2-20-5596/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

14. märts 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-5596

Tsiviilasi

SIA StarLett hagi aktsiaselts Folger Art vastu võla ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

75 999 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: SIA StarLett (registrikood 40003009567, asukoht

Bikernieku iela 121P, LV-1021 Riga, Läti Vabariik),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja

advokaat

Gerli

Helene

Gritsenko

(Advokaadibüroo

Sorainen,

e-post:

carri.ginter@sorainen.com;

gerli.gritsenko@sorainen.ee)

Kostja: aktsiaselts Folger Art (registrikood 10526192,

asukoht Laki 26, 12915 Tallinn, e-post: folger@folger.ee),

lepinguline esindaja Marko Jaani (xxx)

Kohtuistung

26.08.2021

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter

Hageja lepinguline esindaja advokaat Gerli Helene

Gritsenko

Hageja seaduslik esindaja G. K.

Kostja seaduslik esindaja M. S.

Kostja lepinguline esindaja Marko Jaani

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta hageja SIA StarLett hagi kostja aktsiaselts Folger Art vastu võla ja viivise nõudes

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes

2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. SIA StarLett ja aktsiaselts Folger Art sõlmisid 10.04.2018 müügilepingu nr 05/2018, mille

kohaselt müüs hageja kostjale trükipressi Komori GL529+C S/N 2014, mille eest kostja

kohustus tasuma kolmes osas kokku 770 000 eurot. Kostja kohustus kolmanda osamakse

tasuma kolme tööpäeva jooksul alates asja paigaldamisest, dokumentide üleandmisest ning

Komori (trükipressi tootja) instruktori juhendamisel läbiviidava koolituse toimumisest,

mille lepingupooled allkirjastatud paigaldamissertifikaadiga kinnitavad. Hageja alustas

trükipressi paigaldamist 12.06.2018. Kostja ei olnud ette valmistanud trükipressile

vajalikku elektriühendust, oli trükipress 29.06.2018 tootmiseks peaaegu valmis. 02.07.2018

lõpetas hageja trükipressi paigaldamise, andis üle trükipressi dokumendid ning viis seejärel

läbi trükipressi operaatorite koolituse. 06.07.2018 oli trükipress tootmiseks valmis.

02.07.2018 kuni 06.07.2018 soovis hageja lisaks operaatorite koolitusele läbi viia ka

Komori instruktori koolituse, kuid kostja ei olnud selleks valmis. Komori instruktori

kirjelduse kohaselt ei olnud kostja taganud koolituseks vajalikke tingimusi. Esines

probleeme veevarustuse ja vajalike trükiplaatidega, mistõttu ei olnud sel hetkel võimalik

adekvaatselt hinnata trükipressi trükikvaliteeti. Koolitus viidi läbi 06.08.2018 kuni

10.08.2018 ning hageja ja kostja allkirjastasid koolituse vastuvõtmise akti. Trükipressi

tootja on kinnitanud, et trükipress oli koolituse ajal heas töökorras. 10.08.2018 olid täidetud

kõik tingimused kostja kolmanda osamakse tegemiseks: trükipress oli paigaldatud

(02.07.2018), dokumendid üle antud (02.07.2018) ja Komori instruktori koolitus läbi viidud

(10.08.2018).

2. 10.08.2018 andis hageja kostjale üle lepingus ette nähtud paigaldamissertifikaadi. Kostja

keeldus sertifikaadile alla kirjutamast ning nõudes lisatööde teostamist. Kostja käitumine

pani hageja keerulisse situatsiooni, kuna vastavalt kokkuleppele pidi kostja pärast

trükipressi paigaldamist hagejale üle andma vana trükipressi, mille hageja oli juba edasi

müünud. 17.08.2018 saatis hageja kostjale ka vastava selgitusega e-kirja, milles teatas

ühtlasi, et 21.08.2018 on hageja töötajad valmis vana trükipressi demonteerimiseks.

21.08.2018 tulidki hageja töötajad koos veoauto, konteineri ja tõstukiga vanale trükipressile

järele. 16.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles täpsustab selliste nn puudustega

seotud asjaolusid. PDC-SG kronsteini uuenduse näol on tegemist lisavarustusega, mis ei

sisaldu trükipressi tootja spetsifikatsioonides. Baldwini kütteseade väljavahetamine oli

kostja ebamõistlik nõue, kuna olemasolev kütteseade oli eelnevalt parandatud ja täielikult

töökorras. Komori teabedisplei tarnimise ja paigaldamise osas oli kostjaga eelnevalt kokku

lepitud, et see toimub hiljem. Hageja võib kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kolmanda

osamakse tasumist, selle kohustuse osas ei ole vaidlust, kostja on hageja vastavat nõuet

31.10.2019 tasaarvestuse avalduses tunnistanud. Lepingulised tingimused selleks olid

täidetud 10.08.2018.

3. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 16.08.2018. VÕS § 113 lg 1 alusel ja vastavalt

lepingule on hagejal õigus nõuda viivist määraga 0,1% päevas õigeaegselt tasumata

rahasummalt 38 500 eurot. 25.11.2019 esitas hageja kostjale hoiatuse võimaliku viivise

nõude kohta. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise suurus 23 446,50 eurot. Kui kohus

leiab, et tasumise tingimused olid täidetud mõnel muul kuupäeval kui 10.08.2018, siis palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudele kohalduv viivis määraga 0,1% päevas.

4. 21.08.2018 lisakokkuleppe sõlmiti hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, see on

vastuolus hageja varasemalt avaldatud seisukohtadega. Kostja pidas vajalikuks

kokkuleppes eraldi sätestada, et lepingupooled kinnitavad, et ükski kokkuleppe tingimus ei

kahjusta neid ebamõistlikult ning lepingupoolte õigused ja kohustused on nende enda

arvamuse kohaselt tasakaalus. Kokkulepe ei koostatud läbirääkimiste tulemustel ning

hagejal puudus igasugune võimalus kokkuleppe sisu oluliseks mõjutamiseks. Kostjale ei

tulene ühtegi kohustust isegi juhuks, kui hageja on kõrvaldanud kõik nn puudused, mis

lisakokkuleppes sätestatud on. Kostja keeldus vastasel juhul hagejale üle andmast kostja

vana trükipressi, mille hageja oli juba edasi müünud ning mille tarnimata jätmisega oleks

kaasnenud otsene varaline kahju ning mainekahju. Eksitav on lisakokkuleppe punktis 13

sisalduv kinnitus, justkui oleks hageja lisakokkuleppe ning selle alusel tekkivate õiguste ja

kohustuste kohta põhjalikku teavet saanud ning lisakokkuleppe sisust täielikult aru saanud.

Lisakokkulepe nii TsÜS § 86 lg 2 kui TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommetega vastuolus

ning TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.

5. Kui kohus leiab, et 21.08.2018 lisakokkulepe ei ole TsÜS § 86 lg 1 kohaselt tühine, siis on

alternatiivselt tühised lisakokkuleppes sätestatud teatud tüüptingimused VÕS § 35 lg 1

mõttes. Hageja tugineb VÕS §- le 42 lg1 ja 3, leiab, et 21.08.2018 lisakokkuleppe teatud

tingimused on eraldiseisvalt ja / või koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad ja seega

tühised. Lisakokkuleppe punktid 1, 10 ja 11 on eraldiseisvalt ja koosmõjus hagejat

ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg 3 punkt 2 ja VÕS § 42 lg 1 mõttes. Põhimõtteliselt

kinnitatakse nende punktidega hageja lepingurikkumine ja välistatakse samas kostja

lepingurikkumine. Seejuures ei ole lisakokkuleppes sätestatud kostja kohustusi juhuks, kui

lisakokkuleppe punktis 11 sätestatud nn puudused on kõrvaldatud. Selliselt välistatakse või

piiratakse ebaõiglaselt hageja võimalust kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid, sh

juhuks kui kostja ei täida kolmanda osamakse tasumise kohustust või viivitab sellega.

Seejuures pannakse hagejale õiguskaitsevahendite kasutamisel kohustus tõendada, et hageja

ei ole lepingut rikkunud, samas kui seaduse kohaselt lasub nimelt kostjal kohustus tõendada,

et hageja on lepingut rikkunud. Selliselt on antud lisakokkuleppe punktid ebamõistlikult

kahjustavad ka VÕS § 42 lg 3 punkt 11 mõttes.

6. Lisakokkuleppe punktid 4, 5, 6 ja 7 on eraldiseisvalt ja koosmõjus hagejat ebamõistlikult

kahjustavad VÕS § 42 lg 1 mõttes. Mainitud lisakokkuleppe punktidega muudeti lepingut

oluliselt hageja kahjuks (rikuti oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu). Lepingu punkt 4.5 kohaselt ei oleks kostja tohtinud trükipressi kasutada enne

paigaldamissertifikaadi allkirjastamist. Lepingu punkt 4.6 kohaselt oleks trükipressi ärilisel

eesmärgil kasutamisega loetud trükipress vastuvõetuks alates selle paigaldamisest. Selliselt

oleks kostjal koheselt tekkinud kohustus kolmanda osamakse tasumiseks ning alanud ka

lepingus sätestatud garantiitähtaeg. Samuti puudunuks kostjal alus leppetrahvi nõudmiseks.

Lisakokkuleppe punktidega 4, 5, 6 ja 7 kindlustas kostja olukorra, kus kostja võis trükipressi

kasutusele võtta ja selle pealt tulu teenima hakata, kuid samas ei kaasnenud sellega kostja

jaoks ühtegi mainitud lepingulist tagajärge, mis oleks olnud hageja huvides.

Lisakokkuleppe punktid 1, 7, 8 ja 11 on koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad VÕS

§ 42 lg 3 punkt 5 ja VÕS § 42 lg 1 mõttes. Mainitud lisakokkuleppe punktidega kinnitatakse

hageja lepingurikkumist ning kostja õigust nõuda hagejalt ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

mille suurus ajas seejuures märkimisväärselt kasvab. Lisakokkuleppe punktid 1, 4, 5, 6, 7,

8, 10 ja 11 tühised. Lisakokkuleppe punkt 13 on VÕS § 35 lg 5 alusel tühine, kuivõrd see

viitab sellele, justkui oleks hageja lisakokkuleppe sisust ning tagajärgedest selle

allkirjastamise ajal põhjalikult informeeritud olnud. Lisakokkuleppe punkt 14 on VÕS § 35

lg 5 alusel tühine. Lisakokkuleppe ülejäänud punktide 2, 3, 9, 12, 15 ja 16 tõlgendamisel ja

kohaldamisel tuleb arvestada lisakokkuleppe eelnevalt mainitud punktide tühisusega.

Kokkuvõtlikult on lisakokkuleppest kehtivad punktid, millega hageja on kinnitanud, et

kostja võib trükipressi alates lisakokkuleppe sõlmimisest tavapärasel moel kasutada ning et

sellisest kasutamisest ei teki trükipressile kahjustusi. Samuti jääb kehtima kostja õigus oma

lepingust tuleneva leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks hageja lepinguliste nõuetega (sama

õigus on sätestatud ka lepingus), mis ei tähenda seda, et hageja sellise leppetrahvi nõudega

nõustub.

7. Hagejale esitati leppetrahvi nõue summas 218 497 eurot, koos 08.11.2019 tehtud

parandustega.

Kostja

on

leppetrahvi

nõudes

tuginenud

21.08.2018

sõlmitud

lisakokkuleppele, mis kinnitavat hageja lepingurikkumist kui leppetrahvi nõude alust.

Hageja hinnangul on 21.08.2018 lisakokkuleppe või selle teatud tingimused tühised ning

ilma õiguslike tagajärgedeta. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Hageja on oma 25.11.2019

kirjas kostjale ning hagiavalduses selgitanud, et vaatamata kostjast tulenevatele takistustele

lõpetati trükipressi paigaldamine 02.07.2018 ning 10.08.2018 olid täidetud kõik

lepingulised tingimused. Lepingu punkt 3.3 kohaselt võttis kostja trükipressi vastu koos

selle juurde kuuluvate tarvikute ja dokumentiga, milles on toodud trükipressi tehniline

kirjeldus, kasutusjuhend, hooldusjuhend ja trükipressi garantiitingimused, mille on

kehtestanud tootja. Seega on trükipressi tootja hinnang antud juhul määrava tähtsusega ning

tootja on kinnitanud, et 10.08.2018 oli trükipress heas töökorras. Tootja on ka 12.11.2018

kinnitanud, et trükipressi trükikvaliteet vastab tootja spetsifikatsioonidele ning et

trükipressil ei ole ühtegi mehaanilist viga. Kostja kõiksugused etteheited trükipressi

trükikvaliteedi jm osas on seega irrelevantsed. Kostjale pakuti enne trükipressi ostmist

võimalust külastada Komori esindust Hollandis ning seal trükipressi ning selle omadustega

detailselt tutvuda. Lepingu punkt 4.6 sätestab, et juhul, kui alustatakse trükipressi ärilisel

eesmärgil kasutamist, loetakse, et trükipressi paigaldamis- ja käivitamistööd on lõpule

viidud ja kostja on need vastu võtnud trükipressi paigaldamisest alates, s.o alates

02.07.2018. Kostja on trükipressi oma majandustegevuses kasutanud hiljemalt alates

21.08.2018 ning seega trükipressi paigaldamis- ja käivitamistööd vastu võtnud alates

02.07.2018. Kostja 04.11.2019 leppetrahvi nõue on alusetu, kuna hageja ei ole lepingut

rikkunud. Kostja 04.11.2019 leppetrahvi nõue on alusetu ka seetõttu, et kostja on VÕS §

159 lg 2 kohaselt kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna kostja ei ole hagejale mõistliku

aja jooksul pärast lepingurikkumise avastamist teatanud, et ta leppetrahvi nõuab.

Käesoleval juhul teatas kostja hagejale leppetrahvi nõudmisest alles 31.10.2019, 59 s.o

rohkem kui aasta pärast 21.08.2018 lisakokkuleppe allkirjastamist või hageja 16.10.2018

saadetud e-kirja, milles hageja kostjale selgitas, et kõik hageja lepingulised kohustused on

täidetud või kostja 19.10.2018 e-kirja, milles kostja esitas muuhulgas etteheited trükipressi

trükikvaliteedi kohta. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 159 lg 2 eesmärk on „tõkestada

õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta

sellega võlgnikku lepingulises suhtes“. Selliselt „võimaldab seadus võlgnikul valmistuda

[leppetrahvi] maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks ning annab

võlgnikule selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes“. Antud juhul on lepingus

ettenähtud leppetrahv selgelt preventiivse ehk lepingu täitmisele sundiva (mitte

kompensatoorse) eesmärgiga ning ajas märkimisväärselt suurenev, mistõttu oli eriti oluline,

et leppetrahvi nõue oleks esitatud viivituseta. Kostja on vähemalt alates 21.08.2018

trükipressi oma majandustegevuses kasutanud ning hageja erinevad lisatööd on teostatud

garantiitöödena. Selliselt tekkis hagejal ka õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi ei nõuta.

8. Hageja palub kostjalt aktsiaselts Folger Art välja SIA StarLett kasuks 61 946,50 eurot, sh

põhinõudena 38 500 eurot ja hagi esitamise kuupäevaks kogunenud viivised summas 23

446,50 eurot ning viivised määraga 0,1% päevas põhinõude summalt 38 500 eurot alates

hagi esitamise kuupäevast kuni põhinõude täitmiseni. Mõista aktsiaseltsilt Folger Art välja

SIA StarLett kasuks SIA StarLett menetluskulud, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Jätta aktsiaseltsi Folger Art menetluskulud aktsiaseltsi

Folger Art kanda. Hageja avaldas nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

Kostja vastuväited

9. Kostja hagi ei tunnista. Vaidlus on selle üle, millal muutus viimane osamakse

sissenõutavaks, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt lepingus ja lisakokkuleppes sätestatud

leppetrahvi ning tasaarvestada oma leppetrahvi nõue hageja kolmanda osamakse tasumise

nõudega. Vaidlusküsimus on, kas hageja on täitnud omapoolsed lepingulised kohustused,

mis on eelduseks kolmanda osamakse tasumiseks, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks ehk

hageja nõue on muutunud sissenõutavaks kolmanda osamakse osas. Hageja põhinõude

sissenõutavaks muutumise eelduseks on paigaldamissertifikaadi ehk COI ehk üleandmis-

vastuvõtmisakti allkirjastamine hageja ja kostja poolt. Hageja ei ole kohtule tõendina

esitanud hageja ja kostja poolt allkirjastatud paigaldamissertifikaati. Hageja ei ole ka

tõendanud väiteid, et kõik lepingulised tingimused kolmanda osamakse tasumiseks olid

täidetud 10.08.2018 või alternatiivselt 16.10.2018.

10. 06.07.2018 oli trükimasin paigaldatud, kuid trükimasin ei olnud tootmiseks valmis.

Kontrollimata oli lepingu p 4.7 järgsed tööd, sh kas trükimasin vastab kokkulepitud

tingimustele ja töötab kokkulepitud kvaliteediga. Trükimasin oli paigaldatud mehaanikute

poolt, kuid kontrollimata. Lepingu punkti 4.5. kohaselt paigaldamissertifikaadi

allkirjastamiseni puudus kostjal õigus asja kasutada või seda muul viisil hallata, välja

arvatud juhul, kui eeltoodu toimub hageja volitatud tehnikute juuresolekul või hagejaga

sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Läbi viimata oli nii Starletti kui ka Komori instruktori

koolitus. Asjaolu, et trükikvaliteeti ei olnud võimalik perioodil 02.07-06.07.2018 hinnata,

kinnitab L. J., Komori hooldustegevuste juht, 18.11.2019 e-kirjas hagejale.

11. Lepingu punkti 3.5. kohaselt ostja vastutab selle eest, et tegevuskoht ja vastavad

kommunikatsiooniühendused oleksid kooskõlas tootja ja müüja juhistega. 18.11.2019 e-

kirjas L. J. selgitas, et uues trükiruumis oli igasugu asju, mis ei olnud õiges seisundis või

valmis. Kohaliku veevarustuse kvaliteedi ning plaatide ja teiste materjalide tarnega oli

probleeme. Õige ei ole, et kostja tegevuse tõttu ei olnud võimalik 02.07.2018 kuni

06.07.2020 viia läbi Komori koolitust. Raporti nr 0397 tehtud tööde nimistus on kirjeldatud,

et veevarustuse ühendused on tehtud. Hageja soovis viia läbi koolitust trükiplaadi

valmistamise masina Screen ja trükimasin Komori osas. 04.07.2018 trükiplaadimasina

Screen RIP, mis on trükiplaadimasina Screen tarkvara, ei saanud ühendust trükimasinaga

Komori. 06.07.2018 Komori instruktor lahkus, sest hageja ei olnud Komori trükimasinat

ega Screeni trükiplaadi valmistamise masinat korralikult ettevalmistanud. Kostja oma

05.07.2018 kirjale vastust ei saanud, ning saatis 06.07.2018 hagejale uue e-kirja, et Komori

koolitus pole võimalik, kuna hageja insenerid ei tea, kuidas kasutada Screeni tarkvara

Equios. 09.07.2018 e-kirjas kostja pöördus hagejapoole veelkordselt, et 05.07.2018 ja

06.07.2018 saadetud kirjades on teatatud, et koolitused Screen (Equiosi töövoog) ja Komori

on läbikukkunud. Ülaltoodust nähtub, et perioodil 2-6.06.2018 ei olnud võimalik koolitust

läbi viia hagejast tulenevatel põhjustel, sest ta ei olnud trükimasinat ega trükiplaadi

valmistamise masinat koolituse jaoks ettevalmistanud.

12. Hageja on enne nn lisakokkuleppe sõlmimist ise tunnistanud, et ta ei ole müüja

lepingujärgseid kohustusi täitnud ehk lepingu eset üle andnud lepingu kohaselt. Hageja on

vastavas e-kirjas kinnitanud, et ta lahendab tehnilised probleemid Baldwini, Technotransi

ja PDC-SG-ga ehk nn lisakokkuleppes on fikseeritud peaaegu samased puudused, mis

sisaldavad nn lisakokkuleppe punktis 11. Tõendamata on hageja väide, et 13.08.2018 kuni

21.08.2018 ehk enne nn lisakokkuleppe sõlmimist oleks hageja tehnilised probleemid

lahendatud ning täitnud eeldused COI allkirjastamiseks. Leppetrahvi tasumise kohustuses

on pooled leppinud kokku ostu-müügilepingu lisa 1 punktis 1. Leppetrahvi kokkulepe ei

olnud uus kokkulepe, millega oleks hagejat kuidagi kahjustatud. Pooled fikseerisid, et

20.08.2018 seisuga kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi summas 14 630 eurot ning

vastava võib kostja tasaarvestada hageja kolmanda osamaksega. Võrreldes esialgse

lepinguga ei ole lisakokkulepe hagejat kahjustav ka põhjusel, et punktis 10 lepiti kokku, et

kostja ei ole selle sõlmimise hetkel viivituses hageja ees. Fikseeriti tekkinud olukord, et

hagejast tulenevalt kostja ei saa kasutada uut trükimasinat Komori, kuid kostjal on vajalik

teha trükitöid klientidele, seega ei saa ta anda hagejale üle vana trükimasinat Komori, enne

kui uus trükimasin Komori on üleantud vastavalt sõlmitud lepingule. Lisakokkuleppe

punktide 4. ja 5. kohaselt müüja ja ostja lepivad kokku, et ostja võib asja nr 1 hakata

kasutama alates 21.08.2018 oma kutse- ja majandustegevuses ning seda ei loeta

lepingujärgseks tööde ja vara vastuvõtmiseks ning üleandmiseks. Lisa 1 lepingu nr 05/2018

juurde punkti 4.5. kohaselt paigaldamissertifikaadi allkirjastamiseni puudus ostjal õigus

asja kasutada või seda muul viisil hallata, välja arvatud juhul, kui eeltoodu toimub müüja

volitatud tehnikute juuresolekul või müüjaga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Sama

lepingu punkti 4.6. järgselt lepingu punktides 4.4. ja 4.5. sätestatu järgimata jätmisel ning

juhul, kui alustatakse asja ärilisel eesmärgil kasutamist, loetakse asja paigaldamist- ja

käivitamistööd on lõpuleviidud ja ostja on need vastu võtnud asja paigaldamisest alates.

Hageja andis 13.08.2018 ekirjas kostjale õiguse kasutada trükimasinat oma ärilisel

eesmärgil tingimustel, et vastavat kasutamist ei loeta asja paigaldamis- ja käivitamistööde

lõpuleviimiseks ehk COI akti allkirjastamiseks. Ilma PDC-SG seadmeta ei ole võimalik

trükimasinat kasutada täielikus funktsionaalsuses ja tingimustel, milles sooviti seda kostja

poolt hakata kasutama lepingu sõlmimisel. Fotospektomeeteri (PDC-SG) puuduse

olemasolu on pooled fikseerinud juba 13.08.2018 Ka trükise kvaliteedist ja paberi söötjast

tulenev probleem oli juba enne 16.10.2018 hageja e-kirja fikseeritud kostja ja hageja vahel.

07.09.2018 teenuste raporti nr 00035 kohaselt külastuse põhjuseks on, et DSD läheb liiga

sageli tööle (MECH), ei ole võimalik õhukest paberit kasutada ja kliendi märkuste kohaselt

probleem on trükkimisega 150 g/m2 paberile. Kostja oli probleemidest hagejat teavitanud

enne 16.10.2018, kui hageja esitas kostjale allkirjastamiseks COI.

13. Ostu-müügilepingu nr 05/2018 maksetingimuste punkti 3 kohaselt viimane makse asja eest

summas 38 500,00 eurot koos käibemaksuga (0%) tuleb ostjal müüja pangakontole tasuda

3 (kolme) tööpäeva jooksul alates asja paigaldamisest, dokumentide üleandmisest ning

Komori instruktori juhendamisel läbiviidava koolituse toimumisest, mille lepingupooled

allkirjastatud paigaldamissertifikaadiga kinnitavad. Lepingu lisa nr 1 üldtingimuste punktis

1. toodud maksetähtaeg asja omand müüjalt ostjale üle eeldusel, et lepingupooled on

paigaldamissertifikaadi allkirjastanud. Lepingu üldtingimuste punkti 3.1. kohaselt

paigaldamissertifikaadi lepingus sätestatud viisil allkirjastamiseni on ostjal õigus asja

kasutada ja hallata, kuid asja omandiõigus jääb müüjale maksetingimuste täitmiseni.

Vastavalt üldtingimuste punktile 4.4. juhul, kui ostja keeldub paigaldamissertifikaadi

allkirjastamisest, peab ostja kolme tööpäeva jooksul alates sertifikaadi kättesaamisest

esitama kirjaliku kaebuse, milles on toodud sertifikaadi allkirjastamisest keeldumise

põhjused. Üldtingimuste punkti 4.5. kohaselt paigaldamissertifikaadi allkirjastamiseni

puudub ostjal õigus asja kasutada või seda muul viisil hallata, välja arvatud juhul, kui

eeltoodu toimub müüja volitatud tehnikute juuresolekul või müüjaga sõlmitud kirjaliku

kokkuleppe alusel. Tulenevalt üldtingimuste punktist 4.8. lepingus sätestatud

garantiitähtaeg algab paigaldamissertifikaadi allkirjastamise kuupäevast. Üldtingimuste p-i

5.1. kohaselt müüja tagab asja kvaliteedi garantiitähtaja kestel 24 kuu jooksul alates

paigaldamissertifikaadi allkirjastamisest. Tingimustest nähtub, et paigaldamissertifikaadi

allkirjastamine on määrava tähtsusega ning mõjutab poolte õigusi ja kohustusi, sh

omandiõiguse ülemineku aega ning garantiiperioodi algust. Seega on hageja väide nagu

paigaldamissertifikaadil oleks üksnes kinnitav efekt ebaõige ja eksitav.

14. Hageja ei olnud oma lepingujärgseid kohustusi täitnud 16.10.2018 ega varasema seisuga.

Kostja sai pidevate seisakutega trükimasinat kasutada, kuid toodangu kvaliteet ei vastanud

lepingus sätestatud trükimasinale ettenähtud tingimustele. Trükimasin ei võimaldanud

kvaliteetset pilti trükkida, kostja pidi osadest töödest loobuma ja osa töid sisse ostma.

22.11.2018 Grafitek OÜ kui asjatundja akti kohaselt Grafitek OÜ kontrollis 19. ja 20.

11.2018 KOMORI 529+C ofsettrükimasina trükikvaliteeti kostja juures. 23.10.2018

teenuste raporti nr 04277 kohaselt oli külastuse põhjus 5.sektsiooni haaraja hoidiku

vahetamine. Raportis on märkused, et on väike kahjustus trükisilindri pinnal, kahjustatud

on haarapadja tugiäär (haaraja patjade vaheline) ja haaraja padja tõstuk. 30.11.2018 teenuste

raporti nr 04356 kohaselt on külastuse põhjus valtside reguleerimine. Kliendi märkuste

kohaselt trükisel on horisontaalsed ja vertikaalsed triibud. 01.03.2019 teenuste raporti nr

04582 kohaselt on külastuse põhjus valtside vahetamine. Kliendi märkuste kohaselt trüki

kvaliteet varjutuse vastaste valtsidega on halb. Peale vahetamist otsevaltsidega on korras.

Kolmandas sektsioonis on probleemid niisutuse kontsentraadiga, 09.04.2019 teenuste

raporti nr 04768 kohaselt on külastuse põhjus valtside vahetamine, kontrollimist vajasid

2/4/5 sektsiooni „varjutamise vastased (OSC)“ valtsid, 1. sektsioonist eemaldatud valtsid,

millistel on loks. 29.04.2019 teenuste raporti nr 04795 kohaselt on külastuse põhjus õlileke

3.sektsiooni all, kliendi märkuste kohaselt oli avatud kapp montaaži viga. 13.05.2019

teenuste raporti nr 04773 kohaselt on külastuse põhjus ABC valtside vahetamine 1C

sektsioonis, uued OSC valtsid põhjustasid triibutamise. Peale otsevaltside tagasi

paigaldamist, on 70% trükipinnast parem. 16.07.2019 teenuste raporti nr 05030 kohaselt on

külastuse põhjus õli trükimasina all, kahtlane sekstioon on sektsioon nr 3.

15. Hagejal puudub õigus nõuda viivist alates 16.10.2018, selleks hetkeks ei olnud trükimasin

üleantud lepingu kohaselt, tegeleti trükimasina korda tegemisega. Hagejal puudub üldse

viivisenõude õigus, kostja ei ole olnud oma kohustuste täitmisega viivituses ning on

tasunõude tasaarvestanud leppetrahvinõudega. Kostja esitab alternatiivsed vastuväited

hageja viivisenõudele juhuks, kui kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub siiski

rahuldamisele. Lepingu üldtingimuste punktis 1 on seoses leppetrahviga välja toodud, et

viivise arvestamine algab hetkest, mil lepingus sätestatud makse- või üleandmise tähtaja

täitmisega on viivitatud enam kui kümme (10) tööpäeva, välja arvatud hooldus- ja

remonditööde puhul, st kumbki lepingupool ei või eeldada viivise maksmist esimese 10

(kümne) viivituses oldud tööpäeva jooksul. Kui lähtuda hageja seisukohast, et kostja pidi

kolmanda osamakse tasuma kolme tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 15.08.2018, ei saa hageja

arvestada viivist alates 16.08.201, sest see on vastuolus eeltoodud lepingujärgse viivise

arvestuse tingimusega.

16. Hageja on väitnud, et ta kirjutas lisakokkuleppele alla üksnes kostjale teadaoleva

erakorralise vajaduse tõttu ehk sundolukorras, sest kostja keeldus hagejale üle andmast vana

trükipressi, mille hageja oli juba edasi müünud. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja alles

pärast uue trükimasina COI allkirjastamist, hagejale üle andma vana trükimasina. Uus

trükimasin pidi asendama vana trükimasina, mistõttu ei saanud kostja vana trükimasinat

hagejale üle anda enne, kui uus trükimasin on kasutatav lepingus kokkulepitud tingimustel.

Uue trükimasina osas olid hagejapoolsed kohustused täitmata, kostjal puudus kohustus anda

üle vana trükimasinat. Kostja teavitas 13.08.2018, et inseneridel ei lubata vana masina

demonteerimist enne, kui uus masin töötab. Hagejal oli kohustus lepingu ese paigaldada 25

tööpäeva jooksul alates asja kohaletoimetamisest. Kostja ei nõustu hagejaga, et 21.08.2018

lisakokkuleppe puhul oleks tegemist tüüptingimusega. Väär on, et lisakokkulepe väljendas

vaid kostja tahet, see oli kooskõlas ka hageja varasemate väljendustega. Kui kohus leiab, et

21.08.2018 lisakokkulepe sisaldab tüüptingimusi, siis kostja on seisukohal, et hageja poolt

väljatoodud tingimused ei ole eraldiseisvalt ja/või koosmõjus hagejat ebamõistlikult

kahjustavad.

17. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et ei ole sätestatud kostja kohustusi juhuks, kui

lisakokkuleppe punktis 11. sätestatud nn puudused on kõrvaldatud, siis välistatakse või

piiratakse ebaõiglaselt hageja võimalust kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Kui

lepingu ese on üle antud hageja poolt kostjale lepingu kohaselt, siis kostja võimalik

kohustus tasuda kolmas osamakse on reguleeritud vastavalt nn põhilepingus sätestatud

korrale. Lisakokkuleppega ei ole pandud hagejale kohustust õiguskaitsevahendite

kasutamisel kohustust tõendada, et hageja ei ole lepingut rikkunud. Hageja väide, et

punktidega 4., 5., 6. ja 7. muudeti lepingu vastavaid punkte oluliselt hageja kahjuks, rikuti

oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu, on mõistetamatu.

18. Punktide 4. ja 5. kohaselt müüja ja ostja lepivad kokku, et ostja võib asja nr 1 hakata

kasutama alates 21.08.2018 kutse- ja majandustegevuses ning seda ei loeta lepingujärgseks

tööde ja vara vastuvõtmiseks ning üleandmiseks (13.08.2019 e-kiri) Punkti 6. kohaselt

hakkab garantii kehtima COI allkirjastamisest sõltumata sellest, et ostja on asja nr 1 võtnud

kastutusele varasemalt ning punkti 7. järgselt asja nr 1 kasutusele võtmine ei lõpeta ostja

õigust nõuda lepingus sätestatud leppetrahvi. Lisa 1 lepingu nr 05/2018 juurde punkti 4.5.

kohaselt paigaldamissertifikaadi allkirjastamiseni puudub ostjal õigus asja kasutada või

seda muul viisil hallata, välja arvatud juhul, kui eeltoodu toimub müüja volitatud tehnikute

juuresolekul või müüjaga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Sama lepingu p-i 4.6.

järgselt lepingu punktides 4.4. ja 4.5. sätestatu järgimata jätmisel ning juhul, kui alustatakse

asja ärilisel eesmärgil kasutamist, loetakse asja paigaldamist- ja käivitamistööd on

lõpuleviidud ja ostja on need vastu võtnud asja paigaldamisest alates. Punkti 6 sisu ei

muutnud samuti esialgse lepingu punkti 4.8. sisu, mille kohaselt garantiitähtaeg algab

paigaldamissertifikaadi (COI) allkirjastamise kuupäevast. Lisakokkuleppe punktides 4., 5.

ja 6. reguleeriti olukorda lepingu punktidest 4.5. ja 4.6. ja 13.08.2018 hageja e-kirjast

tulenevast ettepanekust ning sellega ei saanud hagejat kahjustada.

19. Kostja leppetrahvi nõude õigus reguleeritud esialgses lepingus ning lisakokkuleppe punktis

7, kostjale ei antud täiendavat õigust nõuda leppetrahvi. Samuti kostja leiab, et leppetrahv

ei ole ebamõistlikult suur ning leppetrahvi suurus on võrdne hageja viivisemääraga, mida

tal on õigus rakendada kostja kohustuste rikkumise korral, mida hageja on ka rakendanud

viivise väljamõistmise taotlemisel. Lisakokkuleppe punkt 13 ei saa olla tühine kuna hageja

oli lisakokkuleppe sisust ning tagajärgedest selle allakirjutamise ajal põhjalikult

informeeritud olnud, see tugines ka hageja varasemalt esitatud seisukohtadel. Lepinguga nr

05/2018 pooled sõlmisid 21.08.2018 lisa nr 6 võttes arvesse, et lepingust tulenevad

kohustused ei ole müüjal lepingujärgselt täidetud. Lisa nr 6 punkti 1. kohaselt pooled

kinnitavad, et lepingu eset nr 1 ei ole müüja poolt kokkuleppe sõlmimise hetkel ostjale üle

antud lepingu kohaselt. Vastavalt punktile 7. ei lõpeta nimetatud kokkuleppe sõlmimine

ostja õigust nõuda müüjalt lepingus kokkulepitud leppetrahvi seoses lepingujärgsete

kohustuste mittetäitmisega. Tulenevalt p-st 8. ostjal on õigus nõuda müüjalt asja nr 1

üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi 20. 08. 2018 seisuga summas 14 630.- eurot.

Punkti 9. kohaselt lepingupooled leppisid kokku, et ostja võib lepingu alusel tekkinud

leppetrahvi tasaarvestada müüja nõudega ostja vastu seoses lepingu kolmanda osamaksega.

Leppetrahvi kokkuleppe tingimused, sh leppetrahvi määr on kehtestatud lepingu nr 05/2018

lisaks nr 1 olevate lepingu üldtingimuste p-s 1 (Penalty). Nimetatud tingimuste kohaselt on

ostjal õigus nõuda leppetrahvi iga viivitatud päeva eest määraga 0,1% ostja poolt müüjale

tasutud summast. Kostja lähtus leppetrahvi nõude arvestamisel, et kostja poolt on hagejale

tähtaegselt tasutud lepingu nr 05/2018 järgsed kaks osamakset kokku summas 731 500.-

eurot ja COI allkirjastamise esialgne kuupäev pidi olema 31.07.2018 ning kostja poolt

allkirjastati lepingu eseme nr 1 osas COI akt 31.07.2019, seoses lepinguga nr 05/2018.

Kostja nõue oli sissenõutavaks muutunud, sest hageja ei olnud täitnud oma kohustusi

lepingu kohaselt kuni 31.07.2019.

20. Seega seoses lepingu nr 05/2018 rikkumisega hageja poolt kostjal oli õigus nõuda hagejalt

leppetrahvi seisuga 31.07.2019.a summas 266 997.- eurot. Kostja tasaarvestas enda

leppetrahvi nõude summas 266 997.- eurot hageja vastu hageja nõuetega, vastavalt

lepingule nr 03/2018 summas 10 000.- eurot ning vastavale lepingule nr 05/2018 summas

38 500.- eurot, summas 48 500.- eurot kostja vastu. Tasaarvestuse tulemusel lõppesid

hageja nõuded kostja vastu 48 500.- euro ulatuses. Kostja tugines 31.10.2019 esitatud

tasaarvestuse avalduses lepingule nr 05/2018 ja selle lisas nr 1 tingimustele. 31.10.2019

kostja dokumendist nähtub, milliseid nõudeid tasaarveldati. Tasaarvestuse avaldusest ei pea

tulenema tasaarvestatavate nõuete suurus ja alused, tuvastatav peab olema tasaarvestusel

osalevate nõuete määratlus. Tootja 12.11.2018 kinnitus, et trükikvaliteet vastab tootja

spetsifikatsioonidele ning trükipressil ei ole ühtegi mehaanilist viga ei kinnita probleemide

puudumist. Ühe tootja hinnang trükikvaliteedi osas ei saa tõendada hageja lepingujärgsete

kohustuste täitmist, kinnitus on vastuolus kirjalike tõenditega. Kostja on kaotanud

leppetrahvi nõude esitamise õigust mõistliku aja minetamise tõttu, et kostja on hagejat

hiljemalt 21.08.2018 teavitanud, et ta nõuab hagejalt leppetrahvi hagejapoolsete

lepingukohustuste rikkumise tõttu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kohtu põhjendused

21. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, tunnistajate ütlustega ning

hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud

ning tuleb jätta rahuldamata.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid

esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus

tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Harju Maakohus

võttis hagi menetlusse 21.04.2020 määrusega ja kostja esitas 18.05.2020 kirjaliku vastuse,

mida hilisemalt on täiendanud.

23. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p

3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise

avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt

olema tõesed.

24. Asjaolud, mille üle puudub vaidlus ja millest maakohus saab lähtuda, on:

• 10.04.2018 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 05/2018 uue trükipressi Komori

GL529+C S/N 2014 ostmiseks

• kostja kohustus tasuma hagejale kolme osamaksega kokku 770 000 eurot

• kostjal on hagejale tasumata kolmas osamakse summas 38 500 eurot

• pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav ostu-müügilepingu suhtena

• hageja alustas trükipressi paigaldamist 12.06.2018

• trükipress oli paigaldatud 06.07.2018

• pooled sõlmisid 21.08.2018 lisakokkuleppe

• kostja esitas tasaarvestusavalduse 31.10.2019

• kostja allkirjastas üleandmise – vastuvõtmise akti COI 31.10.2019

• lepingu lahutamatuks lisaks on üldtingimused

25. Müügilepingu sisuks VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müüja kohustus anda ostjale üle

olemasolev asi, millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu.

Ostjale üleantav asi peab VÕS § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi,

ei vasta ta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1). Kohus juhindub antud asjas

lahendamisel VÕS § 76 lõikest 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule

või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud

täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS §

100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lisaks näeb VÕS § 77 lg 1, et

võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise

kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse

täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et

kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet

vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. VÕS § 218

lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 sätestab, et müüja vastutab ka asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis

müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Eeltoodud sätetest tuleneb, et müüja vastutus ei

sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud eseme puudustest teadlik.

26. Pooltevahelisest ostu-müügilepingust nr 05/2018 ilmneb, et lepingu esemeks oli:

• Asi nr 1 ehk uus trükipress Komori GL529

• Ühenädalane koolitus Komori inspektori ja ühenädalalane Starleti inspektori

juhendamisel

• Spetsifikatsioon

• Asja tehnilist kirjeldust sisalduvad dokumendid, kasutusjuhend, hooldusjuhend,

garantiitingimused

• Paigaldamis- ja seadistamistööd ja seadme edasise kasutamise ettevalmistamine

• Kasutatud asi nr 2 ehk vana trükipress Komori LS529M

27. Kohtu korraldaval istungil 16.03.2021 selgitas kohus välja, et leping sõlmiti koos

trükipressi paigalduse, seadistuse ja vastava koolitusega seadme kasutamiseks. Nimetatut

kajastab ka lepingus selle objektina kirjeldatu. Lepingu nr 05/2018 lisaks on 21.08.2018

sõlmitud lisa 6, mis hageja väitel on erinevatel alternatiivsetel asjaoludel tühine. Kostja

väitel pooled sõlmisid 21.08.2018 lisa nr 6 võttes arvesse, et lepingust tulenevad kohustused

ei ole müüjal lepingujärgselt täidetud. See on ka põhiline vaidlusküsimus käesolevas

vaidluses, millise õigusliku tähendusega on lisakokkulepe ning kas hageja nõude saab

lugeda täidetuks tasaarvestuseavaldusega. Asjaolu, et lisakokkulepe on seotud ostu-

müügilepinguga, tuleneb punktist 1, kus pooled kinnitavad, et lisa 6 sõlmimise päevaks

21.08.2018 ei ole uut seadet lepingus sätestatud viisil üle antud. Pooled on tingimustes

kokku leppinud, et trükipressi garantii kehtib paigaldamissertifikaadi allkirjastamisest,

sõltumata masina kasutamisest. Kohtu hinnangul ei ole lisakokkulepe on (erinevatel alustel)

tühine. VÕS § lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea

usu põhimõttest lähtuvalt.

28. Asjaolu, et kostjal on tasumata viimane hagetav osamakse suurusega 38 500 eurot, ei ole

vaidluse all. Kostja leiab, et tal on müügieseme puuduste tõttu õigus nõuda lepingus

sätestatud leppetrahvi ja tasaarvestada oma nõue hageja kolmanda osamakse tasumise

nõudega. Hageja leiab vastupidiselt, et trükipressil ei esinenud kostja viidatud puudusi, mis

annaksid kostjale õiguse nõuda leppetrahvi ning õigustaksid seeläbi kolmanda osamakse

mittetasumist. Hagejal leiab ka, et isegi juhul, kui kostjal oli õigus leppetrahvi nõuda, esitas

kostja leppetrahvi nõude liiga hilja. Hageja leiab, et makse tähtpäev on saabunud VÕS §

108 lg 1 järgi, sest kostja kohustus kolmanda osamakse tasuma kolme tööpäeva jooksul

alates asja paigaldamisest, müügieseme dokumentide üleandmisest ning Komori instruktori

juhendamisel läbiviidava koolituse toimumisest, mille lepingupooled allkirjastatud

paigaldamissertifikaadiga kinnitavad. Hageja leiab, et 10.08.2018 olid täidetud kõik

tingimused kostja kolmanda osamakse tegemiseks: trükipress oli paigaldatud 02.07.2018,

dokumendid üle antud 02.07.2018 ja Komori instruktori koolitus oli läbi viidud 10.08.2018.

29. Pooled sõlmisid vaidlusaluse lisakokkuleppe 21.08.2018 ehk pärast eelnimetatud

tähtaegasid. Hageja leiab, et kostja sundis teda enne vana trükipressi demonteerimist alla

kirjutama lepingu lisale. Hageja leiab, et kokkuleppe sisu on ühepoolne ja sisaldab kinnitusi,

et hageja on lepingut rikkunud (punktid 1 ja 11), et hageja on kohustatud maksma kostjale

viivist (punkt 8) ning et hagejal ei ole asjakohaseid pretensioone kostjale (punkt 10). Samuti

on märgitud, kostja võib küll trükipressi oma majandustegevuses kasutusele võtta, kuid seda

ei loeta trükipressi vastuvõtmiseks (punktid 4 ja 5). Kokkuvõtvalt leiab hageja, et lepingu

vastavaid punkte muudeti hageja kahjuks ja lisakokkulepe on nii TsÜS § 86 lg 2 kui TsÜS

§ 86 lg 1 kohaselt heade kommetega vastuolus ning TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS §

84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

30. Kohus ei nõustu sellega, et hageja ja kostja õiguste ning kohustuste hindamisel tuleb lähtuda

üksnes lepingust ning seadusest ning lisakokkuleppe tingimused tuleb arvestamata jätta.

Hageja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust tuvastada tehingu tühisust, need ei ole

vastuolus heade kommetega. Kohtu hinnangul on pooled objektiivsetel asjaoludel

täpsustanud oma lepingulises suhtes õigusi ja kohustusi, põhjusel, et hagejal oli vajalik vana

trükipress demonteerida, kuid kostjal puudus võimalus uue trükipressiga kvaliteetset

prinditööd teha, ehk masin on küll paigaldatud aga seadistamata puuduste tõttu. Seega ei

saa järeldada sundolukorda ega lepinguliste kohustuste ühepoolsust, sest hagejal oli teada

kohustus tagada printeri töökvaliteet.

31. Alternatiivselt on hageja esile toonud, et kui 21.08.2018 lisakokkulepe ei ole TsÜS § 86 lg

1 kohaselt tühine, siis on tühised lisakokkuleppes sätestatud teatud tüüptingimused. VÕS §

35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimusteks tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Riigikohus

on kinnitanud, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks „ilma läbirääkimisteta

varem välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse,

võimeline mõjutama“. Hageja leiab, kirjeldatud asjaoludel ei olnud lisakokkuleppe

tingimused poolte vahel läbi räägitud ning hagejal ei olnud sundolukorras võimalik

mõjutada tingimuste sisu. Seega on lisakokkuleppe tingimuste näol tegemist

tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes.

32. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 sätestab

seejuures mitteammendava nimekirja ebamõistlikult kahjustavatest ja seega eelduslikult

tühistest tüüptingimustest. 21.08.2018 lisakokkuleppe teatud tingimused on eraldiseisvalt

ja / või koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised. Lisakokkuleppe

punktid 1, 10 ja 11 on eraldiseisvalt ja koosmõjus hagejat ebamõistlikult kahjustavad VÕS

§ 42 lg 3 punkt 2 ja VÕS § 42 lg 1 mõttes. Põhimõtteliselt kinnitatakse nende punktidega

hageja lepingurikkumine ja välistatakse samas kostja lepingurikkumine. Seejuures ei ole

lisakokkuleppes sätestatud kostja kohustusi juhuks, kui lisakokkuleppe punktis 11

sätestatud nn puudused on kõrvaldatud. Selliselt välistatakse või piiratakse ebaõiglaselt

hageja võimalust kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid, sh juhuks kui kostja ei täida

kolmanda osamakse tasumise kohustust või viivitab sellega. Seejuures pannakse hagejale

õiguskaitsevahendite kasutamisel kohustus tõendada, et hageja ei ole lepingut rikkunud,

samas kui seaduse kohaselt lasub nimelt kostjal kohustus tõendada, et hageja on lepingut

rikkunud. Selliselt on antud lisakokkuleppe punktid ebamõistlikult kahjustavad ka VÕS §

42 lg 3 punkt 11 mõttes.

33. Lisakokkuleppe punktid 4, 5, 6 ja 7 on eraldiseisvalt ja koosmõjus hagejat ebamõistlikult

kahjustavad VÕS § 42 lg 1 mõttes. Mainitud lisakokkuleppe punktidega muudeti lepingut

oluliselt hageja kahjuks (rikuti oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu). Lepingu punkt 4.5 kohaselt ei oleks kostja tohtinud trükipressi kasutada enne

paigaldamissertifikaadi allkirjastamist. Kokkuvõtlikult on lisakokkuleppest kehtivad

punktid, millega hageja on kinnitanud, et kostja võib trükipressi alates lisakokkuleppe

sõlmimisest tavapärasel moel kasutada ning et sellisest kasutamisest ei teki trükipressile

kahjustusi. Samuti jääb kehtima kostja õigus oma lepingust tuleneva leppetrahvi nõude

tasaarvestamiseks hageja lepinguliste nõuetega (sama õigus on sätestatud ka lepingus), mis

ei tähenda seda, et hageja sellise leppetrahvi nõudega nõustub.

34. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tüüptingimustega viidatud sätete mõttes. VÕS § 29 lg 3

järgi poolte tahte hindamiseks tuleb arvestada, et kui üks lepingupool mõistis

lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda

tähendust teadis või pidi teadma siis tõlgnedatakse lepingu tingimust selliselt nagu esimene

pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha tõlgendatakse

lepingut nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi

mõistma.

35. Vaidlusaluse lisakokkuleppe puhul ei ole tegemist eraldiseisva lepinguga, mis muutis

kehtetuks/asendas algse lepingu, vaid tegemist on ilmselgelt lisaga 10.04.2018 poolte vahel

sõlmitud müügilepingule nr 05/2018. Lisakokkulepe ei ole tühine ega vastuolus heade

kommetega ega sisalda tüüptingimusi. Hageja kohustus oli viia uus trükipress töökorda,

asjas kohtu ette toodud tõenditega ei olnud seda kohustust täidetud lisakokkuleppe

sõlmimise ajaks ning jätkus pärast selle sõlmimist. Lisakokkuleppega ei võeta ära hagejalt

võimalust kasutada müüjana seaduslikke õiguskaitsevahendeid, ka käesoleva hagi

esitamisega on ta seda ju teinud. Käesolevalt ei nõustu kohus hagejaga, et lisakokkulepe oli

vastuolus heade kommetega või tüüptingimustega. Pooled tegutsesid mõlemad ärilistel

eesmärkidel, kostja soovis uue trükipressiga kvaliteetset tööd teha ja hageja üle anda juba

müüdud vana trükipressi. Ostu-müügilepingust nähtuvalt oli vana trükipressi ost seotud uue

trükipressi müügiga. Seega pidi hageja õiguspärane ootus olema suunatud sellele asjaolule,

et uus trükipress oleks töökorras ja vastavalt seadistatud, et kostja saab üle anda vana

trükipressi. Ebamõistlik on eeldada, miks pidanuks kostja oma äritegevuse peatama ajaks,

kuni uus trükipress töökorras on, tagamata õiguslikke vahendeid selleks puhuks, et hageja

täidaks oma kohustused. Seega ei ole hageja hagis kirjeldatu, et teda sunniti

lisakokkuleppele alla kirjutama, kohane ega tõendatud. Tunnistaja T. T. sõnul lisa 6

kokkulepe allkirjastamisele eelnes arutelu ja hageja esindajad tutvusid projektiga oma

kontoris, hiljem tehti tähtaegade ja sõnastuse osas muudatusi. Seda kinnitust ei ole hageja

ümberlükanud.

36. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vana trükipressi demonteerimisele 21.08.2018 pidi eelnema

uue trükipressi töökorras olek, ning see asjaolu ei saanud olla hagejale üllatav. Hageja väide,

et teda sunniti alla kirjutama lisakokkuleppele, ei ole õige ka seetõttu, et lepingulised

kohustused ei piirdunud vaid trükipressi paigaldamisega. Paigaldus- ja proovitöid kajastab

ka ostu- müügi leping. Asjaolu, et uue trükipressil olid puudused, mis on seotud kas

seadistamise või paigaldamisega, kinnitavad ka hageja enda tõendid, kirjavahetus

18.11.2019 L. J.ga, 16.10.2018, 17.08.2018 G. K.ga ning tunnistaja R. R. ütlused. Nimetatut

ei saa arvestada garantiitööde teostamisena, pooled olid garantii kulgemise aja sidunud

vastuvõtmise aktiga.

37. Kohus nõustub kostjaga, et poolte õigused ja kohustused on kehtestatud põhilepingus ning

lisakokkuleppega ei tekkinud olukord, kus põhilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi

pooled ei pidanud üldse järgima. Lisakokkuleppe punktidega 1, 10 ja 11 ei välistata kostja

lepingurikkumist, vaid pooled tuvastasid tekkinud olukorra, mille kohaselt hageja ei ole

lisakokkuleppe sõlmimise hetkeks üle andnud lepingu uut trükipressi lepingu kohaselt.

Hageja kinnitas kokkuleppes, et kostja ei ole hageja ees olevate kohustuste täitmisega

kokkuleppe sõlmimise hetkel ostjast tulenevatel põhjustel viivitusse sattunud. Nimetatud

asjaolu on käesoleva tsiviilasja läbivaatamise raames tuvastamist leidnud. Hageja kinnitas,

et tal ei ole kostja vastu vana trükipressi üleandmisel tekkinud viivitusest tulenevaid

nõudeid.

38. Tingimuste kasutajal on võimalus tõendada, et vaidlustatud tingimus(ed) on läbi räägitud

tegelikku olukorda arvestades. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult

kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või

kui tingimuste sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale

kalduda.

39. Kohtu korraldaval istungil 16.03.2021 kinnitas hageja esindaja, et tal oli vana trükipressi

vaja, sest Hiinast oli leitud klient, kes masina ostis, juba olemas. Seega oli hagejal oluline

vana trükipress selle ostjale temaga kokkuleppetud tähtajaks üle anda. Kuid hageja oli

seotud ka kohustustega seadistada uus trükipress lepingulises suhtes oleva kostjaga, et

demonteerida vana masin, see olukord ei tekkinud kostja süül. Kohtuistungil 26.08.2021

kuulas kohus ära tunnistajad R. R. ja T. T., kes mõlemad olid kokku puutunud trükipressi

paigaldamise ja seadistamisega. Tunnistajatel oli varasem kogemus analoogiliste

trükipresside valdkonnas. R. R. sõnul on ta töötanud hageja ettevõttes 2015 aastast. Tema

ütlustega on kinnitamist leidnud, et pärast seadme paigaldamist vahetati välja Baldwini

kütteseade, tegemist oli tehase veaga, mis parandati enne lisakokkuleppe allakirjutamist.

Komori teabedisplei oli eraldi Jaapanist tellitud ja pidi olema saabunud pärast trükipressi

paigaldamist. Tunnustaja sõnul said nad teabe kostjalt valtside loksumise kohta, ning need

vahetati välja 2019 ning seejärel trükikvaliteet pisut paranes. Tunnistaja sõnul sai hageja

alles 21.08.2018 teada, et kostja ei kasuta uut trükimasinat. R. R. kinnitas, et tema on

projektijuht, mitte tehnik, kuid mõningate remonditööde juures ta siiski oli. R. R.i sõnul on

trükipressi valtsid kuluvad osad, mis kuuluvadki vahetamisele. Kliendile (kostjale) ei

meeldinud, et seade jättis lehele hägusa joone, PDC-CG uuendusseade ei jätaks

(mõõteseade) enam määrdunud joont. Tunnistaja andis ütlusi ka selle kohta, et kütteseade

vahetati välja, sest seadme probleem oli see, et üks juhe asus korpusele liiga lähedal,

juhtmed põlesid läbi ja seetõttu seade ei töötanud. Kohtu hinnangul on tunnistaja eeltoodud

ütlustest võimalik järeldada probleeme masinaga, mis takistas tavapärase kvaliteetse prindi

tegemist. Mõneti on ütlused vastuolulised, nii näiteks rääkis tunnistaja, et Komori

teabedisplei pidigi tarnitama hiljem, pärast trükipressi paigaldamist, kuid seoses hägusa

joonega väljaprindil, sooviti kliendile vastu, tulla sellise uuendusi võimaldava seadmega.

Tunnistaja sõnul on valtse soovituslik vahetada iga 12-14 kuu tagant. Kohus leiab, et

tunnistaja on hageja töötaja, kuid ta pea lepingulisi kohustusi ja tähtaegasid teadma, kuid

tema kirjeldatud probleemid on usutavalt esile toodud ja kattuvad teiste tõenditega.

Arvestades, et paigaldati uus seade, on kohtu hinnangul ebausutav, et valtside

vahetus/parandus võis olla seotud pikast tööprotsessist. Kui soovituslik vahetus on iga 12-

14 kuu tagant., see sai olla vaid masina puudus. Tunnistaja ütlused trükipressi puuduste osas

kattuvad kostja esitatud vastuväidetega.

40. Ka tunnistaja T. T. sõnul on ta teadlik vaidlusprobleemist ning on töötanud Komori

masinatega aastast 2005. Kui ilmnesid kvaliteediprobleemid, oli tegu värvivaltsiga ja

niisutussüsteemiga, sest trükilehel olid horisontaalsed ja vertikaalsed triibud. Tunnistaja

ütluste kohaselt olid valtsidel lõtkud sees, sest kui trükimasin töötab, käivad silindrid ringi

ning tekivad löögid ja need löögid tekitavad prindile triipe. Löögid ilmnesid trükkimise

käigus, need valtsid vahetati ära. 06.07.2018 ei olnud veel testtöid tehtud, toimus alles

seadistus. 21.08.2018 puudus võimalus trükkida täispinna töid, ehk keskmisest

keerukamaid ja pakenditööstuse pakendeid trükkida. Tema sõnul selgusid probleemid

Baldwini kuivatusahjuga, PDC-CG mõõteseadmega ja trükimasina lisaga Technotrans juba

koolituse käigus, kuivatusahju vahetus toimus oktoobris 2018, kuid mõõtmisseade teema

on seni lahendamata. Teise koolituse käigus selgus, et veesüsteemi parameetrid on paigast

ära ja kontrollitav veesüsteemi niisutus veelahus ei vasta tegelikkusele. Lisakokkuleppe

sõlmimise ajaks oli Technotransi probleem lahendatud, sest hageja tehnik vahetas ära PH

anduri ning elektroonik tegi deformeerunud ahjul ajutise paranduse. Uue trükimasinaga

alustati tööd pärast lisa 6 allkirjastamist. Technotrans põhikomponendid on vesi ja värv ning

kui veeaparaat on paigast ära, tekivad trükisel probleemid, trükivärv ei kuiva. Triibud

trükistelt kadusid, kui valtsid vahetati. Pärast valtside vahetust ei ole neid enam asendatud,

kuna tegemist oli uue valtsiga ei saanud kulumisviga olla. Aktides on kajastatud, kuidas

vahetati trüki ja kummisilindritelt ära alusmaterjalid, mis ei olnud õigesti kalibreeritud,

montaaži käigus oli jäetud lahti õhustuskraan, millest jooksuis õli välja. Montaaži vea tõttu

läks ahi katki, sest õhutorud olid ühendatud vastupidiselt. Seega järeldab kohus tunnistajate

ütlustest, et trükipress ei olnud lisakokkuleppe sõlmimise ajaks töökorras ega lepingu

esemele vastav.

41. Grafitek OÜ 22.11.2019 aktis on välja toodud kvaliteedi probleemid ja põhjendused:

visuaalsed tumenenud paralleelsed triibud trükipoognate esiservas, probleem on seotud

niisutus- ja värvivaltside ebaõige seadistusega; valtsi surveseadistus ei järgi

kasutusjuhendit; laiad visuaalsed heledamad paralleelsed triibud trükipoogna esiservas,

probleem on seotud trükiplaadi esiserva jäljendivaba alaga, kus kasutamata jäänud

niisutuslahuse tõttu väheneb värvikate distantsil 19 cm trükipoogna esiservast ~2cm laiuse

vöödiga; Scan-MeasurementDevice SpectroJet (Techkon) jälgimismärk, probleem on

seotud Spectrojet’i ratta liigsuure koormusega trükipoogna kuivamata värvikihile. Kohtul

ei ole tõendeid kogumis hinnates põhjust nende olemasolus kahelda. Kvaliteedi kontrolli

olid pooled nendevahelise lepingu üldtingimuste punktis 4.7 sätestanud: enne

paigaldamissertifikaadi allkirjastamist trükitakse fogra, catp ja 5 ostja ärieesmärgil tööd.

42. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid analoogilise trükipressi töökvaliteedi kohta,

samuti tootja kinnitus masina korrasoleku kohta ei lükka ümber konkreetseid puudusi

vaidlusaluse trükimasina osas. Puudusi Baldwini kütteseadme, Technotransi ja PDC-SG

seadmega ja valtsidega on kinnitanud hageja esindaja 13.08.2018 e-kirjas, kirjeldanud

tunnistajad ja kajastavad mitmed aktid. Seega on need sellised probleemid, mis on

hinnatavad trükipressi puudusena ja käsitletavad eseme lepingule mittevastavusena.

Lepingu esemeks oli trükipressi seadistamise protsess ja see on ilmselgelt seotud masina,

kui seadme korrasolekuga. Kohtule esitatud tõenditega on kogumis tõendamist leidnud, et

trükipressil nimetatud puudused esinesid. Tunnistajate ütlused on puuduste osas

põhimõtteliselt kattuvad (Kilsi sõnul trükikvaliteet paranes pärast valtside vahetust,

varasemalt oli triibud), tunnistajad ei peagi lepingust tulenevaid kohustusi teadma. Puuduste

olemasolu kinnitavad dokumentaalsed tõendid, aktid ja e-kirjavahetus.

43. Lepingu üldtingimuste punkti 5.1 järgi algas garantii tähtaeg paigaldamissertifikaadi

allkirjastamisest. Seega arvestades, et lepingu esemeks oli trükipressi paigaldamine,

koolitus ja seadistamine, ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist oli garantiitöödega. Lähtuda

tuleb trükipressi kasutamise eesmärgipärasusest, mida pooled kajastasid lepingu esemes.

04.11.2019 edastas kostja leppetrahvinõude, mille osas hageja tegi 08.11.2019 parandused.

31.10.2019

edastas

kostja

tasaarvestusavalduse

koos

allkirjastatud

paigaldamissertifikaadiga. Hageja on 18.10.2019 kirjas väljendanud oma seisukohta, et

11.10.2018 seisuga oli trükipress vastavalt tootja standarditele installeeritud ja heas

töökorras ning alates 11.10.2018 on tööd teostatud garantii alusel. Hageja ei ole tõendanud

oma väiteid, et trükipress oli 11.10.2018 heas töökorras.

44. Hageja leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu, kuna selle aluseks olev kostja

leppetrahvi nõue on alusetu. Kostja väitel oli kostjal hageja vastu lepingust tulenev

leppetrahvi nõue summas 266 997 eurot, mille kostja tasaarvestas hageja nõuetega kostja

vastu. Vaidluse all ei ole, et hagejale esitati leppetrahvi nõue summas 218 497 eurot, koos

08.11.2019 tehtud parandustega. 04.10.2021 on kostja esitanud täiendavad selgitused

seoses leppetrahvi nõude arvestusega. Kostja allkirjastas paigaldamissertifikaadi

31.07.2019. mitte 31.07.2018, millega kinnitas paigaldamis tööde ja seadistamise

lõpetamist ja trükipressi valmisolekut kasutamiseks. Leppetrahvi nõue ühe päeva eest on

731.50 eurot. Tõendatud on, et 30.07.2019 tegi hageja trükipressi osas viimase kontrolli.

Seega ei ole tõendatud, et trükimasin oli nii töökorras, et sai kvaliteetseid prinditöid teha

enne 30.07.2019. Vaidluse all ei ole, et trükipress oli paigaldatud 06.07.2018, kuid

seadistamata, need tööd olid aga eraldi ostu-müügi lepingus kokku lepitud.

45. Alternatiivselt palub hageja kohtul vähendada kohalduva leppetrahvi suurust. VÕS § 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmiseulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja toob esile, et leppetrahvi

vähendamisel on oluline, et kostja on trükipressi vähemalt alates 21.08.2018 oma

majandustegevuses kasutanud ja trükipressi tootja on kinnitanud trükikvaliteedi vastavust

tootja standarditele, hageja on kostjale heauskselt vastu tulnud ning teatud parendused omal

kulul teostanud ja kostja esitas leppetrahvi nõude ebamõistliku viivitusega.

46. 21.08.2018 lisakokkuleppe punktis 11 on kirjeldatud puudused, mis trükipressil kostja

hinnangul esinesid. Hageja leiab, et 21.08.2018 lisakokkuleppe punktis 11 kirjeldatu ei

kujutanud endast trükipressi puuduseid, vaid lisatöid või -varustust. Lisakokkuleppe punkt

11 on tühine, sellega ei saa tõendada puudusi. Kohus sellega ei nõustu. Puuduste

kirjeldamiseks ei ole vormi ja sisunõudeid, oluline on nende tõendamine. Lisakokkuleppest

nähtub, et 21.08.2018 seisuga on uuel trükipressil oli vajalik teha PDC-SG kronsteini

uuendus, välja vahetada Baldwin kütteseadme, mis paigaldamisvea tõttu üle kuumenes ja

puudu oli Komori teabedisplei.

47. Hageja väitel oli trükipress 29.06.2018 tootmiseks peaaegu valmis ja 06.07.2018 oli

tootmiseks täiesti valmis. 06.08.2019 kuni 10.08.2018 viidi koolitus läbi. 04.09.2018

paigaldati Komori teabedisplei ja 09.10.2018 Baldwini kütteseade, detsembris 2018

paigaldab hageja PDC-SG kronsteini. Kostja leiab, et PDC-SG puuduste osas ei ole tegemist

seadme uuendamisega, müügilepingu sõlmimisel kokkulepitud seadme vastavusse

viimisega lepingu tingimustega. Kohus nõustub, kostja põhjendustega, et ilma vastava

seadmeta ei ole võimalik trükimasinat kasutada täielikus funktsionaalsuses ja tingimustel,

milles sooviti seda kostja poolt hakata kasutama lepingu sõlmimisel. Fotospektomeeteri

(PDC-SG) puuduse olemasolu on pooled fikseerinud 13.08.2018. Ka trükise kvaliteedist ja

paberi söötjast tulenev probleem oli juba enne 16.10.2018 hageja e-kirja fikseeritud kostja

ja hageja vahel. 07.09.2018 teenuste raporti nr 00035 kohaselt külastuse põhjuseks on, et

DSD läheb liiga sageli tööle (MECH), ei ole võimalik õhukest paberit kasutada ja kliendi

märkuste kohaselt probleem on trükkimisega 150 g/m2 paberile. Seega kostja oli

probleemidest hagejat teavitanud enne 16.10.2018, kui hageja esitas kostjale

allkirjastamiseks COI.

48. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, kuidas ta jõudis leppetrahvi summani 266 997

eurot. Kostja edastas 31.10.2019 tasaarvestusavalduse, viidates lepingu üldtingimuste

punktile 1, mille kohaselt ostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,1 % iga viivitatud päeva eest

ostja poolt müüjale tasutud summast. Leppetrahvi arvestamisel lähtus summast 731 500

eurot ja asjaolust, et COI akt allkirjastati 31.07.2019, seega on leppetrahvi summa seisuga

31.07.2019 summas 266 997 eurot. Kostja tasaarvestab nõuded 48 500 euro ulatuses.

Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et kostjal on õigus leppetrahvi nõuda, vähendada

kohalduva leppetrahvi suurust. Sellises olukorras on kostja poolt nõutud leppetrahv mitte

ainult ebamõistliku suurusega, vaid vastuolus leppetrahvi preventiivse eesmärgi ja hea usu

põhimõttega, sest sellise leppetrahvi kohaldamine teeniks pigem hageja ebaõiglase

karistamise ning kostja alusetu rikastumise eesmärke. Hageja leiab, et eeltoodud asjaoludel

ning hageja ja kostja huve kaaludes on leppetrahvi mõistlikuks suuruseks antud juhul null

eurot. Kohtu hinnangul arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 6 ning sellele

järgnenud hagejapoolset lepingu rikkumist, üle anda kohane ja kvaliteetselt töötav lepingu

ese, on leppetrahvi nõue õigustatud. Leppetrahvi nõue esitati ka mõistliku aja jooksul,

31.10.2019, arvestades, et selleks ajaks olid vead likvideeritud ja COI allkirjastatud. Kohus

vähendab leppetrahvi nõuet 266 997 eurot hageja taotluse alusel summani 48 500 eurot.

49. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta

lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on

võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite

kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu

hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust

saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib

parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 222 lg 6 näeb

ette, et ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua

seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku

aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea

usu põhimõttega.

50. Pooled on lisakokkuleppes kokku leppinud, et ostja on tekkinud viivisenõue 20.08.20

seisuga 14 630 eurot, mis tasaarvestatakse asumata osamaksega. Hageja nõue on lõppenud

tasaarvestuse tõttu. VÕS § 197 lg 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled)

on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse,

võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku

teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS

§ 186 sätestab võlasuhte lõppemise alused, mh punkti 2 kohaselt lõpeb võlasuhe

tasaarvestusega. Kostja tasaarvestus põhines leppetrahvi nõudel hageja vastu.

Tasaarvestuse õigus tekib ja see on võimalik alates ajahetkest, kui tasaarvestava poole vastu

suunatud nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolele on nõue tasaarvestava poole

vastu sõltumata sellest kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte.

Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses,

kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldus on täidetud.

51. Hageja on esitanud viivise nõude, hagi esitamise seisuga 23 446.50 eurot ning 0,1%

põhinõudelt kuni selle täitmiseni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse

täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Menetluskulud

52. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

53. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas

kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

54. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik