3-22-111/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

15.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-111

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Y

Puudutatud isik – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.01.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.01.2022 määruse peale haldusasjas

nr 3-22-111 menetlusse.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-22-302 Politsei- ja Piirivalveameti

10.02.2022 esitatud vastus koos lisadega 10 ja 11.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.01.2022 määruse

resolutsioon haldusasjas nr 3-22-111 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

4. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

5. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused türgi keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa

määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, sest isiku

suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 3–5 sätestatud

3-22-111

2(7)

kinnipidamise alused ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-s 6

sätestatud alus.

Türgi Vabariigi kodanik X saabus lennureisiga Istanbulist Tallinna 14.01.2022 kell 20.45. Isik

esitas piirikontrollis Türgi Vabariigi kodaniku passi kehtivusajaga 26.03.2021–26.03.2031, kus

sisaldus Eesti viisa kehtivusajaga 11.01–02.02.2022. Kuna piirikontrollis olid riiki saabumise

alused ebaselged ja vajasid täiendavat kontrollimist, suunati isik teise astme kontrolli

reisieesmärgi selgitamiseks. Isiku sõnade kohaselt saabus ta Eestisse turismieesmärgil 15

päevaks. Isik esitas hotelli broneering ajavahemikuks 14.01–28.01.2022 (14 ööpäevaks). Isik

broneeris enda kinnitusel hotellitoa 14.01.2022, kuna teda ei lastud lennule ilma broneeringuta.

Isikul oli tagasilennu pilet Tallinnast Istanbuli 01.02.2022. Isik planeeris olla Eestis ligikaudu

nädala ja soovis rongi või lennukiga minna nädalaks edasi Prantsusmaale. Isikul on väidetavalt

Türgis oma ettevõte – hotell ja tapamaja. Eestis ei ole tal tuttavaid ja sugulasi . Seejärel muutis

isik oma ütlusi ja teatas, et plaanis tulla üksnes Eestisse. Tallinna kohta leidis ta teavet

väidetavalt internetist, samuti kiitsid seda sihtkohta sõbrad. Täpsemalt Eesti ja Tallinna kohta

ta ei tea. Isikul oli kaasas pagas, kus olid ainult täiesti uued riided. Isikule selgitati, et talle on

välja antud ühekordne viisa 8 kalendripäevaks ja tema soovitud tingimustel ei saa ta Eestisse

siseneda. Isik väitis, et ta ei osanud viisat lugeda. Isikule anti mõista, et teda ei lubata riiki ja

koostatakse Schengeni alale sisenemise keeld. Isik keeldus selle peale kodumaale naasmast ja

palus piiripunktis rahvusvahelist kaitset.

Riigipiiriseaduse (RiPS) § 9 lg 2 kohaselt annab politsei välispiiri ületamiseks loa piirikontrolli

läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on

täitnud Eestisse sisenemise, Eestis viibimise ja Eestist lahkumise nõudeid. VSS § 282 lg 1

kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda

ning koostab sisenemiskeelu otsuse. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5), kuna on

esitanud taotluse alles siis, kui ta sai teada, et teda riiki ei lubata. Rahvusvahelise kaitse saamine

on vähetõenäoline, kuna isik tunnistas, et esitas taotluse vaid põhjusel, et tema arvates olid

piirikontrolli tegevad politseiametnikud tema vastu ebaviisakad ning tegelikult ei ole tal

kodumaal mingeid probleeme. VRKS § 14 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada

PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isik on oluliselt viivitanud sooviga taotleda

rahvusvahelist kaitset ja teinud seda moel, mis annab põhjuse kahelda tema usaldusväärsuses.

Taotluse mitteesitamise puhul oleks isikule koostatud sisenemiskeeld ning isik oleks RiPS § 91

kohaselt kinni peetud ning saadetud Türki. Lähim reis, millega oli võimalik isikut kodumaale

välja saata, on 16.01.2022.

Kohtule taotluse esitamise hetkeks on VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingud juba teostatud.

Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga täiendava

intervjuu tegemiseks. Lisaks eeltoodule on PPA kohustatud VRKS § 18 lg 2 kohaselt

kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid

ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid.

Puudutatud isikule ei ole võimalik kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid. Isik andis politseiametnikele vastuolulisi ütlusi enda Schengeni alal

planeeritud viibimise kohta. Isikul on hotelli broneering ajavahemikul 14.01–28.01.2022 ning

tagasipilet Türki 01.02.2022, mis kinnitab tema valmisolekut rikkuda viibimistingimusi ning

jääda Schengeni territooriumile ebaseaduslikult, kuna viisa alusel on tal lubatud Eestis viibida

ainult 8 päeva. Seega on PPA-l põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik

olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning ta võib

põgeneda endale sobivasse riiki. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku

suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.

3-22-111

3(7)

2. X selgitas kohtuistungil, et saabus Eestisse seadusliku viisa alusel. Ta on suurettevõtte

omanik. Kui ta sai 14.01.2022 Istanbulis viisa, ei lubatud teda lennukile, kuna tal ei olnud

tagasilennupiletit. Lõpuks tuli ta Eestisse, aga saabumisest alates käituti temaga väga

ebaviisakalt. Talle öeldi, et ta saadetakse kohe tagasi, mille peale isik ehmus. Kui ta oleks

midagi seadusevastast teinud, oleks ta piiriametnikega nõustunud, aga puudutatud isik on enda

teada käitunud seadusega kooskõlas ja läks endast välja. Isik tuli Eestisse puhkama, kuid sattus

hoopis kinnipidamiskambrisse. Isik kinnitas, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse põhjusel,

et temaga käituti ebaviisakalt. Mingisugust ohtu tal Türgis ei ole, kuid ta ei soovi siiski tekkinud

olukorras kohe Türki naasta.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.01.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.03.2022 (kaasa arvatud).

X il on olemas isikut tõendav dokument ning viisa Eestis ja Schengeni alal viibimiseks 8 päeva

jooksul ajavahemikus 11.01–02.02.2022 (ühekordne sisenemise ja väljumise õigus). Samas on

isik väljendanud vestluses PPA ametnikega soovi viibida Eestis või Schengeni alal 15.01–

01.02.2022, s.o 18 päeva jooksul, mille kinnituseks on ta esitanud hotellibroneeringu Eestis

vahemikus 14.01–28.01.2022 ja tagasilennupileti kuupäevaks 01.02.2022. Samuti on isik PPA

kinnitusel muutnud vestluse käigus enda selgitusi Eestisse saabumise asjaolude kohta, väites

algselt, et soovis Eestist edasi liikuda Prantsusmaale, ja seejärel, et soovis jääda tagasilennuni

üksnes Eestisse.

PPA hinnang, et isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte, VRKS § 361 lg 2

p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused ning VSS § 68 p-s 6 nimetatud alus, on põhjendatud.

Isik on andnud vastuolulisi selgitusi Eestisse saabumise eesmärkide ja planeeritavate tegevuste

kohta. Ta on viidanud nii turismi eesmärgil Eestisse saabumisele kui ka sellele, et soovib Eestis

elada ja ettevõtte siia tuua (vt isikuandmete ankeet, PPA taotluse lisa 5). Isik ei selgitanud

kohtuistungil, kus ta plaanib viibida hotellibroneeringu lõppemise (28.01.2022) ja

tagasilennupileti (01.02.2022) vahelisel ajal, selgitades umbmääraselt, et võib oma plaane

muuta. Isik on väitnud ühtlasi nii seda, et liigub Eestist edasi Prantsusmaale, kui ka seda, et jääb

üksnes Eestisse.

Isiku selgitus, et ta mõistis viisat ebaõigesti (s.t et ta ei saa viibida Schengeni alal kogu viisa

kehtivuse ajal, vaid 8 päeva jooksul), võib iseenesest olla inimlikult mõistetav. Samas kui PPA

seda isikule selgitas, ei otsustanud ta teha PPA-ga koostööd ja uurida reisiplaanide muutmise

võimalikkust kooskõlas viisaga, vaid esitas hoopis rahvusvahelise kaitse taotluse. Seejuures on

isik kinnitanud, mh kohtuistungil, et esitas selle reaktsioonina PPA ametnikult saadud teabele,

et teda ei pruugita Eestisse lubada ja saadetakse tagasi kodumaale. Tegelikkuses teda kodumaal

mingi oht ei ähvarda. Kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et mõistab nüüd viisa tingimusi,

kuid sellele vaatamata ei soovi kujunenud olukorras kohe kodumaale naasta.

Keskmise mõistliku täiskasvanud isiku puhul saab lugeda sellist rahvusvahelise kaitse

taotlemise õiguse kuritarvitamist ebaharilikuks, arvestades, et sellega võib kaasneda

pikemaajalisem kinnipidamine rahvusvahelise kaitse asjaolude väljaselgitamiseks. Selliselt

toimimine tekitab täiendava põhjendatud kahtluse puudutatud isiku ja tema reisi eesmärgi osas.

Isik ei ole enda sõnul varem välisriiki reisinud, kuid saabus nüüd üksinda selge eesmärgita

Eestisse. Seejuures selgitas isik, et võttis kaasa USA dollarid, kuna reisib esimest korda ega

olnud kursis, mis raha on Eestis käibel. Järelikult ei ole isik teinud kuigi palju eeltööd oma reisi

sihtkoha osas. Seejuures olid isikul kaasas vaid täiesti uued ja kasutamata rõivad. Olgugi, et

isik selgitas seda kohtuistungil kultuuriliste eripäradega, võib siiski eeldada, et üldjuhul

võetakse reisile kaasa ka varem kasutatud rõivaid. Isik on isikuandmete ankeedil ühtlasi

kinnitanud, et teda on kuriteo eest karistatud ning selgitas kohtuistungil, et Türgi riigivõimu

3-22-111

4(7)

puhul oli tegemist samalaadse probleemiga, nagu tal on tekkinud Eestis. Nimetatud asjaolud

tingivad vajaduse isiku Eestisse saabumise põhjuste ning rahvusvahelise kaitse taotluse

asjaolude täiendavaks väljaselgitamiseks. Vastuoluliste selgituste andmine ja põhjendamata

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine, s.o soovimatus Türki naasta, osutavad sellele, et isik

ei pruukinud avaldada kõiki olulisi asjaolusid enda ja Eestisse saabumise eesmärkide kohta.

Asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks ning isik ei soovi Eestist lahkuda, on tuvastatud isiku enda ütlustega.

Eelnev loob piisava põgenemisohu kahtluse, seda enam, et isik ei ole väljendanud selgelt

valmisolekut oma viisa tingimusi järgida. Muu hulgas on isik viidanud soovile siirduda

Prantsusmaale ning valmisolekule enda reisiplaane jooksvalt muuta, millest järeldub, et isik ei

näe vaatamata väidetavalt esmakordsele välisreisile probleeme võõrriigis hakkama saamise ja

ühest riigist teise liikumisega.

X osas tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa pidada tõhuseks VRKS §-s 29 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamist kinnipidamise asemel. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku

paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse

kaalutlustega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X palub 31.01.2022 ringkonnakohtusse saabunud avalduses, et tema kohta tehtaks juba

otsus. Ta on võetud pantvangi, kuid ta ei saa aru, kuidas see on võimalik, kui ta on ettevõtte

omanik. Ta on loobunud oma rahvusvahelise kaitse taotlusest . Ta soovib, et ta lastaks kohe

vabaks, saadetaks kodumaale või antaks talle siin õigused.

5. PPA selgitas 02.02.2022 vastuses, et X esitas 16.01.2022 türgikeelse avalduse

rahvusvahelise kaitse taotlemisest loobumiseks. Selle eestikeelne tõlge valmis 18.01.2022. PPA

koostas 19.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsuse nr 7002110006-

1, millega puudutatud isik tutvus 26.01.2022. Rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses olemise

ajal ei tohi isikut Eestist välja saata (VRKS § 251 lg 2). Puudutatud isik saab PPA 19.01.2022

otsust vaidlustada kuni 07.02.2022. Kui otsus jõustub 08.02.2022, võtab PPA isiku staatuse

muutumise tõttu Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasena arvele ja saab alustada

väljasaatmist ettevalmistavate toimingutega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. X on esitanud halduskohtu määruse edasikaebamise tähtaja jooksul ringkonnakohtule

avalduse, milles ta soovib, et ta lastaks kohe vabaks, saadetaks kodumaale või antaks talle siin

õigused. Kuigi puudutatud isik ei ole oma avalduses selgesõnaliselt märkinud, et ta soovib

halduskohtu 16.01.2022 määrust vaidlustada, on sellest arusaadav, et ta ei ole rahul sellega, et

teda

kinnipidamiskeskuses

hoitakse.

Seega

käsitab

ringkonnakohus

X

avaldust

määruskaebusena, mille saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval

määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. PPA on 02.02.2022 vastuses selgitanud, et puudutatud isik esitas avalduse rahvusvahelise

kaitse taotlemisest loobumiseks ja PPA koostas 19.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluse lõpetamise otsuse. Praeguseks on selgunud, et puudutatud isik on 07.02.2022

esitanud avalduse, mille kohaselt soovib ta oma rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise

otsusest loobuda ning menetlust jätkata. VRKS § 23 lg 4 kohaselt on taotlejal õigus nõuda

taotluse uuesti läbivaatamist ning VRKS § 23 lg 5 kohaselt tühistab PPA sellisel juhul

tagasilükkava otsuse ja jätkab taotluse läbivaatamist, uuendades eelmist rahvusvahelise kaitse

3-22-111

5(7)

menetluse. Seetõttu tunnistas PPA 10.02.2022 otsusega nr 7002110006-2 kehtetuks oma

19.01.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsuse nr 7002110006-1 ja

uuendas X rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse. PPA on seda asjaolu selgitanud

10.02.2022 vastuses haldusasjas nr 3-22-302, millele on mh lisanud ka isiku avalduse

rahvusvahelise kaitse menetlusest loobumiseks (lisa 10) ja PPA 10.02.2022 otsuse (lisa 11).

Ringkonnakohtu hinnangul on need tõendid asjakohased ka praeguses menetluses, kus vaidluse

all on küsimus, kas puudutatud isik on õiguspäraselt kinnipidamiskeskusesse paigutatud.

Ringkonnakohus võtab seetõttu PPA 10.02.2022 vastuse koos lisadega 10 ja 11 praeguse

haldusasja materjalide juurde.

8. Halduskohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-

de 4 ja 5 ning VSS § 68 p 6 alusel rahuldada. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada

§ 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat

vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; ning p 5

järgi siis, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 kohaselt

käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS

§-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui

välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

9. Halduskohtu seisukoht, et puudutatud isiku puhul esines VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud

kinnipidamise alus, ei ole põhjendatud. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui

rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni

lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal

ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida

väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus nr

3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24

ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus on varem olnud seisukohal, et VRKS § 361 lg

2 p 5 kohaldamiseks ei pea isikule olema tehtud lahkumisettekirjutust, mille täitmise

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine katkestab. Konkreetse juhtumi asjaolusid silmas

pidades võib olla piisav, kui PPA on isiku VSS § 15 lg 3 alusel 48 tunniks kinni pidanud, tehes

sellega ettevalmistusi isiku tagasisaatmiseks, ning on piisav alus arvata, et isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lahkumiskohustus edasi lükata või väljasaatmist

vältida (Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2020 määrus nr 3-20-2027, p 16; 14.09.2020 määrus

nr 3-20-1275, p 15).

10. PPA on halduskohtule esitatud taotluses selgitanud, et puudutatud isik saabus lennureisiga

Istanbulist Tallinna 14.01.2022 kell 20.45. Kuna piirikontrollis olid isiku riiki saabumise alused

ebaselged ja vajasid täiendavat kontrollimist, suunati ta reisieesmärgi selgitamiseks teise astme

kontrolli. Isikuga suheldi tõlgi vahendusel. Talle selgitati, et teda ei lubata riiki ja ta saadetakse

piirilt tagasi. Pärast selle info saamist palus isik tõlgi vahendusel varjupaika (kell 21.22).

15.01.2022 oli taotlus vastu võetud. Samal kuupäeval ei saanud isik luba Eestisse sisenemiseks

ja politseiametnikud olid asunud talle koostama sisenemiskeelu otsust. Sisenemiskeelu otsuse

koostamise ja enda riigist väljasaatmise takistamiseks esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse.

Kui isik ei oleks taotlust esitanud, oleks talle esialgu ilmnenud asjaolude põhjal koostatud

sisenemiskeeld ja ta oleks RiPS § 91 kohaselt kinni peetud. VSS § 282 lg 5 alusel sisenemiskeelu

otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni VSS §-des 19–191 sätestatud korras. Vastavalt

3-22-111

6(7)

RiPS § 91 lg-le 1 oleks isik saadetud Eesti Vabariigist välja Türki. PPA taotlusele oli lisatud

isiku kinnipidamise protokoll. Selle kohaselt pidas PPA Põhja prefektuuri juhtivametnik isiku

kinni VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4–6 ja lg 21 alusel. Kinnipidamise ajaks on protokollil märgitud

14.01.2022 kell 21.11. Muud isiku kinnipidamise protokolli ei ole PPA kohtule esitanud.

Eelnevast järeldub, et puudutatud isik peeti kohe kinni VRKS alusel ning VSS alusel ei ole teda

kinni peetud. Seega ei saanud halduskohus VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel isiku kinnipidamiseks

luba anda.

11. Ringkonnakohus nõustub aga halduskohtuga, et puudutatud isikut võib kinni pidada VRKS

§ 361 lg 2 p 4 kohaselt. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL

art 8 lg 3 p b. Seejuures ei ole põgenemise oht iseseisev kinnipidamise alus, vaid asjaolu, mis

õigustab VRKS 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Sätte peamine eesmärk

on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks

menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas

peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud,

päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad

taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise

liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–

18.2). Isikut on VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel õigus kinni pidada senikaua, kuni rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud. Kui pärast tähtsust

omavate asjaolude selginemist teisi kinni pidamise aluseid ei esine, tuleb isik vabastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2021 määrus 3-21-1340, p 13; 09.10.2020 määrus nr 3-20-

1232, p 13.2).

12. PPA

esitas

halduskohtule

taotluse

puudutatud

isiku

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS sätete alusel vahetult pärast isiku rahvusvahelise

kaitse taotluse saamist, mil esines ilmne vajadus selgitada välja taotluse menetlemisel tähtsust

omavad asjaolud. VRKS § 18 lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja

esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema

selleks vajalikke menetlustoiminguid. Nagu PPA esindaja halduskohtu istungil selgitas, oli

PPA-l järgmise toiminguna kavas anda isiku rahvusvahelise kaitse taotlus menetlemiseks

sellega tegelevale ametnikule (protokoll kell 14:17:25). Rahvusvahelise kaitse menetlus oli

seega algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited esitamata ja kontrollimata. Ringkonnakohus

jagab ka halduskohtu hinnangut, et isiku kinnipidamisel ja kohtuistungil antud selgitustest

nähtub, et isiku pagulase staatust puudutavad asjaolud on ebaselged. Seetõttu oli vajalik, et isik

oleks PPA-le nende asjaolude selgitamise menetlustoiminguteks kättesaadav.

13. Õige on ka halduskohtu hinnang, et puudutatud isikul esineb VSS § 68 p-st 6 tulenev

põgenemise oht. Asjaoludest nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda,

kui selgus, et tal ei lasta olemasoleva viisa alusel Eestisse siseneda ja ta peaks esimese lennuga

Türki naasma. Isik jäi rahvusvahelise kaitse taotluse juurde ja kinnitas soovimatust Türki tagasi

minna ka kohtuistungil pärast seda, kui talle veel kord selgitati, et PPA teda olemasoleva viisa

alusel riiki ei lase ja teda oleks eelduslikult samal päeval Türki tagasi saadetud (istungi protokoll

14:06:36). Sealjuures on puudutatud isik selgitanud nii kinnipidamisel kui ka kohtuistungil, et

esitas rahvusvahelise kaitse taotluse põhjusel, et Eesti ametnikud käitusid temaga ebaviisakalt;

samas Türgis on ta oma eluga rahul ja seal ei ähvarda teda hädaoht (vt PPA 15.01.2022 taotluse

lisa 5; istungi protokoll kell 14:08:48 ja 14:10:13). Nagu nähtub asja materjalidest, on isik

hiljem rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud ja seejärel taas uuesti selle menetlemist

soovinud. Lisaks oli isikul esialgu kavas tulla Eestisse ilma tagasisõidupiletit omamata (vt PPA

15.01.2022 taotluse lisa 5), ta on esitanud vastuolulisi selgitusi oma reisi eesmärgi kohta ning

maininud mh seda, et sooviks Prantsusmaale minna (istungi protokoll 13:54:37). Need asjaolud

tekitavad kahtluse, et isik otsib erinevaid võimalusi Schengeni õigusruumi pääsemiseks ning et

3-22-111

7(7)

ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluse toiminguteks

kättesaadav. Põgenemisohu jaatamiseks ei pea isik olema eelnevalt üritanud riigist lahkuda või

juba korra lahkunud. Tegemist on prognoosotsusega, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki

käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu

11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20). Seega olid PPA taotluse ja halduskohtu määruse

tegemise ajal VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus märgib

siinkohal, et kuna esmakordsel kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotlemisel ja loa andmisel

tuleb tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes, piisab esmakordse loa andmiseks sellest,

et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu

29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 12 ja 14).

14. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 tuleb ringkonnakohtul loamenetluses arvestada ka

kohtumenetluse käigus muutunud asjaoludega (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005,

p 7). PPA selgitas, et puudutatud isik esitas 16.01.2022 avalduse rahvusvahelise kaitse

taotlemisest loobumiseks, mille eestikeelne tõlge valmis 18.01.2022. Seejärel koostas PPA

19.01.2022 otsuse, millega lõpetas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse.

Seega ei olnud seejärel iseenesest isiku pagulase staatust puudutavaid asjaolusid enam vaja

välja selgitada. See vajadus tekkis siiski uuesti, kui isik avaldas 07.02.2022 soovi oma

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemist jätkata. Ringkonnakohus leiab, et PPA võis

sellegipoolest ajavahemikus 18.01–07.02.2022 puudutatud isikut VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel

kinni pidada. Nagu PPA selgitas, oli isikul õigus vaidlustada PPA 19.02.2022 otsus

halduskohtus kuni 07.02.2022 (vt VRKS § 23 lg 3, § 251 lg 1, § 31 lg 1 p 1).

15. Kokkuvõttes ei saa praegusel juhul puudutatud isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5

kohaselt, kuid teda on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Eelnevast tulenevalt jääb

määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb

halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

16. VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada

puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

17. X ile tuleb türgi keelde tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja

põhjendused.

(allkirjastatud digitaalselt)