahjustuse korral kannatanule 100 eurot. Kostja II on selle summa hagejale

hüvitanud.

Kohtueelsete õigusabikulude nõude rahuldamine kostja II suhtes on välistatud kahel

(alternatiivsel) põhjusel. LKindlS § 24 järgi hüvitatakse kahju eranditult ainult

liikluskindlustuse seaduse kohaselt. Selles seaduses ei ole sätestatud, et peale asja- ja

isikukahju kuuluksid hüvitamisele muud VÕS §-s 128 nimetatud kulud. Eriseaduse

(LKindlS) ja üldseaduse (VÕS) erisuste korral kohaldatakse eriseaduses sätestatut.

Seetõttu ei ole kindlustusandjal õigusabikulude hüvitamise kohustust.

Isegi kui VÕS § 128 lg 3 kuuluks kohaldamisele, siis polnud kulu õigusabile mõistlikult

vajalik. Hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka advokaadi abita. LKindlS §-

st 37 tuleneb, et kahjustatud isik peab kindlustusandjat kahjust teavitama. Sellest hetkest

alates oleks saanud kindlustusandja kahjustatud isikut juhendada, milliseid tõendeid või

dokumente tuleb tal hüvitise saamiseks esitada. Hageja suhtles kostjaga II esmakordselt

8. jaanuaril 2020, tehes seda advokaadi vahendusel. Hageja nõudis kostjalt II 10 072 euro

hüvitamist. Advokaadi palkamine kindlustusandjaga suhtlemiseks ilma, et poolte vahel

oleks tekkinud veel õiguslikku vaidlust, ei ole vajalik.

Samuti on alusetud hageja väited, et ta oli sunnitud palkama advokaadi kindlustusandjaga

suhtlemiseks, kuna kostja II ei abistanud teda kahju hüvitise nõuetes. Kostjal II oli võimatu

abistada isikut, kes polnud kunagi tema poole kahju hüvitamise nõudega pöördunud.

Kindlustusandja tasutud hüvitise suurus poleks olnud erinev sõltuvalt sellest, kas nõude

7(18)

oleks esitanud juriidiliste eriteadmisteta isik või advokaat. Nende kulude osas, mille üle

pooled menetluses vaidlevad, oleks vaidlus tekkinud igal juhul, kuna mittevaralise kahju

seadusest

tuleneva

suuruse

eelduse

ümberlükkamine

saabki

toimuda

ainult

kohtumenetluses. Samuti ei oleks kostja II hüvitanud saamata jäänud töötasu nõuet, mille

osas puudub põhjuslik seos liiklusõnnetusega. Advokaat ei esitanud kindlustusandjale

ühtegi sellist tõendit, mida hageja ei oleks saanud ise esitada või ei oleks seda saanud

hankida kostja II ise.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 16. juuni 2021. a otsusega (parandatud 21. juuni 2021. a

määrusega) hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

saamata jäänud tulu 1492 eurot 88 senti, kahjuhüvitise kohtumenetluseelsete

õigusabikulude eest 602 euro 40 sendi ulatuses (sh käibemaks) ning mittevaralise kahju

hüvitise 900 eurot. Samuti mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise

arvestatuna põhinõuetelt 2995 eurot 28 senti alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Kohus jättis rahuldamata hageja

nõude kostjate vastu kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks summas 1284 eurot.

Menetluskulud jättis kohus 62% ulatuses kostjate kanda ja 38% ulatuses hageja kanda.

Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks 4005 eurot 60 senti ning kostja I

menetluskulude suuruseks 2592 eurot ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja 2483 eurot 47 senti (62% 4005,60 eurost) ning hagejalt kostja I kasuks 984 eurot 96

senti (38% 2592 eurost). Väljamõistetud menetluskulude tasaarvestuse tulemusena mõistis

kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1498 eurot 51 senti,

märkides, et kostjatel tuleb otsuse (otsuses ekslikult märgitud määruse) jõustumisest kuni

täitmiseni tasuda solidaarselt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Samuti mõistis kohus kostjatelt solidaarselt välja riigituludesse menetluskulu

(eksperditasu) 116 eurot.

3.1.

Otsuse põhjenduste kohaselt kohustub kindlustusandja LKindlS § 12 järgi

hüvitama sõiduki valdaja asemel kahjustatud isikule LKindlS-s sätestatud ulatuses ja

tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Selle üle, et kostja I oli

liiklusõnnetuse toimumise ajal kahju põhjustanud sõiduki valdaja (juhtis sõidukit), vaidlust

ei ole. Tuginedes VÕS § 521 lg-le 1 ning § 521 lg 2 esimesele lausele, leidis kohus, et

hageja võib nõuda kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt. Kohus ei hinda käesolevas asjas

kostjate vahel kindlustuslepinguga reguleeritud sisesuhet.

3.2.

Deliktilise üldvastutuse eelduseks on õigusvastane tegu, millega on VÕS § 1045

lg 1 p-de 1, 2 või 5 järgi tegemist, kui teoga põhjustati teise isiku surm või tekitati talle

kehavigastus või tervisekahjustus või kui teoga kahjustati teise isiku asja. Konkureerivalt

võib tegu olla õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kui isik põhjustas kahju

liiklusreeglite rikkumise tõttu.

Õigusvastase teo toimepanijaks ja delikti eest vastutavaks isikuks on esmajoones kahju

otseselt põhjustanud isik, üldjuhul teisele mootorsõidukile otsa sõitnud mootorsõiduki

juht. Lisaks peab isik vastutuse eeldusena olema VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamises

8(18)

ka süüdi, kusjuures süüd eeldatakse. Süü hindamisel arvestatakse VÕS § 1050 lg 2 järgi

lisaks isikult liikluses oodatava objektiivse hoolsuse järgimisele ka teda iseloomustavaid

subjektiivseid näitajaid (vanus, kogemused jms).

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I on tekitanud hagejale tervisekahjustuse liiklusnõuete

rikkumisega. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et kostja I tegu oli VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel

õigusvastane, kuna isik põhjustas kahju liiklusreeglite rikkumisega.

Poolte vahel on vaidlus, kas hageja töövõimetust ajavahemikel alates 12. kuni 28.

veebruarini 2020 ning alates 5. kuni 17. juunini 2020 saab seostada kõnealuse

liikluskahjuga ja kas sellest tulenevalt kuulub tekkinud kahju hüvitamisele

liikluskindlustuse seaduse alusel.

Pooled ei vaidle, et hageja viibis 2019. a detsembris ja 2020. a jaanuaris haiguslehel

liiklusõnnetusest põhjustatud vigastuste tõttu ning sai sellel perioodil valuravi. 27. mail

2020,

s.o

umbes

pool

aastat

pärast

liiklusõnnetust,

diagnoositi

hagejal

kompuutertomograafia abil roidemurrud.

Nii kirjalikus ekspertarvamuses kui ka kohtuistungil suuliselt on ekspert selgitanud, et

teatud roidemurde on röntgenis lihtsam tuvastada ja teatud roidemurde raskem. Praktikas

jäävad osad murrud ka röntgenülesvõtetel tuvastamata. Kohtule esitatud retseptiravimite

väljavõtte kohaselt on hageja ostnud valuvaigisteid veel ka 19. veebruaril 2020. Eelnevast

tulenevalt on eluliselt usutav, et hageja roidemurrud tekkisid liiklusõnnetusest. Puuduvad

tõendid selle kohta, et hagejaga oleks vahepealsel ajal toimunud mõni muu intsident, mis

oleks võinud juba varem viga saanud piirkonnas täiendavaid kahjustusi tekitada, eriti

arvestades seda, et hagejal olid rindkeres valud, mis piirasid oluliselt tema liikumist ja

tegevusi.

Kohus leidis eelmärgitu põhjal, et kostja I poolt toime pandud õigusvastase teo

(liiklusõnnetuse põhjustamise) tulemusel saadud tervisekahjustuse tõttu pidi hageja

viibima haiguslehel ka veebruaris ja osaliselt juunis 2020. Kohtu hinnangul puudus alus

hüvitise välja maksmata jätmiseks perearsti poolt haiguslehe vormi täitmisel tehtud vea

tõttu olukorras, kus on selge, et tegemist oli jätkuvalt sama vigastusega. Tegu polnud

asjaoluga, mida hageja oleks saanud mõjutada.

Liikluskindlustuse andja vastutab kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandjana

kindlustatud isiku poolt riskivastutuse alusel põhjustatud kahju eest LKindlS § 2, § 7 lg 1

ja § 26 (ja ka VÕS § 510) järgi LKindlS §-des 28 jj ettenähtud ulatuses. Kahju tekitaja ja

tema kindlustusandja on VÕS § 521 lg 2 esimese lause järgi kannatanu ees

solidaarvõlgnikud. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2020. a

veebruaris saamata jäänud tulu katteks 1048 eurot 35 senti ning juunikuu saamata jäänud

tule katteks 444 eurot 53 senti, kokku 1492 eurot 88 senti.

3.3.

Hinnates hageja kohtumenetluseelsete õigusabikulude nõude põhjendatust, märkis

maakohus, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab

VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks. Kohtuvälisteks hüvitatavateks menetluskuludeks on menetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144

mõttes.

9(18)

Kõiki hageja poolt nimetatud kulusid ei saa pidada vajalikeks kuludeks, mis on tekkinud

käesoleva menetluse tõttu. Isikud peaksid suutma iseseisvalt esitada dokumente

kindlustusandjale kindlustushüvitise saamiseks ning kindlustusjuhtumist teavitamiseks.

Hageja on võtnud endale esindaja 9. detsembril 2019 kindlustusele kindlustusjuhtumist

teavitamiseks ja kahjunõude koostamiseks. Kindlustusjuhtumist teatamiseks vajaliku

blanketse vormi täitmiseks polnud advokaadi palkamine vajalik. Õigusalaste teadmistega

esindaja järele tekiks vajadus siis, kui kindlustus keeldub kahjustatud isikule väljamakse

tegemisest. Kohus pidas seetõttu põhjendatuks õigusabikulusid alates 1. aprillist 2020, kui

kindlustusandja keeldus hüvitisnõuete tasumisest. Sellest ajast on hageja esindaja

kulutanud 4 tundi ja 11 minutit, esindaja tunnihind on 120 eurot. Kohus pidas sellises

ulatuses kulu mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus leidis, et ka kohtumenetluseelsed

õigusabikulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda, kuna põhinõude esitamise õigus on

hagejal kostjate suhtes solidaarselt. Kohus mõistis eelmärgitut arvestades kostjatelt välja

kohtumenetluseelsed õigusabikulud 502 eurot, koos käibemaksuga 602 eurot 40 senti.

3.4.

LKindlS § 32 lg 1 alusel peab liikluskindlustuse kindlustusandja maksma

kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tuleneva mittevaralise kahju hüvitist. Selle kahju hüvitamise nõude võib esitada nii

liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja vastu ning kahju

tekitaja ja tema kindlustusandja on kannatanu ees solidaarvõlgnikud (VÕS § 521 lg 1 ja lg

2 esimene lause). LKindlS § 32 ei sätesta mittevaralise kahju ülemmäära ning hüvitisena

tuleb tasuda VÕS § 134 lg 2 kohane mõistlik rahasumma. LKindlS § 24 nimetatud kahju

hüvitamise ulatus on sätestatud LKindlS § 25 lg-s 1 – surma põhjustamise, tervise

kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral 5 600 000 eurot. Seega on ebaõige

kostjate seisukoht, et nende jaoks kehtib mingi eriline hüvitise piirmäär või peaks sellest

piirmäärast suuremat mittevaralise kahju hüvitist kuidagi eriliselt tõendama.

Kahju on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 alusel õigusvastane. Kahju tekitanud isik

ei ole tõendanud süü puudumist. Kohus pidas juhtumi asjaolusid arvestades mõistlikuks

mittevaralise kahju hüvitist suuruses 1000 eurot. Arvestades, et hagejale on makstud

mittevaralise kahju hüvitist 100 eurot, mõistis kohus VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7,

§ 127, § 128 lg 5, § 134 lg-te 2 ja 5 alusel kahju tekitanud isikult ning lisaks LKindlS § 24,

§ 32 lg 1, VÕS § 521 lg-te 1 ja 2 alusel kindlustusandjalt solidaarselt täiendavalt välja

mittevaralise kahju hüvitise 900 eurot.

3.5.

Kohus pidas VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel otsuse põhjendatuks viivisenõuet alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3.6.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg-st 1 ja § 165 lg-st 3 juhindudes 62%

ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 38% ulatuses hageja kanda.

3.7.

Hageja esindaja märgitud ajakulu (30 tundi ja 1 minut) pidas maakohus

põhjendatuks osaliselt. Kostjad ei pea maksma kinni hageja esindaja ajakulu

kohtupraktika otsimisele (49 minutit). Kohtupraktika tundmine peaks olema advokaadi

pädevuses. Põhjendatud ei ole ka ajakulu Asfaldigrupp OÜ-le päringu koostamise eest 32

minuti ulatuses. Tegemist ei olnud niivõrd keeruka päringuga. Põhjendatud ajakuluks

selles osas on 30 minutit. Kuna pooled kompromissile ei jõudnud, ei ole vajalik ka hageja

esindaja ajakulu kompromissettepaneku tegemiseks (ajakulu 51 minutit), sest kohus ei saa

10(18)

tekkinud ajakulu hinnata. Kohus selgitas, et loeb menetluskulude nimekirjas välja toodud

kliendiga suhtlused menetlusdokumentide koostamise ajakulude hulka. Muude toimingute

ajakulu pidas kohus mõistlikuks.

Eelnevast tulenevalt luges kohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 27 tundi ja

49 minutit. Hageja esindaja töö tunnihinda 120 eurot pidas kohus mõistlikuks ja

põhjendatuks. Seega luges kohus hageja põhjendatud menetluskuluks 4005 eurot 60 senti

(sh käibemaks).

Kostja I menetluskulude nimekirja järgi on kuluks esindajakulu 2592 eurot. Kostja I

esindaja ajakulu oli 18 tundi ning tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks). Maakohus

pidas kulu asja keerukust ning mahtu arvestades mõistlikuks ja põhjendatuks.

Kostja II maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 19. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses (mida täpsustas

10. augustil 2021) tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ning 38% kostja I menetluskuludest hageja kanda

(resolutsiooni p-d 5 jj). Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi täies

ulatuses ja mõista kostjatelt täiendavalt solidaarselt välja kahjuhüvitisena kohtuväliste

õigusabikulude eest 1284 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni kahjunõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta kõik

menetluskulud (nii maa- kui ringkonnakohtus) täies ulatuses kostjate kanda.

Kaebuse kohaselt on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kohtueelsete õigusabikulude

kandmine on õigustatud alles ajast, mil kostja II keeldus esmakordselt kahju hüvitamast.

See kohtu seisukoht on TsMS § 436 lg 4 mõttes ka üllatav. Seadusest, sh VÕS § 128 lg-

st 3 ei tulene, et kannatanu peaks esmalt ise kahju sisse nõudma ja alles siis võib ta kahju

sissenõudmiseks tekitada kulutusi (st kasutada professionaalset õigusnõustajat). Kostja I

oli teadlik, et on tekitanud kahju, kuid ei astunud samme, et oma kahju hüvitada. Sõidukile,

milles hageja kaasreisijana viibis, tekkinud kahju hüvitati samuti kostja II poolt, mistõttu

oli kostjale II teada liiklusavarii asjaolud ning tal oli samuti võimalik ühendust võtta

hagejaga ning kahju hüvitamist pakkuda. Kostja II seda ei teinud.

Kostja II rikkus LKindlS § 39 lg-st 1 tulenevat kahju kindlakstegemise kohustust. Seetõttu

pidi hageja lepingulise esindaja abiga kindlaks tegema, kui suur on talle tekkinud kahju.

Ka pärast seda, kui hageja esindaja vahendusel kostja II poole pöördus, ei olnud kostja II

valmis veel ise kahju suurust välja arvutama, vaid palus seda korduvalt teha hageja

esindajal, suurendades selliselt kulutusi õigusabile.

Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja II keeldus esmakordselt kahju hüvitamisest

hagejale 1. aprillil 2020. Mittevaralise kahju hüvitamisest 100 eurot ületavas ulatuses

keeldus kostja II juba 16. jaanuaril 2020. 1. aprilliks 2020 oli kohtuväline vaidlus kostjaga

II sisuliselt lõppenud ning algas nõude koostamine kostjale I ja sealt edasi juba

kohtuvaidlus.

Leides, et hageja oleks võinud ise esialgu kindlustusele nõude esitada, on maakohus

arusaamatult ja oma põhjendustes seost loomata viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas

nr 3-2-1-138-10, mis käitleb müügilepingu ja sellest tuleneva kohustuste mittetäitmisega

11(18)

seotud õigusabikulusid, ning TsMS §-le 174, mis praeguses juhul ei ole üldse asjakohane.

Kohus jättis analüüsimata vajalikkuse hindamise kriteeriumid, sh olukorra, millises

staadiumis pöördus hageja lepingulise esindaja poole ning millist liiki kahju oli hagejale

tekitatud. Talle tekkinud tervisekahju tõttu ei olnud hageja suuteline kindlustusega

suhtlema.

Isegi kui hageja oleks esimese kirja (blanketil) ise saatnud, oleks vastus olnud täpselt sama,

mis kostja II 16. jaanuaril 2020 hagejale edastas ning seejärel oleks hageja lepinguline

esindaja koostanud ikkagi samasisulise nõudekirja, kogunud tõendeid jms ning

kohtuvälised menetluskulud oleksid olnud sama suured. Senise kohtupraktika põhjal tuleb

professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid

hiljem hüvitatavateks. Kostjad ei ole ka vastu vaielnud õigusabikulu suurusele, vaid ainult

vajalikkusele.

Hageja rõhutab, et käesolevas asjas kohtule esitatud hagiavalduse koostamisele kulunuks

lepingulisel esindajal minimaalselt 9 tundi, kuid hagiavalduse koostamise ja esitamise

ajakuluks on märgitud alla 3,5 tunni (3t 19 min). Seega oli suur ettevalmistus ära tehtud

juba kohtuväliselt. Kohus on jätnud selle põhjendamatult arvestamata. Samuti rahuldas

maakohus tegelikult kõik hageja nõuded peale nõuete esitamiseks kulunud õigusabikulu.

Selline kohtulahend, kus kahjuhüvitis mõistetakse küll välja, kuid õigusabikulude jaotuse

tõttu muutub kahju hüvitamine sisutühjaks, ei tohiks saada tavaks.

Kõik menetluskulud tuleks jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja ei ole nõus maakohtu

otsusega ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramaise osas ning leiab, et tema

esindajakulud 4332 eurot 40 senti olid kogu ulatuses põhjendatud. Erinevalt maakohtust

leiab hageja, et advokaadi poolt kohtupraktika otsimine ja tõlgendamine on asjakohase

õigusteenuse osa ning sellega seonduv ajakulu hüvitatav. Samuti oli 2-leheküljelise

päringu koostamise ajakulu Asfaldigrupp OÜ-le täies ulatuses põhjendatud ja vajalik.

Hüvitada tuleks ka kopromissläbirääkimiste ajakulu, kuna pooled pidasid läbirääkimisi

kohtu palvel ning kogu kohtuvaidlus (sh kompromissläbirääkimised) on tingitud kostjate

pooslest kahju hüvitamata jätmisest.

Kostja I menetluskulude suurust ei ole kohus sisuliselt üldse hinnanud, kuna need olid

kokkuvõttes väiksemad kui hageja kulud. Sellega rikkus kohus TsMS § 175 lg-t 11, mille

kohaselt ei ole kohtul menetluskulude hindamise kohustust vaid siis, kui kuludele pole

vastu vaieldud. Kuna hageja vaidles kostja I kuludele vastu, oleks maakohus pidanud neid

kulusid ka hindama. Kuivõrd tõendamiskoormis oli asjas eelkõige hagejal, on loogiline,

et hageja menetluskulud on kostjate omast suuremad.

5. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Kostja I märgib, et tema kostjana kaasamine käesolevasse vaidlusesse ei ole olnud

mõttekas. Menetluskulude jaotuse osas ei ole kaebus põhjendatud. Hagi rahuldamise

ulatust arvestades on maakohtu määratud kulude jaotus loogiline.

Asjas kogutud tõendid näitavad, et hageja oli faktiliselt olnud kogu aeg töövõimeline ning

täitnud ajutise töövõimetuse perioodidel aktiivselt tööülesandeid, sh osalenud objektide

ülevaatustel, teinud pakkumisi, koostanud akte jne. Hageja ei ole tegelikult ja sisuliselt

haiguslehel olnud ning on keeruline hinnata, millised hageja väited oma tervisekahjudest

12(18)

üldse tõele vastavad. Maakohus ei ole otsuses sellele mingit tähelepanu pööranud, kuid

ringkonnakohus võiks hageja apellatsiooni menetledes seda teha.

6. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

7. Koos vastusega hageja apellatsioonkaebusele esitas kostja II 18. augustil 2021 ka

vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus

mõistis kostjalt II hageja kasuks välja kohtumenetluseelsete õigusabikulude eest 602 eurot

40 senti ning jättis 62% hageja menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda. Kostja II

palub teha menetluskulude osas uue otsuse, millega jäetakse kõikide menetlusosaliste

esimeses astmes kantud kohtukulud hageja kanda, või alternatiivselt jaotada

menetluskulud selliselt, et 53% kostjate menetluskulusest (1373 eurot 76 senti) jäetakse

hageja kanda ning 47% hageja menetluskuludest (1882 eurot 63 senti) jäetakse kostjate

kanda ning menetluskude tasaarvestuse tulemusena hageja menetluskuludest 508 eurot 87

senti solidaarselt kostjate kanda.

Kaebuse põhjenduste kohaselt hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja LKindlS §-st 24

tulenevalt kahju ainult liikluskindlustuse seaduse kohaselt. Viimases ei ole sätestatud, et

peale asja- ja isikukahju (VÕS §-d 129, 130 ja 132) kuuluksid hüvitamisele muud VÕS §-

s 128 nimetatud kulud. Seega ei kuulu kohtumenetluseelsed õigusabikulud kindlustusandja

poolt hüvitamisele. LKindlS § 1 küll lubab kohaldada võlaõigusseaduse üldsätteid, kuid

arvestama peab liikluskindlustuse seadusest tulenevaid erisusi. Üheks erisuseks on

LKindlS §-s 24 sätestatu, millega kahju hüvitamisele võlaõigusseaduse üldsätteid ei

kohaldata. LKindlS § 24 teise lause kohaselt ei pea kindlustusandja hüvitamise kohustuse

ulatus olema võrdne kahju põhjustaja vastutuse ulatusega. Järelikult ei ole seadusandja ette

näinud, et liiklusõnnetuse põhjustaja ning tema kindlustusandja vastutus oleks kahjustatud

isiku ees võrdse suurusega ning võrdsetel juriidilistel alustel.

Isegi kui kohtueelseid õigusabikulusid oleks võimalik kindlustusandjalt seaduse alusel

sisse nõuda, ei ole need kulud vajalikud ja mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjale II oli teada, et hagejale endale tekkis kõnealuse

liiklusõnnetuse tagajärjel kahju. LKindlS § 37 kohaselt pidi hageja kahju nõude

hüvitamiseks esmalt kindlustusandjat kindlustusjuhtumist teavitama. Kindlustusandja ei

pea seadusest tulenevalt enne kahjustatud isiku teavitamiskohustuse täitmist ise

kahjustatud isiku poole pöörduma.

Kahju suuruse kindlakstegemine eeldab esmalt kahjustatud isikult vajalike tõendite

esitamist. Seadusest ei tulene, et kindlustusandja või kahju põhjustanud isik peaksid

iseseisvalt otsima tõendeid kahjustatud isikule tekkinud kahju suuruse leidmiseks.

Kindlustusandja palus esitada hagejal saamata jäänud tulu kindlakstegemiseks vajalikke

dokumente. Samasisulisi tõendeid nõuab kindlustusandja kõikidelt kannatanutelt.

Tõendamata on hageja väide, et ta ei olnud liiklusõnnetuses saadud vigastuste tõttu

võimeline kindlustusandjaga suhtlema või oleks see olnud raskendatud. Suhelda oleks

saanud e-posti või telefoni teel. Kostja I on esitanud tõendeid, et hageja ajas töövõimetuse

ajal tööasju ja suhtles erinevate asutustega. Tõsiseltvõetavad ei ole väited, et hageja oli

kohtueelselt võimeline suhtlema advokaadiga, kuid mitte kindlustusandjaga.

13(18)

Arvestada tuleb ka sellega, et hageja ei esitanud kohtueelselt selliseid dokumente, mida

saanuks koostada ja esitada ainult õigusalaste eriteadmisteta isik. Kostja II selliste

dokumentide esitamist hagejalt ka ei nõudnud. Hageja ei esitanud enne kohtumenetlust

selliseid tõendeid, mis oleksid võinud ära hoida kohtuvaidlust saamata jäänud tulu osas.

Vastasel juhul ei oleks tekkinud kohtumenetluses vajadust ekspertiisi korraldamiseks.

Hageja poolt kohtueelselt esitatud mittevaralise kahju nõue summas 9400 eurot oli

ilmselgelt ülepaisutatud ja ebamõistlik nõue. Seda ei pidanud mõistlikuks ka kohus.

Ebamõistlike nõuete esitamist kohtueelselt ei saa pidada vajalikuks ja mõistlikuks kuluks.

Selliste nõuete esitamine ei aita ära hoida kohtuvaidlust.

Maakohtu määratud menetluskulude jaotust vaidlustab kostja II põhjusel, et tegi

menetluses hagejale mõistliku kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustunud.

TsMS §

lg

võimaldab

jätta

menetluskulud

poole

kanda,

kes

kompromissettepanekuga ei nõustu. Kostja palub jätta esimeses kohtuastmes kõikide

menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja II

muuta

maakohtu

menetluskulude

jaotust

kostjatele

kasulikumaks

juhul,

kui

ringkonnakohus rahuldab kohtueelsete õigusabikulude nõude maakohtust väiksemas

ulatuses.

8. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles kohus jättis

rahuldamata hageja nõuded kohtumenetluseelse õigusabikulu 1284 euro hüvitamiseks ning

sellelt summalt arvestatud viivise saamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega nimetatud nõuded rahuldab. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt,

vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on poolte nõuded osaliselt.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja saamata

jäänud tulu 1492 eurot 88 senti, kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest 602 euro

40 sendi ulatuses, mittevaralise kahju hüvitise 900 eurot ning viivise arvestatuna

põhinõuetelt (2995 eurot 28 senti) alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja nõude

kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks jättis maakohus 1284 euro ulatuses

rahuldamata.

Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis

hageja nõuded kohtumenetluseelse õigusabikulu 1284 euro hüvitamiseks ning sellelt

summalt arvestatud viivise saamiseks rahuldamata, samuti vaidlustab hageja otsust

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise

osas.

Kostja

II

on

vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus kohtuväliste

14(18)

õigusabikulude nõude 602 euro 40 sendi ulatuses rahuldas, samuti vaidlustab kostja II

maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kostja I ei ole apellatsioonkaebust esitanud.

Kostjad ei ole praeguses asjas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses ning

osalevad seega menetluses hageja suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2). Eelnevat

arvestades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles

maakohus hageja nõuded kostja I vastu rahuldas, samuti osas, milles kohus mõistis kostjalt

II hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 1492 eurot 88 senti, mittevaralise kahju hüvitise

900 eurot ning nimetatud summadelt alates otsuse jõustumisest arvestatud viivise.

Apellatsioonimenetluses on vaidluse all hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseks – kostja II suhtes kogu ulatuses ning kostja I osas 602 eurot 40 senti ületavas

ulatuses. Samuti vaidlevad pooled selle põhinõude osaga seonduva viivisenõude üle ning

menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse üle. Muud nõuded

enam vaidluse all ei ole.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt vaidlusalusele õigussuhtele antud

kvalifikatsiooniga.

Mootorsõiduki

otsese

valdaja

vastu

võib

liiklusõnnetuse

põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitada VÕS § 1057 alusel

riskivastutusele tuginedes. Nimetatud sätte kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja

põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Samas ei ole välistatud

nõude esitamine kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel.

Tegemist on materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse

hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega (VÕS § 1056 lg 3).

Pooled ei ole menetluses vaielnud selle üle, et 22. novembri 2019 toimus liiklusõnnetus,

kus kostja I juhitud sõiduauto sõitis kõrvalteelt sisse peateel liikunud teisele sõidukile,

milles viibis ka hageja, kes sai õnnetuse tagajäerjel tervisekahjustuse (pooled vaidlesid

maakohtu menetluses küll tervisekahjustuse raskuse üle).

Kostja II kui kohustusliku vastutuskindlustuse andja vastutab kindlustatud isiku poolt

põhjustatud kahju eest liikluskindlustuse seaduses (ja VÕS §-s 510) ettenähtud ulatuses.

Kahju hüvitamise nõude võib LKindlS § 23 lg 1 p 1 ja ka VÕS § 521 lg 1 esimese lause

järgi esitada nii liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja

vastu. Kahju tekitaja ja tema kindlustusandja on VÕS § 521 lg 2 esimese lause järgi

kannatanu ees solidaarvõlgnikeks.

12. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja saab kostjalt II

nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist ning kas ja millises ulatuses on need kulud

VÕS § 128 lg 3 tähenduses mõistlikud.

12.1. Juhul kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, võimaldab

VÕS § 128 lg 3 nõuda kahju tekitanud isikult ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude

hüvitamist, mida kannatanud on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada (vt ka

Riigikohtu 26. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28 koos selles viidatud

lahenditega).

12.2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja II seisukohaga, nagu välistaks LKindlS §-s 24

sätestatu

kannatanu

võimaluse

nõuda

liikluskindlustuse

andjalt

kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamist. LKindlS § 24 esimese lause järgi hüvitab kindlustusandja

15(18)

kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju

üksnes samas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (LKindlS § 24 teise lause kohaselt ei

piira LKindlS 3. peatükis sätestatu kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja

vastu teises seaduses sätestatud alusel). LKindlS § 24 esimese lause osa "käesolevas

seaduses sätestatud alustel ja ulatuses" tuleb tõlgendada kui viidet sama seaduse § 23 lg-

s 1 märgitud alustele, §-s 25 sätestatud kindlustussummade, §-s 33 toodud

kahjuvälistustele ning liikluskindlustuse seaduses täpsustatud nõuete ulatusele. Seega peab

kindlustusandja üldjuhul hüvitama igasuguse kahju, mille eest kindlustatud isik

võlaõigusseaduse järgi vastutab, kui seda kohustust ei ole liikluskindlustuse seaduses

eraldi välistatud, piiratud või täpsustatud (vt ka LKindlS-Komm/Lahe (2017) § 24, lk 98).

12.3. Eelmärgitu siiski ei tähenda, et kahjustatud isiku õigusabikulud tuleb

kindlustusandjal alati hüvitada. See, kas ja millises ulatuses saab kannatanu

õigusabikulusid pidada VÕS § 128 lg 3 mõttes mõistlikeks kuludeks, sõltub iga

üksikjuhtumi asjaoludest. Ringkonnakohus leiab, et kuna liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis

hagejal tervisekahjustus (hiljem selgunud asjaoludel oli hageja saanud õnnetuses ka

kehavigastuse) ning hageja soovis mh mittevaralise kahju hüvitamist, oli ringkonnakohtu

arvates praegusel juhul põhjendatud professionaalse õigusnõustaja (advokaadi) kohene

kaasamine. Ilma selleta ei oleks saanud hageja oma õigusi suhtluses kindlustusandajaga

tõhusalt kaitsta.

Muu hulgas ei nähtu asja materjalidest, et kostja II olnuks valmis kaaluma kohtumenetluse

eelselt mittevaralise kahju hüvitamist suuremas ulatuses kui 100 eurot. Samas ei tulene

LKindlS §-st 32 kindlustusandjale mittevaralise kahju hüvitamise piiranguid.

Kindlustusandjal tuleb kahjustatud isikule hüvitisena tasuda VÕS § 134 lg 2 kohane

mõistlik rahasumma ning ringkonnakohus ei nõustu kostja II positsiooniga, nagu saaks

LKindlS § 32 lg-st 3 tuleneva mittevaralise kahju suuruse eeldust ümber lükata ainult

kohtumenetluses. Praeguse juhtumi asjaolusid, varasemat kohtupraktikat ning Eesti

ühiskonna heaolu taset arvestades pidanuks VÕS § 134 lg 2 kohane mõistlik rahasumma

mittevaralise kahju hüvitamiseks olema suurusjärgus 1000 eurot (sarnaselt maakohtu poolt

leituga), seega oluliselt rohkem kui kostja II poolt hüvitatud 100 eurot.

12.4. Eelmärgitut arvestades ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hagejal

tekkis vajadus esindajale alles siis, kui kostja II keeldus hagejale väljamakse tegemisest.

Ringkonnakohus lisab, et pidades põhjendatuks ainult alates 1. aprillist 2020 kasutatud

õigusabiteenuseid, ei aidanuks kohteelse õigusabi kasutamine kaasa kokkuleppe

saavutamisele (ja kohtuvaidluse ärahoidmisele). Lisaks nähtub apellatsioonkaebusele

lisatud tõendist, et mittevaralise kahju hüvitamisest 100 eurot ületavas ulatuses keeldus

kostja II juba 16. jaanuaril 2020 (II kd, tl-d 146–147). Hageja märgib apellatsioonkaebuses

põhjendatult, et 1. aprillil 2020 kohtueelne vaidlus kostjaga II suures osas juba lõppes.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul määravat tähtust sellel, kas hageja

tervislik seisund võimaldanuks tal ise vahetult kindlustusandjaga suhelda või mitte.

12.5. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kantud õigusabikulud (1886 eurot 40 senti)

tervikuna mõistliku suurusega. Kostjad ei ole ka esitanud iseseisvaid vastuväiteid hagejat

esindava advokaadi poolt kohtueelselt tehtud toimingute ajamahule 13 tundi 6 minutit

(I kd, tl-d 107–108) ega väitnud, et hageja oleks saanud samaväärset õigusabiteenust

16(18)

odavamat (VÕS § 139 lg 1). Hageja on esitanud kulude tekkimist tõendavad arved (I kd,

tl-d 191, 192, 193, 194, 195 ja 196).

12.6. Eelmärgitut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada mõista

kostjatelt täiendavalt välja hüvitise kohtumenetluseelsete õigusabikulude eest 1284 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad vastutavad kohtueelsete õisabikulude

hüvitamise eest hageja ees solidaarselt (VÕS § 521 lg 2 esimese lause).

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse p-des 43, 44, 46 ja 47 sisalduvad viited

TsMS §-le 144 ja teistele tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele ei ole asjakohased,

kuna menetlusseadustik ei reguleeri kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist.

13. Lähtudes VÕS § 113 lg-test 1 ja 2 ning TsMS §-st 367 mõistab ringkonnakohus

välja 1284 eurolt arvestatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Käesoleva otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatori

(kättesaadav: www.viivisekalkulaator.ee) järgi arvestatuna 188 eurot 94 senti.

Ringkonnakohus mõistab välja ka alates 17. märtsist 2022 sissenõutavaks muutuva viivise

1284 eurolt kuni kohustuste kohase täitmiseni.

14. Maakohus jättis hagi rahuldamise ulatusest lähtudes menetluskulud TsMS § 163 lg

1 alusel menetluskulud 62% ulatuses kostjate kanda ja 38% ulatuses hageja kanda. Kuna

ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, rahuldades hageja põhinõuded täies ulatuses,

muudab ringkonnakohus seda menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162

lg-s 1 juhindudes hageja maakohtu menetluses kantud menetluskulud kostjate kanda ning

kostjate menetluskulud kostjate endi kanda.

Vastusena kostja II apellatsioonkaebuse väidete märgib ringkonnakohus, et TsMS § 163

lg 2 võimaldaks hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud tervikuna või

suuremas osas poole kanda, kes vastaspoole pakutud kompromissiga ei nõustunud. Selle

sätte kohaldamine on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni

piire. Praegusel juhul selliseks sekkumiseks alust ei oleks. Maakohus rahuldas hagi kostja

II poolt kompromissina pakutust (I kd, tl 179) oluliselt suuremas ulatuses.

15. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ning vastuapellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud hageja

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostjate kanda ning kostjate

menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

16. Kostjad vastutavad hageja menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt

(TsMS § 165 lg 3).

17. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui madalama astme kohus määras

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses

ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks

läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus TsMS § 174 lg 5 kohaselt

vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.

17(18)

18. Vaidlustatud otsuses on maakohus hageja menetluskulude suurust hinnanud ning

lugenud menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) põhjendatud ja vajalikuks suuruseks

koos käibemaksuga 4005 eurot 60 senti (27 t 49 min tunnitasuga 120 eurot, millele

lisandub käibemaks 20%). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise

menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus

teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt

nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kõrgema

astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustusse sekkuda

üksnes juhul, kui kohus on ületanud dikrestioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei

teostanud maakohus seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt, pidades

ebavajalikuks esindaja ajakulu kompromissettepaneku tegemiseks, kuna pooled

kompromissile ei jõudnud ning kohus ei saa tekkinud ajakulu (51 min) hinnata.

Ringkonnakohus

nõustub

hagejaga,

et

olukorras,

kus

pooled

pidasid

kompromissläbirääkimisi kohtu ettepanekul (kohus tegi vastava ettepaneku 18. novembri

2020 istungil; I kd, tl 178), on sellega seonduv ajakulu eelduslikult hüvitatav. Asja

materjalidest

nähtuvalt

on

hageja

esindaja

esitanud

kohtule

argumateeritud

kompromissettepaneku (I kd, tl 182).

Muus osas ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu arvates alust

maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus,

et advokaat peaks tundma vähemalt konkreetse kitsama õigusvaldkonna (milles advokaat

on otsustanud õigusteenust osutada) riigisisesest kohtupraktikat. Kohtulahendi täpse viite

otsimine võib olla hüvitatav osana kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisest.

Vastuapellatsioonkaebuse põhjendustes maakohtu otsust menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmäärmise osas ei vaidlustata.

Seega oli hageja esindajakulude põhjendatud ja vajalikuks suutuseks maakohtu menetluses

ringkonnakohtu arvates 4128 eurot (28 t 40 min tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks 20%). Maakohtu otsust tuleb selles osas muuta. Menetlusökonoomia

kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mis

puudutavad kostja I menetluskulude põhjendatud suurust.

19. Hageja poolt 28. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku

1636 eurot 80 senti (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjast

nähtuvalt on esindaja on teinud seoses apellatsioonkaebuse koostamise ja kostja

vastuapellatsioonkaebusele vastamisega, kohtudokumentidega tutvumisega ning lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisega teinud toiminguid kokku 11 tunni

22 minuti ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (lisandub käibemaks).

Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, mistõttu palub ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga (TsMS § 174

lg 10). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5).

20. Kostjad ei ole hageja menetluskulude osas ringkonnakohtule seisukohta esitanud.

21. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ülalviidatud toimingud on asja mahtu

ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1

18(18)

tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja

materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) samuti

TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

22. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja maakohtu menetluses

kantud menetluskulude (esindajakulu) suuruseks 4128 eurot ning apellatsioonimenetluses

kantud hüvitatavate kulude (esindajakulu) suuruseks 1636 eurot 80 senti (sh käibemaks)

ning mõistab nimetatud summad kostjatelt hageja kasuks välja.

23. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

24. Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu määratud menetluskulude jaotust,

mõistab sarnaselt maakohtuga TsMS § 179 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt riigituludesse

välja eksperditasu 116 eurot. Summa tuleb kostjatel tasuda vastavalt maakohtu otsusele

lisatud makseinfole.

25. Hageja on esitanud 28. veebruari 2022. a menetlusdokumendis vastuväite

(TsMS § 333 lg 1) ringkonnakohtu 24. jaanuari 2022. a määruses sisaldusvale

menetluslikule otsustusele, millega kohus keeldus vastu võtmast hageja poolt

vastuapellatsioonkaebusele esitatud vastusele lisatud dokumentaalseid tõendeid. Hageja

palub nimetatud tõendid vastu võtta. Kostjad paluvad 2. ja 3. märtsil 2022 esitatud

seisukohtades jätta vastuväite rahuldamata. Ringkonnakohus jääb 24. jaanuari 2022. a

määruses (p-s 11) esitatud seisukohtade juurde ning jätab vastuväite rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest