2-18-8561/116 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-8561

Kohtuasi

Diapol Granite OÜ hagi X ja OÜ Acolades vastu võla

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.06.2021 vaheotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Diapol Granite OÜ ja X apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

Diapol Granite OÜ apellatsioonkaebus kostja I osas

154 909,08 eurot ja kostja II osas 540 792,07 eurot

X apellatsioonkaebus 96 470,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Diapol Granite OÜ (registrikood 10613494),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Carel Kivimaa

Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II: OÜ Acolades (registrikood 10916326)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-

Johannes Raude

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 15.02.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.06.2021 vaheotsus osas, milles maakohus jättis

aegumise kohaldamata kostja X vastu esitatud põhinõude osas summas 123 481,70

eurot ja sellelt arvestatava viivisenõude osas ning menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostja X vastu esitatud hagi

aegumise tõttu rahuldamata 123 481,70 eurot ja sellelt arvestatava viivisenõude

osas.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Teha vaheotsus osalise lõppotsusena.

2-18-8561

4.2. Jätta hagi põhinõue 456 285,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

48 003,73 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue kostja OÜ

Acolades vastu rahuldamata aegumise tõttu.

4.3. Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid 5,

6, 7, 8 ja 9.

4.4. Jätta hagi põhinõue 254 184 euro osas ja sellelt põhinõudelt arvestatava

viivisenõude osas kostja X vastu rahuldamata aegumise tõttu.

4.5.Jätta aegumine kohaldamata X vastu esitatud põhinõude osas summas

202 101,50 eurot, samuti sellelt nõudelt arvestatava viivisenõue osas ja

jätkata nende nõuete osas menetlust.

5. Menetluskulude jaotus

5.1.Jätta OÜ Acolades menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Diapol

Granite OÜ kanda.

5.2. Jätta X menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 56% ulatuses Diapol

Granite OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

6. Diapol Granite OÜ (hageja) esitas 04.06.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja

I) ja OÜ Acolades (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõisa

456 285,50 eurot ja viivise.

7. Hagiavalduse kohaselt oli kostja I hageja juhatuse liige 31.12.1999 kuni 09.09.2013.

Kostja I oli alates 2003. aastast kostja II ainuosanik ja juhatuse liige. Ajal, mil kostja I

oli nii hageja kui kostja II juhatuse liige, tegi ta perioodil 17.01.2011 kuni 20.03.2013

hageja kontodelt kostjale II alusetuid ülekandeid kokku summas 456 285,50 eurot.

Maksekorraldustel oli raha ülekandmisel selgitusena märgitud üksnes „vastavalt

arvele“. Kostja I ei ole hageja juhatuse liige alates 09.09.2013. Juhatuse liikme

vahetumisel

läks uuel

juhatuse liikmel

aega, et

ennast

raamatupidamis-

dokumentatsiooniga kurssi viia. Raamatupidamisdokumentatsiooni kontrollimisel

selgus 2014. a suveks, et kostja I poolt teostatud maksete tegemiseks puudusid reaalsed

arved ja lepingud. Kostja I rikkus juhatuse liikmena ülekannete tegemisel juhatuse

liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust ja vastutab kahju tekitamise eest võlaõigusseaduse

(VÕS) § 115 lg 1, äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 146 lg 1 alusel. Kostjale II tehti makseid fiktiivsete arvete alusel, sest

2-18-8561

teenuseid hageja ei saanud. Kostja II on alusetult rikastunud (VÕS § 1032 lg 1) ja

vastutab alternatiivselt deliktilisel alusel (VÕS § 1043).

8. Kostja I vastu esitatud nõuete aegumine peatus kahel korral. Esimesel korral peatus

aegumine läbirääkimiste tõttu 01.08.2014 kuni 23.11.2016 (TsÜS § 167 lg 1). Kuna

läbirääkimised kostjaga I tulemust ei andnud, oli hageja sunnitud esitama 23.11.2016

kostja I vastu kuriteoteate. Teist korda peatus aegumine tsiviilhagi esitamisega

10.02.2017 kuni 05.04.2018 (TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 4, 3). Hageja esitas 10.02.2017

kostja I suhtes algatatud kriminaalmenetluses kostjate vastu tsiviilhagi, tuginedes hagi

aluseks olnud asjaoludele. 28.11.2016 alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku

(KarS) § 201 lg 2 p-s 2 sätestatud võimaliku kuriteo tunnustel selles, et ajavahemikul

14.01.2011-01.11.2013 tegi hageja kostjale II rahaülekandeid. Kostja I, kelle vastu

tsiviilhagi esitati, oli kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteokahtluse tõesust

eeldades käsitatav kuriteo toimepanijana. Kostja I suhtes algatatud kriminaalmenetlus

lõpetati ning Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 määrusega jäeti Riigiprokuratuuri

20.02.2018 määrus kriminaalasjas menetluse lõpetamise kohta muutmata ja määrus ei

olnud edasikaevatav.

9. Esimesel korral peatus kostja I vastu esitatud nõuete aegumine 2 aastaks, 3 kuuks ja 22

päevaks ning teisel korral 1 aastaks, 1 kuuks ja 26 päevaks. Võttes arvesse, et esimene

kostja I poolt tehtud ülekanne kostjale II tehti 17.01.2011, oli esimest korda aegumise

peatumisel aegumistähtaeg kulgenud 3 aastat, 6 kuud ja 15 päeva (17.01.2011 –

01.08.2014). Aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 23.11.2016, mil hageja esitas

kostja I suhtes prokuratuurile kuriteoteate, ja peatus tsiviilhagi esitamisega 10.02.2017.

Seega kulges aegumine perioodil 23.11.2016 – 10.02.2017 2 kuud ja 18 päeva. Hagi

esitamise hetkeks oli aegumistähtajast esimese ülekande osas kulunud vaid 3 aastat, 8

kuud ja 33 päeva. Hageja esitas pärast aegumise peatumist 05.04.2018 kohtule hagi kahe

kuu jooksul. Kuna ülejäänud hagi aluseks olevad ülekanded on tehtud hiljem kui

17.01.2011 ja 17.01.2011 rikkumisest tulenev nõue ei ole aegunud, ei ole ülejäänud

nõuded kostja I vastu aegunud.

10. Lisaks leidis hageja, et kostja I vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 10 aastat (vt

TsÜS § 146 lg 4, RKÜKo nr 1-17-2359), sest ettevõtte tegelik omanik oli C (mida

kinnitavad kirjalikud tõendid), kes ülekannetest teadlik ei olnud.

11. Nõue kostja II vastu ei ole aegunud, kuna hageja sai kahju õigusvastasest tekitamisest

ja alusetust rikastumisest teada pärast raamatupidamise andmete kontrollimist 2014.

aasta suvel (TsÜS § 150 lg 1 ja § 151 lg 1). Ka kostja II vastu esitatud nõude aegumine

peatus kahel korral. Esimesel korral peatus nõude aegumine 2014. a augustis 2 aastaks,

3 kuuks ja 22 päevaks, mil kostjatega peeti läbirääkimisi. Teisel korral peatus aegumine

2017. a veebruaris kostja II suhtes tsiviilhagi esitamise tõttu. Pärast viimast nõuete

aegumise peatumist 2018. a esitas hageja kahe kuu jooksul kohtule hagi kostja II vastu.

Seega sai kolmeaastane kahju õigusvastasest tekitamisest ja alusetust rikastumisest

tulenev nõude aegumistähtaeg kulgeda veidi alla aasta.

12. Ebaõige on väide, et kriminaalmenetluses tuvastati hageja ja kostja II vahel tehingute

toimumine õiguslikul alusel. Kriminaalmenetluse raames ei uuritud kõiki hagi aluseks

olevaid ülekandeid, kuna edasiste menetlustoimingute tegemise välistas kuriteo

aegumistähtaeg.

Kostjate vastuväited

13. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et hageja nõuded on aegunud ega ole

põhjendatud.

14. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded aeguvad 5 aasta jooksul

vastavalt ÄS § 187 lg-le 3 ja TsÜS § 37 lg-le 3. Hageja väidetest võib mõista, et kostja

2-18-8561

I rikkus juhatuse liikme kohustusi iga üksiku ülekandega. Kõikide ülekannete

tegemisest oli hagi esitamiseks möödunud enam kui 5 aastat.

15. Arvete esitamine kostja II poolt ei saa kaasa tuua 10 aastast aegumistähtaega.

Ülekannete tegemise väidetav lubamine ei saa olla käsitatav õigusvastase tagajärje

soovimisena ja tahtlikult heade kommete vastase käitumisena. Hagejale oli väidetav

huvide konflikt teada. Hagi aluseks oleval perioodil olid hageja juhatuse tegevust

kontrollivad ning hagejat omavad isikud kostjad. Olukorras, kus hageja ja kostja II

kuulusid ühte kontserni ning see kontsern kuulus kostjale I, ei saanud kostjal I olla

huvide konflikti.

16. Läbirääkimisi ei peetud, sest kostja I vaidles hageja nõudele vastu. Kostja I küll kohtus

hageja esindajaga 2014. aasta sügisel, kuid läbirääkimisi ei peetud. Kostjale II nõudeid

ei saadetud.

17. Nõuded kostja II vastu on aegunud, möödunud on kolmeaastane aegumistähtaeg. Igast

kandest tulenev nõue hakkab aeguma konkreetse kande tegemisega. Kannete tegemise

ajal pidi hageja saama teada kahjust, selle tekitanud sündmusest ja kahju põhjustanud

isikust.

18. Kuna hageja omanikuks oli läbi äriühingute kostja I, ei ole hageja nõuded põhjendatud.

Kõik vaidlusalused ülekanded tehti hageja lõpliku ainuomaniku ehk kostja I

heakskiidul. Olukorras, kus hageja ise on ülekanded heaks kiitnud, ei saa hagejal olla

samadest tehingutest tulenevat nõudeõigust kostja I ja kostja II vastu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

19. Harju Maakohtu 25.06.2021 vaheotsusega 1) jäeti kostja II vastu aegumise tõttu

rahuldamata põhinõue 456 285,50 eurot, viivisenõue 48 003,73 eurot ja edaspidi

sissenõutavaks muutuv viivisenõue; 2) tühistati 12.06.2018 hagi tagamise määruse

punktid 5, 6, 7, 8 ja 9; 3) jäeti kostja I vastu aegumise tõttu rahuldamata põhinõue

130 702,30 eurot ja sellelt arvestatav viivisenõue; 4) jäeti aegumine kohaldamata kostja

I vastu esitatud põhinõude osas summas 325 583,20 eurot ja sellelt arvestatava

viivisenõude osas ja jätkati nende nõuete osas menetlust; 5) jäeti kostja II menetluskulud

hageja kanda ning kostja I menetluskulud hageja kanda 28% ulatuses.

20. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja I oli hageja juhatuse liige 31.12.1999

kuni 09.09.2013; 2) kostja I oli alates 2003. aastast kostja II ainuosanik ja juhatuse liige;

3) hageja kontolt tehti kostja II kontole hagiavalduses märgitud ülekandeid 2011, 2012

ja 2013 aastal.

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kontolt tehtud ülekannete tõttu on hagejal õigus

nõuda kostjatelt solidaarselt 456 285,50 euro ja viivise väljamõistmist.

22. Nõue on kostja II vastu täielikult aegunud (TsÜS § 150 lg 1, § 151 lg 1). Hageja on

esitanud nõude kostja II vastu kahel võimalikul alternatiivsel alusel, kuid ei ole

kummagi nõude puhul tõendanud oma väiteid selle kohta, et sai kahju tekkimisest teada

alles 2014. aasta suvel. Iga ülekande puhul pidi hageja kui juriidiline isik teada saama

hiljemalt makse tegemise ajal, kes on selle saaja (RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 46). Seega

pidi hagejal hiljemalt viimase makse tegemise ajaks 20.02.2013 olema teada, kelle vastu

ja millist nõuet esitada. Hageja nõuded aegusid kõige hiljem kolme aasta möödumisel

viimase makse tegemisest 20.02.2013 ehk 20.02.2016. Kuna hagiavaldus esitati kohtule

04.06.2018, oli hageja nõue kostja II vastu aegunud. Hageja ei ole esile toonud ega

tõendanud asjaolusid, milliste esinemise tõttu oleks nõuete aegumine peatunud.

Tsiviilhagi esitamine ei saanud kostja II suhtes nõude aegumist peatada, sest tsiviilhagi

esitamise ajaks oli nõue juba täielikult aegunud. Ühtegi tõendit selle kohta, et hageja

oleks kostjaga II pidanud läbirääkimisi enne nõude aegumist või üldse esitanud talle

nõudeid, hageja esitanud ei ole.

2-18-8561

23. Maakohus viitas ÄS § 187 lg-le 3 ja TsÜS § 37 lg-le 4 ning märkis, et nõude aegumine

kostja I suhtes algas iga ülekande tegemise ajast, sest hageja on lugenud rikkumiseks

iga ülekannet (RKÜKo 1-17-2359, p 66, RKTKo 3-2-1-38-15, p 23). Hageja esitatud

tabelist ja konto väljavõtetest nähtub, et viimane ülekanne 2011. aastal tehti 29.11.2011.

Antud aasta osas esitatud nõuded aegusid kostja I suhtes hiljemalt 29.11.2016. Viimane

makse 2012. aastal oli tehtud 21.11.2012 ja nõuded selle aasta osas oleksid aegunud

21.11.2017. Viimane makse 2013. aastal oli tehtud 20.02.2013 ja selle aasta osas oleksid

nõuded aegunud 20.02.2018.

24. Hageja väidetud läbirääkimised nõuete aegumist ei peatanud (TsÜS § 167 lg 1).

Läbirääkimiste pidamise tõttu saab nõude aegumine peatuda, kui vastaspool ilmutab

mingitki valmisolekut läbirääkimisteks. Aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine,

kui võlgnik ei vasta neile läbirääkimiste pidamise tahtega (RKTKo 3-2-1-54-16, p 14,

3-2-1-53-15, p 11). Hageja ei ole tõendanud kostjaga I mitu aastat kestnud

läbirääkimiste pidamist, mis oleksid peatanud nõude aegumise hageja väidetud ajal.

Hageja nõue kostja I suhtes aegus 2011. aasta maksete osas. Antud aasta osas esitatud

nõuded aegusid kostja I suhtes hiljemalt 29.11.2016.

25. 01.08.2014 saatis hageja esindaja kostjale I kirja (IV kd, tl 21), milles teatas, et kuna

hageja on esitanud kahju tekitamise tõttu kuriteoteate, teeb esindaja kostjale ettepaneku

kohtuda, et kostja esitaks tõendid, mis kahtlustuse ümber lükkaksid või sõlmiks

kohtuvälise kokkuleppe. Hageja esindaja palus kostjal tulla kohtumisele 01.08.2014.

Hageja ka teatas, et kui kostja kohtumisele ei ilmu, käsitleb hageja seda soovimatusena

olukorda kohtuväliselt lahendada. Kas või mida kostja pöördumisele vastas, asjas

kogutud tõenditest ei nähtu. Hageja esindaja saatis kostjale e-posti aadressil XXX

04.09.2014 uue nõudekirja (II kd, tl 41-44). Kirja saajaks oli märgitud üksnes kostja I.

Nõudekirjas leidis hageja, et talle on selgunud perioodil 01.01.2020 kuni 09.09.2013

arvete alusel kostjale II ülekannete tegemine. Hageja luges varaliseks kahjuks 716 000

eurot ja hageja nõudis selle summa tasumist ühe kuu jooksul. Lisaks esitas hageja

kohtule tähitud kirja väljavõtte, mille kohaselt on kostja abikaasa Maris Vallaste vastu

võtnud saadetise 08.09.2014. Millise saadetise ta vastu võttis, tõendist otseselt järeldada

ei saa. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja I oleks kirjale vastanud ja soovinud

pidada läbirääkimisi. Hageja esindaja ja kostja I e-kirjade vahetusest 2014. aasta

novembris (IV kd, tl 22-23) nähtub, et kostja palus talle 11.11.2014 saata nõude

kalkulatsioon. Sellele soovile vastas hageja esindaja ettepanekuga kohtuda.

Kirjavahetusest nähtuvalt kostja hageja esindaja pakutud ajal kohtumisele ei tulnud.

Edasises kirjavahetuses arutasid pooled võimalikku järgmise kohtumise aega. Kas

kohtumine toimus või mitte, e-kirjadest järeldada ei saa. Samuti ei ole kostja kordagi

avaldanud soovi hageja nõuet mistahes osas rahuldada või pidada selle üle sisulisi

läbirääkimisi. Kostja I ja W vahelistest sõnumitest novembris 2014 (IV kd, tl 191)

nähtub, et kostja I pidas tema vastu esitatud nõudeid alusetuteks. Kostja teatas, et ta

soovib oma osalust hagejas müüa. C tegi oma abikaasa kaudu kostjale I ettepaneku

kanda oma väärtpaberid üle Verona Capital Holdings Ltd kontole, misjärel lubati

kostjale I tema vastu esitatud nõude tühistamist. Kostja vastas sellele, et tema vastu

esitatud nõuded on alusetud. Kostja palus selgitada, kuidas on saadud nõue suurusega

716 000 eurot. Seega ei ole kostja avaldanud soovi nõudega mistahes osas nõustuda.

26. Nõuete aegumise peatas 10.02.2017 tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses (TsÜS §

160 lg 3), kuid ainult nende nõuete osas, mis tsiviilhagi esitamise ajaks juba aegunud ei

olnud. Tsiviilhagi esitamise ajaks oli nõue 2011. aasta osas juba aegunud. Tsiviilhagi

esitamine peatas nõuete aegumise 2012. aasta ja 2013. aasta nõuete osas, mis oleksid

aegunud vastavalt 21.11.2017 ja 20.02.2018. Kriminaalmenetlus lõppes jõustunud

lahendiga 05.04.2018. Hagi esitati 04.06.2018, mistõttu ei ole hageja nõue kostja I vastu

2-18-8561

2012 ja 2013 aastal tehtud maksete osas ehk kokku summas 325 583,20 eurot aegunud

(TsÜS § 168 lg 2). Nõue on aegunud 2011. aastal tehtud maksete osas summas

130 702,20 eurot.

27. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohaldada kostja I vastu

esitatud nõuete osas aegumise tähtajana 10 aastat. Kümne aastane aegumise tähtaeg

kohaldub siis, kui tegu on kohustuse tahtliku rikkumisega, kuid sellele ei saa tugineda

siis, kui juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada

(RKÜKo nr 1-17-2359, p 65). Hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis viitab kostja

I

tahtlikule

kohustuste

rikkumisele.

Jõustunud

lahenditega

on

tuvastatud

kuriteokooseisu puudumine kriminaalasjas. Hageja üle tegelikult kontrolli omavaks

isikuks vaidlusaluste ülekannete ajal oli kostja I. Seda asjaolu ei muuda olematuks see,

et omanike olukord hiljem muutus. Asjakohatud on hageja väited, et hagejal oli

tegelikult kokkulepete alusel variomanik C, kes ülekannetest ei teadnud. Seadusest ei

tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust olla lojaalne ettevõtte registritest

mittenähtuvatele väidetavatele variomanikele.

28. Kohus jätkab menetlust kostja I vastu esitatud nõuete osas summas 325 583,20 eurot,

mis ei ole aegunud. Kohus ei hinnanud käesoleva lahendi tegemisel tõendeid, mis

puudutavad nõude sisulist põhjendatust, sest need ei ole seotud aegumisega.

29. Kuna hagi jääb rahuldamata kostja II suhtes, tuleb tühistada 12.06.2018 hagi tagamise

määruse punktid 5, 6, 7, 8 ja 9 (TsMS § 386 lg 4).

30. Kostja II vastu esitatud nõude osas jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg

1). Kuna kohus jättis nõude kostja I vastu rahuldamata 28% ulatuses, siis tuleb kostja I

menetluskulud jätta hageja kanda 28% ulatuses (TsMS § 163 lg 1).

Hageja apellatsioonkaebus

31. Hageja esitas 28.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

osas, milles hagi kostjate vastu jäeti rahuldamata aegumise tõttu ja menetluskulude

jaotuse osas ning osas, milles kohus tühistas 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid

5, 6, 7, 8 ja 9.

32. Kostja II poolt aegumisele tuginemine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Maksete

tegemine sai toimuda ainult seetõttu, et kostja I kontrollis nii hageja kui kostja II

tegevust. Kostja II tegutses aastaid hea usu põhimõtte vastaselt – hagejale jäeti mulje,

et ülekandeid tehti reaalselt osutatud teenuste eest.

33. Maakohus sidus nõude aegumistähtaja ebaõigesti maksete tegemise ajaga. Maakohtu

seisukoha järgi ei olekski võimalik äriühingult, kellele alusetult makseid tehakse,

reeglina alusetult ülekantud summasid tagasi saada, sest äriühingut kahjustanud isiku

teadmise maksete tegemisest saab omistada nõuet esitada soovivale äriühingule. See ei

ole kooskõlas TsÜS § 151 lg 1 mõttega. Maakohtu poolt viidatud lahendist (RKTKo nr

3-2-1-129-16) tulenevat põhimõtet, et hageja pidi rikastumise toimumisest ja rikastuja

isikust teada saama siis, kui ta tegi rikastuja kasuks makseid, ei saa analoogia korras

kohaldada - see ei käsitle olukorda, kus makse tegija juhatuse liikmeks (ja makse saaja

juhatuse liikmeks) on seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi rikkunud isik,

kellel ei ole kunagi kavas nõudeid alusetu makse saanud äriühingu vastu esitada.

34. Kostja I suhtes esitatud nõude aegumise tähtaeg on 10 aastat. Riigikohus asus tsiviilasjas

nr 1-17-2359 seisukohale, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane

aegumistähtaeg on teatud juhtudel kohaldatav ka osaühingu juhatuse liikme vastu

esitatava kahju hüvitamise nõude aegumisele. Maakohus jättis tahtliku kohustuste

rikkumise tõendamiseks esitatud hageja tõendid põhjendamatult tähelepanuta.

35. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjas esitatud tõendid selle kohta, et hageja

üle kontrolli teostavaks isikuks oli C, mida on tunnistanud ka kostja I ise. Olukorras,

2-18-8561

kus pooltevahelise kokkuleppe kohaselt ei olnud kostja I tegelik eesmärk hageja osa

kunagi omandada, vaid üksnes kokkuleppel C-ga osasid enda käes hoida, oleks kostja I

hageja juhtimisel pidanud kindlasti arvestama äriühingu ja C huve. Kohus jättis alusetult

rahuldamata hageja taotluse kuulata tunnistajana üle C.

36. Kostja I suhtes algatatud kriminaalmenetluse lõpetamine ei tõenda seda, et kostja I ei

rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kriminaalmenetluses ei uuritud kostja I poolt

sooritatud ülekannete seaduslikkust.

37. Kostja I vastu esitatud nõuete aegumine oli peatunud perioodil 2014 – 2016. Ebaõige ja

vastuoluline on kohtu seisukoht, justkui ei oleks kostja I hageja nõudekirjadele vastanud

ning et kostja I ei ole kordagi avaldanud soovi hageja nõuet mistahes osas rahuldada või

pidada selle üle sisulisi läbirääkimisi. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste

vahetamist, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise

lahenduse saavutamist võimalikuks (RKTKo nr 3-2-1-21-16, p 14). Ka kostja I ise on

12.04.2021 menetlusdokumendi punktis 15 tunnistanud, et kohtus 2014. a hageja

esindaja Helmut Pikmetsaga kaks korda, et arutada seda, kuidas vaidlust lahendada.

Kostja I apellatsioonkaebus

38. Kostja I esitas 15.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

osas, milles maakohus 1) jättis aegumise kohaldamata kostja I vastu esitatud põhinõude

osas summas 325 583,20 eurot ja sellelt arvestatava viivisenõude osas ja jätkas nende

nõuete osas menetlust; 2) jättis tühistamata 12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid

2, 3 ja 4; 3) jättis kostja I menetluskulud 72% ulatuses jaotamata. Kostja I palub teha

asjas uue otsuse, millega 1) jätta hagi kostja I vastu täielikult rahuldamata; 2) tühistada

12.06.2018 hagi tagamise määruse punktid 2, 3 ja 4; 3) jätta kostja I menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda.

39. Maakohus leidis ekslikult, et kostja I vastu esitatud nõude aegumine peatus. Tsiviilhagi

esitamine ei peatanud nõude aegumist. Kriminaalmenetluses ei esitatud ühtegi

kahtlustust, kostja I osales kriminaalmenetluses tunnistajana. Aegumise peatumine

eeldab muu hulgas seda, et „isik, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud, oleks juhul, kui

eeldada kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteokahtluse tõesust, käsitatav kuriteo

toimepanijana või isikuna, kes vastab KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud tsiviilkostja

materiaalsele määratlusele“ (RKTKo nr 3-2-1-7-16, p 18). Kostjat I ei saanud käsitleda

kuriteo toimepanijana, sest ta oli hagi aluseks olevate ülekannete tegemise ajal mitte

ainult hageja juhataja, vaid ka hageja ainuosaniku juhatuse liige ja hageja kaudne

omanik ning varakäsutused olid seetõttu KarS § 201 mõttes seaduslikud.

40. Isegi kui kostja I vastu esitatud nõude aegumine oleks peatunud tsiviilhagi esitamise

tõttu 10.02.2017, oleks tsiviilhagi esitamise ajaks aegunud oluliselt suurem osa nõudest.

Tsiviilhagi esitamine sai peatada üksnes nende nõuete aegumise, mis ei olnud tsiviilhagi

esitamise ajaks veel aegunud ehk mis tulenesid pärast 10.02.2012 tehtud maksetest.

Kuna enne 10.02.2012 tehtud maksete summa on 224 781,45 eurot, leidis maakohus

ekslikult, et nõue on aegunud üksnes 130 702,30 euro osas. Tsiviilhagi esitamise ajaks

oli nõue aegunud vähemalt 224 781,45 euro osas ja tsiviilhagi esitamine sai peatada

nõude aegumise maksimaalselt 456 285,50 - 224 781,45 = 231 504,05 euro osas.

41. Maakohus jättis nõude põhjendatuse hindamata. Menetluslikult ei ole mõistlik teha

vaheotsust üksnes nõude aegumise osas, kui kohus on tuvastanud asjaolud, mille järgi

on nõue ka sisuliselt põhjendamata. Hageja üle tegelikult kontrolli omavaks isikuks

vaidlusaluste ülekannete ajal oli kostja I. Olukorras, kus (a) osaühing on teinud

ülekandeid oma emaettevõtjale ja (b) osaühing, osaühingu ainuosanik ning osaühingu

emaettevõtja on olnud sama isiku kaudu ülekannetega kursis ja nõus, ei saa osaühingul

tekkida varasema juhatuse liikme vastu kahjunõuet. Asjaolu, et osaühingu uus osanik

2-18-8561

võib pidada ülekandeid põhjendatuks, ei muuda osaühingu varasema osaniku

nõusolekut olematuks.

Vastustajate seisukohad

42. Kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu,

palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles

maakohus jättis aegumise kohaldamata kostja I vastu esitatud põhinõude osas summas

123 481,70 eurot ja sellelt arvestatava viivisenõude osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostja I vastu esitatud hagi aegumise tõttu

rahuldamata ka 123 481,70 euro ja sellelt arvestatava viivisenõude osas.

44. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

45. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja I apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

46. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude

aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Maakohus märkis õigesti, et nõude

aegumine kostja I suhtes algas iga rikkumise ehk iga ülekande tegemise ajast, sest

hageja on lugenud rikkumiseks iga ülekannet. Kuid maakohtu põhjendustest ei nähtu

summade kujunemist aegunud ja aegumata nõuete osas.

47. Tsiviilhagi esitamine sai peatada üksnes nende nõuete aegumise, mis ei olnud tsiviilhagi

esitamise ajaks veel aegunud ehk mis tulenesid pärast 10.02.2012 tehtud maksetest.

Selliste maksete summa on vaidlustamata asjaolude kohaselt 254 184 eurot. Kuna

maakohus jättis aegumise tõttu hagi rahuldamata 130 702,30 euro ulatuses, jätab

ringkonnakohus täiendavalt hagi rahuldamata 123 481,70 euro ulatuses (254 184-

130 702,30).

48. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kolleegium nõustub selles osas esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

49. Esmalt vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele.

50. Maakohus leidis TsÜS § 151 lg 1 alusel õigesti, et kostja II vastu esitatud nõue on

aegunud. Maakohtul puudus alus kohaldada VÕS § 6 lg-t 2 ja pidada kostja II poolt

aegumisele tuginemist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hageja ei väitnud

maakohtus, et kostja II poolt aegumisele tuginemine oleks vastuolus hea usu

põhimõttega. Hageja ei ole ka toonud esile asjaolusid, mis võimaldanuks seda järeldada.

Maksete saamist iseenesest ei saa käsitada vastuolulise käitumisena ega õiguse

kuritarvitamisena, mis saaks tingida aegumisele tuginemise lubamatuse. See, et hageja

esitas 17.01.2011 kuni 20.02.2013 tehtud maksete tagastamiseks hagi alles 04.07. 2018,

ei ole ühelgi moel kostja II tegevuse tagajärg.

51. TsÜS § 151 lg 1 seob aegumistähtaja alguse alusetust rikastumisest tuleneva nõude

puhul ajaga, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust

rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse

hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud

isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai. Õigustatud isikuks TsÜS § 150 lg 1

tähenduses on isik, kellele väidetavalt kahju tekitati ja kes võiks nõuda kahju hüvitamist,

s.o praegusel juhul hageja. Võlgniku kui juriidilise isiku teadmiseks on TsÜS § 31 lg 5

järgi tema juhtorgani liikmete teadmine. Maakohus tuvastas, et vaidlusalusel ajal oli

hagejal kolm juhatuse liiget, nende hulgas X. Hageja ei ole tõendanud, et X või mõni

2-18-8561

teine juhatuse liige oleks osalenud hagejale tahtlikus kahju tekitamises, mille tõttu ei

peaks hea usu põhimõttest tulenevalt tema teadmisega arvestama. Maakohtu poolt

tuvastatud asjaoludel oli kostja I vaidlusaluste ülekannete ajal hageja ainus tegelik

kasusaaja, mistõttu pole alust eeldada, et kostja I tegutses teadlikult hageja huvide

vastaselt.

52. Eeltoodust tulenevalt sidus maakohus õigesti kostja II vastu esitatud aegumistähtaja

alguse maksete tegemise ajaga, kuna hageja pidi juba makse tegemise ajal teadma, kes

on selle saaja ning kas maksete tegemiseks oli õiguslik alus või kas see tekitas hagejale

õigusvastaselt kahju. Seega pidi hagejal hiljemalt viimase makse tegemise ajaks

20.02.2013 olema teada, kelle vastu ja millist nõuet esitada. Maakohus viitas seejuures

asjakohasele Riigikohtu praktikale, mille järgi peab maksete tegija saama väidetava

rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust teada siis, kui ta teise isiku kasuks makseid

teeb (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 10; nr 3-2-1-180-14, p 12; nr 3-2-1-129-16, p 46).

53. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja I suhtes esitatud nõude osas

tuleks kohaldada 10-aastast aegumise tähtaega. Ebaõige on väide, et maakohus jättis

kohustuste rikkumise tõendamiseks esitatud hageja tõendid põhjendamatult

tähelepanuta. Maakohus pidas 10-aastase aegumistähtaja kohaldamist põhjendamatuks

mitte üksnes seetõttu, et kriminaalasjas tuvastati jõustunud lahenditega kuriteokoosseisu

puudumine, vaid eelkõige seetõttu, et hageja polnud esitanud 10-aastase aegumistähtaja

kohaldamist õigustavaid asjaolusid ja tõendeid. Hageja ei toonud esile ega tõendanud

selliseid asjaolusid, mis viitaks kostja I tahtlikule kohustuste rikkumisele. Hageja heidab

kostjale I ette hageja kontolt kostjale II alusetute maksete tegemist. Hageja ei ole

tõendanud, et tegemist oli alusetute maksetega. Puudub vaidlus, et maksete tegemise

ajal oli hageja ainuosanik Diapol Ltd, mille direktor oli kostja I ja ainuomanik oli OÜ

Acolades, mille ainuosanik oli kostja I. Olukorras, kus hageja ja OÜ Acolades kuulusid

ühte kontserni ning see kontsern kuulus kostjale I, ei saanud kostjal I olla endaga huvide

konflikti.

54. Maakohus jättis C ülekuulamise taotluse põhjendatult rahuldamata. Hageja soovis

kuulata C üle tõendamaks väidet, et C oli vaidlusaluste ülekannete tegemise ajal hageja

omanik ega olnud ülekannetest teadlik. Kuna C ei olnud hageja omanik, ei omanud asja

lahendamisel tähtsust, kas ta oli ülekannetest teadlik. Asja lahendamisel ei oma tähtsust

see, kas C oli enda arvates Diapol Granite OÜ omanik.

55. Maakohus ei hinnanud hageja üle kontrolli teostava isiku tuvastamisel ebaõigesti

tõendeid. Äriühingu ja juhatuse liikme vahelise õigussuhte ning äriühingu poolt

juhatuse liikme vastu esitatud nõude kontekstis tuleb pidada kontrollivateks isikuteks

nõukogu liikmeid või (kui nõukogu puudub) osanikke. Puudub vaidlus, et hagi aluseks

oleval perioodil oli hageja ainuosanik Diapol Ltd, mille ainuomanik oli OÜ Acolades,

mille ainuosanik oli kostja I. C-l ei olnud hagi aluseks oleval perioodil hagejaga mis

tahes seost, mis võimaldaks pidada C hageja juhatuse tegevust kontrollivaks isikuks.

Seega leidis maakohus õigesti, et hageja üle tegelikult kontrolli omavaks isikuks

vaidlusaluste ülekannete ajal oli kostja I.

56. Maakohus hindas poolte kirjavahetust ja jõudis põhjendatud järeldusele, et hageja ei ole

tõendanud kostjaga I mitu aastat kestnud läbirääkimiste pidamist, mis oleksid peatanud

nõude aegumise hageja väidetud ajal. Asjaolu, et kostja I kohtus hageja esindajaga, et

teda saada, mida temalt nõutakse, ei tõenda läbirääkimiste pidamist. Kostja I ei ole

kunagi avaldanud soovi nõudega mistahes osas nõustuda.

57. Vastuseks kostja I apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

58. Maakohus ei rikkunud menetlusõigusnorme, jättes tegemata vaheotsuse nõude

põhjendamatuse kohta. Nõude põhjendamatuse osas vaheotsuse tegemine on kohtu

2-18-8561

õigus, mitte kohustus ( RKTKo nr 3-2-1-55-12, p 12). Õiguse kasutamata jätmine ei ole

otsuse tühistamise aluseks.

59. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas peatas

aegumise kostja I suhtes nende nõuete osas, mis ei olnud tsiviilhagi esitamise ajaks juba

aegunud. Seejuures ei ole oluline, kas kostjat I kuulati kriminaalasjas üle

kahtlustatavana või tunnistajana. Kriminaalmenetluse esemeks oli kahtlus, et kostja I

võib olla omastanud hageja vara. Seega saab kostjat I pidada isikuks, kes

kuriteokahtluse tõesuse korral oleks käsitatav kuriteo toimepanijana.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

60. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

61. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

62. Maakohus jättis OÜ Acolades menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Kuna hageja apellatsioonkaebus

OÜ Acolades vastu jääb rahuldamata, jäävad ka OÜ Acolades ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

63. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Ringkonnakohus jätab nõude kostja X vastu rahuldamata 56% ulatuses. Seega

tuleb kostja X menetluskulud jätta hageja kanda 56% ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)