2-20-1163/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Kohtujurist

Maarja-Liisa Härmsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1163

Tsiviilasi

Õuetuba OÜ hagi X vastu kahju hüvitamise ja viivise

nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Õuetuba OÜ (rk 11954429)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Aivar Pilv ja

Anneli

Aab,

LEADELL

Pilv

Advokaadibüroo,

e-post

anneli.aab@leadell.com

Kostja: X (ik xxxxxxxxxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Traat,

Advokaadibüroo

Eipre

&

Partnerid

OÜ,

e-post

martin@eipre.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-1163 Õuetuba OÜ hagis X vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.

2. Jätta menetluskulud 2% ulatuses Õuetuba OÜ kanda ja 98% ulatuses X (X) kanda.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xlt välja

Õuetuba OÜ kasuks menetluskulud summas 1 238,72 eurot.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Õuetuba

OÜ-lt välja X kasuks menetluskulud summas 24,75 eurot.

5. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Xlt Õuetuba OÜ kasuks välja

menetluskulud 1 213,97 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras Õuetuba OÜ kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Menetluse käik maakohtus

1. Harju Maakohtu menetluses on Õuetuba OÜ hagi X vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2. 21.04.2020 kohtumäärusega peatas kohus menetluse kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr

xxx.

3. 18.11.2021 määrusega uuendas kohus menetluse seoses menetluse peatamise aluseks olnud

asjaolu äralangemisega.

4. 29.11.2021 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub võtta vastu hageja loobumine

hagist ja lõpetada tsiviilasja nr 2-20-1163 menetlus. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja

kanda või poolte endi kanda. Hageja märgib, et käesolevas asjas esitatud hagi puhul oli tegemist

alternatiivse nõudega samade menetlusosaliste vahel tsiviilasjas nr xxx esitatud nõudele, mistõttu

hageja taotles hagi rahuldamist käesolevas tsiviilasjas üksnes tsiviilasjas nr xxx (põhimenetlus)

esitatud lepingu tagasitäitmisest tuleneva nõude rahuldamata jätmise korral. 15.11.2021 jõustus

põhimenetluses tehtud kohtulahend seoses Riigikohtu poolt kostja kassatsioonkaebuse menetluse

võtmata jätmisega. Tsiviilasjas nr xxx leiti kokkuvõtlikult, et hageja on kehtivalt müügilepingust

taganenud ja seetõttu rahuldati hageja nõuded kostja vastu. Hageja põhinõude rahuldamisega ja

tsiviilasjas nr xxx tehtud lahendi jõustumisega on ära langenud vajadus käesolevas asjas kostja vastu

esitatud nõudeid maksma panna. Nii põhimenetlus kui ka alternatiivmenetlus olid alustatud kostja

poolt

hagejale

lepingutingimustele

mittevastava

kinnistu

üleandmisega

kaasneva

kahju

hüvitamiseks. Põhimenetluses esitatud ostuhinna tagastamise, kahju hüvitamise ja viivise nõue

täitsid alternatiivmenetluses esitatud kahju hüvitamise ja viivise nõudega identset eesmärki, milleks

on hageja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

müügiese ei oleks olnud oluliste puudustega.

Arvestades, et tegemist oli alternatiivse nõudega tsiviilasjas nr xxx esitatud nõudele, on hageja

hinnangul põhjendatud jaotada menetluskulud samadel põhimõtetel, nagu need on jaotatud

põhimenetluses – st jätta menetluskulud 2% ulatuses Õuetuba OÜ kanda ja 98% ulatuses X kanda.

Alternatiivselt eeltoodule on kohtul võimalik jätta kummagi menetlusosalise kulud nende endi

kanda. Hageja märgib, et hageja loobub hagist seetõttu, et põhimenetluses tehtud kohtuotsuse

jõustumisega on rahuldatud hageja põhinõue kostja vastu ja seetõttu on alternatiivse nõude edasine

menetlus võimatu ja ebavajalik. Olukorras, kus hageja oli sunnitud esitama alternatiivse nõude eraldi

menetlusse eelkõige nõude aegumise vältimise eesmärgil (vt 22.01.2020 hagi p-d 2.16-2.19), sest

seda ei olnud põhimenetluses võimalik esitada eelmenetluse lõppemise tõttu, ja põhinõue on

rahuldatud (mis järel iseenesest langeb ära vajadus alternatiivse nõude menetlemiseks ja

lahendamiseks TsMS § 442 lg 8 järgi), on ilmne, et sellises olukorras menetluskulude hageja kanda

jätmine TsMS § 168 lg 4 järgi, on selgelt ebamõistlik.

5. 07.12.2021 seisukohas märgib kostja, et on hagist loobumisega nõus, kuid menetluskulude poolte

kanda jätmiseks või kostja kanda jätmiseks ei esine ühtegi seaduslikku või põhjendatud alust. Hageja

kinnitab ka ise, et on hagi käesolevas asjas esitanud nö „igaks juhuks“. Kostja leiab, et hagi ese on

täiesti erinev võrreldes ts asja nr xxx hagi esemega. Ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks

hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Oma õiguslike positsioonide kujundamist otsustab

hageja ja kostja ei saa kuidagi vastutada selle eest, kui hageja ei soovi arutada alternatiivse nõudega

hagi. Sama hagi oleks hageja saanud esitada ka teise tsiviilasja raames. Menetluskulude poolte või

kostja kanda jätmiseks ei piisa isegi mitte lihtsalt ebamõistlikkusest või ebaõiglusest, vaid on

kehtestatud kõrgendatud standard, mille järgi peab esinema äärmine ebaõiglus. Käesolevas vaidluses

seda ilmselgelt ei esine. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud õigusabile summas 1425

eurot käibemaksuta.

6. 15.12.2021 seisukohas märgib hageja, et tsiviilkohtumenetlus lähtub üldisest „kaotaja maksab“

põhimõttest (TsMS § 162 lg 1), kuid osadel juhtudel kuuluvad kohaldamisele erandid (nt TsMS §

162 lg 4). Seaduse kommentaarides on TsMS § 162 lg-t 7 alternatiivsete nõuete võtmes käsitledes

leitud, et lähtudes TsMS § 134 lg 1 teise lause ja § 442 lg 8 teise lause mõttest võiks järeldada

seadusandja tahet käsitleda alternatiivnõuetega hagi ühtse tervikuna. Sellisel juhul peaks

alternatiivsetest nõuetest ka ainult ühe rahuldamine tooma kaasa kulude jätmise kostja kanda TsMS

§ 163 lg 1 alusel. Hageja poolt rakendatud viisil alternatiivhagi esitamine alles aegumise probleemi

kerkimise hetkel oli nii menetlusökonoomia kui ka hageja õiguskaitse seisukohalt kõige otstarbekam

lahendus. Alternatiivse nõude põhimenetluses mitte esitamine oli tingitud soovist hoida

põhimenetluses menetluskulusid kokku. Hageja oli sunnitud alternatiivnõuet esitama alles siis, kui

menetluse kestusest tulenevalt oli ohustatud tema kohtusse pöördumise põhiõiguse rakendamine.

Mõlemad hageja nõuded on suunatud kostja poolt sama müügilepingu samal viisil rikkumise mõju

kõrvaldamisele. Eelneva pinnal on õigustatud nõuete ühtse „müügilepingu rikkumisest tuleneva

mõju kõrvaldamise“ nõudena käsitlemine, mis põhimenetluses ka rahuldati. Selgelt ebaõiglane oleks

olukord, kus käesoleva asja menetluses jääksid menetluskulud hageja kanda. Hageja poolt kohtusse

pöördumine (nii põhimenetluses kui ka alternatiivhagiga) ja sellega seoses kulutuste kandmine on

täies mahus kantud kostja poolsest õigusrikkumisest. Seega oleks hagejale menetluskulude kandmise

kohustuse panemine vastuolus nii üldise „kaotaja maksab“ põhimõttega kui ka äärmiselt ebamõistlik.

Kohtumääruse põhjendused

7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist

vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas

lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist.

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Pooled vaidlevad selle üle, kelle kanda peaksid käesoleva asja menetluse lõpetamisel jääma

menetluskulud.

9. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt,

et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

Käesolev tsiviilasi oli peatatud kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr xxx. Tsiviilasjas xxx esitas

hageja kostja vastu hagi poolte vahel 23.01.2017 sõlmitud kinnistu koos selle oluliste osade (sh

elamu) ja päraldistega müügilepingu tagasitäitmisest tuleneva võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise

nõudes. Käesolevas tsiviilasjas 2-20-1163 esitas hageja hagi 22.01.2020, paludes võtta 22.01.2020

esitatud alternatiivne nõue tsiviilasjas nr xxx esitatud lepingu tagasitäitmisest tulenevale nõudele

menetlusse ja peatada menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni tsiviilasjas nr xxx tehtud lahendi

jõustumiseni. Hageja palus 22.01.2020 esitatud hagis tsiviilasjas nr xxx esitatud lepingu

tagasitäitmisest tuleneva nõude summas 265 000 rahuldamata jätmisel, rahuldada käesolev hagi ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis, viivis ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Eeltoodust tulenevalt esitas hageja käesolevas asjas hagi alternatiivse nõudena tsiviilasjas xxx esitatud

hagile. Kohus märgib, et Riigikohus on 09.06.2009 määruse 3-2-1-59-09 punktis 13 märkinud, et

tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et alternatiivset nõuet peab menetlema esialgse nõudega

samas menetluses. Hageja palus rahuldada käesolevas tsiviilasjas 2-20-1163 esitatud hagi üksnes

juhul, kui jääb rahuldamata tema hagi tsiviilasjas xxx. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja

07.12.2021 seisukohas esitatud etteheide, mille kohaselt esitas hageja käesolevas asjas hagi „igaks

juhuks“. Hageja põhjendas 22.01.2020 esitatud hagis alternatiivse hagi esitamise vajadust sellega, et

vältida nõude aegumist (vt 22.01.2020 hagi p 2.16-2.19). Lisaks märkis hageja, et alternatiivset nõuet

ei olnud põhimenetluses võimalik esitada eelmenetluse lõppemise tõttu. Kohtu hinnangul on hageja

põhjendused alternatiivse nõude esitamiseks eraldi menetluses veenvad ning kostja etteheide, et

tegemist oli „igaks juhuks“ esitatud hagiga, on põhjendamatu. Hageja esitas alternatiivse nõude

eelkõige nõude aegumise vältimiseks ning palus koheselt 22.01.2020 esitatud hagis menetluse

peatada kuni tsiviilasjas xxx menetluse lõppemiseni ning kohus seda 21.04.2020 määrusega tegi ja

menetluse peatas.

Seega tuleb kohtu hinnangul käsitleda käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi TsMS § 370 lg 2 kohase

alternatiivse nõudena tsiviilasjas xxx esitatud nõudele, vaatamata sellele, et nõuded olid registreeritud

eraldi tsiviilasjadena. Mõlemas asjas esitatud nõuded tulenesid poolte vahel 23.01.2017 sõlmitud

müügilepingust ning selle rikkumisest kostja poolt ning hageja palus rahuldada käesoleva hagi üksnes

juhul, kui tema hagi tsiviilasjas xxx jääb rahuldamata. Mõlemad hageja nõuded olid suunatud kostja

poolt sama müügilepingu samal viisil rikkumise mõju kõrvaldamisele.

10. TsMS ei reguleeri selgelt alternatiivsete nõuete (§ 370 lg 2) mõju kulude jaotamisele. TsMS

kommenteeritud väljaande (V. Kõve jt, 2007, § 162 komm p 3.4. e)) kohaselt lähtudes § 134 lg 1 teise

lause ja § 442 lg 8 teise lause mõttest võiks pigem järeldada seadusandja tahet käsitada

alternatiivnõuetega hagi ühtse tervikuna. Sellisel juhul peaks alternatiivsetest nõuetest ka ainult ühe

tervikuna rahuldamine tooma kaasa kulude jätmise kostja kanda kommenteeritava paragrahvi lg 1

alusel.

Tsiviilasjas xxx rahuldati hagi osaliselt ning vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2021 otsusele

jäid menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda ja 98% ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et kuivõrd

TsMS kommenteeritud väljaande kohaselt tuleks alternatiivnõuetega hagi käsitada ühtse tervikuna,

tuleb käesolevas tsiviilasjas jaotada menetluskulud sarnaselt tsiviilasja xxx menetluskulude jaotusele.

Juhul kui hageja oleks esitanud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded alternatiivsete nõuetena

tsiviilasja xxx raames, poleks kohus hageja esimese nõude rahuldamise tõttu pidanud lahendama

hageja alternatiivseid nõudeid ning alternatiivsete nõuetega seonduvad menetluskulud oleksid

tõenäoliselt jäänud poolte kanda viisil nagu kohus jättis need põhinõude lahendamisel ehk 2%

ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda. Hageja loobus käesolevas tsiviilasjas esitatud hagist

põhjusel, et tema põhinõue rahuldati tsiviilasja xxx raames. Seega on sisuliselt tegemist olukorraga,

kus hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ning

esineks ka analoogia korras alus jätta TsMS § 168 lg-st 4 tulenevalt menetluskulud kostja kanda.

Kohus jaotab menetluskulud siiski vastavalt põhinõude menetluses tehtud kulude jaotusele, kuivõrd

selline kulude jaotus lähtub põhimõttest, et alternatiivnõuetega hagi tuleks käsitada ühtse tervikuna.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tsiviilasja 2-20-1163 menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98%

ulatuses kostja kanda.

11. Hageja esitas 15.12.2021 enda menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja kandnud tsiviilasjas nr 2-20-1163 kohtuväliseid kulusid õigusabile summas

1660,67 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja tegi järgmised menetlustoimingud kokku 11 tunni ja

14 minuti ulatuses:

a.

21.01.2020

Alternatiivse

nõude

osas

hagiavalduse

koostamine

(lepingutingimustele

mittevastavusest tulenev kahju hüvitamise nõue) 3h 15m 140 eurot;

b. 22.01.2020 Alternatiivse hagiavalduse täiendamine ja lisade komplekteerimine 3h 35m 140 eurot;

c. 06.02.2020 Tutvumine Harju Maakohtu 31.01.2020 määrusega ning vastuväite koostamine kohtu

tegevusele seoses hagihinna ja riigilõivu tasumise vajadusega tsiviilasjas nr 2-20-1163. 1h 00m 160

eurot;

d. 13.03.2020 Tutvumine X 25.02.2020 taotlusega ning sellele hageja seisukoha koostamine

tsiviilasjas nr 2-20-1163. 2h 24m 160 eurot;

e. 23.11.2021 Hagist loobumise avalduse ja menetluskulude jaotamise seisukoha koostamine. 30m

160 eurot;

f. 13.12.2021 Seisukoha koostamine kostja 07.12.2021 seisukoha ja menetluskulude osas. 30m 160

eurot.

Hageja esindaja tunnitasu on olnud 140 eurot ja 160 eurot käibemaksuta. Hageja palub kostjalt välja

mõista menetluskulud 1660,67 eurot ja viivise menetluskuludelt.

Kohus edastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale seisukoha esitamiseks 04.01.2022. Kostja

kinnitas kirja saamist 14.02.2022. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud käesolevas asjas hagiavalduse koostamisele ja

lisade komplekteerimisele kokku 6 h ja 50 min. Kohtu hinnangul on tegemist ülemäärase ajakuluga,

võttes arvesse, et tegemist oli alternatiivse nõudega tsiviilasjas xxx vaidluse all olnud samast

elusündmusest tuleneva kahju nõudega, kus hagi faktilised asjaolud ja hagile lisatud tõendid olid

suuremas osas kattuvad. Arvestades tsiviilasjas xxx esitatud hagi ning käesolevas asjas esitatud hagi,

peab kohus põhjendatuks käesolevas asjas hagi koostamise ja esitamisega seotud toimingutele

põhjendatud ajakuluks mitte rohkem kui 4 tundi.

Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud hageja esindaja poolt

tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud

on kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust,

toiminguteks põhjendatud.

Riigikohtu praktika kohaselt kuulub hüvitamisele ka menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud

aeg ja teise menetlusosalise menetluskulude nimekirja osas seisukoha koostamiseks kulunud aeg (vt

RKTKo 2-18-7750, p 15).

Seega on põhjendatud hageja esindaja toimingud kokku 8 h ja 24 min ulatuses, so 4 h + 1 h + 2 h 24

min + 30 min +30 min.

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindajate tunnitasu 140 ja 160 eurot tunnis

käibemaksuta. Hageja esindajad on vandeadvokaadid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25)

selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud

näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-

2-1-115-14). Lisaks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud põhjendatuks tunnitasu 160-170 eurot,

millele lisandub käibemaks (vt RKTKo 3-2-1-159-16, p 14). Kohus on seisukohal, et võttes arvesse

kujunenud kohtupraktikat ja arvestades käesoleva asja keskmist keerukust, ei ületa õigusteenus

tunnihinnaga 140 eurot ja 160 eurot käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu,

mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks.

Seega loeb kohus põhjendatud õigusabikuluks maakohtus hageja lepingulise esindaja kulusid summas

1264 eurot käibemaksuta, so 4x140+4,4x160.

Võttes arvesse menetluskulude jaotust, mille kohaselt jättis kohus menetluskulud 98% ulatuses kostja

kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1238,72 eurot, so

1264x0,98.

12. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas.

Kostja esitas enda menetluskulude nimekirja 07.12.2021. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt

on kostja kandnud kulusid õigusabile summas 1425 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja tegi

järgmised menetlustoimingud kokku 11,4 tunni ulatuses:

a. Hagiavalduse ja lisadega tutvumine 1,75 h;

b. Konsultatsioonid kostjaga ja seisukoha võtmine 2,25 h;

c. 25.02.2020 taotluse koostamine 3 h;

d. hageja seisukohaga tutvumine 0,2 h;

e. 08.04.2020 vastuse koostamine 3 h;

f. kohtumäärustega tutvumine 0,2 h;

g. 07.12.2021 seisukoha kujundamine 1 h.

Kostja esindaja tunnitasu on 125 eurot käibemaksuta.

Hageja leiab 15.12.2021 seisukohas, et kostja esitatud menetluskulude nimekirjas kajastuvad kulud ei

ole TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud ning nõuavad seega kohtu poolt

analüüsimist (TsMS § 174 lg 8 ja § 175 lg 1). Seda eelkõige põhjusel, et kostja on juba

põhimenetluses (mis käsitleb väga suurel määral sisuliselt identseid faktilisi asjaolusid) samaväärseid

dokumente koostanud.

Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu seoses hagiavalduse vastuse koostamisega on ülemäärane.

Kostja esindajal on hagi ja selle lisadega tutvumisele kulunud 1,75h, kostjaga konsultatsiooniks 2,25

h, esialgse vastuse ja menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamisele 3 h ja

08.04.2020 hagi vastuse koostamisele täiendavalt 3 tundi. 08.04.2020 vastus on sisult kahel

leheküljel. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu ülemäärane, arvestades, et kostja oli

varasemalt juba hagiavalduse ja selle lisadega tutvunud ning 25.02.2020 esialgse vastuse esitanud.

Kohus peab 08.04.2020 vastuse koostamisele kulunud põhjendatuks ajaks mitte rohkem kui 1,5 h.

Seetõttu vähendab kohus kostja esindaja ajakulu 1,5 tunni võrra.

Kohtu hinnangul puudub alus pidada kostja esindaja ajakulu ülejäänud menetluskulude nimekirjas

näidatud toimingutele põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas

märgitud ülejäänud menetlustoimingud kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud

dokumentide sisu ja pikkust, toiminguteks põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

kostja esindaja ajakulu 9,9 tunni ulatuses, so

1,75+2,25+3+0,2+1,5+0,2+1.

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja esindaja tunnitasu 125 eurot käibemaksuta. Kostja

esindaja on vandeadvokaat. Hageja ei ole tunnitasu suurusele vastuväiteid esitanud. Eelpool viidatud

Riigikohtu praktikale tuginedes saab sellises määras vandeadvokaadi tunnitasu pidada mõistlikuks ja

vajalikuks.

Seega loeb kohus põhjendatud õigusabikuluks kostja lepingulise esindaja kulusid summas 1237,50

eurot käibemaksuta, so 9,9x125.

Võttes arvesse menetluskulud jaotust, mille kohaselt jättis kohus menetluskulud 2% ulatuses hageja

kanda, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 24,75 eurot, so

1237,50x0,02.

13. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse

vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja

mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 1213,97 eurot, so 1238,72-24,75.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik