3-19-1196/61 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1196

Haldusasi

XXX Xxxx Xxxxxxx Xxxxxxx AS-i (pankrotis), X. X., Y. Y.

ja C. C. kaebus Finantsinspektsiooni 27.05.2019 otsuse nr

4.1-1/70 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks,

otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks,

vastustajalt

varalise

ja

mittevaralise

kahju

hüvitise

väljamõistmiseks,

vastustaja

kohustamiseks

lükkama

ebaõiged

faktiväited

ümber

või

vastustaja

poolt

põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – XXX Xxxx Xxxxxxx Xxxxxxx AS (pankrotis),

X. X., Y. Y. ja C. C., volitatud esindajad vandeadvokaadid

Gretta Oltjer-Timberg, C. C., Jaak Siim ja Gerda Kabrits

Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindaja Siim

Tammer

Asja läbivaatamine

30.09.2020 ja 22.09.2021 kohtuistungitel ning kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Aktsiaseltsi Talveaed tegevusluba

tunnistati kehtetuks“, „AS SEB Pank sai rahapesu tõkestamise reeglite rikkumise eest

trahvi“, „Faktileht“, „Finantsinspektsioon tegi Danske Bankile ettekirjutuse lõpetada

Eestis tegevus“, „Finantsinspektsioon võttis rängalt seadust rikkunud makseasutuselt

tegevusloa“, „XXX Xxxxxxx OÜ üld- ja isikuandmete ajalugu“, „Kas ärimudel on uus

äriplaan“, „Swedbank saab trahvi ja ettekirjutuse rahapesu vastu võitlemise reeglite

rikkumise eest“, „Versobank ASi tegevusluba tunnistati kehtetuks“, „Versobank jäi

ränkade rikkumiste tõttu ilma tegevusloast“, „Ärimudel – Vikipeedia“, „Ärimudel,

strateegia, arenguplaan, visioon - mis on milleks“, „Ärimudel, ärimudeli analüüs ja -

arendamine tarkvara abil“, „Ärimudeli koostamine“.

2. Tagastada kaebuselt enam tasutud riigilõiv summas 145 eurot X. X. arvelduskontole

nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is LHV Pank.

3. Tagastada kaebajatele järgmised tõendid ja nende tõlked:

3.1. kaebajate poolt 26.06.2019 esitatud lisad;

3-19-1196

2(64)

3.2. kaebajate poolt 19.08.2019 esitatud lisad 2, 14.2-14.4, 17.1, 17.6, 17.11, 17.16-

17.18, 17.27, 17.32, 17.37-17.39, 17.42, 20, 23, 27, 30, 38, 43, 44-46, 48, 51, 53, 55, 57-

59, 61-68, 72-77, 79-81, 85-87, 94-98, 103, 110, 112, 122, 123, 125-127;

3.3. kaebajate poolt 19.08.2019 esitatud lisa 10 „Lisa 10 Eriarvamus lisad A1 - A35(2)“

dokumendid „(A1) Product description (Vivus)“, „(A2) Description of activity

(project with Vivus)“, „(A3) Business-plan and calculations (Vivus product)“, „(A5)

Scheme of Interaction (Vivus - XXX)“, „(A6) Product MVP launch plan (Vivus -

XXX)“, „(A7) Vivus decision on termination of cooperation“, „(A8) IT-software by

Roots-D“, „(A14) Workflow description“, „(A14.1) Scheme of cooperation and

agreements (GoodX)“, „(A15) GoodX credit card“, „(A16) Draft agreements with

customers (GoodX)“, „(A17) IT-software GoodX Application“, „(A18) Non-F2F

identification agreement (Veriff)“, „(A19) ACCUITY - cover letter“, „(A20) Card

personalization agreement (TAG Systems)“, „(A21) Market research and analysis

and Distribution plan (GoodX)“, „(A22) Financial model and forecast (GoodX)“,

„(A23) Preliminary cooperation agreement (Exscudo)“, „(A24) Preliminary

cooperation agreement (Paygety)“;

3.4. kaebajate poolt 16.09.2019 esitatud lisa „19.08.2019 kaebuse lisa 94 osaline tõlge“;

3.5. kaebajate poolt 01.04.2020 esitatud lisad „000 Lisa 17.39_tõlge(3)“, „000 Lisa

27_tõlge(3)“, „073 Lisa 87_Tõlge(3)“, „078 Lisa 94_ Tõlge(3)“, „048 Lisa

95_Tõlge(3)“, „099 Lisa 98_ Tõlge(3)“;

3.6. kaebajate poolt 01.04.2020 esitatud „Lisa 10 A _ Tõlked(4)“ dokumendid „003

Lisa 10 A1 _ osaline tõlge“, „026 Lisa 10 A2 _ Osaline tõlge“, „008 Lisa 10 A7_Tõlge“,

„024 Lisa 10 A8_ Osaline tõlge“, „027 Lisa 10 A14.1_ Tõlge“, „015 Lisa 10

A16_Osaline tõlge“, „025 Lisa 10 A18_ Osaline tõlge“, „016 Lisa 10 A19_Tõlge“,

„028 Lisa 10 A20_ Osaline tõlge“, „086 Lisa 10 A23_ Osaline tõlge“, „087 Lisa 10

A24_Osaline tõlge“;

3.7. kaebajate poolt 23.04.2020 esitatud lisad 5-7;

3.8. kaebajate poolt 27.04.2020 esitatud lisad 1.2-1.4, 1.8, 1.11, 2.2-2.4, 2.7, 2.10;

3.9. kaebajate poolt 06.05.2020 esitatud „Lisa 10 A_ Tõlked“ dokumendid „109 Lisa

10 A3_Tõlge“, „110 Lisa 10 A5_ Tõlge“, „121 Lisa 10 A6 _ Tõlge“, „117 Lisa 10 A14

_ Tõlge“, „118 Lisa 10 A21_Osaline tõlge“, „116 Lisa 10 A22_ Tõlge“;

3.10. kaebajate poolt 04.09.2020 esitatud lisad 1-13;

3.11. kaebajate poolt 09.10.2020 esitatud lisad 1, 3-13;

3.12. kaebajate poolt 15.10.2020 esitatud lisad 1-3;

3.13. kaebajate poolt 30.04.2021 esitatud lisa;

3.14. kaebajate poolt 18.08.2021 esitatud lisa.

4. Tagastada Finantsinspektsioonile 16.12.2019 esitatud lisad „LISA 2_(1) Ärinaine X.

X. sai karmi kahtlustuse“ ja „LISA 2_(2) Äripäev“.

5. Jätta läbi vaatamata XXX Xxxx Xxxxxxx Xxxxxxx AS-i kaebus Finantsinspektsiooni

27.05.2019 otsuse nr 4.1-1/70 avalikustamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

3-19-1196

3(64)

6. Jätta läbi vaatamata X. X. kaebus Finantsinspektsiooni 27.05.2019 otsuse nr 4.1-1/70

tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamise nõuetes, selle otsuse avalikustamise toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja Finantsinspektsiooni poolt põhjendamatute

väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

7. Jätta läbi vaatamata Y. Y. kaebus Finantsinspektsiooni 27.05.2019 otsuse nr 4.1-1/70

tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamise nõuetes, selle otsuse avalikustamise toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja Finantsinspektsiooni poolt põhjendamatute

väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

8. Jätta läbi vaatamata C. C. kaebus Finantsinspektsiooni 27.05.2019 otsuse nr 4.1-1/70

tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamise nõuetes, selle otsuse avalikustamise toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja Finantsinspektsiooni poolt põhjendamatute

väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

9. Jätta ülejäänud osas XXX Xxxx Xxxxxxx Xxxxxxx AS-i, X. X., Y. Y. ja C. C. kaebus

rahuldamata.

10. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.04.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate ja teiste otsuses nimetatud füüsiliste isikute

nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finantsinspektsioon (FI; vastustaja) väljastas 05.06.2013 otsusega nr 4.1-1/221 ja

23.10.2015 otsusega nr 4.1-1/1152 XXX Xxxx Xxxxxxx Xxxxxxx AS-ile (alates 01.06.2020

pankrotis; XXX) makseasutuse tegevusloa erinevate makseteenuste osutamiseks.

2. Lepinguline siseaudiitor viis XXX juures 2016. a veebruarist kuni aprillini läbi siseauditi,

mille käigus tuvastas olulisi rikkumisi ja probleeme mh rahapesuvastases tegevuses ja tunne-

oma-klienti protseduuride rakendamises. Siseauditi aruanne3 esitati XXX-le 04.05.2016.

3. FI viis 02.-27.10.2017 XXX juures läbi kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastas

rikkumisi ja puudusi kõigis kontrollitud valdkondades. Kontrollakt (kontrollakt 1) toimetati

1 Kaebajate 19.08.2019 lisa 124.

2 Kaebajate 19.08.2019 lisa 131.

3 Kaebajate 19.08.2019 lisa 130.

3-19-1196

4(64)

XXX-le kätte 06.02.2018 kirjaga nr 4.7-1.12/4010-114. FI tegi tuvastatud puuduste

kõrvaldamiseks XXX-le 02.04.2018 otsusega nr 4.1-1/505 ettekirjutuse (ettekirjutus 1).

4. FI viis 09.07.-03.08.2018 XXX juures läbi teise kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastas

õigusrikkumisi kontrollitud valdkondades. Kontrollakt6 (kontrollakt 2) toimetati XXX-le kätte

04.02.2019 kirjaga nr 4.7-1.12/2910-207.

5. Omavahendite minimaalsuuruse nõude rikkumise tõttu tegi FI 21.01.2019 otsusega nr 4.1-

1/18 XXX-le ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks (ettekirjutus 2). FI kohaldas ettekirjutuse

täitmiseks 26.02.2019 kirjaga nr 4.5-1.16/123-69 sunniraha summas 1600 eurot ja 04.03.2019

kirjaga nr 4.5-1.16/123-810 sunniraha summas 3200 eurot. XXX tasus sunniraha 1600 eurot

28.02.201911 ja sunniraha 3200 eurot 06.03.201912 ning täitis ettekirjutuse 07.03.2019.

6. FI tunnistas 27.05.2019 otsusega nr 4.-1/7013 kehtetuks oma 05.06.2013 ja 23.10.2015

otsused, millega anti XXX-le makseasutuse tegevusluba (p 1), tunnistas kehtetuks XXX

tunnuskoodi nr 45 ja selle kasutamise õiguse (p 2) ning otsustas avalikustada otsuse tervikuna

FI veebilehel ja resolutsiooni p 1 üleriigilise levikuga ajalehes (p 3). Otsuse põhjenduste

kohaselt on eelviidatud dokumendid otsuse lahutamatud osad. Põhjendused:

6.1. FI tuvastas teise kohapealse kontrolli käigus, et XXX on ulatuslikult rikkunud rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda, mis annab aluse

tegevusluba kehtetuks tunnistada (makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2

p 13).

6.1.1. XXX on jätnud kehtestamata asjakohased või nõuetelevastavad protseduurireeglid

(rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) § 14 lg-d 1 ja 3).

Protseduurireeglid on laialivalguvad ja süstematiseerimata, erinevates keeltes ja neil puudub

hierarhia, nende keel ei ole ühtne, need on puudulikud, ei sisalda selgeid käitumisjuhiseid ega

vasta tegelikkusele (kontrollakti 2 tähelepanek 4). Olulised puudused protseduurireeglites

viitavad ulatuslikumatele probleemidele ja näitavad XXX nõrkust toimiva rahapesu tõkestamise

süsteemi ülesehitamisel. XXX töötajad ei tea ka ise, millised käitumisjuhised konkreetsel

ajahetkel kehtivad. See toob kaasa usaldamatuse kogu XXX organisatsiooni tegevuse

õiguspärase toimimise osas.

6.1.2. XXX ei ole tuvastanud õigesti tegelikku kasusaajat ega ole aru saanud klientide omandi

ja kontrollistruktuuridest (RahaPTS § 20 lg 1 p 3; kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, 14).

Tegelikku kasusaajat tundmata ei ole võimalik tuvastada ärisuhte eesmärki (RahaPTS § 20

lg 2). Kui XXX ei tunne oma klienti ega ole kohaldanud tema suhtes õigesti või piisavalt

hoolsusmeetmeid, ei ole ta võimeline ärisuhte käigus teostatavaid tehinguid jälgima ning

teostatavate tehingute hulgast tuvastama kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid, et nendest

Rahapesu Andmebürood (RAB) teavitada. See tähendab, et XXX kaudu teostatakse rahapesu

tehinguid ja õiguskaitseorganid ei ole puuduliku teabe tõttu võimelised seda tõkestama. Kõigi

FI tähelepanekutes väljatoodud klientide puhul oli tegemist RahaPTS-i mõttes tavapärasest

4 Kaebajate 19.08.2019 lisa 4.

5 Kaebajate 19.08.2019 lisa 129.1.

6 Kaebajate 19.08.2019 lisa 13.

7 Kaebajate 19.08.2019 lisa 12.

8 Kaebajate 19.08.2019 lisa 11.

9 Kaebajate 19.08.2019 lisa 50.

10 Kaebajate 19.08.2019 lisa 10.

11 Kaebajate 19.08.2019 lisa 111.

12 Kaebajate 19.08.2019 lisa 113.

13 Kaebajate 19.08.2019 lisa 18.

3-19-1196

5(64)

kõrgema riskiga klientidega, paljude puhul põhjusel, et nende omandistruktuurist tulenevalt on

tegelike kasusaajate tuvastamine raskendatud. XXX loob olulises osas ärisuhteid

mitteresidentidega või mitteresidendist lõplikult kasusaavate isikutega, mistõttu tuleb talt

eeldada kõrgendatud hoolsust.

6.1.3. XXX ei ole tuvastanud ärisuhte eesmärki ja olemust, sh kliendi tegevusala/valdkonda,

maksetavasid ja olulisemaid äripartnereid (RahaPTS § 20 lg 1 p 4, lg 2; kontrollakti 2

tähelepanekud 1, 8). XXX-l on kohustus hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel

kliendi riskiprofiili ning võtta piisavaid meetmeid kliendist ja temaga seotud tegevusest

arusaamiseks. XXX on jätnud väga paljude klientide osas rakendamata või ei ole kohaldatud

õigesti olulisi nõudeid ärisuhte loomisel. Vastavate nõuete täitmata jätmisel luuakse kliendisuhe

potentsiaalselt rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kliendisuhet soovinud isikuga ja

avatakse kogu Eesti finantssektor kuritegelikul eesmärgil ärakasutamisele, tuues sellega otseselt

kaasa riskid finantsstabiilsusele, finantssektori usaldusväärsusele ja läbipaistvusele.

6.1.4. XXX ei ole kogunud teavet kliendi rikkuse päritolu kohta (RahaPTS § 20 lg 4;

kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8). XXX on astunud ärisuhtesse mh klientidega, kes ärisuhte

loomisel deklareerivad maksetavadena suuri tehingumahtusid ja ärisuhte eesmärgina XXX

kaudu laene väljastada või investeerimistegevusega tegeleda. Sellises olukorras kliendi rikkuse

päritolu tuvastamata jätmine ei anna XXX-le kliendist piisavat ülevaadet, et olla võimeline

edaspidi kliendi tehinguid jälgima ja kahtlaseid või ebaharilikke tehinguid tuvastama.

6.1.5. XXX ei ole ärisuhet pidevalt õigesti jälginud, sh ei ole teostanud ärisuhtes tehingute

kontrolli, tuvastanud õigesti tehingus kasutatavate vahendite allikat ja päritolu, tuvastanud

õigesti rahapesule või terrorismi rahastamisele viitavaid või sellega tõenäoliselt seotud

tehinguid (RahaPTS § 20 lg 1 p 6, § 23 lg 2 p-d 1, 3, 4; kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, 10-

16). Ärisuhte pideva jälgimise eesmärk on avastada võimalikud rahapesu või terrorismi

rahastamisega seotud tehingud ja kliendid. Samuti teeb selle nõude järgimine keerulisemaks

tankistide, identiteedivarguste jms tegevuse. XXX ei ole õigesti tuvastanud mitte üksnes

klientide üldist rahaliste vahendite päritolu, vaid otseselt konkreetsetes tehingutes kasutatavate

rahaliste vahendite päritolu, mis avab Eesti finantssüsteemi kuritegelikul eesmärgil

ärakasutamise riskile.

6.1.6. XXX ei ole kohaldanud hoolsusmeetmeid vastavalt ärisuhte riskile või kliendile

määratud riskitasemele ning on kõrgema riskiga klientide puhul jätnud kohaldamata tugevdatud

hoolsusmeetmed (RahaPTS § 20 lg 6, § 36 jj; kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 7-16). Kontrolli

käigus ilmnes, et XXX on võimeline riskihinnangutega manipuleerima, et vältida kliendi

sattumist kõrgema riskiga klientide hulka. Klientidele ei olnud vaatamata sellekohasele nõudele

kõrget riskitase määratud. Kuna XXX ei osanud kontrolli käigus selgitada, millised on need

tugevdatud hoolsusmeetmed, mida rakendatakse kõrgema riski juhtudel, on kaheldav, kas ta

lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmeid eristab. Kontrolli käigus ei nähtunud, et XXX

hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus oleks ka tegelikkuses riskipõhine. Ei nähtunud, et

tavapärasest kõrgema riskiga olukordades oleks kohaldatud tugevdatud (midagi lisaks või

teisiti) hoolsusmeetmeid ja et hoolsusmeetmeid oleks kohaldatud tavapärasest sagedamini.

Need rikkumised on eriti kriitilised tulenevalt juba eos kõrgemast rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskist ja kõrgema riskitunnustega klientidest.

6.1.7. XXX ei ole RAB-i nõuetekohaselt teavitanud (RahaPTS § 49 lg 1; kontrollakti 2

tähelepanek 1, 17). XXX on talunud ilmselgelt kahtlust äratavaid või ebatavalisi kliente ja

tehinguid. Perioodil 01.01.-26.11.2017 on XXX teinud vaid 13 rahapesu kahtlusega teadet. Ta

ei olnud teinud teise kohapealse kontrolli käigus hinnatud klientide osas teateid, kuigi nende

tegevuses esinesid kõige tavapärasemad kahtlust äratavad asjaolud. Arvestades seejuures XXX

3-19-1196

6(64)

kliendiportfelli ning üldist riskiprofiili ja haavatavust ja ka teisi tuvastatud rikkumisi, on selge,

et XXX rahapesu kahtluse teade arv ei peegelda tegelikkust ja teateid oleks pidanud olema

oluliselt rohkem.

6.2. XXX on olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut.

MERAS § 22 lg 2 p 5 mõistes olulisel määral rikkumistena tuleb mõista makseasutuse tegevust

reguleerivate oluliste nõuete rikkumist või rikkumiste paljusust. Olulised on eelkõige sellised

rikkumised, mis oma iseloomult, raskuselt, korduvuselt, ulatuselt või mõjult tingivad olukorra,

kus makseasutuse organisatsioon ei vasta oluliselt või pikaaegselt seaduse nõuetele või ei

võimalda täita seaduse nõudeid; makseteenuseid ei pakuta põhimõttelisi olulisi nõudeid järgides

või rikkudes nõudeid pikaajaliselt; või mis muul viisil oluliselt kahjustab või võib kahjustada

finantssektori stabiilsust, usaldusväärsust, läbipaistvust või toimimise efektiivsust; tekitab

süsteemseid riske; avab finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise arvestatavale

riskile; või toob kaasa klientide või investorite huvide kahjustamise või vara säilimise ohu.

XXX toime pandud rikkumiste iseloomu, ulatust ja paljusust arvestades tuleb pidada kogumis

oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

6.2.1. FI on tuvastanud XXX puhul erinevaid üldjuhtimisega seotud rikkumisi. Nende arv ja

iseloom viitavad selgelt XXX suutmatusele MERAS-es sätestatud nõuetele vastavat

organisatsiooni üles ehitada, mis on mh vajalik klientide huvide kaitse tagamiseks.

−

XXX sise-eeskirjad ei olnud vastavuses tegeliku töökorraldusega. Ebaproportsionaalselt

keeruka ülesehituse tulemusena tekkis olukord, kus sise-eeskirja kohaselt peab juhatus

iseendale raporteerima. Sise-eeskirjades ette nähtud juhtimis- ja kontrollitasandid ei

toimi usaldusväärselt (MERAS § 47 lg 7, § 50 lg 2; kontrollakti 1 tähelepanek 7). Ei saa

olla lubatav ega jätkusuutlik olukord, kus raportite sisu, vorm ja sagedus ei ole sise-

eeskirjades reguleeritud ning igakuine raporteerimine juhatusele ei toimi (kontrollakti 1

tähelepanek 5).

−

XXX organisatsiooni struktuurist nähtus huvide konflikt ja sisekontrolli meetmed ei

olnud piisavad, et seda ära hoida või selle mõju maandada (MERAS § 50 lg 3 p 4, § 51

lg 1). XXX nõukogu esimees C. C. omas aktiivset rakenduslikku rolli õigusriskide

juhtimisel ja toetas XXX juhatust õigusküsimustes. Seega teostas nõukogu esimees

funktsioone, mis allusid ja raporteerisid juhatusele. Huvide konflikti tõttu ei saanud ta

teostada sõltumatut järelevalvet juhatuse tegevuse üle. XXX sise-eeskirjad ei

reguleerinud, kuidas toimub huvide konflikti maandamine, kui nõukogu liikme

tegevuses esineb potentsiaalne või tegelik huvide konflikt (kontrollakti 1 tähelepanek 3).

−

Sise-eeskirjas ei olnud juhatuse liikmete vastutusalad selgelt ja kõikehõlmavalt

määratletud (kontrollakti 1 tähelepanek 2). Sise-eeskirjaga juhatusele määratud ülesanne

ei olnud kooskõlas XXX põhikirjaga (kontrollakti 1 tähelepanek 4). XXX nõukogu

koosolekud ei olnud vaadeldaval perioodil toimunud vähemalt üks kord 3 kuu jooksul

(äriseadustiku (ÄS) § 321 lg 1; kontrollakti 1 tähelepanek 1).

−

XXX sise-eeskirju ei olnud seoses organisatsiooniliste muudatustega üle vaadatud ega

viidud vastavusse tegelikkuses kehtiva struktuuriga (MERAS § 50 lg 3 p 4, § 47 lg-d 7

ja 8). Kuigi sise-eeskirjades oli viidatud krediidiriski spetsialisti ja krediidiriski juhi

ametikohtadele, siis tegelikkuses neid ametikohti struktuuris ei olnud (kontrollakti 1

tähelepanek 6).

−

XXX ei ole suutnud enne finantsjärelevalve sekkumist selliseid probleeme iseseisvalt

lahendada, mis viitab puudustele XXX suhtumise ja organisatsiooni kultuuri osas.

3-19-1196

7(64)

6.2.2. FI on tuvastanud XXX puhul erinevaid riskijuhtimise ja sisekontrolliga seotud

rikkumisi. FI tuvastatud rikkumistest on ilmne, et XXX organisatsioon ja tegevused, sh

ebapiisav riskijuhtimise süsteem ja sisekontrolli meetmed hõlmasid endas olulisi riske, mis ei

saa olla finantssektoris lubatavad.

−

Ei järgitud sise-eeskirjas sätestatud nõuet juhatusele esitatava aruandluse osas (MERAS

§ 50 lg 1, § 47 lg 7; kontrollakti 1 tähelepanek 10). Sise-eeskirja üle vaatamine ei olnud

kirjalikult fikseeritud (MERAS § 47 lg 8; kontrollakti 1 tähelepanek 11). Sisekontrolli

süsteem ei olnud kooskõlas MERAS § 47 lg-tega 7 ja 8 ning § 50 lg-tega 1 ja 2, kuna

sise-eeskirju ei olnud viidud vastavusse tegeliku töökorraldusega, mistõttu ei järgitud ka

kehtiva sise-eeskirja nõudeid (kontrollakti 1 tähelepanek 12).

−

Ei olnud tagatud juhtorgani otsusega kooskõlas riskikomiteele määratud ülesannete

täitmine (MERAS § 50 lg 1, § 47 lg 7; kontrollakti 1 tähelepanek 8). XXX nõukogu

otsusega loodud riskikomiteel olid ulatuslikud ülesanded XXX riskide juhtimisel,

riskidega seotud muudatustegevuste kinnitamisel, riskide raporteerimisel, nõukogu

riskidega seotud nõustamisel jms. FI ei tuvastanud XXX esitatud teabe alusel, et

riskikomitee oleks kontrollitaval perioodil kõiki talle määratud ülesandeid täitnud.

−

XXX-l puudusid finantsseisundit mõjutada võivate finantsriskide mõõtmise ja juhtimise

limiidid (MERAS § 47 lg 7; kontrollakti 1 tähelepanek 9). XXX hoidis oma rahalisi

vahendeid neljas valuutas, kuid puudusid piirangud, millises ulatuses tohib üht või teist

valuutat hoida. XXX sise-eeskirjades ja tegevuses puudusid piirangud likviidsusriski

juhtimiseks ning oma vara investeerimiseks.

−

XXX tegevus ei olnud kooskõlas MERAS § 47 lg-tega 7 ja 8, § 50 lg-ga 2 ning

rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standardite standardi nr 1110 nõuetega,

kuna kehtestatud sise-eeskirjad ei olnud vastavuses tegeliku töökorralduse ega siseauditi

sõltumatuse nõuetega (kontrollakti 1 tähelepanek 13). XXX ei ole järginud sise-

eeskirjades sätestatud nõuet teostada iga-aastane riskihindamine enne siseauditi

tööplaani koostamist (MERAS § 50 lg 1; kontrollakti 1 tähelepanek 14).

6.2.3. Esimese kohapealse kontrolli käigus tuvastatud rikkumiste tõttu tehti XXX-le

ettekirjutus 1, millega kohustati teda lõpetama olulised tuvastatud rikkumised ja kõrvaldama

puudused. XXX ettekirjutust 1 ei vaidlustanud. Vaatamata sellele ilmnes teise kohapealse

kontrolli käigus, et XXX-l on jätkuvalt probleeme organisatsioonilise lahendi ülesehitamisega.

XXX ei kehtestanud riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest

raporteerimise protseduure, mis on makseasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet

arvestades piisavad ja proportsionaalsed (MERAS § 47 lg 7; kontrollakti 2 tähelepanekud 1-4).

XXX juhatus ei taganud, et teenust osutataks õiguspäraselt, piisava asjatundlikkusega, täpsuse

ja hoolikusega (MERAS § 47 lg 6; kontrollakti 2 tähelepanek 1). XXX juhatus ei tegutsenud

temalt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega, vastavalt ametikohale esitatavatele

nõuetele, lähtudes makseasutuse ja tema klientide huvidest (MERAS § 47 lg 5; kontrollakti 2

tähelepanekud 1-3, 5-6). Organisatsioonilise lahendi ülesehitamisega seotud probleemid on mh

üle kandunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisse.

6.2.4. XXX suhtes kehtis alates 01.01.2019 omavahendite minimaalsuurus 528 081 eurot ja

see põhineb 2018. a maksete mahul (MERAS § 74), milleks oli 363,7 miljonit eurot. 02.01.2019

seisuga oli XXX omavahendite tase 341 617 eurot, st 186 464 euro võrra nõutavast väiksem.

MERAS § 72 lg 2 on imperatiivne ja makseasutus peab täitma omavahendite minimaalsuuruse

nõude igal ajahetkel. FI on selles küsimuses olnud XXX-ga pidevas suhtluses (FI 12.03.2018,

23.03.2018, 26.10.2018 kirjad) ja XXX on vastavast nõudest olnud teadlik pikka aega. FI

3-19-1196

8(64)

kohustas ettekirjutusega 2 XXX-d viima hiljemalt 2 nädala jooksul omavahendite suuruse

vastavusse MERAS § 72 lg-s 2 sätestatud nõudega. Ettekirjutust ei vaidlustatud ega täidetud

kahele sunniraha määramisele vaatamata enne 07.03.2019, s.o ligi 1 aasta pärast FI esimest

hoiatust omavahendite minimaalsuuruse nõude võimaliku rikkumise kohta, rohkem kui 2 kuud

pärast rikkumise tekkimist ja ligi 1,5 kuud pärast ettekirjutust. XXX-l on kohustus seadust täita

ka vaatamata FI tegevusele. Usaldatavusnormatiivide rikkumine võib ohtu seada makseasutuse

edasise tegevuse ja tema klientide huvid ning seeläbi mõjutada kogu finantssektori toimimist ja

usaldusväärsust. MERAS § 22 lg 1 p 10 võimaldab tunnistada makseasutuse tegevusloa

kehtetuks, kui omavahendite suurus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Samuti lubab

MERAS § 22 lg 2 p 16 tunnistada tegevusloa kehtetuks FI ettekirjutuse rikkumise tõttu. XXX

ei suutnud või ei soovinud täita omavahendite miinimumnõuet vaatamata FI korduvatele

teavitustele ega suutnud või soovinud täita FI ettekirjutust. See näitab tema ükskõiksust kehtiva

õiguskorra ja riikliku finantsjärelevalve kohustuslike ettekirjutuste vastu. Sellises olukorras on

ilmne, et XXX on kaotanud usaldusväärsuse finantsjärelevalve silmis. XXX likvideeris

omavahendite mittevastavuse kapitali suurendamise abil, mis toimus Bahama ja Küprose

äriühingutelt saadud laenuga.

6.3. Oluline osa XXX rikkumistest on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.

Enamik XXX klientidest olid väga kõrge riskiga mitteresidendid (kontrollakti 2 tähelepanek 2).

XXX on loonud ärisuhteid klientidega, kellel oli eelnevalt ärisuhe Versobank AS-iga või Läti

krediidiasutusega ABLV Bank AS. Mõlemad olid seotud suurte rahapesu ja terrorismi

rahastamise

tõkestamise

süsteemsete

probleemidega

ning

rahvusvahelistest

finantssanktsioonidest kõrvalehoidmisega, mille tõttu nende tegevus lõpetati ja nende kliendid

asusid otsima uusi teenusepakkujaid. FI juhtis 25.01.2018 kohtumisel XXX tähelepanu

kahtlasele kliendile. Mitteresidentide teenindamisele suunatud ärimudeli ja kliendibaasi korral

on ilmne, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid on tavapärasest oluliselt kõrgemad ning

seetõttu oodatakse makseasutuselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete

hoolikat järgimist. XXX on vastupidi neid nõudeid pidevalt rikkunud. Kuna ka XXX

organisatsioon on oluliselt puudulik, tingib see väga tõenäoliselt õigusnorme eirava teenuse

pakkumise. Teise kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolud ja XXX kommentaarid

kohapealse kontrolli akti projektile näitavad, kui ebapädev on XXX rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamisel. XXX ei taju talle finantsteenuse osutajana laienevaid kohustusi, ei

näe riske, riskiindikaatoreid ja kahtlusi, mida oleks vaja tunda ja deklareerida, millele

tähelepanu pöörata ja millest hoiduda. Ta ei ole võimeline ära tundma kahtlaseid ja ebaharilikke

tehinguid. Selliste asjaolude ja ebapädevuse kontekstis ei ole XXX suuteline tulevikus

tuvastama kahtlaseid ja ebaharilikke olukordi ning neile tähelepanu pöörama, samuti ei ole ta

võimeline rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestama. Sellega seab ta ohtu eesmärgi tõkestada

Eesti Vabariigi rahasüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi

rahastamiseks. Tuvastatud rikkumised kahjustavad ilmselgelt oluliselt rahaturu toimimist ja

maksesüsteemi stabiilsust ja usaldusväärsust (MERAS § 22 lg 2 p 9). Arvestades ka rikkumiste

iseloomu, kestust ja suurt hulka, ei saa sellised rikkused olla juhuslikud, vaid peegeldavad XXX

suhtumist seadusandlusesse ja finantsjärelevalvesse.

6.4. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on sobiv meede. XXX ei ole suutnud täita rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamiseks ettenähtud reegleid, on olulisel määral rikkunud tema

tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, sh ei ole täitnud usaldatavusnormatiive ja FI

ettekirjutust, tema tegevus kahjustab oluliselt Eesti Vabariigi rahaturu toimimist ning

maksesüsteemi stabiilsust ja usaldusväärsust. Viidatud asjaolud on niivõrd kaalukad ja olulised,

et neist igaüks tooks ka eraldiseisvalt kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Tuvastatud

asjaolude pinnalt on selge, et XXX ei suuda või ei soovi täita õiguskorrast tulenevaid nõudeid.

XXX edasine makseasutusena tegutsemine kahjustaks oluliselt finantssektori usaldusväärsust,

3-19-1196

9(64)

stabiilsust, läbipaistvust ja toimimise efektiivsust. Arvestades XXX äritegevuse väga kõrget

riskiprofiili ja senist suutmatust riskide maandamisel, on selge, et XXX edasine tegutsemine

suurendaks olulisel määral Eesti finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise

tõenäosust ning ohtu klientide huvidele ja Eesti rahasüsteemi stabiilsusele. Puudub alus

kahelda, et otsus ei soodustaks eesmärgi saavutamist.

6.5. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on vajalik meede, sest eesmärki ei ole seadusest

tulenevalt võimalik saavutada mõne teise sama efektiivse, kuid vähem koormavama abinõuga.

Arvestades, et XXX õigusrikkumised on sedavõrd mastaapsete puudustega, on ilmne, et ta ei

ole olnud võimeline pikema aja vältel rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestama ning

seadusele ja riskiprofiilile vastavat organisatsioonilist lahendit looma. Seega on XXX iga

järgmine toiming ja tehing potentsiaalselt rahapesuriski allikas, potentsiaalne oht XXX

klientidele ja Eesti finantssektori ning maksesüsteemi stabiilsusele ja usaldusväärsusele. FI on

viinud XXX-s läbi 2 kohapealset kontrolli ja teinud talle 2 ettekirjutust. Sellele eelnes

25.01.2018 kohtumine, kus selgitati kohalduvaid hoolsusmeetmeid. Samuti hoiatas FI mõlemas

ettekirjutuses XXX-d tegevusloa kehtetuks tunnistamise eest. Eelnevad meetmed ei ole

osutunud piisavateks ega efektiivseteks finantsjärelevalve eesmärkide saavutamisel. XXX

rikkumised ja nende ulatus on muutunud järjest mastaapsemaks ja tõsisemaks ning XXX

suhtumine rikkumiste osas järjest ükskõiksemaks ja ta on võtnud järjest suuremaid riske. Kuna

XXX loob olulises osas ärisuhteid mitteresidentidega, tuleks eeldada kõrgendatud hoolsust.

XXX ei ole seda teinud ega ole hoolimata tuvastatud probleemidest ühelgi ajahetkel peatanud

klientidele makseteenuse osutamist, vaid on jätkanud süsteemsete puudustega süsteemi kaudu

rahapesu ja terrorismi rahastamise mõttes kõrge riskiga klientide teenindamist. XXX teenindab

senini osaliselt samu kliente, kelle osas FI teise kohapealse kontrolli käigus kahtlust äratavaid

asjaolusid tuvastas. Eeltoodu viitab selgelt XXX ükskõiksusele Eesti Vabariigi õiguskorra

täitmise kui ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise suhtes. Ei ole mõeldav veelkord

täiendavate ja uute võimaluste andmine. FI on kaotanud XXX vastu usalduse. XXX ja tema

klientide huve silmas pidades ning kogu finantssektori usaldusväärsuse taastamiseks ja riskide

eskaleerumise vältimiseks on vajalik XXX tegevusluba kehtetuks tunnistada. Tekkinud olukord

ja potentsiaalse risk tuleb viivitamatult eemaldada. Vastupidine saadaks kõigile teistele

järelevalvesubjektidele sõnumi, et reguleeritud turul võib hoolimata seaduse rikkumisest

puuduliku organisatsioonilise lahendiga edasi tegutseda ja otsida probleemide lahendamise

asemel võimalusi kulude kokkuhoiuks seadusega vastavuse tagamisel.

6.6. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on mõõdukas meede. Ühelt poolt tuleb arvestada XXX

ettevõtlusvabadust ning teiselt poolt avalikkuse ootust ja õigust finantsstabiilsusele, riskide

heale juhtimisele, ausalt, õiguspäraselt ja läbipaistvalt toimivale finantsturule, kus on tõkestatud

Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamine rahapesuks ja terrorismi

rahastamiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud rikkumised avaldavad

suurt mõju kogu finantssektorile. Aus ja läbipaistev finantsturg on väärtus kogu Eesti

ärikeskkonnale. Reguleeritud finantsturul tegutsemine eeldab finantsjärelevalvesubjektilt

kõrgendatud valvsust ja hoolsust õigusaktidest tulenevate nõuete järgimisel ning igasugune

rikkumine ei saa olla vabandatav. XXX rohkeid ja olulisi rikkumisi rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise valdkonnas arvestades on ilmne XXX ja seeläbi riigi maksesüsteemi

ning finantssektori avatus rahapesule ja terrorismi rahastamisele. Ükski kõrgendatud nõuete ja

hoolsuskohustusega finantsturul osaleja ei saa eeldada, et tema majanduslikud huvid kaaluksid

üles temale kehtestatud imperatiivsete nõuete täitmise ja Eesti finantssektori usaldusväärsuse.

Rahapesuvastase tegevuse ja tunne-oma-klienti protseduuride rakendamisega seotud

probleemid tuvastas XXX siseaudiitor juba 2016. a, mille järel siseauditi leping lõpetati. XXX

ei ole suutnud oma tegevust seadusega kooskõlla viia ka vaatamata FI järelevalvelisele

tegevusele, vaid on olulisel määral hoopis rikkumisi eitanud ja oma tegevust peatamata seadust

3-19-1196

10(64)

rikkudes edasi tegutsenud. XXX ettevõtlusvabaduse riive ei ole kaalukam kahjust kogu

finantssektorile ja Eesti Vabariigile. FI peab kaitsma klientide ja investorite huve ning toetama

Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Sellise tähtsusega rikkumised, mis seavad ohtu kogu Eesti

finantssektori usaldusväärsuse ning avavad selle potentsiaalselt rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskile, ei saagi oma olemuselt tuua kaasa muud tagajärge kui keelu osaleda selles

finantssektoris.

6.7. Makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustamine on õigusaktides

ette nähtud kohustus teavitamaks avalikkust, sh XXX kliente ja potentsiaalseid kliente ning

tehingupartnereid, et XXX-l puudub otsuse jõustumisest õigus makseteenuseid osutada.

Tegemist on seadusandja kaalutud meetmega. Puuduvad alused või olulised asjaolud otsustada

MERAS-es sätestatust teisiti. Otsus tuleb avalikustada, et investorid, kliendid ja avalikkus

oleksid teadlikud XXX rikkumistest ning tegevusloa kehtetuks tunnistamisest tulenevatest

riskidest. See annab võimaluse kõigile edaspidises tegevuses XXX-ga kaasnevate riskidega

arvestada ja soovi korral neist teadlikult hoiduda. Finantsturu osaline peab oma tegevuses

arvestama, et rikkudes olulisi õigusaktides kehtestatud nõudeid, mis toovad kaasa tegevusloa

kehtetuks tunnistamise, on FI-l õigus ja kohustus vastav otsus vastavalt seadusele avalikustada.

Otsuse avalikustamine annab avalikkusele ja teistele turuosalistele selge signaali tuvastatud

rikkumiste mitteaktsepteeritavusest ning Eesti finantssektoris oodatud kõrgetest standarditest.

Finantsjärelevalve peab olema oma tegevuses võimaluste piires läbipaistev, seda enam isiku

turult eemaldamise olukorras. Otsuse avalikustamine on seega sobiv meede. Seaduses ei ole

ette nähtud teist sama efektiivset meedet eesmärkide saavutamiseks. Otsuse terviklik

avalikustamine ei ole kõiki asjaolusid arvestades XXX õigusi ülemäära riivav. Vastavalt

seadusele teostab FI finantsjärelevalvet vaid avalikust huvist lähtudes. Käesoleva otsuse

tegemise on tinginud XXX enda oluliselt puudulik tegevus, mille negatiivsed tagajärjed on

teatavate võimalike mõjutustega ka avalikkuse jaoks. Seega on meede mõõdukas.

6.8. FI ei ole kontrolli läbiviimisel menetlusnorme rikkunud. FI on kajastanud kontrolliaktis 2

teise kohapealse kontrolli raames tuvastatud asjaolusid, nende pinnalt tehtud järeldusi ning

kuidas ja miks vastavatele järeldustele jõuti. FI on hinnanud XXX vastuväiteid ja seisukohti

tervikuna ja eraldi, võttis XXX vastuväiteid ja arvamusi kajastavad dokumendid vastu ja hindas

neid hoolimata dokumentide hilinenult esitamisest. FI on kogu menetluse jooksul kogunud

XXX-lt täiendavaid andmeid ja on läbivalt selgelt kirjeldanud, milliste andmete ja dokumentide

esitamist ta ootab. Seega pidi XXX-le olema arusaadav, millele tuginedes FI oma hinnangu

koostab. FI on igas menetlusetapis võimaldanud XXX-l esitada oma seisukohti ja

kommenteerida iga menetlusetappi. Asjaolu, et FI ei ole iga XXX esitatud seisukohaga

nõustunud ning et kõik XXX esitatud andmed ja seisukohad ei ole mõjutanud selgelt tuvastatud

asjaolude pinnalt tehtud järeldust, ei tähenda, et FI oleks jätnud XXX esitatud andmed ja

seisukohad arvestamata või hindamata. XXX-l oli võimalik esitada kontrollakti 1 kohta oma

kommentaarid ja nendega arvestati hinnangu kujundamisel. XXX ei ole ettekirjutust 2

vaidlustanud ega sellele vastuväiteid esitanud.

7. XXX, XXX Xxxxxxx OÜ, X. X., Y. Y. ja C. C. esitasid 26.06.2019 Tallinna

Halduskohtule kaebuse, mida hiljem korduvalt muudeti ja täiendati.

8. Kohus tagastas 17.09.2019 määrusega XXX Xxxxxxx OÜ kaebuse (vt ka 25.09.2019

määrust).

9. Kohus võttis 25.09.2019 määrusega kaebuse menetlusse XXX, X. X., Y. Y.i ja C. C.

(kaebajad) nõuetes tühistada FI 27.05.2019 otsus või tuvastada selle õigusvastasus, tuvastada

FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasus, kohustada FI-d ümber lükkama

ebaõiged faktiväited või tuvastada FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise

3-19-1196

11(64)

toimingu õigusvastasus. Lisaks taotlesid XXX ja X. X. varalise kahju hüvitise väljamõistmist

koos viivisega ning X. X., Y. Y. ja C. C. mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist koos

viivisega.

10. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebajate kokkuvõtlikud seisukohad:

11.1. Otsus on motiveerimata ja kaalutlusõigus on jäetud teostamata. Nii otsuse kui ka sellele

eelnevate haldusaktide ja toimingute puhul on rikutud põhjendamiskohustust ja

uurimispõhimõtet. FI ei ole arvestanud XXX vastuväidetega ega nendega arvestamata jätmist

põhjendanud. Rikutud on ärakuulamisõigust. Uurimiskohustusest tulenevalt pidi FI selgitama,

millist teavet ja tõendeid ning mis vormis XXX pidanuks esitama. Ei ole kaalutud XXX huve

ega käsitletud tähtsust omavaid tõendeid. Menetlus on olnud ebaõiglane ja toonud kaasa ebaõige

otsuse. Otsus ei ole proportsionaalne, mõõdukas ega sobilik. Isegi kui FI leidis, et XXX

käitumises esinesid teatud vead, oli eesmärki võimalik saavutada vähem koormavate

abinõudega.

11.2. Siseaudiitoriga lõpetati leping kõrge hinna tõttu, mitte vastuolu või probleemide tõttu

siseaudiitoriga.

11.3. Ebaõige on väide XXX nõukogu huvide konflikti kohta. XXX sise-eeskirja p 5.3 ei

puudutanud sisekontrolli, vaid sisekordade koostamise ja täiendamise protseduure.

Sisekontrolli mittepuutuvate õigusanalüüside teostajaks oli advokaadibüroo, mitte nõukogu

liige. C. C. ei ole nõukogu liikmena kunagi vastavuskontrolli ülesandeid teostanud.

11.4. Esimese ja teise kontrolli valdkonnad olid erinevad, seega ei olnud tegemist korduvate

rikkumistega. XXX-l puudus alus arvata, et FI arvates on XXX-l siseauditi aruandes välja

toodud probleemid lahendamata. Väär on väide, et XXX ei teinud midagi esimese kohapealse

kontrolli käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. XXX edastas FI-le omalt poolt vastuseid

ja sisemisi dokumente. Kuna FI sunniraha ei rakendanud, pidas XXX puudused kõrvaldatuks.

FI ei ole põhjendanud XXX seisukohtade ja dokumentidega arvestamata jätmist. FI ei ole

selgitanud, milliseid täiendavaid nõudeid pidanuks XXX rakendama. FI seisukohad on

vastuolus tema eelneva käitumise ja seisukohtadega, seega on FI käitumine pahauskne ja

vastuolus hea halduse põhimõttega. FI on jätnud XXX-lt täiendavad tõendid kogumata ja

selgitamiskohustuse täitmata. XXX esitatud tõendeid pole sisuliselt uuritud. XXX omanikke ja

juhte pole menetluses ära kuulatud. Teatud tõendeid on põhjendamatult eelistatud teistele.

11.5. Makseasutuse omavahendite minimaalsuuruse nõude rikkumise etteheide on alusetu. FI

käitumine ja menetluse venitamine on vastuolus hea halduse põhimõttega. FI on jätnud

arvestamata, et makseasutuse omavahendid olid seadusega kooskõlas alates vahekasumi

tekkimisest, sest vahekasum tekib majandustegevusest, mitte FI vastava loa saamisest. FI

nõudmine aktsiakapitali suurendamiseks või laenude kaasamiseks oli põhjendamatu.

Põhjendused on asjakohatud, otsitud ja ebaõiged. Kaebajate seisukohti tõendab ekspert G. G.

20.06.2019 arvamus. FI ei ole menetlenud XXX taotlust vahekasumi kaasamiseks

omavahendite koosseisu mõistliku aja jooksul. Otsuseni jõudmiseks kulus 90 päeva, millest

XXX-l kulus küsimustele vastamiseks 8 päeva. FI oleks saanud 4 voorus esitatud küsimused

esitada 2 voorus ja lühema aja jooksul. Küsitud on taotluse lahendamise seisukohalt ebaolulisi

küsimusi. FI andis õigusliku aluseta loa kajastada vahekasumit omavahendite koosseisus

väiksemas summas võrreldes XXX taotlusega. Ekspert tuvastas, et XXX omavahendid vastasid

3-19-1196

12(64)

nõuetele kogu 2018. a vältel. Teise sunniraha määramine ei olnud vajalik ega proportsionaalne.

XXX teavitas FI-d juba 27.02.2019, et seaduses ettenähtud menetluste tõttu ei ole kuidagi

võimalik sunniraha määramise ajaks omakapitali vastavust äriregistris registreerida.

Registritoiminguga alustamisest teavitati 05.03.2019. Lisaks oli XXX juba 17.12.2018

kutsunud kokku aktsionäride üldkoosoleku, mille päevakorras oli aktsiakapitali suurendamine

ja millest teavitati FI-d. FI ei palunud teavet laenuandjate omandisuhete kohta, seega on

etteheide selle esitamata jätmise kohta kohatu. Puudub mõistlik põhjus lugeda makseasutust

omavahendite minimaalsuuruse nõuet rikkunuks olukorras, kus ta on esitanud taotluse ja saanud

loa vahekasumi arvamiseks omavahendite koosseisu. FI ei ole taganud õige ja õiglase menetluse

läbiviimist, on rikkunud halduse head tava ning eesmärgipärase ja efektiivse halduse põhimõtet.

Kõikide makseasutuste turuosa on kokku 0,34% ja XXX turuosa vaid 0,1%, mitte 0,8%, nagu

FI väidab. Seega ei ohustanud XXX finantssektori stabiilsust.

11.6. Väär on väide, et XXX ei ole esitanud RAB-ile rahapesu kahtluse teateid. Perioodil

01.01.-26.11.2017 tegi XXX RAB-ile 13 rahapesu kahtlusega teadet. Perioodil 01.01.2018–

15.04.2019 keeldus XXX suhete alustamisest 428 kliendiga ja sulges 212 kliendi kontod. XXX

on suhtunud võimalikku rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu äärmise tõsidusega.

Kontrollakti 2 tõendamisvigu on XXX käsitlenud eriarvamuses ja jääb neis toodud seisukohtade

juurde. FI on kasutanud ringtõendamist, mis on viinud ebaõige kontrollakti ja otsuse tegemiseni.

11.7. XXX on tuvastanud klientide tegeliku kasusaaja, ärisuhte olemuse ja eesmärgi ning

saanud aru kliendi omandi ja kontrollistruktuuridest. XXX on kogunud infot vara päritolu kohta.

Crosspoint International Logistics Ltd kuulus 100%-liselt O. O.incovile ja tema rahalised

vahendid pärinesid jaht Alexandra müügist. Klient tõendas jahi omandiõigust.

11.8. IP-aadressidega seonduvad FI tehnilised vead on käsitletavad põhjendamiskohustuse ja

kaalutlusõiguse olulise rikkumisena. Neid vigu on käsitletud XXX eriarvamuses. FI ei ole XXX

seisukohtadega mittearvestamist põhjendanud. IPTRON.NET OÜ 26.06.2019 ja AS-i Atea

25.06.2019 ekspertarvamuste kohaselt on IP-aadresside käsitluses tehtud olulisi tehnilisi vigu,

mis on toonud kaasa tehnilise teabe moonutamise. FI on lubamatult eelistanud teatavaid

tõendeid teistele. IP-aadresside tabel ei ole usaldusväärsem kui XXX seletus. XXX töötajad

kasutasid i-XXX-d nii isiklike kontode kasutamiseks kui ka klientidele süsteemi töö

demonstreerimiseks. Samade dünaamiliste IP-aadresside kasutamine (kontrollakti 2

tähelepanek 14) ei anna alust arvata, et tegemist on sama kasutaja ja asukohaga ning selliste

järelduste tegemine logifailis olevate IP-aadresside pealt pole võimalik. Erinevate klientide

logimine samalt IP-aadressilt võib esineda omavahel mistahes seost mitteomavate isikute puhul,

nt Tallinna lennujaamas jm avalikes kohtades. Kontrollakti 2 tähelepanek 11 ei näita, millised

olid „kattuvad IP-aadressid“, kuid sellegipoolest on tehtud järeldus, et kliendid asuvad samas

kohas. Kontrollakti 2 tähelepanekus 1 toodud IP-aadresside kasutuse analüüs ei tulene esitatud

logifailist. Kontori IP-aadresside kasutamisest Y. Y.i ja teiste klientide poolt ei saa järeldada

tema seotust ettevõtjaga Finbroker Ltd, kuna neid IP-aadresse saavad kasutada kõik kontorit

külastavad kliendid. XXX selgitas, et kliendid logivad reeglina esimest korda makseasutuse

keskkonda makseasutuse ruumides, kus kliendihaldur demonstreerib, kuidas i-XXX töötab. FI

oli oma tehnilisest veast teadlik, kuna ühel ja samal kellaajal sekundi täpsuseni oli

sisselogimiste arvuks märgitud 1048, mis on ebareaalne. FI oleks pidanud üle küsima, mis

numbriga on tegemist. Kuna seda ei tehtud, oleks pidanud IP-aadressidega seonduvad

järeldused kontrollaktist välja jätma. FI ei ole aru saanud, et iga logifaili rida tähendab ühte

sisselogimist. FI on kokku liitnud tabelis olnud „ilma täiendava selgituseta“ tundmatud väljad,

saades täiesti ebaloogilised (tuhandetes kordades suuremad) arvud. Kontrollakti koostajal

puudub IP-aadresside kasutamise printsiipidest nii internetis kui kohtvõrkudes selge arusaamine

ja pädevus, ta pole vaevunud sisulist analüüsi tegema või esitab sihilikult valeinfot. Kirja on

pandud tehniliselt ebakorrektsed väited, esitatud on moonutatud logimiste arvud ja selle pealt

3-19-1196

13(64)

on antud väärad või kaheldavad hinnangud ja tehtud ebakorrektsed järeldused. XXX-lt ei ole

logifailide kohta selgitusi küsitud. Kuna kogu FI rahapesu skeemi toimimise järeldus rajaneb

ainuüksi IP-aadressidega seonduvale, on FI kontrollakti 2 õiguslik konstruktsioon asjakohatu.

FI kasutas oma järelduste tegemisel üksnes IP-aadresside ristumise pealiskaudset analüüsi ega

analüüsinud kõiki aspekte koosmõjus: geograafiline aspekt, sisselogimise aeg ja sagedus,

sisselogimiste tähtsus, ristumise objektiivsed põhjused. Tuginedes ebaobjektiivse ja

ebakorrektse analüüsi tulemustele, on FI koostanud õigusvastased kontrollakti 2 ja otsuse.

22.09.2021 kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustest selgus, et kontrollakti 2 lk 169

märkus 71 sisaldab ohtralt eksitavat ja valeinformatsiooni. IP-aadressid ei ole võrreldavad

majanumbri, telefoninumbri ega posti sihtnumbriga. Kolme esimese numbri kattuvus ei

tähenda, et tegemist oleks sama võrguga. Viimane number staatilise IP-aadressi puhul ei näita

erinevat arvutit samas võrgus. Dünaamilise IP-aadressi puhul mingeid uusi numbreid ei

genereerita. Kontrollakti 2 tähelepanekus 1 toodud tabelis olevad sisselogimiste kordade arvud

ei vasta logifailis olevatele andmetele, kus on kokku vaid 14 576 kirjet. Kui iga kirje ei näita

unikaalset sisenemist (makseasutus loeb sisenemisest juhtumeid, kus kahe kirja vahe on

vähemalt 5 minutit), siis on tegelike sisenemist arv veelgi väiksem. Tulp IP-Count näitab, kui

palju antud kasutaja nimega kirjeid on selles failis, mitte sisselogimiste arvu. FI ei ole

arvestanud, et makseasutuse lahenduse kahetasemelise autentimise puhul võib tekkida kaks IP-

aadressiga seotud sündmust. Logifailis kajastuvad ka ebaõnnestunud sisselogimised.

Dünaamilised aadressid pole seotud konkreetse kliendiga. Kõik aadressid on kasutusel

keskseadmes ja seega on võimalik, et kasutus toimus samal aadressil. Ilma täiendavate

andmeteta IP-aadressi kohta ei ole võimalik teha järeldust, et sama IP-aadress tähendab sama

asukohta (kontrollakti 2 tähelepanek 11). Asukoha ja kasutaja samasust saab kinnitada ainult

teenusepakkuja. VPN ja Tor kasutamise puhul ei saa IP asukohast järeldada kasutaja asukohta

ning igasugune geoinfo kasutamine ja sellest järelduste tegemine on meelevaldne. Samade

dünaamiliste IP-aadresside kasutamine (kontrollakti 2 tähelepanek 14) ei anna alust arvata, et

tegemist on sama kasutaja ja asukohaga. Eksperdid on ekspertarvamuse koostamisel kasutanud

samu andmeid, mida FI on kasutanud IP-aadresside analüüsi koostamisel. Tunnistajate ütlustes

ei esine vastuolusid ega ebatäpsusi. Vastustaja on tunnistajate ütlusi pahauskselt tõlgendanud.

Samuti puudub alus kahelda ekspertide usaldusväärsuses.

11.9. Kuigi otsus on tehtud XXX kohta, rikub see ka teiste kaebajate subjektiivseid õigusi,

sest otsuses ja selle lisaks olevas kontrollaktis 2 on välja toodud füüsiliste isikute poolt

väidetavalt toime pandud rikkumised. Kaebajad on pühendanud oma karjääri pangandus- ja

finantssektorile, seega on neil tulevikus oluliselt raskendatud ärisektoris ametikohtadele

kandideerida ja valdkonnas töötada. Aktsionäri eraldiseisvat kaebeõigust finantsjärelevalve

raames tehtud haldusaktide/toimingute vaidlustamiseks on tunnistanud ka Euroopa Kohus ja

Euroopa Üldkohus (nt otsused asjades nr T-457/09, T-499/12, T-429/11, C-583/11, C-524/14,

C-663/17 P, C-665/17 P ja C-669/17 P). Tegevusloa kehtetuks tunnistamine võttis aktsionärilt

võimaluse dividende saada ja muutis tema finantsvara potentsiaalset väärtust.

11.10. Vaidlusalune otsus kahjustab kaebajate mainet. Otsuse õigusvastasuse tuvastamine on

vajalik maine taastamiseks. Tuvastamiskaebus kaitseks kaebajate õigusi olukorras, kus kohus

ei peaks tühistamis- või hüvitamiskaebuse rahuldamist võimalikuks. Otsuse õigusvastasuse

tuvastamine välistab pahatahtlike nõuete esitamist XXX juhtorgani liikme vastu. XXX-le

keeldutakse pangakontot avamist, mis takistab tema äritegevust. Lisaks võimaldaks

õigusvastasuse tuvastamine mõista vastustajalt välja kaebajate menetluskulud.

11.11. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja selle avalikustamine tõid kaasa XXX

pangakontode sulgemise ja kontol oleva raha arestimise, mis ei võimaldanud XXX-l oma

klientidele raha tagastada. Pangad keeldusid XXX-le kontot avamast, v.a juhul, kui XXX esitab

3-19-1196

14(64)

FI antud selgete tingimustega loa. Hirmust rahast ilma jääda, esitasid kliendid XXX vastu

kuriteoteated. Samuti on kliendid esitanud XXX vastu kohtusse mitmeid hagiavaldusi ja

pankrotiavaldusi ning XXX-le pankrotihoiatusi. See on põhjustatud FI tegevusest ja suurendas

kaebajale tekkivat kahju. FI pidanuks arvestama, et makseasutuse likvideerimine toimub

erinevalt krediidiasutuse likvideerimisest, kus FI-l on aktiivne roll. FI keeldus XXX klientidele

raha tagastamise korraldamisest. XXX-l õnnestus lõpuks avada konto Läti Vabariigis asuvas

krediidiasutuses AS Baltic International Bank ja pankrotihalduril on õnnestunud suurem osa

summast Harju Maakohtu deposiitkontole üle kanda.

11.12. FI on tekitanud XXX-le varalise kahju. XXX on sõlminud igapäevatööks vajalikud

lepingud. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei võimalda lepinguid kohe lõpetada ja kulusid

tuleb tasuda kuni tegevuse täieliku lõpetamiseni. XXX on sõlminud töölepingud 12 inimesega.

Enamik neist koondatakse, kuid osa peavad jätkama tööd kliendilepingute lõpetamiseks. See

suurendab tööjõukulusid. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel muutuvad kõik arendamiseks ja

ettevõtluse alustamiseks tehtud kulutused mõttetuks. Tehtud tööde või litsentside müük ei ole

nende spetsiifilisuse tõttu võimalik. Makseteenuste lõpetamise tõttu tuleb lõpetada maksekaardi

leping ja tasuda lepingu lõpetamise tasu. Lõpetada tuleb SWIFT süsteemi kasutamiseks

sõlmitud leping ja tasuda teenuse lõpetamise tasu. XXX on kandnud kulu FI-le tasutud

sunnirahade näol. Sunnirahade määramine oli ebavajalik. XXX-l jääb saamata äritulu. Kasumi

kaotamise kahju tekib ettevõtte omanikule, s.o XXX Xxxxxxx OÜ-le, kelle ainuosanikuks ja

seega XXX lõplikuks kasusaajaks on X. X.. Samuti tekib XXX omanikul varaline kahju

ettevõtte kaotamise tõttu (ettevõtte müügitulust ilmajäämine, tulevikus teenitavast kasumist

ilmajäämine). XXX on kandnud kulutusi õigusabile ja ekspertiisidele.

11.13. FI avaldas 28.05.2019 oma veebilehel uudise XXX tegevusloa kehtetuks tunnistamise

kohta, otsuse tervikteksti ja faktilehe, kus on toodud välja kõik XXX nõukogu ja juhatuse

liikmed. Samal päeval toimus pressikonverents, kus teavitati avalikkust XXX tegevusloa

kehtetuks tunnistamisest ja kirjeldati väidetavaid rikkumisi. FI avalikustas video YouTube’i

keskkonnas. Samuti avaldasid suuremad väljaanded uudise XXX tegevusloa kehtetuks

tunnistamise kohta koos FI kommentaaridega. Vaatamata otsuses välja toodule, et üleriigilises

lehes avaldatakse üksnes otsuse resolutsioon, avaldati lehes ka veebilink, mis viis otse FI

veebilehel avaldatud otsuse terviktekstile. Seega on lisaks otsuse resolutsioonile avaldatud ka

otsuse

terviktekst.

Otsuse

avalikustamine

ei

olnud

vajalik,

eesmärgipärane

ega

proportsionaalne. Kaebajate kohta ebaõigete andmete või ebakohaste väärtushinnangute

avaldamine ei taga finantsturu õiguspärast ja korrapärast toimimist. Samuti ei kaitstud sellega

investoreid ega kliente, vaid vastupidi kahjustati neid. Avaldamise tulemusel suleti XXX

kontod ja osa klientide rahast arestiti. Avalikustamisel puudus seos finantsjärelevalve

läbiviimise või järelevalvemenetluse muude eesmärkide saavutamisega, sellega väljendati

suhtumist kaebajatesse. FI ei ole otsuse avaldamisel teostanud kaalumist. Otsuse avaldamine ei

ole MERAS-e süstemaatilisel tõlgendamisel kohustuslik. Samuti ei ole FI kaalunud

vähemkahjustavaid meetmeid. FI õigusvastane toiming põhjustas kaebajatele kahju, mistõttu

soovivad kaebajad otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist. See on vajalik ka

XXX maine taastamiseks klientide ja lepingupartnerite ees juhul, kui kohus otsust ei tühista või

kahjuhüvitist välja ei mõista. Otsus sisaldab XXX ja teiste kaebajatega seotud väidetavaid

rikkumisi, mis kahjustavad oluliselt nende subjektiivseid õigusi ja mainet ning kitsendavad

nende tegevusvabadust.

11.14. XXX esitas FI-le 15.05.2019 taotluse hoiduda otsuse avalikustamisest või lükata selle

avalikustamine edasi kuni otsuse kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning jätta otsuse

avalikustamisel XXX ja temaga seotud isikute nimed avalikustamata. FI jättis need väited

tähelepanuta. Otsuse avalikustamine ei olnud kohustuslik ja FI-l oli kaalumisõigus

(krediidiasutuste seaduse (KAS) § 103 lg-d 5 ja 6; finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 54 lg 5;

3-19-1196

15(64)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi nr 2013/36/EL14 art 68). FI-l tuli lisaks

MERAS-ele lähtuda ka KAS-ist (MERAS § 5 lg 1, KAS § 5, § 6 lg 1 p 4). Krediidiasutusi ja

makseasutusi koheldakse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ebavõrdselt. Makseasutused ja

krediidiasutused on võrreldavad isikute grupid. Ainsaks erinevuseks on see, et makseasutus ei

saa avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta. Erinevaks kohtlemiseks puudub legitiimne

alus. Lisaks ei näe MERAS ette õiguskaitsevahendeid klientidele kahju tekkimise

ärahoidmiseks olukorras, kus FI on otsustanud makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise

otsuse avalikustada. Seega on MERAS § 23 lg-d 1 ja 2 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse

(PS) §-ga 12. Otsuse avalikustamine rikkus kaebajate õigust aule ja hea nimele. Kui MERAS

§ 23 lg-d 1 ja 2 erinevalt KAS § 103 lg-st 5 otsuse avalikustamisel diskretsiooniõigust ette ei

näe, on need vastuolus PS §-ga 17. Lisaks ei ole MERAS § 23 lg-d 1 ja 2 kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 25.11.2015 direktiiviga nr 2015/236615 (direktiiv nr 2015/2366), seega

on need vastuolus PS §-ga 32, kuna riivatakse omandipõhiõigust, võrdsuspõhiõigust ja vaba

konkurentsi. MERAS § 87 lg 1 on vastuolus PS-iga, sest ei näe erinevalt KAS §-dest 118 ja 119

FI-le ette võimalust sekkuda makseasutuse likvideerimisse ja võlausaldajate nõuete

rahuldamisse. FI keeldus XXX klientidele raha tagastamise korraldamisest ja seda olukorras,

kus XXX kõik kontod on suletud ja uute kontode avamine ei ole võimalik. Seega koheldakse

krediidiasutusi ja makseasutusi erinevalt (PS § 12), jättes makseasutuse klientide huvid kaitseta

(PS § 32). Ebaõige on FI väide, et XXX ei hoidnud klientide varasid enda varadest eraldi. XXX

ei ole seda nõuet rikkunud ja selline väide on tõendamata. Samuti ei ole MERAS § 87 lg 1

kooskõlas direktiiviga nr 2015/2366, on puudulik ja moonutab vaba konkurentsi.

11.15. Pressikonverentsil avaldati XXX kohta mitmeid ebaõiged faktiväiteid:

−

XXX-l puudus pikema aja jooksul konkreetne ärimudel.

−

Teise kontrolli eesmärk oli aru saada, kas ja kuivõrd tulemuslik oli esimene kontroll.

−

XXX tegevuses on sedastatavad karistusseadustiku (KarS) § 394 (rahapesu) tunnused.

−

XXX ei vaidlusta kohtus kontrollaktis 2 kirjeldatud ja tuvastatud asjaolusid.

−

XXX ei ole tuvastanud korrektselt kliente, klientide tegelikke kasusaajaid, nende poolt

rakendatud ärisuhteid ja raha päritolu.

−

XXX ei võtnud kasutusele piisavaid hoolsusmeetmeid riskide maandamiseks.

−

Kuigi XXX-l olid sise-eeskirjad tegelikult olemas, siis reaalseid neid ei järgitud.

−

XXX võttis endale üle jõu käivaid riske, mida ta ei suutnud kontrollida ning mis

tekitasid reaalse rahapesu ja terrorismi rahastamise ohu.

11.15.1. Nimetatud väited ei vasta tõele. XXX-l on kogu tegutsemise aja vältel olnud

konkreetne ärimudel, mille järgi ta on tegutsenud. Arvestades, et esimese ja teise kohapealse

kontrolli eesmärk ja uuritav objekt olid erinevad, ei saanud teise kohapealse kontrolli eesmärk

olla aru saada, kas ja kuivõrd tulemuslik oli esimene kontroll. XXX tegevuses ei ole

sedastatavad rahapesu tunnused. XXX on praeguses asjas vaidlustanud kontrollakti 2 ja selles

tuvastatud asjaolusid. XXX on alati tuvastanud korrektselt oma kliendid, nende tegelikud

kasusaajad, nende poolt rakendatavad ärisuhted ning raha päritolu, vajadusel esitanud teate

RAB-ile. XXX on võtnud kasutusele kõik vajalikud ja piisavad hoolsusmeetmed, et maandada

makseasutusena tegutsemise riske. XXX tegutses asutamisest alates kehtestatud sise-eeskirjade

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv nr 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse

alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet,

millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja

2006/49/EÜ EMPs kohaldatav tekst.

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.11.2015 direktiiv nr 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide

2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta.

3-19-1196

16(64)

kohaselt ja järgis neid igal sammul. XXX ei ole võtnud endale üle jõu käivaid riske, mida ta ei

oleks suutnud kontrollida või mis oleks tekitanud reaalse rahapesu ja/või terrorismi rahastamise

ohu.

11.15.2. Kaebajad palusid kohustada vastustajat neid väiteid ümber lükkama kohtuotsuse

jõustumisest 3 tööpäeva jooksul korraldataval pressikonverentsil, avaldama pressikonverentsi

video YouTube’i keskkonnas ja FI veebilehel.

11.15.3. Kui kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega, paluvad kaebajad käsitleda neid

väärtushinnangutena ja tuvastada nende avaldamise õigusvastasus (võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1045 lg 1, § 1046 lg 1). FI avaldatud väärtushinnangud ei põhine asjaoludel, mis võimaldaksid

selliseid hinnanguid anda, on ebakohased ja au teotavad.

11.15.4. Kaebajad taotlevad ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või ebakohaste

väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmist sõltumata sellest, kas kohus otsuse tühistab.

11.16. X. X., Y. Y. ja C. C. taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Isiku

au ja head nime on võimalik rikkuda nii isiku kohta ebaõigete faktiväidete kui ka ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega. Tõendamiskoormis, et avaldatud faktiväited vastavad

tegelikkusele, lasub FI-l. Õigusvastaselt avaldatud ebaõiged andmed tõid kaasa arvukaid

meediakajastusi lehtedes ja internetis, kahjustades kaebajate au ja head nime ning tekitades neile

mittevaralist kahju. Pangandussektoris esitatakse töötajatele kõrgendatud nõudmisi. Kaebajad

on pühendanud oma karjääri pangandus- ja finantssektorile. Seetõttu on neil tulevikus oluliselt

raskendatud (kui mitte välistatud) antud sektoris tööle kandideerida ja töötada. FI on jätnud

kaebajatest mulje kui pangandussektoris töötamiseks sobimatutest isikutest, kes on näidanud

õiguskorra suhtes üles ükskõiksust, saamatust ja rikkumise sihilikkust. Kuna otsus tuleb

tühistada, puudus kaebajate au ja hea nime kahjustava teabe avaldamiseks õiguslik alus.

Kaebajad on teinud kõik endast oleneva, et kahju tekkimist ära hoida. XXX esitas otsuse

projektile 15.05.2019 vastuväited, mh ka selle avalikustamise kohta.

12. Vastustaja kokkuvõtlikud seisukohad:

12.1. X. X.l, Y. Y.il ja C. C.l puudub kaebeõigus järgmiste nõuete esitamiseks: tühistada FI

otsus või tuvastada selle õigusvastasus, tuvastada otsuse avalikustamise toimingu

õigusvastasus, kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited või tuvastada ebakohaste

väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus. Neil kaebajatel puudub isiklik puutumus

vaidlusaluse otsusega. FIS, MERAS ega RahaPTS ei anna neile kaebajatele õigust vaidlustada

XXX suhtes finantsjärelevalve raames tehtud haldusakte ja toiminguid. Finantsjärelevalve

teostamine toimub avalikest huvidest lähtuvalt. Nende kaebajate subjektiivseid avalikke õigusi

ei ole riivatud. Ei piisa vaid mõningasest puutumusest faktilisel või huvi tasandil. Vastasel

korral võiks kaebeõigus laieneda väga paljudele isikutele. Asjakohased seadused ja nende alusel

tehtud otsus ei kaitse X. X., Y. Y.i ja C. C. õigusi.

12.2. Otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata, sest menetluses on

otsuse tühistamise nõue. Samuti tuleb jätta läbi vaatamata otsuse avaldamise toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõue, sest see on kaetud tühistamisnõudega ja põhineb samadel

alustel. Lisaks tuleb jätta läbi vaatamata nõue kohustada FI-d korraldama kindlatele

tingimustele vastava ja kindlas sõnastuses teavet edastava pressikonverentsi, avaldama sellest

video YouTube’i keskkonnas ja FI veebilehel. FI kohustused tulevad MERAS-est ja kaebajate

taotletud kohustust sealt ei tule. Kaebajatel on õigus taotleda vaid kahju hüvitamist. Vastupidine

läheks vastuollu FI sõltumatuse nõudega (FIS § 4 lg 3). Läbi tuleb jätta vaatamata ka X. X.

3-19-1196

17(64)

varalise kahju hüvitamise nõue. FI ei ole rikkunud tema õigusi ega põhjustanud talle kahju.

Väidetav kahju on põhjustatud hoopis XXX omanikule ehk XXX Xxxxxxx OÜ-le.

12.3. Ebaõige on väide, et sisekontrolli ja riskijuhtimisega seotud rikkumised on otsuses

põhjendamata. Otsuses on toodud asjakohased põhjendused, mis tuginevad esimese kohapealse

kontrolli ajal tuvastatud asjaoludele, mida XXX-le akti kommenteerimise faasis tutvustati ja

millele XXX vastu ei vaielnud. FI on hinnanud kõiki XXX vastuseid ja teavet. XXX on ise

26.05.2016 kohtumisel FI-s väljendanud rahulolematust siseaudiitori tööga ja esitanud

20.05.2016 kirjas FI-le vastuväited siseaudiitori välja toodule. XXX esitatud lisad ei andnud

teavet selle kohta, et siseaudiitori leping lõpetati liiga kõrgete hindade tõttu.

12.4. Kaebajad esitavad ulatuslikult laialivalguvaid, paljasõnalisi, arusaamatuid ja

tõendamata väited, millega seatakse kahtluse alla nii FI otsus kui ka selle aluseks olevad

haldusaktid ja toimingud, täpsustamata, millise toimingu, haldusakti või muus vormis

suhtlusega probleemi nähakse. Tegemist on jõustunud haldusotsustega, mida XXX ei ole varem

vaidlustanud. XXX on saanud esitada oma kommentaarid kõigile kontrollaktides,

ettekirjutustes ja otsuses osundatud asjaoludele ning tähelepanekutele. Kõiki XXX

kommentaare on vaatamata nende suurele mahule ja hilinenult esitamisele sisuliselt ja

põhjalikult kaalutud ning neid on kajastatud ka asjakohastes dokumentides. Asjaolu, et FI ei

kommenteerinud üksikasjalikult sadu lehekülgi edastatud dokumente, ei tähenda, et nendega ei

ole arvestatud. Samuti ei ole võimalik seda järeldada sellest, et FI ei muutnud kõiki kontrollaktis

2 toodud seisukohti. Seisukohtadega mittenõustumine ei ole kaalutlusviga.

12.5. Võimalikule huvide konfliktile viidati juba esimese kohapealse kontrolli käigus ja XXX

ei vaielnud sellele vastu. XXX kavatses täiendada sise-eeskirja huvide konflikti maandamise

osas. Alles hiljem on XXX oma seisukohta muutnud. See ei muuda FI tuvastatud asjaolusid või

järeldusi. Huvide konflikti võimalikuks põhjuseks ei olnud üksnes advokaadibüroo

õigusanalüüsid, vaid ka nõukogu liikme poolt osutatud abi juhatusele XXX enesehindamise

käigus. See omakorda takistab nõukogu sõltumatut järelevalvet juhatuse üle. FI tähelepanekus

kirjeldatud töökorralduse aluseks on mh XXX ütlused ja eeltoodu on edastatud

kommenteerimiseks XXX-le, kes ei vaielnud sellele vastu.

12.6. XXX-le anti võimalus tutvuda esimese kohapealse kontrolli aktiga ja tema esitatud

selgituste alusel muudeti tähelepanekut 12. Teised tähelepanekud ja hinnanguid jäid muutmata,

sest XXX ei esitanud infot, mis tingiks vajaduse tähelepanekut muuta, või teostas XXX

parendusi pärast kontrolli. Erinevalt kaebajate väidetust küsis FI pärast kontrolli XXX-lt

13.04.2018 kirjaga lisaandmeid ja selgitusi. Jääb arusaamatuks, miks seovad kaebajad esimese

kohapealse kontrolliga 06.04.2018 kirja ja 2016. a siseauditi aruannet. Selles kontrollis ei olnud

siseauditi aruandest juttu. Kuigi XXX uuendas pärast esimesest kontrolli sise-eeskirju, ei olnud

FI-l ilma kohapealselt kontrolli teostamata võimalik hinnata, kas neid ka järgiti. Tegelikku

töökorraldust saab hinnata vaid kohapealse kontrolli käigus. Kõik järelevalve subjektid peavad

tagama oma tegevuse kooskõla seadusega iseseisvalt ja igal ajahetkel.

12.7. Vandenõuteooriad FI väidetavast huvide konfliktist on meelevaldsed ja valed. FI on

sõltumatu

järelevalveasutus,

mille

tegevuse

tagatised

tulenevad

eelkõige

FIS-ist.

Finantsjärelevalve

finantseerimisstruktuur

on

sätestatud

seadusega

ja

konkreetsed

järelevalvetasud kinnitatakse seaduses ettenähtud menetluse kaudu. Sarnase ülesehituse ja

sõltumatuse tagatistega on finantsjärelevalveasutused finantseeritud ka paljudes ülejäänud

Euroopa Liidu riikides.

12.8. XXX-lt on kogu menetluse jooksul kogutud täiendavaid andmeid ning talle on läbivalt

ja selgelt kirjeldatud, milliste andmete ja dokumentide esitamist temalt oodatakse. Seega pidi

XXX-le kui kõrgendatud hoolsuskohustusega professionaalsele finantsjärelevalve subjektile

3-19-1196

18(64)

olema arusaadav, millele tuginedes FI oma hinnangu koostab. XXX-l on võimaldatud igas

menetlusetapis seisukohti esitada. Ainult XXX juhtidele on teada, milliseid dokumente ja

andmeid on XXX täiendavalt kogunud ja mida jätnud esitamata.

12.9. FI on teise kohapealse kontrolli raames kui ka kontrollakti 2 kohta esitatud seisukohti,

selgitusi ja tõendeid hinnanud ning oma analüüsi põhjalikult selgitanud kontrollaktis. Asjaolu,

et XXX ei nõustu FI järeldustega, et tähenda, et tema väiteid ei oleks kaalutud või arvestatud.

12.10. Ebaõige on seisukoht, et FI ei ole menetlenud XXX taotlust omavahendite

suurendamiseks mõistliku aja jooksul. Õigusaktid ei sätesta tähtaega makseasutuse sellise

taotluste menetlemiseks. Krediidiasutuste puhul tuleb vastav taotlus lahendada 1-3 kuu jooksul

(KAS § 853). XXX-d teavitati, et ka tema taotlus lahendatakse sama tähtaja jooksul. XXX esitas

taotluse 18.12.2018, olles teadlik, et 2018. a sees ei jõua FI otsust teha. Kaebajate ekspert on

ületanud oma pädevust, sest ta ei ole võimeline uurima ja hindama ametiasutuste tegevust ja

läbiviidava finantsjärelevalvemenetlust või selle efektiivsust. FI ei teosta järelevalvet vaid XXX

üle (järelevalve subjekte on kokku ligi 179). Samuti ei ole arvestatud, et selle perioodi sisse jäid

ka jõulud ja aastavahetus. Kasumi kaasamise otsuse projekt oli allkirjastatud enne, kui XXX

teavitas FI-d omavahendite seadusega vastavusse viimisest. Seega ei ole kohane siduda kasumi

kaasamise projekti saatmist XXX aktsiakapitali registreerimisega. Kaebajate etteheide

omavahendite hulka arvatud kasumi suuruse osas on arusaamatu, sest ka selline summa

võimaldas täita omavahendite nõuet. FI lähtus õigusaktidest ja arvas vahekasumist maha mis

tahes prognoositavad väljamaksed. Ekslik on kaebajate seisukoht, et XXX omavahendid olid

seadusega kooskõlas alates vahekasumi tekkimisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

26.06.2013 määruse nr 575/201316 (määrus nr 575/2013) art 26 lg 2 sätestab, et jooksva aasta

kasumi kaasamiseks omavahenditesse peab olemas olema eelnev pädeva asutuse luba. Seega

saab omavahendite hulgas vahekasumit kajastada alates FI loa saamisest. Tagasiulatuvalt

omavahendite numbrite korrigeerimine pole asjakohane ja selleks puudub õiguslik alus. FI ei

ole väitnud, et XXX omavahendid ei vastanud nõuetele 2018. a, vaid 2019. a. Arusaamatuks

jääb etteheide, nagu oleks FI käivitanud paralleelselt menetluse aktsiakapitali suurendamise

survestamiseks. Oktoobris 2018 ei algatatud ühtegi paralleelset menetlust. Teise sunniraha

määramine oli seaduslik, sest XXX ei täitnud ettekirjutust 2 ja esimese sunniraha määramisel

tehti teise sunniraha hoiatus. Võttes arvesse XXX ja selle põhiomaniku varasemat käitumist,

pidas FI vajalikuks täiendavate mõjutusmeetmete kasutamist (teine sunniraha), motiveerimaks

XXX-d viima lõpuni lubatud tegevused. XXX ei täitnud seaduse nõudeid vaatamata sellele, et

X. X. kinnitas 30.05.2018, et on valmis maksimaalselt 2-3 kuu jooksul tegema finantseeringu

omakapitali piisavuse tagamiseks summas 250 000 eurot. XXX pidi olema teadlik

omavahendite nõude suurenemisest vähemalt alates FI 26.10.2018 kirjast või kapitali prognoose

tehes juba alates 01.10.2018. Samuti pidi ta olema teadlik, et kasumi kaasamiseks on vajalik

vaheaudit ja kasumi kaasamise menetlus, ning nende ajakuluga arvestama. Ebaõige on

kaebajate väide, nagu oleks XXX teavitanud FI-d mitmel korral, et 17.12.2018 aktsionäride

koosolekul otsustati kapitali suurendamise kasuks. Jääb arusaamatuks, miks otsustati kapitali

suurendada hiljemalt 20.03.2019, mitte 2018. a sees. Otsuse tegemise aluseks ei olnud etteheide,

et XXX ei esitanud FI-le infot laenuandjate omandisuhte kohta. Seega on tegemist praeguses

asjas asjakohatu väitega.

12.11. FI ei arvutanud XXX turuosa valesti, vaid võrdles XXX väljaminevate maksete mahtu

perioodil I-III kvartal 2018. a sama perioodi krediidiasutuste kodumajapidamiste maksetega

(krediidiasutuste maksed, millest on lahutatud teiste finantseerimisasutuste ja riigiasutuste

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute

suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta.

3-19-1196

19(64)

maksed). Nimetatud võrdlus näitab XXX tegevuse mahtu vastu krediidiasutuste sarnast sektorit

ja põhineb Eesti Panga statistikal. See arvutuskäik nähtub ka kontrollakti 2 lk-l 5.

12.12. XXX-l on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel oluline roll. RAB-i

teavitamata jättes ei saa RAB seada kontodele käsutuskeelde ega konfiskeerida kriminaalset

tulu. Teise kohapealse kontrolli käigus kontrollitud episoodide puhul ei täitnud XXX

süstemaatiliselt oma kohustusi. Ühegi kontrollakti 2 tähelepanekutes 1-10 ja 14 kirjeldatud

tehingu puhul ei esitanud XXX RAB-ile teateid. Otsuses ei ole tehtud etteheiteid seoses

Crosspoint International Logistics Ltd-ga ja FI ei tea, kas XXX teenindas teda nõuetekohaselt.

Seega ei oma see otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tähtsust.

12.13. FI lähtus IP-aadressidega seonduva osas hinnangu andmisel XXX enda esitatud

andmetest

ja

jõudis

järeldusele,

et

asjakohased

isikud

on

kasutanud

XXX

internetipangalahendusse sisselogimiseks samu IP-aadresse. Isegi kui sisselogimiste hulk oleks

väiksem, et muuda see kontrollaktis 2 välja toodud järeldusi. Sisselogimiste suur arv võib

viidata mitmel puhul, et sisselogimisi teostab tegelikult arvuti. Kaebajad ei esitanud

haldusmenetluses sellisel kujul ja täpsusega andmeid, nagu esitati kohtumenetluses. Otsuses ei

ole IP-aadresside küsimusele tuginetud, seega see otsuse kehtivust ei mõjuta. IP-aadressidega

seonduval ei olnud ühegi etteheite juures sisuline kandev osa ning nt kontrollakti 2

tähelepanekud 10 ja 16 ei puuduta IP-aadresse üldse.

12.14. Tunnistajad on saanud kaebajatelt tasu ja tunnistused on kaebajakesksed. Tunnistusest

ei selgu, millise faili alusel on arvamused kujundatud. Samuti ei välistanud tunnistajad, et

automatiseeritud või robotlahendused saavad teha kontrollaktis 2 nimetatud arvude suurustes

sisselogimisi. Tunnistaja H. H. kinnitas, et sama IP-aadressi kasutanud isikud olid tõenäoliselt

samas ruumis või hoones või XXX võrgus. Tunnistaja K. K. selgitas, et tabelis olevad andmed

tulid automaatselt. Tema ei ole lisanud tabelisse peidetud lahtrit „IP_count“ ega tea, kes seda

tegi. Tegemist oli sinna käsitsi lisatud veeruga. Seega ei ole esitatud tunnistused ega ekspertiisid

usaldusväärsed. Igal juhul ei ole tunnistajate ütlustest nähtuvalt sellisel kujul sisselogimised ja

nende arv utoopiline ning masinad suudavad seda teoreetiliselt teha. See on ka FI varasem

praktiline kogemus IP-aadresse ja sisselogimisi puudutavas osas, kuna tegu on ühe

rahapesualase sektori võttega, kus tekitatakse sellisel hulgal sisselogimisi, mis varjavad

tegelikke tehinguid ja eksitavad järelevalvajaid.

12.15. FI avaldas otsuse õiguspäraselt. Lisaks MERAS § 23 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusele

esines avalikustamiseks ka sisuline vajadus. MERAS § 23 tugineb direktiivi nr 2015/2366

art-le 13 ja 14. Ebaõige on kaebajate väide, et otsuse avalikustamisel puudus seos

järelevalvemenetlusega. FI pidas otsuse täielikku avaldamist vajalikuks investorite,

finantsjärelevalve subjektide klientide ja avalikkuse kaitseks ning finantsturu õigus- ja

korrapärase toimimise tagamise eesmärgil. Nimetatu on FI-le FIS § 54 lg-ga 5 antud eriõigus,

mida FI on otsust puudutavas pidanud vajalikuks rakendada. Avalikustamine tagas avaliku ja

ühekülgse ning objektiivse info XXX tegevusõiguste ja minetuste osas. Samuti pakkus see

makseasutuse klientidele (sh võimalikele uutele) võimalust mitte enam XXX teenuseid

kasutada ja olla koheses objektiivses infoväljas, mh minimeerides infoga manipuleerimise riski.

Makseasutused ja krediidiasutused on erinevad finantsjärelevalve subjektid, kelle tegevusi

reguleerivad eriõigused, kes osutavad erinevaid teenuseid ja keda koheldakse eriseaduste

kohaselt erinevalt. Puudub kohustus ja võimalus vastavate isikute samaväärsele kohtlemisele.

FIS § 54 lg-t 5 kohaldatakse ka krediidiasutuste ja teiste finantsjärelevalve subjektide suhtes.

Viited au ja hea nime rikkumisele ei ole asjakohased, sest vastava olustiku on kaebajad ise

põhjustanud ja tegu on seadusliku tagajärjega. MERAS ei ole vastuolus PS-iga.

3-19-1196

20(64)

12.16. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Varalise kahju hüvitamise nõude puhul ei

nähtu, millisel õiguslikul alusel kahjunõue põhineb. FI otsus on õiguspärane, seega puudub alus

kahjunõuet rahuldada. Ka otsuse avaldamine oli õiguspärane.

12.17. FI ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid. XXX juhtorganite

liikmete nimed olid juba enne otsuse tegemist avalikult kättesaadav teave. FI ei kontrolli

meediaettevõtteid ega ole artiklite avaldaja.

12.17.1. Konkreetse ärimudeli puudumise väide on FI väärtushinnang, mis võtab üheselt

kokku kesksed etteheited XXX kohta ehk puudus arusaamine, milliseid kliente teenindada ja

kuidas seda korrektselt teha. Kui siia kõrvale võtta ka XXX käibe äkiline ja kiire kasv,

vaatamata niivõrd tugevatele puudustele kogu organisatsioonis, on selge, et hinnang ärimudeli

konkreetsest puudusest on asjakohane ja täpne.

12.17.2. Kontrollaktiga 1 tuvastati XXX-s suurel hulgal puudusi nii sise-eeskirjade,

sisekontrollide kui ka organisatsiooni kohta. Kontrollakt 2 käsitles mh analoogseid küsimusi.

Kontrollaktide puuduste kattuvust on käsitletud ka otsuses. Seega vastab tõele väide, et teise

kohapealse kontrolli käigus kontrolliti ka kontrollaktiga 1 tuvastatut.

12.17.3. FI ei ole osundanud, nagu oleks XXX tegevuses sedastatavad KarS § 394 tunnused.

Viidati rahapesumaigulistele skeemidele. Tegu on väärtushinnanguga, mis põhineb

kontrollakti 2 tähelepanekul 1.

12.17.4. Tõele vastab fakt, et pressikonverentsi ajaks ei olnud kontrollakti 2 asjaolusid

vaidlustatud. Kontrollakti 2 ei ole ka täna vaidlustatud.

12.17.5. Seda, et XXX ei ole õigesti tuvastanud kliente, nende tegelikke kasusaajaid,

ärisuhteid ja raha päritolu, tema hoolsusmeetmed olid puudulikud ja ei järgitud sise-eeskirju,

kinnitavad mõlemad kontrollaktid.

12.17.6. Viide üle jõu käivatele riskidele, mida ei suudetud kontrollida ning mis tekitasid

reaalse ohu ja võimaluse rahapesuks, on hinnang (kokkuvõte), mis põhineb otsusel ja selle

aluseks olevatel leidudel. Hinnang on täpne. See peegeldub äri suuremahulises kasvus ja selgelt

nähtavas võimetuses vastavate klientidega seaduse kohaselt tegeleda, sest organisatsioonis olid

tõsised puudused. See tekitas ka reaalse rahapesu ja terrorismi rahastamise ohu, mis on täna

päädinud süüteomenetlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidluse eseme piiritlemine ja tõendite tagastamine

13. Nagu kohus oma 25.09.2019 määruses välja tõi, esitasid kaebajad järgmised nõuded:

1) XXX taotleb:

− FI 27.05.2019 otsuse tühistamist;

− FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist;

− FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist;

− varalise kahju hüvitise väljamõistmist;

− FI kohustamist lükkama ebaõiged väited ümber;

− FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse

tuvastamist;

2) X. X. taotleb:

3-19-1196

21(64)

− FI 27.05.2019 otsuse tühistamist;

− FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist;

− FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist;

− varalise kahju hüvitise väljamõistmist;

− FI kohustamist lükkama ebaõiged väited ümber;

− FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse

tuvastamist;

− mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist;

3) Y. Y. taotleb:

− FI 27.05.2019 otsuse tühistamist;

− FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist;

− FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist;

− FI kohustamist lükkama ebaõiged väited ümber;

− FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse

tuvastamist;

− mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist;

4) C. C. taotleb:

− FI 27.05.2019 otsuse tühistamist;

− FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist;

− FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamist;

− FI kohustamist lükkama ebaõiged väited ümber;

− FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse

tuvastamist;

− mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.

XXX Xxxxxxx OÜ kaebuse on kohus 17.09.2019 määrusega tagastanud (vt ka 25.09.2019

määrust). Seega tema õiguste võimalikku riivet kohus ei käsitle.

14. Eeltoodust nähtuvalt on vaidluse esemeks FI 27.05.2019 otsus, millega tunnistati kehtetuks

XXX-le väljastatud makseasutuse tegevusload. Tegemist on finantsjärelevalve käigus tehtud

otsusega. Nimetatud otsust ei ole tehtud süüteomenetluses ja selles ei ole esitatud kaebajatele

süüdistust kuri- või väärteo toimepanemises (sh rahapesu toimepanemises). Praeguses asjas

vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kuidas lahendatakse X. X. ja Y. Y.i osas

algatatud süüteomenetlus. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta mõlema poole viited paralleelselt

toimuvale süüteomenetlusele, selles esitatud süüdistustele ja kogutud tõenditele. Muu hulgas

tagastab kohus vastustajale 16.12.2019 esitatud lisad „LISA 2_(1) Ärinaine X. X. sai karmi

kahtlustuse“ ja „LISA 2_(2) Äripäev“.

15. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kaebajate väited seonduvalt Crosspoint

International Logistics Ltd-ga. FI 27.05.2019 otsus ega selle aluseks olevad dokumendid ei tee

XXX-le ühtegi etteheidet selle ettevõttega seoses. Seega ei puuduta selle ettevõttega seotud

väited praegust vaidlust. Kaebajad on ajanud ilmselt segamini haldus- ja süüteomenetluse

asjaolud. Sel põhjusel ei ole kaebajate poolt 04.09.2020 esitatud tõendid (lisad 1-13) asja

lahendamisel asjakohased ja tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 62 lg 2). Samuti tagastab

kohus nende tõendite tõlked (kaebajate 09.10.2020 lisad 1, 3-13 ja 15.10.2020 lisad 1-3).

16. Kaebajad ei ole esitanud tühisuse tuvastamise nõuet ja on 19.08.2021 kaebuse uues

redaktsioonis kinnitanud, et ei soovi sellist nõuet esitada (vt lk 4, p 1.8). Sellele vaatamata on

3-19-1196

22(64)

nad ka 19.08.2019 kaebuse uues redaktsioonis väitnud FI 27.05.2019 otsuse tühisust (lk 24,

p-d 4.8.7, 4.8.8). Kohus jätab kaebajate viited otsuse tühisusele tähelepanuta.

17. XXX tegevusluba ei tunnistatud kehtetuks põhjusel, et ta lõpetas siseaudiitoriga lepingu.

Sel põhjusel ei ole praeguse vaidluse seisukohalt oluline, mis põhjusel leping siseaudiitoriga

lõpetati, ja kohus jätab vastavad põhjendused tähelepanuta. Lisaks tagastab kohus kaebajate

19.08.2019 lisa 17.6, mille kaebajad on sidunud eeltoodud põhjendusega. Tagastamise

põhjuseks on mh ka asjaolu, et see tõend ei tõenda kaebajate väidetud asjaolud.

18. Praeguse vaidluse esemega ei seondu kuidagi kaebajate väited selle kohta, et makseasutuse

tegevusloa andmisel rikuti menetlusnorme, et makseteenuste piiriülese osutamise tegevusluba

jäeti tähtaegselt lahendamata ja et makseteenuste direktiiv jäeti tähtaegselt üle võtmata. Samuti

ei seondu praeguse vaidlusega makseasutusele tunnuskoodi andmisega seotud probleemid.

Kaebajad tõid sellised põhjendused kaebuse 19.08.2019 uues redaktsioonis uuesti välja, kuigi

kohus selgitas 06.08.2019 määruses, et sellised põhjendused ei ole asjakohased. Kohus jätab

kaebajate kõik sellekohased põhjendused asja lahendamisel tähelepanuta. Kohus tagastab ka

nendega seotud tõendid, sest tegemist ei ole asjakohaste tõenditega (kaebajate 19.08.2019 lisad

2, 94, 95, 96, 97, 98, 122, 123, 125, 126, 127). Samuti tagastab kohus nende tõendite tõlked

(kaebajate 16.09.2019 tõlge („19.08.2019 kaebuse lisa 94 osaline tõlge“) ja kaebajate

01.04.2020 tõlked („078 Lisa 94_ Tõlge(3)“, „048 Lisa 95_Tõlge(3)“, „099 Lisa 98_

Tõlge(3)“)).

19. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 ei saa kaebajad esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks.

Kaebajad on põhjendanud FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasust ja varalise kahju hüvitamise

nõuet mh sellega, et mitmed XXX töötajaid jäid tööta ja neil on raske uut tööd leida, mistõttu

kaasneb neile varaline kahju. Selliste põhjendustega ei saa kaebajad enda kaebust põhjendada,

sest tegemist ei ole nende õiguste rikkumisega. Seetõttu jätab kohus sellekohased väited

tähelepanuta. Tegemist on taaskord põhjendustega, mille asjakohatust kohus 06.08.2019

määruses kaebajatele selgitas.

20. FI saab vastutada üksnes enda avaldatud pressiteadete eest. Selle eest, kuidas on

meediaväljaanded FI avaldatud pressiteadet tõlgendanud, kas, kui tihti ja millise sisuga uusi

artikleid avaldanud, ei vastuta enam FI. Seega on asjakohatud kaebajate etteheited meedia

jätkuva huvi kohta nende vastu ja meedias avaldatud artiklite sisu kohta. Soovi korral on

kaebajatel võimalik esitada nõudeid meediaettevõtete vastu. Kohus jätab kaebajate sellekohased

põhjendused asja lahendamisel tähelepanuta.

21. Samadel põhjendustel ei ole asjakohased ka X. X. väited selle kohta, et talle on tekkinud

ahistaja, kes teda verbaalselt ründab. FI ülesanne ei ole kaitsta kaebajat selliste rünnete eest.

Vajadusel saab kaebaja pöörduda abi saamiseks politsei või prokuratuuri poole. Samuti ei ole

tõendatud, et selliste rünnete põhjuseks oleks vastustaja väidetavalt õigusvastane tegevus. FI

selliste rünnete eest ei vastuta ega kohustu sel põhjusel X. X.le tekkivat mittevaralist kahju

hüvitama. Kohus jätab kaebaja sellekohased põhjendused asja lahendamisel tähelepanuta.

22. Lisaks on asjakohatud, põhjendamata ja tõendamata kaebajate väited FI erapoolikuse

kohta.

See,

et

FI-d

finantseeritakse

finantsjärelevalve

subjektide

poolt

tasutud

järelevalvetasudest (FIS § 35), ei näita kuidagi FI sõltuvust krediidiasutustest või muudest

järelevalve subjektidest. FIS §-st 4 nähtuvalt on FI autonoomse pädevusega asutus, kes on

finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb riigi

nimel. FI tegevust kavandab ja juhtimist kontrollib nõukogu, kelle liikmete hulka kuuluvad

vastutav minister, Eesti Panga president, Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud liikmed ja Eesti

Panga nõukogu poolt nimetatud liikmed (FIS § 8). FI juhatuse nimetab nõukogu (FIS § 19).

Seega ei sõltu FI kuidagi krediidiasutustest ega ole oma otsuste tegemisel kuidagi nende

3-19-1196

23(64)

mõjuvõimu all. Krediidiasutustel puudub võimalus FI tegevust mõjutada ka järelevalvetasu

maksmata jätmise kaudu. FI-l on õigus maksmata tasud täitemenetluse korras sisse nõuda (FIS

§ 45).

23. Praeguse vaidlusega ei seondu kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.39, milles VPE

WertpapierhandelsBank AG avaldas valmisolekut teha XXX-ga koostööd. See tuleb tagastada.

Samal põhjusel tuleb tagastada selle tõlge (01.04.2020 lisa „000 Lisa 17.39_tõlge(3)“).

24. Kaebajad ei ole põhjendanud, mida nad soovivad 19.08.2019 esitatud lisadega 17.37 ja

17.38 tõendada. Tegemist on XXX 2019. a veebruari kirjadega RAB-ile, millega edastatakse

RAB-le ettekirjutusele vastavalt andmed suletud kliendikontode kohta. Praeguses asjas ei ole

vaidluse all asjaolu, et kaebaja on sulgenud osade oma klientide kontod. Samuti ei vaielda selle

üle, et kaebaja oleks jätnud RAB-i ettekirjutuse täitmata. Seega ei ole need tõendid asja

lahendamiseks vajalikud ja tuleb tagastada.

25. XXX 15.01.2019 vastuväitest kontrollakti 2 projektile17 nähtub, et sellele lisatud lisad A1-

A8 ja A14-A24 (kaebajate 19.08.2019 lisa 10 „Lisa 10 Eriarvamus lisad A1 - A35(2)“

dokumendid „(A1) Product description (Vivus)“, „(A2) Description of activity (project with

Vivus)“, „(A3) Business-plan and calculations (Vivus product)“, „(A5) Scheme of Interaction

(Vivus - XXX)“, „(A6) Product MVP launch plan (Vivus - XXX)“, „(A7) Vivus decision on

termination of cooperation“, „(A8) IT-software by Roots-D“, „(A14) Workflow description“,

„(A14.1) Scheme of cooperation and agreements (GoodX)“, „(A15) GoodX credit card“,

„(A16) Draft agreements with customers (GoodX)“, „(A17) IT-software GoodX Application“,

„(A18) Non-F2F identification agreement (Veriff)“, „(A19) ACCUITY - cover letter“, „(A20)

Card personalization agreement (TAG Systems)“, „(A21) Market research and analysis and

Distribution plan (GoodX)“, „(A22) Financial model and forecast (GoodX)“, „(A23)

Preliminary cooperation agreement (Exscudo)“, „(A24) Preliminary cooperation agreement

(Paygety)“) seonduvad toodete ja teenuste väljatöötamisega, mis ei realiseerunud, st mida XXX

ei hakanud osutama, ja mille osutamine ei ole praeguses asjas vaidluse all. Seega ei ole need

tõendid asjas asjakohased ja tuleb kaebajatele läbivaatamatult tagastada. Samuti tuleb tagastada

nende tõendite tõlked (01.04.2020 esitatud „Lisa 10 A _ Tõlked(4)“ dokumendid „003 Lisa 10

A1 _ osaline tõlge“, „026 Lisa 10 A2 _ Osaline tõlge“, „008 Lisa 10 A7_Tõlge“, „024 Lisa 10

A8_ Osaline tõlge“, „027 Lisa 10 A14.1_ Tõlge“, „015 Lisa 10 A16_Osaline tõlge“, „025

Lisa 10 A18_ Osaline tõlge“, „016 Lisa 10 A19_Tõlge“, „028 Lisa 10 A20_ Osaline tõlge“,

„086 Lisa 10 A23_ Osaline tõlge“, „087 Lisa 10 A24_Osaline tõlge“; 06.05.2020 esitatud

„Lisa 10 A_ Tõlked“ dokumendid „109 Lisa 10 A3_Tõlge“, „110 Lisa 10 A5_ Tõlge“, „121

Lisa 10 A6 _ Tõlge“, „117 Lisa 10 A14 _ Tõlge“, „118 Lisa 10 A21_Osaline tõlge“, „116 Lisa

10 A22_ Tõlge“).

26. Kohus kohustas 06.08.2019 määrusega kaebajaid oma kaebuse lisad üle vaatama ja mh

eemaldama korduvalt esitatud lisad. Kaebajad esitasid 19.08.2019 kohtule uued lisad. Asja

selguse huvides ja toimiku mahu vähendamiseks tagastab kohus kaebajatele nende 26.06.2019

esitatud lisad.

27. Kaebajad väitsid 19.08.2019 seisukohas, et uued lisad on korrigeeritud ja nende hulgast on

kõrvaldatud korduvad dokumendid. Sellele vaatamata tuvastas kohus asja läbi vaadates

kaebajate esitatud tõendite hulgas mitmeid korduvaid tõendeid, mis muutsid asja läbivaatamise

palju keerukamaks ja ajamahukamaks. Asja selguse huvides ja toimiku mahu vähendamiseks

tagastab kohus kaebajate korduvad tõendid:

17 Kaebajate 19.08.2019 lisa 10 „Lisa 10_15.01.2019 GFC eriarvamus(3)“ dokument „GFC comments on EFSA

Control Act dd04122018 (EST - project)“ lk 3.

3-19-1196

24(64)

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisad 14.2 ja 17.1 on samad mis kaebajate poolt samal ajal

esitatud lisa 10 „Lisa 10_15.01.2019 XXX eriarvamus(3)“ dokument „XXX comments

on EFSA Control Act dd04122018 (EST - project)“;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 14.3 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa

„Lisa

10_15.01.2019

XXX

eriarvamus(3)“

dokument

„CFC

vs

Finantsinspektsioon õiguslik hinnang aktile XXX vastuse lisa“;

− kaebaja 19.08.2019 esitatud lisa 14.4 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 14 „Lisa 14_vaie 06.03.2019(4)“ dokumendi „VAIE_L2. Isikute allkirjastatud

selgitused“ lk-d 5-7;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.11 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 1;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.16 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 6;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.17 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 7;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.18 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 8;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisad 17.27 ja 43 on samad mis kaebajate poolt samal ajal

esitatud lisa 11;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.32 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.25;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 17.42 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 5;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 20 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 19 selle vahega, et lisa 19 kajastab FI veebilehel olevat teavet pikemalt;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 23 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.20;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 27 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.21. Samuti on kaebajad esitanud sama dokumendi tõlke topelt, mis tuleb lisa 27

osas tagastada (kaebajate 01.04.2020 lisa „000 Lisa 27_tõlge(3)“);

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 30 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.45;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 38 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.22;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 44 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.23;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 45 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.28;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 46 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.24 „Lisa 17.24_FI 7.02.19 kiri makseasutusele“;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 48 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.26;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 51 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.29;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisad 53 ja 112 on samad mis kaebajate poolt samal ajal

esitatud lisa 10;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 55 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.31;

3-19-1196

25(64)

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 57 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.43;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 58 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.33;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 59 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.34;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 61 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.6;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 62 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.5;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 63 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.7;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 64 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.41;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 65 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.8;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 66 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.9;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 67 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.10;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisad 68 ja 73 on samad mis kaebajate poolt samal ajal

esitatud lisa 17.3;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 72 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.12;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 74 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.2;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 75 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.14;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 76 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.15;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 79 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.19;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 80 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.30;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 81 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.35;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 85 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.37;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 86 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 17.38;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 87 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 10 eriarvamuse lisa C1. Samuti on kaebajad esitanud sama dokumendi tõlke topelt,

mis tuleb lisa 87 osas tagastada (kaebajate 01.04.2020 lisa „073 Lisa 87_Tõlge(3)“);

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 103 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 13 „Lisa 13_aruanne 2017(5)“;

− kaebajate 19.08.2019 esitatud lisa 110 on sama mis kaebajate poolt samal ajal esitatud

lisa 50;

− kaebajate 23.04.2020 esitatud lisa 5 on sama mis kaebajate poolt 19.07.2019 esitatud

lisa 128.2;

3-19-1196

26(64)

− kaebajate 23.04.2020 esitatud lisa 6 on sama mis kaebajate poolt 19.07.2019 esitatud

lisa 128.1;

− kaebajate 23.04.2020 esitatud lisa 7 on sama mis kaebajate poolt 19.07.2019 esitatud

lisa 128.3;

− kaebajate 27.04.2020 esitatud lisad 1.2 ja 2.2 on samad mis kaebajate poolt samal ajal

esitatud lisa 3 dokument „LISA 2 - XXX üldtingimused“;

− kaebajate 27.04.2020 esitatud lisad 1.3 ja 2.3 on samad mis kaebajate poolt 19.08.2019

esitatud lisa 18;

− kaebajate 27.04.2020 esitatud lisad 1.4 ja 2.4 on samad mis kaebajate poolt samal ajal

esitatud lisa 3 dokument „LISA 4 - XXX aktsionäride otsus“;

− kaebajate 27.04.2020 esitatud lisad 1.8 ja 2.7 on samad mis kaebajate poolt samal ajal

esitatud lisa 3 dokument „LISA 8 - 20200330 XXX vastus nõudekirjadele“;

− kaebajate 27.04.2020 esitatud lisad 1.11 ja 2.10 on samad mis kaebajate poolt samal ajal

esitatud lisa 3 dokument „LISA 11 - XXX kiri võlausaldajatele“.

Kaebeõigus

28. Kõik kaebajad taotlesid FI 27.05.2019 otsuse tühistamist.

28.1. XXX-l on kaebeõigus sellise nõude esitamiseks (HKMS § 44 lg 1). Vaidlusalune otsus

puudutab tema õigusi, sest sellega tunnistati talle väljastatud tegevusluba kehtetuks, mis võttis

temalt õiguse oma majandustegevuse käigus makseteenuseid osutada.

28.2. X. X.l, Y. Y.il ja C. C.l puudub kaebeõigus FI 27.05.2019 otsuse vaidlustamiseks.

Nimetatud otsusega ei otsustatud ühegi nende õiguse ega kohustuse üle. Kehtetuks tunnistatud

tegevusluba oli XXX-l, mitte X. X.l, Y. Y.il ega C. C.l. Seega riivas tegevusloa kehtetuks

tunnistamine vaid XXX õigusi, mitte teiste kaebajate õigusi. Neil kaebajatel puudub

subjektiivne õigus nõuda, et XXX-l säiliks makseasutuse tegevusluba. Selline õigus on vaid

XXX-l endal. XXX õiguste riivet ei saa käsitleda X. X., Y. Y.i ega C. C. õiguste riivena. Neilt

kaebajatelt ei ole võetud õigust mõnes makseasutuses töötada või osalust omandada. Neil

kaebajatel ei ole õigust vaidlustada ka XXX osas tuvastatud rikkumisi, sest rikkumised tuvastati

XXX osas, mitte X. X., Y. Y.i ega C. C. osas, ning nende rikkumiste eest vastutab XXX, mitte

X. X., Y. Y. ega C. C. isiklikult. Juhul, kui FI on vaidlusaluses otsuses kuidagi nende kaebajate

mainet riivanud, on neil võimalik taotleda kahju hüvitamist või õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamist, mida kaebajad on antud juhul ka teinud. Kuid neil puudub õigus nõuda XXX

kohta tehtud otsuse tühistamist. Sarnaselt on aktsionäri kaebeõiguse krediidiasutuse tegevusloa

tühistamise vaidlustamisel välistanud ka Euroopa Kohtu suurkoda 05.11.2019 otsuses liidetud

kohtuasjades nr C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P (p-d 102-116). Kui isegi aktsionäri (kelle

majanduslikke huve saab äriühingu tegevusloa äravõtmine puudutada) kaebeõigust ei

tunnustata, siis seda vähem saab tunnistada juhatuse või nõukogu liikme kaebeõigust. Pealegi

ei ole X. X. XXX aktsionär. Aktsionäriks on XXX Xxxxxxx OÜ. Kohus jätab X. X., Y. Y.i ja

C. C. kaebuse FI 27.05.2019 otsuse tühistamise nõudes läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1,

§ 121 lg 2 p 1).

29. Kõik kaebajad taotlesid FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajad

põhjendasid 19.08.2019 kaebuses tuvastamiskaebuse esitamist vajadusega kaitsta oma õigusi

ka juhul, kui kohus ei pea avalikes huvides või muudel põhjustel võimalikuks vaidlusalust

haldusakti tühistada või hüvitamisnõuet rahuldada. Sellisel juhul kaitseb kaebajate õigusi

(mainet) ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamine, millele nad saaksid suhetes kolmandate

isikutega

tugineda.

Samuti

võimaldaks

tuvastamiskaebuse

rahuldamine

taotleda

menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

3-19-1196

27(64)

29.1. Kohus tunnistab XXX kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. See esitati

alternatiivse nõudena tühistamise ja hüvitamise nõuetele juhuks, kui tühistamise või hüvitamise

nõudeid ei saa rahuldada (muudel põhjustel kui haldusakti õiguspärasus). Kohus ei välista, et

selline olukord võib eksisteerida. Sellises olukorras puuduks XXX-l muud võimalused oma

õigusi kaitsta ja sellisel juhul saab ka õigusvastasuse tuvastamist pidada õiguste kaitsmiseks

piisavaks. Kaebajal oleks tuvastamisotsusele võimalik tugineda suhetes teiste isikutega ja

avalikkusega (nt meedia).

29.2. Samadel põhjustel, miks X. X.l, Y. Y.il ja C. C.l puudub kaebeõigus vaidlusaluse otsuse

tühistamise nõude esitamiseks, puudub neil õigus nõuda ka selle otsuse õigusvastasuse

tuvastamist. Selline nõue ei kaitse nende õigusi, sest otsusega ei ole otsustatud nende õiguste

üle. Järelikult tuleb X. X., Y. Y.i ja C. C. kaebus jätta läbi vaatamata ka FI 27.05.2019 otsuse

õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

30. Kõik kaebajad taotlesid FI 27.05.2019 otsuse avalikustamise toimingu õigusvastasuse

tuvastamist.

30.1. FI 27.05.2019 otsuse avaldamine FI veebilehel ja üleriigilise levikuga ajalehes oli

toiming. Toimingut ei saa tühistada. FI 27.05.2019 otsuse tühistamise nõue puudutab vaid seda

osa, mis on sisuliselt haldusakt ehk tegevusloa kehtetuks tunnistamine ning tunnuskoodi ja selle

kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamine. Tühistamise nõue ei puuduta FI 27.05.2019 otsust

osas, milles otsustati avaldada see otsus veebilehel ja ajalehes. Seetõttu on ebaõige vastustaja

arusaam, et otsuse avalikustamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue on juba kaetud

otsuse tühistamise nõudega.

30.2. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks

ei leidu tõhusamaid vahendeid. XXX on esitanud varalise kahju hüvitamise nõude, mida

põhjendas mh sellega, et otsuse avalikustamine põhjustas talle varalist kahju, sest tema

pangakontod suleti ja tal ei olnud võimalik oma klientidele raha tagastada. X. X., Y. Y. ja C. C.

on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mida põhjendasid mh nende mainet

kahjustava

teabe

avalikustamisega.

Seega

on

kaebajad

esitanud

efektiivsemad

õiguskaitsevahendid ja otsuse avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb jätta

läbi vaatamata.

31. Kõik kaebajad taotlesid FI kohustamist lükata ümber ebaõiged faktiväited või tuvastada FI

poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasus.

31.1. Arvestades, et FI avaldatud pressiteade käis XXX kohta ja selles kajastati XXX tegevuses

tuvastatud puudusi, siis on XXX-l õigus taotleda faktiväidete ümberlükkamist, kui need

osutuvad ebaõigeteks. Tegemist on heastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 5, riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 11). Ümberlükkamise nõue hõlmab ka selle teostamise viisi. Riigikohtu

praktika kohaselt saab kannatanu VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete

ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (vt Riigikohtu

19.03.2019 otsus asjas nr 2-17-17140, p 11). FI väited tema sõltumatuse rikkumise kohta on

asjakohatud. FI sõltumatus ei tähenda, et ta ei allu kohtulikule kontrollile ega pea kohtuotsusega

pandud kohustusi täitma.

31.2. Väiteid, mis ei osutu faktiväideteks, vaid väärtushinnanguteks, ei saa ümber lükata. Küll

aga saab tuvastada nende ebakohasuse/põhjendamatuse. Ebakohaste väärtushinnangute

avaldamine saab isiku õigusi (mainet) riivata ja olla seega õigusvastane. XXX-l juriidilise

isikuna ei ole võimalik taotleda RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamist. Maine

kahjustamisega seotud varalise kahju suuruse tuvastamine on pea võimatu ja sellise hüvitise

taotlemine ebamõistlikult keeruline. Seetõttu ei saa välistada XXX õigust taotleda

3-19-1196

28(64)

õigusvastasuse tuvastamist. Ka selline tuvastamine saab tema õigusi kaitsta, sest tal oleks

võimalik hiljem äripartnerite või avalikkusega/meediaga suheldes tuvastamisotsusele tugineda.

31.3. X. X., Y. Y.i ja C. C. kaebeõigust ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ei saa

ilmselgelt välistada. Kuigi vaidlusalustes väidetes ei ole neid otseselt nimetatud, võivad

vaidlusalused laused neile kui XXX tegevuse läbiviijatele halba varju heita.

31.4. Küll aga tuleb jätta läbi vaatamata X. X., Y. Y.i ja C. C. kaebus põhjendamatute

väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Need kaebajad

esitasid sarnastel põhjendustel mittevaralise kahju hüvitamise nõude, seega on neil võimalik

oma õigusi kaitsta efektiivsema õiguskaitsevahendiga.

32. XXX ja X. X. taotlesid varalise kahju hüvitamist.

32.1. XXX-l on kaebeõigus varalise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. FI tunnistas

vaidlusaluse otsusega tema tegevusloa kehtetuks. Seega võeti XXX-lt võimalus oma

majandustegevuse raames makseteenuseid osutada ja selle kaudu tulu teenida. XXX selgituste

kohaselt on ta kandnud kulutusi tegevuse lõpetamisega seoses. Samuti on tema vastu esitatud

mitmeid tsiviilõiguslikke nõudeid. Järelikult kui FI 27.05.2019 otsus osutub õigusvastaseks,

tuleb otsustada XXX-le väidetavalt tekkinud kahju hüvitamise põhjendatuse üle.

32.2. X. X. põhjendas oma õigust hüvitamisnõuet esitada sellega, et XXX ainuaktsionär XXX

Xxxxxxx OÜ on loovutanud oma nõude talle, ja alternatiivselt sellega, et ta oli XXX

ainuaktsionäri XXX Xxxxxxx OÜ ainuosanik. Arvestades kahju hüvitamise nõude kahte alust,

ei saa X. X. kaebeõigust ilmselgelt välistada ja nõue tuleb sisuliselt läbi vaadata.

33. X. X., Y. Y. ja C. C. taotlesid mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et FI avaldas nende

kohta nende mainet kahjustavat teavet. Kui kaebajate vaidlustatud faktiväited osutuvad

ebaõigeteks ja/või väärtushinnangud põhjendamatuteks ning need väited võivad nende õigusi

riivata, siis ei saa nende kaebajate kaebeõigust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes välistada.

Samuti tuleb kontrollida, kas FI 27.05.2019 otsuse avalikustamine koos sellele lisatud

faktilehega sai neile kaebajatele mittevaralist kahju tekitada. Ilmselgelt välistada seda ei saa.

34. Eeltoodust tulenevalt vaatab kohus kaebuse läbi järgmises ulatuses:

1) XXX nõuetes:

− tühistada FI 27.05.2019 otsus;

− tuvastada FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasus;

− mõista välja varalise kahju hüvitis;

− kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited;

− tuvastada FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu

õigusvastasus;

2) X. X. nõuetes:

− kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited;

− mõista välja varalise kahju hüvitis;

− mõista välja mittevaralise kahju hüvitis;

3) Y. Y.i nõuetes:

− kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited;

− mõista välja mittevaralise kahju hüvitis;

3-19-1196

29(64)

4) C. C. nõuetes:

− kohustada FI-d ümber lükkama ebaõiged faktiväited;

− mõista välja mittevaralise kahju hüvitis.

Otsuse õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise nõuded

35. FI selgitas 27.05.2019 otsuses18, et XXX suhtes eelnevalt tehtud siseauditi aruanne,

mõlemad kontrollaktid ja mõlemad ettekirjutused ning sunniraha määramise toimingud on

otsuse lahutamatud osad. Seega vaatamata asjaolule, et XXX ei ole neid eelnevalt ega eraldi

nõudega vaidlustanud (v.a sunniraha osas varalise kahju hüvitamise nõue), tuleb neid asja

lahendamisel sisuliselt käsitleda, sest vaidlusaluse otsuse õiguspärasus põhineb nende otsuste

ja toimingute õiguspärasusel.

36. Kohus selgitab täiendavalt, et kuigi kontrollaktis 1 tuvastatud puuduste kohta on tehtud

ettekirjutus 1 ja vähemalt osaliselt on kaebaja kontrollaktis 1 tuvastatud puudused kõrvaldanud

või ei ole neid teise kohapealse kontrolli käigus ette heidetud, oli vastustajal õigus tugineda

vaidlusaluse otsuse tegemisel ka kontrollaktis 1 tuvastatud puudustele. Ühelt poolt selgitas

vastustaja, et teise kohapealse kontrolli käigus tuvastati osaliselt samad rikkumised, mis

tähendab, et tegemist oli korduvate/kõrvaldamata jäetud puudustega. Teiselt poolt näitab

kaebaja suhtes erinevate kontrollide käigus tuvastatud mitmed olulised puudused kaebaja

võimetust või soovimatust nõuetekohast süsteemi üles ehitada ja tema tegevust reguleerivaid

norme järgida. Seega on tegemist süstemaatilise puudusega, millega tuleb XXX tegevuse

õiguspärasuse hindamisel ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel arvestada.

37. FI on toonud vaidlusaluses otsuses välja konkreetsed puudused või rikkumised XXX

tegevuses, põhjendanud oma seisukohti ja viidanud asjakohastele õigusnormidele. Kohtu

hinnangul on otsuse põhjendused selged ja jälgitavad.

38. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 3-4) XXX-le ette, et makseasutusel puudusid

nõuetekohased protseduurireeglid rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide

maandamiseks ja juhtimiseks. Kontrollakti 219 tähelepanekus 4 (lk 68-72, vt ka lk 245-247)

nähtuvalt olid protseduurireeglid laialivalguvad ja süstematiseerimata, erinevates keeltes ja

omavahelise hierarhiata. Protseduurireegleid ei ole süsteemselt muudetud, vaid iga kord uue

asjaolu ilmnemisel on kehtestatud täiendav protseduurireegel. Protseduurireegleid oli sadadel

lehekülgedel, kuigi osutati vaid makseteenust. Hoolsusmeetmed olid laiali erinevates

protseduurireeglites ja töötajatele ei olnud selge, milliseid kohustusi peab täitma või kust

kohustuse täitmise reegleid otsida. Ka FI-l ei olnud võimalik protseduurireeglites orienteeruda.

Reeglid ei ole selged ega kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja seadustega. Samuti ei vasta

need tegelikkusele. Reeglid on pidevas muutumises, muutmistest töötajaid ei teavitata ega

koolitata ja XXX ei tea ka ise, millised protseduurireeglid tal hetkel kehtivad.

Kohus nõustub FI-ga, et tegemist on olulise rikkumisega rahapesu ja terrorismi tõkestamise

valdkonnas. Kaebaja on oma viga osaliselt möönnud ja avaldanud valmisolekut FI viidatud

puudusi kõrvaldada. See aga ei muuda asjaolu, et XXX oli oma kohustusi seni oluliselt

rikkunud. Hilisemad muudatused ei muuda senist rikkumist olematuks. Samuti on asjakohatud

kaebaja selgitused, et ainult Merit Leib ei tundnud ega teinud oma tööd. XXX ülesanne on võtta

tööle asjakohaseid teadmisi omavad isikud ja neid vajadusel välja õpetada. Samuti on XXX

ülesanne kontrollida oma töötajate tööd ja nende poolt protseduurireeglite järgimist. Seega kui

I. I. kui rahapesu tõkestamise seisukohalt oluline töötaja tõepoolest ei tundnud ega teinud oma

18 Kaebajate 19.08.2019 lisa 18.

19 Kaebajate 19.08.2019 lisa 13.

3-19-1196

30(64)

tööd, siis vastutab selle eest XXX tema tööandjana. Samuti ei lükka viited ühe töötaja

ebaprofessionaalsusele

ümber

FI

tuvastatud

olulisi

puudusi

protseduurireeglites.

Protseduurireeglid ei olnud nõuetekohased, mida näitab ka asjaolu, et FI-l valdkonna asjatundja

ja järelevalveorganina ei

olnud

võimalik

XXX protseduurireeglites orienteeruda.

Protseduurireeglid peavad olema töötajale juhiseks ja abiks töö tegemisel, mitte ei ole nende

koostamise eesmärgiks FI-le ettenäitamine. Ka see, et üks töötaja ei ole suutnud

protseduurireeglitest aru saada ja neist oma töös juhinduda ning et tegelik töö ei käinud vastavalt

protseduurireeglitele, tõendab puudusi XXX töös. See ei anna kindlust, et XXX järgib tegelikult

oma igapäevatöös kehtivaid norme, ja selle kontrollimine on ka oluliselt raskendatud. Samuti

nõustub kohus FI seisukohaga, et kaebaja viited protseduurireeglite muutmisele ja ajapuudusele

dokumentide esitamisel ei ole asjakohased. Makseasutuses peavad olema kehtivad

protseduurireeglid kõigile töötajatele koheselt kättesaadavad. See, et kaebaja pidi hakkama neid

erinevate dokumentide hulgast otsima ega saanud ka ise aru, milline versioon millisel ajahetkel

kehtis, näitab tema töö mitte nõuetekohasust.

39. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 4-6) XXX-le ette, et viimane ei ole õigesti tuvastanud

tegelikku kasusaajat ega ole aru saanud klientide omandi ja kontrollistruktuuridest

(kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, 14, lk 34-63, 88-104, 163-174, vt ka lk 226-242, 256-261,

275-279). FI tähelepanekutes välja toodud kliendid on tavapärasest kõrgema riskiga. XXX loob

olulises osas ärisuhteid mitteresidentidega või mitteresidendist lõplikult kasusaavate isikutega.

Seetõttu tuleb XXX-lt eeldada kõrgendatud hoolsust. FI hinnangul ei ole XXX tuvastanud

ärisuhte eesmärki ega olemust, sh kliendi tegevusala, maksetavasid ja olulisemaid äripartnereid

(kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, lk 34-63, 88-104, vt ka lk 226-242, 256-261). XXX on jätnud

väga paljude klientide osas rakendamata või ei ole kohaldanud õigesti olulisi nõudeid ärisuhte

loomisel. Kõrgema riskiga klientide puhul tuleb RahaPTS § 20 lg-s 2 sätestatut täita sisuliselt,

mitte vaid formaalselt. Lisaks ei ole XXX kogunud teavet kliendi rikkuse päritolu kohta

(kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 8, 14, lk 34-63, 88-104, 163-174, vt ka lk 226-242, 256-261,

275-279). Tavapärasest kõrgema riskiga kliendi puhul on oluline, et tegemist oleks sisulise

tuvastamisega.

39.1. Kontrollakti 2 tähelepanekutest 8 ja 14 nähtuvalt teenindas XXX kõrge riskiga

kahtlustäratavaid kliente ilma, et oleks nende kohta piisavalt tõendeid kogunud ja/või kogutud

tõendeid sisuliselt analüüsinud. Ettevõtete tegevusalad olid sõnastatud sedavõrd laialt, et

tegeleti sisuliselt määramata tegevusaladel. Ühele isikule kuulus mitu samal tegevusalal

tegutsevat äriühingut, kes tegid omavahel tehinguid. Välja ei selgitatud, kuidas ettevõtted

kavatsevad saavutada deklareeritud väga suuri tegevusmahte, kui eelnev kogemus selleks

puudus. Puudus usaldusväärne teave kasutatavate vahendite päritolu kohta. Deklareeritud ja

avalikult teadaolevad kasusaavad isikud erinesid. Välja ei selgitatud olulisemaid äripartnereid.

Osad ettevõtted olid registreeritud ühes riigis, tegutsesid teises riigis ja kasusaajad asusid

kolmandas riigis. Sellekohaseid põhjusi ei uuritud. Ei arvestatud kasusaava isiku kohta avalikult

kättesaadava teabega võimaliku kriminaalse tausta kohta. Kuigi ettevõtted olid väga suurte

käivetega, ei kandnud nad tavapäraseid ettevõtlusega kaasnevaid kulusid (palk, üür,

kommunaalkulud). Ettevõtete vahel olid tihedad omavahelised arveldused sama kauba eest,

kuigi nad kõik tegelesid samas valdkonnas. Puudus arusaam, kelle jaoks kaup osteti, kuhu kaup

liikus ja kuidas. Raha tuli sisse ühel eesmärgil ja liikus kohe välja teisel eesmärgil. Ostetavad

ja müüdavad kaubad ei kattunud omavahel. Arvestades IP-aadresside kattuvust ja süsteemi

sisselogimisi mõnekümne minutiliste vahedega, võis arvata, et kliendid asusid tegelikult samas

kohas ning tehingus kasutatud vahendite allikas ja päritolu oli pooltevahelist seotust arvestades

midagi muud kui deklareeriti. Internetis puudub teave isikute kohta, kellele raha edasi kanti.

Kohus nõustub FI hinnanguga, et eelpool kirjeldatud asjaolud pidanuks tekitama kahtluse

klientide deklareeritud asjaoludes ja tehingute tegelikus eesmärgis. Makseasutuse poolse

3-19-1196

31(64)

hoolsuskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ei piisa sellest, et kaebaja tugineb klientide

paljasõnalistele väidetele. Neid väiteid tuleb ka tõendada. Samuti ei ole piisav, kui kaebaja

kogub kokku klientide esitatud dokumendid, kuid ei analüüsi neid sisuliselt. Kaebaja kogutud

tõendid ei olnud piisavad, et tekitada FI-s veendumust, et tehingud tehti deklareeritud eesmärgil

ja et tehingute taga seisid deklareeritud isikud. Kaebaja ülesanne ei ole otsida õigustusi klientide

tehingute kaitseks, vaid koguda piisavalt tõendeid selleks, et iga kõrvalseisjast kogenud ja

erialateadmisi omav kontrollija saaks veenduda, et tehingute taga seisavad deklareeritud isikud

ning tehingutel on arusaadav ja mõistlik majanduslik eesmärk. Kaebaja viidatud

konfidentsiaalsuse eesmärk ei ole aktsepteeritav ega ka loogiliselt arusaadav, vaid viitab

vastupidi raha päritolu ja kasusaavate isikute varjamise soovile. Neil põhjustel leiab kohus, et

FI etteheited XXX-le on põhjendatud.

39.2. FI heitis kontrollakti 2 tähelepanekus 1 ette seda, et XXX töötajate, juhtide ja omanikega

seotud ettevõtted tegid XXX kaudu kahtlust äratavaid, mõistlikku majanduslikku ja õiguspärast

eesmärki mitte omavaid tehinguid. Skeem pidi olema makseasutuse poolt kooskõlastatud ja

keskselt juhitud. Keskseks ettevõtteks oli Finbroker Ltd, mille esindajaks ja kasusaajaks oli Z.

Z., kes oli avaliku teabe kohaselt XXX kasusaaja X. X. elukaaslane. Kontrollis kogutud

andmetest nähtuvalt kandsid kindlad äriühingud Finbroker Ltd-le üle rahalisi vahendeid ja

kindlad äriühingud said Finbroker Ltd-lt rahalisi vahendeid, Z. Z. võttis rahalised vahendid

sularahas välja või kasutas neid isiklikul otstarbel. Samuti kanti rahalisi vahendeid olulises

mahus Z. Z.ile või X. X.ga seotud äriühingutele. Sissetulevate maksete tegijaks ja väljaminevate

maksete saajaks olid XXX-ga seotud isikud (X. X., Z. Z., Y. Y.) või XXX teised (mh riiulifirma

tunnustele vastavad) kliendid, keda juhtisid või kontrollisid XXX töötajad ja juhid.

Arusaamatuks jäi tasude saamise eesmärk – kas tegemist oli varjatud töötasu saamisega ja

maksude mitte maksmisega või varjatud teenustasu saamisega selle eest, et XXX ei olnud üles

ehitanud kohaseid süsteeme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, või

kuritegelikust tegevusest saadud rahaliste vahendite muundamise või varjamisega. Skeemi

toimimist XXX teadmisel või kaasabil näitab klientide osas hoolsusmeetmete kohaldamata

jätmine ärisuhte loomisel ja jälgimisel, sh tehingute kontrollimata jätmine, tehingus kasutatud

vahendite päritolu tuvastamata jätmine ja kahtlaste tehingute osas RAB-i teavitamata jätmine.

Samuti nähtub IP-aadresside analüüsist, et Y. Y., Finbroker Ltd, XXX Xxxxxxx OÜ (X. X.) ja

mitmed XXX kliendid on kasutanud XXX internetipangalahendusse sisselogimisel samu IP-

aadresse ning seda väga mitmel korral.

39.2.1. Kohus nõustub kaebajaga selles, et FI on teinud kontrollaktis 2 IP-aadresside osas

ebapädevaid järeldusi ja etteheiteid. FI on tuginenud järelduste tegemisel kaebaja poolt

kontrollimenetluses esitatud IP-aadresside tabelile20, mh selle veerule E „IP_Count“. Asjas

esitatud tõenditest (Atea AS 20.06.2019 ekspertiisiakt21, Iptron.net OÜ 25.06.2019

ekspertiisiakt22 – kohus käsitleb neid asjatundja arvamustena) ja 22.09.2021 kohtuistungil

ülekuulatud tunnistajate (V. V., H. H., K. K.) ütlustest järeldub kokkuvõtlikult, et FI on teinud

viidatud IP-aadresside E-veerus nähtuvatest numbritest valed järeldused. H. H. kinnitas

kohtuistunguil, et IP count ei näita sisselogimisi ühe rea kohta, vaid kogu faili kohta. V. V.

selgitas Atea AS-i ekspertiisiaktis, et tulp IP_Count tähistab IP-aadresside esinemist nimistus,

mitte sisselogimiste arvu. Mõlemad leidsid, et FI on need numbrid ebaõigesti omavahel kokku

liitnud ja järeldanud sellest ebaõigesti, nagu teinuks XXX töötajad, juhid ja kliendid XXX

internetipanka ebamõistlikult suurel arvul sisselogimisi eesmärgiga varjata kahtlaseid tehinguid

infomürasse. Kuigi nad ei välistanud, et sisselogimisi saab teha ka arvuti, ei pidanud nad seda

antud tabelist nähtuvalt tõenäoliseks. Arvestades veel XXX selgitusi kahetasemelise

20 Vastustaja 08.10.2021 esitatud lisa 2 „Vastustaja Lisa 2_FI Statistics - Top-20 (08112018)“.

21 Kaebajate 19.08.2019 lisa 89.

22 Kaebajate 19.08.2019 lisa 88.

3-19-1196

32(64)

autentimise kohta internetipanka sisselogimisel, mille võimalikkust ja loogilisust on asjatundjad

möönnud, ning ka ebaõnnestunud sisselogimiste katseid, on tegelike sisselogimiste arv veelgi

väiksem. Seega ei ole FI etteheited seoses suure sisselogimiste arvuga põhjendatud ja tuleb jätta

tähelepanuta. Kohus ei pea vajalikuks tuvastada, kes ja mis põhjusel veeru E viidatud tabelisse

lisas. Küll aga tuleb nõustuda kaebajaga, et FI-l tulnuks enne järelduste tegemist veerust E

nähtuvate andmete osas küsida kaebajalt selgitusi ja/või tõendeid ning neid sisuliselt hinnata.

Kohtul puudub alus tunnistajate ütlustes või asjatundjate arvamustes, sh nende erapooletuses,

kahelda.

Lisaks on FI teinud põhjendamatuid etteheiteid IP-aadresside kattuvuse osas. Suurima

kasutusega olid XXX kontoris statsionaarselt kasutuses olevad IP-aadressid, mida kasutasid nii

XXX töötajad, juhid, omanikud kui ka kliendid. Osad IP-aadressid olid kasutusel X. X.le

kuuluvates korteriomandites ja Tallinna lennujaamas. Teised IP-aadressid olid dünaamilised,

mille kattuvus ilma teenusepakkujalt saadud kinnituseta ei tõenda kasutajate samasust ega

asumist samas asukohas. Seega on ka sellekohased FI järeldused ja etteheited põhjendamatud

ning tuleb jätta tähelepanuta.

Kohus jätab asja juurde võtmata ja tagastab kaebajatele Harju Maakohtu 07.05.2021

kohtuistungi protokolli23 asjas nr X-XX-XXXX tunnistaja K. K. ülekuulamise kohta ja Harju

Maakohtu 30.04.2021 kohtuistungi helisalvestise24 samas asjas, milles kuulati asjatundjana üle

H. H.. Halduskohus kuulas H. H. ja K. K. ise 22.09.2021 kohtuistungil üle, mistõttu puudub

vajadus võtta asja juurde samade tunnistajate ülekuulamise protokolle/salvestisi maakohtus

toimunud kriminaalmenetluse käigus.

39.2.2. Vaatamata asjaolule, et kohus ei arvesta kontrollaktis 2 toodud FI etteheidete ja

järeldustega IP-aadresside osas, on FI muud etteheited ja järeldused põhjendatud ega sõltu

IP-aadresside osas tehtud järeldustest, st IP-aadresside osas tehtud ebaõiged järeldused ei

muuda teiste tõendite või andmete pinnalt tehtud järeldusi ebaõigeteks. FI-le kontrolli käigus

esitatud dokumendid ei tõendanud usaldusväärselt, et Finbroker Ltd kaudu XXX töötajatele,

juhtidele ja omanikule tehtud ülekanded olid usutavalt majanduslikult põhjendatud. Samuti ei

leidnud tõendamist, et rahade liikumisel Finbroker Ltd ja teiste XXX klientide vahel olid

mõistlikud majanduslikud eesmärgid. Seega jättis kaebaja kogumata tõendid, mis suudaks neid

tehinguid kõrvalseisjast pädevale kontrollijale usaldusväärselt põhjendada. Osa tõendeid on

kaebaja esitanud alles pärast kontrolliakti koostamist, mis ei ärata usaldust, et need tõendid olid

olemas juba varem, vastasel juhul poleks olnud probleemi neid kohe kontrolli algatamisel FI-le

esitada. Tagantjärele esitatud selgitused ei ole usaldusväärsed ega kõrvalda puudusi, mida FI

kontrolli käigus tuvastas. Kohus nõustub FI selgitusega, et vaatamata sellele, et osad Finbroker

Ltd tehingud võisid olla põhjendatud, ei võtnud see kaebajalt kohustust kontrollida

kahtlustäratavaid tehinguid. Oluline pole, kui suur osa Finbroker Ltd majandustegevusest oli

kahtlusäratav. Kaebaja ülesanne oli takistada iga üksikut rahapesule viitavat tehingut. Seega

jättis kaebaja oma olulised kohustused täitmata. Seejuures ei ole FI väitnud, et XXX oleks

rahapesu toime pannud, ega pidanud seda ka tõendama. Kaebaja kohustus oli tõendada, et ta oli

tema kaudu toimunud tehinguid õigesti jälginud ja kahtlust äratavate tehingute majandusliku

põhjendatuse kohta eelnevalt tõendid kogunud.

40. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 6-7) XXX-le ette, et kaebaja ei ole klientide ärisuhet

pidevalt õigesti jälginud. Kaebaja ei ole teostanud ärisuhtes tehingute kontrolli ega ole õigesti

tuvastanud tehingus kasutatavate vahendite allikat ja päritolu (kontrollakti 2 tähelepanekud 1 ja

10-16, lk 34-63, 110-181, vt ka lk 226-242, 263-285). Kaebaja ei ole ärisuhte monitoorimise

23 Kaebajate 18.08.2021 esitatud lisa „Lisa – Kohtuistungi protokoll“.

24 Kaebajate 30.04.2021 esitatud lisa „Lisa_ Kriminaalasja nr 1-20-3487 30.04.2021 istungi helisalvestis“.

3-19-1196

33(64)

käigus tuvastanud tõenäoliselt rahapesule või terrorismi rahastamisele viitavaid tehinguid ega

pööranud kõrgendatud tähelepanu keerukatele, suure väärtusega või ebatavalistele tehingutele,

millel ei ole mõistlikku majanduslikku või õiguspärast eesmärki (kontrollakti 2 tähelepanekud

1, 8, 10-14, lk 34-63, 88-104, 110-174, vt ka lk 226-242, 256-261, 263-279).

40.1. Kohus kirjeldas kontrollakti 2 tähelepanekuid 1, 8 ja 14 eespool.

40.2. Tähelepanekutest 10-13 nähtuvalt on kaebaja klientidel väga suured käibed, kuid

kontodelt ei nähtu maksude, töötasude või kommunaalkulude kandmist. Kaebaja ei kogunud

tõendeid raha päritolu kohta. Suuri summasid kandsid üle äriühingud, keda ei deklareeritud

äripartneritena. Omavahel seotud äriühingud osutasid üksteisele teenust, kuigi tegutsesid samas

valdkonnas ja neil oli sama kasusaaja. Soetati kaupa, mis ei seondunud deklareeritud

tegevusalaga. Ei nähtunud kulutusi transpordile ega võimekust seda ise osutada. Klientide või

nende tehingupartnerite kohta puudus internetis teave. Lepinguid ei esitatud. Üle kantud raha

kanti kohe edasi. Summad olid kahtlaselt ümmargused. Ostetud-müüdud kaubad ei kattunud.

Osteti suurtes kogustes omavahel seosetuid tooteid, kuid nende müüki ei nähtunud. Arvetelt ei

nähtunud, mis tootega oli tegu. Raha tuli sisse ühel eesmärgil ja läks välja teisel eesmärgil.

Väljastati intressita laene, mida ei makstud tagasi. Kaebaja ei küsinud dokumente või ei

süüvinud neisse. Klient esitas dokumendid vale tehingu kohta ja kaebaja ei avastanud seda.

Tehingutel puudus majanduslik eesmärk. Kliendile määratud riskiastet ei ole suurendanud ka

asjaolu, et see tegi tehingu Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonide nimekirjas oleva

ettevõttega seotud ettevõttega. Kuigi Talveaed AS-iga lõpetati leping 3 kuu möödudes, jõuti

selle aja jooksul vastu võtta ja teha makseid mitme miljoni väärtuses. Sagedased omavahelised

suurtes summades arveldused pidanuks kahtlusi äratama. Kaebaja on ise kogunud meediast

teavet, et Godan LP osales keelatud toiduainete impordiskeemis ja valeandmete esitamises,

siiski on temaga kliendisuhet jätkatud. Esitatud dokumentide pinnalt ei saanud tekkida

arusaama, et kaebaja tunneb klienti. Väidetavad analüüsid olid dokumenteerimata.

Kohus nõustub FI-ga, et kirjeldatud asjaolud pidanuks äratama XXX-s kahtlusi, mis pidanuks

kaasa tooma suurema tähelepanu klientide tehtud tehingute suhtes. Kaebaja pidanuks koguma

klientide, tehingute ja raha päritolu kohta piisaval hulgal dokumente, mis oleks ka kõrvalseisjast

asjatundlikus kontrollijas tekitanud veendumuse, et kliendid teevad majanduslikult mõistlikke

tehinguid ja ei esine rahapesu kahtlust. Praegusel juhul ei olnud FI-l võimalik kaebaja esitatud

dokumentide pinnalt selles veenduda. Kirjeldatud asjaolud viitavad arvete näilikkusele ja

rahaülekannete eesmärkide varjamisele ning võimalikule rahapesule. Järelikult ei täitnud

kaebaja oma kohustusi nõuetekohaselt ja võimaldas teha tehinguid, mille osas ei olnud rahapesu

kahtlust usutavalt kõrvaldatud. FI etteheited on põhjendatud. Kaebaja selgitused, et ettevõtete

kohta puudub avalik teave omaniku otsuse tõttu eesmärgiga piirata ebaausat konkurentsi, on

asjakohatud ega ole eluliselt usutavad. Tegelikus elus on äriga tegeleval ettevõtjal vastupidi

huvi selle vastu, et tulevased kliendid ja äripartnerid ta üles leiaks ning seekaudu äritegevust

soodustaks. See, et isik soovib oma tegevust varjata, ei ole tavapärasele majandustegevusele

omane ja viitab ebaseaduslikule tegevusele või eesmärkidele. Juba see näitab, et kaebaja ei

süüvi klientidelt saadud teabe ja dokumentide sisusse, vaid kogub neid formaalselt ja

vastustajale ette näitamiseks.

40.3. Kontrollakti 2 tähelepanekus 15 heitis FI kaebajale ette seda, et kaebaja ei teinud

kohapealseid külastusi klientide tegevuskohtadesse. Kaebaja möönis külastuste tegemata

jätmist, kuid tõid välja, et paljud äritegevused ei eelda büroo olemasolu, seega ei ole võimalik

seda kohustust täita.

FI viidatud sätted (RahaPTS § 20 lg 1 p 6, § 23) ei näe makseasutusele ette kohustust teha

kliendi tegevuskohta külastusi. Seega ei pidanud selline kohustus olema kaebaja jaoks

3-19-1196

34(64)

ettenähtav ja selle tegemata jätmine ei saa olla talle ette heidetav. Kohus möönab, et teatud

juhtudel võiks selline nõue olla põhjendatud. Kuid selle nõude täitmata jätmise etteheitmiseks

tuleb see nõue eelnevalt õigusaktides selgesõnaliselt kehtestada. Seega jätab kohus FI

sellekohase etteheitega arvestamata.

40.4. Kontrollakti 2 tähelepanekus 16 tehakse etteheiteid kaebaja poolt kasutatavale

arvutiprogrammile, mis ei suuda ebaharilikke tehinguid piisava usaldusväärsusega tuvastada.

Arvutiprogrammi puuduste tõttu on II kaitseliini eest vastutav RAB-i kontaktisik kohustatud

tehinguid käsitsi kontrollima. See ei ole protseduurireeglite järgi tema ülesandeks, vaid peaks

olema kliendihaldurite ehk I kaitseliini ülesandeks. Selline tööjaotus kulutab kontaktisiku

vähest ressurssi, mida peaks kulutama rahapesu kontrollile. Eeltoodust tulenevalt ei ole XXX

võimeline süstemaatiliselt ärisuhet jälgima, ei ole tuvastanud kahtlaseid ja ebaharilikke

tehinguid ega ole pööranud neile kõrgendatud tähelepanu. Samuti ei ole XXX eraldanud

ärisuhte jälgimiseks piisavat ressurssi.

Kohus nõustub FI-ga, et makseasutuse kohustuseks on võtta kasutusse programm, mis

võimaldab teostada klientide ja nende tehingute üle asjakohast automaatset seiret. Tegemist

peab olema abivahendiga käsitsi tehtava töö vähendamiseks ja võimaldamaks töötajatel

keskenduda probleemsemate klientide või tehingute kontrollimisele. Olukorras, kus

makseasutusel ei ole vastavat programmi või see ei tööta nõuetekohaselt, peab makseasutus

tööjõu planeerimisel ja tööülesannete jagamisel arvestama sellega, et ärisuhete jälgimine

toimuks nõuetekohaselt ja selle tõttu ei jääks ka teised makseasutusele pandud ülesanded

täitmata. Praegusel juhul ei ole XXX suutnud oma tööjõudu nõuetekohaselt planeerida ega

seetõttu kõiki oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Kontrollakti 2 tähelepanekutest 6 (lk 75-78,

vt ka kl 249-254) ja 16 nähtuvalt pandi tehingute kontrollimise ülesanne I. I.ile, kes täitis lisaks

sellele samal ajal veel kolme ametikoha ülesandeid. Arusaadavalt ei suuda üks töötaja sellise

töökoormuse juures (eriti kuna paljud kaebaja kliendid olid kahtlaseid tehinguid tegevad

mitteresidendid ehk kõrge riskiga kliendid) ärisuhteid ja -tehinguid nõuetekohaselt jälgida, mis

seletab FI poolt tuvastatud mitmeid rikkumisi. Piisaval hulgal töötajate värbamise, töötajatele

põhjendatud suurusega töökoormuse panemise ja töötajate töö nõuetekohasuse kontrollimine

on tööandja ülesanne. Töö tegemata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutab

tööandja. Seega vastutab XXX selle eest, et tema töötajad ei suutnud ärisuhteid, kliente ja

tehingud piisavalt jälgida, klientidelt piisavalt dokumente küsida ja neid analüüsida ning

vajadusel teavitada RAB-i rahapesukahtlusega tehingutest. XXX ei vabane vastutusest sellega,

et lükkab kõik rikkumised ühe töötaja kaela.

41. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 7-8) ette, et XXX ei ole kohaldanud hoolsusmeetmeid

vastavalt ärisuhte riskile või kliendile määratud riskiastmele ja on kõrgema riskiga klientide

puhul jätnud tugevdatud hoolsusmeetmed kohaldamata (kontrollakti 2 tähelepanekud 1, 7-16,

lk 34-63, 84-181, vt ka lk 226-242, 255-285). XXX on manipuleerinud riskihinnangutega, et

vältida kliendi sattumist kõrgema riskiga klientide hulka. Samuti ei ole klientidele vaatamata

sellekohasele nõudele määratud kõrget riskiastet. XXX ei erista lihtsustatud ja tugevdatud

hoolsusmeetmeid ning hoolsusmeetmete kohaldamine ei ole riskipõhine.

41.1. Kontrollakti 2 tähelepanekuid 1, 8, 10-16 käsitles kohus eespool.

41.2. Kontrollakti 2 tähelepanekust 7 nähtuvalt muutis XXX ärisuhte käigus mitme kliendi

riskiastme kõrgest keskmisest, kuid ei dokumenteerinud selle põhjusi. Tegelikult ei muutunud

nende klientide ja ärisuhetega kaasnev risk keskmiseks, vaid oli tavapärasest kõrgem. Osad

neist klientidest olid väga suurte käibemahtudega ja tehingumahud ärisuhte kestel ei muutunud.

Üks ettevõte oli endiselt registreeritud Bahama saartel ehk madala maksumääraga piirkonnas.

Teiste äriühingute omandistruktuur jäi ärisuhte käigus endiselt keeruliseks. Talveaed AS-ile

3-19-1196

35(64)

määrati kliendisuhte loomisel alusetult madal riskiaste, kuigi FI soovitusliku juhendi järgi ei

oleks saanud määrata madalamat riskiastet kui keskmine. Seejuures on XXX püüdnud FI-d

eksitada, sest Finbroker Ltd osas on esitatud kaks samal kuupäeval tehtud riskihinnangut,

millest ühe puhul saadi riskiastmeks madal ja teise puhul keskmine. See tähendab, et XXX on

võimeline riskihindamisi manipuleerima ja samade alusandmete pinnalt saavutama risti

vastupidiseid tulemusi. Seejuures väitis XXX, et Finbroker Ltd-le määrati kõrge riskiaste. XXX

ei mõista klientide riskiastmete määramist, pidades keskmist, kõrget ja ülikõrget riskiastet

RahaPTS-i mõisteks kõrgeks riskiastmeks.

Kohus nõustub FI-ga, et riskiastme muutmine peab olema põhjendatud. Praegusel juhul jättis

kaebaja riskiastme muutmise põhjendamata ja asjakohaseid põhjendusi selleks ei tuvastanud ka

FI. Seega ei ole XXX suhtunud kliendisuhte jälgimisse nõuetekohaselt, jättes kõrgendatud

hoolsusnõuete kohaldamist vajavate klientide suhtes asjakohased nõuded kohaldamata. Kaebaja

selgitused, et nii keskmine, kõrge kui ka ülikõrge riskiaste vastavad RahaPTS-is sätestatud

kõrgele riskiastmele, on kontrollijat ilmselgelt eksitavad ja muudavad keerulisemaks

kontrollimise, kas kaebaja määratud riskiaste on asjakohane ja kas kaebaja on kohaldanud

kliendi suhtes asjakohaseid hoolsusmeetmeid. Kaebaja selgitused, et Finbroker Ltd kohta esitati

kaks riskihinnangut ekslikult ja aja puuduse tõttu, on asjakohatud. FI väitel olid mõlemad

riskihinnangud lisatud Finbroker Ltd kliendikausta. Kui üks neist või mõlemad olnuks

ebaõiged, puudunuks alus neid kliendikausta lisada. Nende säilitamine näitab soovi kontrollijat

eksitada ega ärata usaldust, et kaebaja kohaldas selle kliendi suhtes asjakohaseid

hoolsusmeetmeid. Kaebaja käitumine ei vastanud nõuetele ja eeltoodud puudused said omada

olulist mõju kliendisuhte jälgimisele.

41.3. Kontrollakti 2 tähelepanekust 9 nähtuvalt kohaldas XXX enamustel juhtudel samu

hoolsusmeetmeid, sh kogus ärisuhte loomisel ja ärisuhte jälgimise käigus samasuguse paketi

andmeid, ilma andmeid tegelikult hindamata. XXX ei erista lihtsustatud ja tugevdatud

hoolsusmeetmeid ega oska selgitada, millised on need tugevdatud hoolsusmeetmed, mida

rakendatakse kõrge riskiga klientide puhul. XXX hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus ei ole

tegelikkuses riskipõhine. Kõrgema riskiga olukordade puhul ei kohaldatud tugevdatud (midagi

lisaks või teisiti) hoolsusmeetmeid ega kohaldatud hoolsusmeetmeid tavapärasest sagedamini.

See, et kaebaja ei erista lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmeid, näitab olulisi puudusi tema

protseduurireeglites ja töökorralduses. Lihtsustatud hoolsusmeetmete kohaldamise eesmärk

madalama riskiastmega klientide suhtes peaks võimaldama makseasutusel suunata suuremad

ressursid kõrgema riskiga klientide jälgimise tarvis. Kõigi klientide suhtes ühesuguste

hoolsusmeetmete kohaldamine näitab seda, et kaebaja ei ole kõrgema riskiga klientide

ärisuhteid piisava tähelepanuga jälginud ja et ta on raisanud ressursse ebavajalikus suunas

(madalama riskiga klientide suuremale jälgimisele). Seega ei ole kaebaja suhtunud oma

hoolsuskohustuse täitmisse nõuetekohaselt ning on jätnud põhjendamatult suuremat tähelepanu

vajavad kliendid ja tehingud vajaliku kontrollita, mida kinnitavad ka teised kontrolliaktis 2

tehtud tähelepanekud.

42. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 8) ette, et XXX ei ole RAB-i nõuetekohaselt teavitanud ja

on takistanud sellega võimalike menetluste alustamist uurimisorganite poolt (kontrollakti 2

tähelepanekud 1 ja 17, lk 34-63, 184-186, vt ka 226-242, 285-286). XXX on talunud ilmselgelt

kahtlust äratavaid või ebatavalisi kliente ja tehinguid. Arvestades XXX kliendiportfelli, üldist

riskiprofiili ja haavatavust ning ka teisi FI tuvastatud rikkumisi, ei peegelda XXX rahapesu

kahtluse teadete arv tegelikkust, st teateid pidanuks olema oluliselt rohkem.

42.1. Kontrollakti 2 tähelepanekut 1 käsitles kohus eespool.

3-19-1196

36(64)

42.2. Kontrollakti 2 tähelepanekust 17 nähtuvalt on kaebaja teinud perioodil 01.01.-

26.11.2017 RAB-ile 13 teadet, sh kohapealse kontrolli käigus kontrollitud ettevõtetest vaid

Godan LP kohta. Kontrolliakti 2 tähelepanekutest 1 ja 10-14 nähtuvalt on kaebaja kliendid

teinud ebaharilikke tehinguid, mille suhtes oleks kaebaja pidanud suuremat tähelepanu pöörama

ja paljude suhtes ka RAB-ile teate esitama. Seda tõendab ka makseasutuse süstemaatiline

puudus, kus RAB-i kontaktisikul ei ole piisavalt ressurssi oma ülesannete täitmiseks ja kus tema

tegevuses esineb huvide konflikt, sest ta tegutseb nii I kui ka II kaitseliini osana. Samuti on

XXX juhid ja töötajad seotud klientidega ja tehingud toimuvad nende huvides.

Kohus nõustub FI-ga, et kohapealse kontrolli käigus kontrollitud kliendid on suure riskiga ja on

teinud ebatavalisi tehinguid, mida ei ole piisavalt kontrollitud ja mille kohta pidanuks esitama

RAB-ile teate võimaliku rahapesu kahtluse kohta. Selliste teadete tegemata jätmine ei ole

võimaldanud RAB-il neid ebaharilikke tehinguid uurida ja võimalikku rahapesu takistada. XXX

mitte nõuetekohane käitumine on tõenäoliselt aidanud kaasa Eesti finantssüsteemi

ärakasutamisele kuritegelikel eesmärkidel. Selline käitumine ei saa olla kõrgendatud nõuetega

finantssektoris lubatav.

43. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 9-10) ette, et XXX puhul tuvastati erinevaid üldjuhtimisega

seotud rikkumisi, mida XXX ei suutnud enne finantsjärelevalve sekkumist iseseisvalt

lahendada.

43.1. FI tuvastas, et XXX sise-eeskirjad ei olnud vastavuses tegeliku töökorraldusega ja

ebaproportsionaalselt keeruka ülesehituse tulemusena tekkis olukord, kus sise-eeskirja kohaselt

pidi juhatus iseendale raporteerima. Sise-eeskirjades ette nähtud juhtimis- ja kontrollitasandid

ei toiminud usaldusväärselt (kontrollakti 125 tähelepanek 7). Raportite sisu, vorm ja sagedus ei

olnud sise-eeskirjades reguleeritud ning igakuine raporteerimine juhatusele ei toiminud

(kontrollakti 1 tähelepanek 5).

Kaebaja ei ole 13.01.2018 vastuses26 kontrollakti 1 projektile selles osas vastu vaielnud, seega

on ta ise oma vigu tunnistanud.

43.2. FI tuvastas, et XXX organisatsiooni struktuurist nähtus huvide konflikt ja sisekontrolli

meetmed ei olnud piisavad, et huvide konflikti ära hoida või selle mõju maandada. XXX

nõukogu esimees C. C. omas aktiivset rakenduslikku rolli õigusriskide juhtimisel ja toetas

juhatust õigusküsimustes. Seega teostas nõukogu esimees funktsioone, mis allusid ja

raporteerisid juhatusele, olles samal ajal nõukogu liikmena kohustatud teostama juhatuse

tegevuse üle järelevalvet (kontrollakti 1 tähelepanek 3).

Kaebaja ei tunnistanud huvide konflikti tekkimise võimalust (kaebaja 13.03.2018 vastus27),

kuid muutis oma sisekorda ja jagas vastavuskontrolli ülesanded teisele töötajale (kaebaja

13.01.2018 vastus). Kohtu hinnangul oli huvide konflikti esinemise võimalus olemas ja

tõenäoline ning kaebaja suutmatus seda näha näitab tema võimetus seda vajadusel vältida. C.

C. täitis juhatuse antud ülesandeid, kuigi pidi teostama järelevalvet juhatuse üle. Vaatamata

kaebaja viitele, et õigusanalüüse telliti õigusbüroost, nähtub asjas esitatud dokumentidest, et

neid õigusanalüüse koostas õigusbüroo poolt C. C. (nt Leadell Pilv Advokaadibüroo AS-i

27.07.2017 memorandum28). Sellises olukorras ei olnud C. C.l nõukogu liikmena kuidagi

võimalik juhatuse üle sõltumatut ja erapooletut järelevalvet teostada, sest tema enda sisend oli

aluseks juhatuse tegevusele, st ta pidanuks kontrollima mh enda tööd ja selle õiguspärasust. C.

25 Kaebajate 19.08.2019 lisa 4.

26 Kaebajate 19.08.2019 lisa 3.

27 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.2.

28 Kaebajate 19.08.2019 lisa 70.

3-19-1196

37(64)

C. pidanuks huvide konflikti nägema ja end nõukogu liikmena XXX juhatuse tellitud töö

tegemisest taandama. C. C. väide, et ta ei ole nõukogu liikmena kunagi vastavuskontrolli

ülesandeid teostanud, ei lähe kokku kontrollakti 1 tähelepanekus 3 välja toodud makseasutuse

esindajate selgitustega. Üheks selgituste esitajaks oli ka C. C. ise. Samuti pidanuks XXX

sisemised dokumendid reguleerima, kuidas tuleb sellises huvide konflikti olukorras käituda.

43.3. FI tuvastas, et XXX sise-eeskirjades ei olnud juhatuse liikmete vastutusalad selgelt ja

kõikehõlmavalt määratletud (kontrollakti 1 tähelepanek 2) ning sise-eeskirjaga juhatusele

määratud ülesanne ei olnud kooskõlas XXX põhikirjaga (kontrollakti 1 tähelepanek 4). XXX

nõukogu koosolekud ei olnud vaadeldaval perioodil (21.01.-31.07.2017) toimunud vähemalt

üks kord 3 kuu jooksul (kontrollakti 1 tähelepanek 1).

Kaebaja ei ole 13.01.2018 vastuses kontrollakti 1 projektile selles osas vastu vaielnud, seega on

ta oma vigu ise tunnistanud.

43.4. FI tuvastas, XXX sise-eeskirju ei olnud seoses organisatsiooniliste muudatustega üle

vaadatud ega viidud vastavusse tegelikkuses kehtiva struktuuriga. XXX organisatsioonis

puudusid krediidiriski spetsialisti ja juhi ametikohad, kuigi sise-eeskirjade järgi pidid need

olemas olema (kontrollakti 1 tähelepanek 6).

Kaebaja põhjendas 13.01.2018 vastuses seda olukorda töötajate ümberpaigutamisega

vakantsete ametikohtade täitmiseks ja ärimudeli muutumisega. Kohus möönab, et vakantsete

ametikohtade ajutine täitmine olemasolevate töötajatega, uute töötajate otsimine ja ärimudeli

muutmine, mis tingib ka asutuse struktuuri muutmise, saavad õigustada sise-eeskirjade ajutist

mittevastavust asutuse organisatsioonilise struktuuriga. Kuid selline olukord ei saa olla

pikaajaline, vastasel juhul puuduks sise-eeskirjal mõte ja eesmärk, samuti ei täidaks juhatus sel

juhul MERAS § 47 lg-st 8 tulenevat kohustust vaadata eeskirjad regulaarselt üle. Kuna kaebaja

selgituste kohaselt asus U. U. täitma kliendihalduri ülesandeid 12.06.2017, FI kontroll toimus

oktoobris 2017 ja kontrollakti projekt edastati kaebajale 13.12.2017, siis ei vastanud kaebaja

sise-eeskiri tema organisatsioonilisele ülesehitusele poole aasta jooksul. Tegemist on liiga pika

ajaga. Juhatus pidanuks oluliselt varem sise-eeskirja üle vaatama.

44. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 10-11) XXX-le ette riskijuhtimise ja sisekontrolliga seotud

rikkumisi. XXX organisatsioon ja tegevus, sh ebapiisav riskijuhtimise süsteem ja sisekontrolli

meetmed hõlmasid endas olulisi riske, mis ei saa finantssektoris olla lubatavad.

44.1. FI tuvastas, et XXX-s ei järgitud sise-eeskirjas sätestatud nõuet juhatusele esitatava

aruandluse osas (kontrollakti 1 tähelepanek 10). Sise-eeskirja ülevaatamist ei fikseeritud

kirjalikult (kontrollakti 1 tähelepanek 11) ja FI ei tuvastanud, kas ja millal sise-eeskirja üle

vaadati. Sise-eeskirju ei viidud vastavusse tegeliku töökorraldusega, mistõttu ei järgitud kehtiva

sise-eeskirja nõudeid (kontrollakti 1 tähelepanek 12).

Kuigi kaebaja on püüdnud 13.01.2018 vastuses selgitada XXX-s kehtivat aruandluse korda,

nähtub sellest siiski, et tegelik aruandlus ei olnud kooskõlas sise-eeskirjas sätestatud

aruandlusega. Seega ei järgitud sise-eeskirjas toodut ega viidud sise-eeskirja ka vastavusse

tegeliku olukorraga. Kaebaja 13.01.2018 vastusest järeldub, et kaebaja möönis oma viga sise-

eeskirjade ülevaatamise osas, vaatas sise-eeskirja uuesti üle ja täiendas seda. Samuti möönis

kaebaja oma viga selles, et sise-eeskirjad ei olnud vastavuses tegeliku töökorraldusega

operatsiooniriski juhtimise raportite osas. Kohtu hinnangul näitavad FI tuvastatud asjaolud, et

kaebaja ei järgi tegelikkuses oma töös sise-eeskirja, tegemist ei ole tema tööd reguleeriva

dokumendiga, vaid dokumendiga, mida saab vastavalt vajadusele kontrolli teostavale isikule

esitada.

3-19-1196

38(64)

44.2. FI tuvastas, et riskikomitee ei olnud täitnud kõiki talle määratud ülesandeid

(kontrollakti 1 tähelepanek 8).

Kaebaja möönis 13.01.2018 vastuses, et riskikomitee tegelike ülesannete hulk oli väike,

mistõttu otsustati selle tegevus eraldi üksusena lõpetada.

44.3. FI tuvastas, et XXX-l puudusid finantsseisundit mõjutada võivate finantsriskide

mõõtmise ja juhtimise limiidid (kontrollakti 1 tähelepanek 9). Puudusid piirangud, millises

ulatuses tohib mingit valuutat hoida, samuti piirangud likviidsusriski juhtimiseks ja oma vara

investeerimiseks.

Kaebaja esitas 13.01.2018 vastuses selgitused valuutariski ja krediidiriski kohta, kuid ka neist

selgitustest ei nähtu, et kaebajal oleksid kehtestatud FI viidatud piirangud, mis võimaldaks

finantsriske mõõta ja juhtida.

44.4. FI tuvastas, et kehtestatud sise-eeskirjad ei olnud vastavuses tegeliku töökorralduse ega

siseauditi sõltumatuse nõudega (kontrollakti 1 tähelepanek 13). XXX ei järginud sise-

eeskirjades sätestatud nõuet teostada iga-aastane riskihindamine enne siseauditi tööplaani

koostamist (kontrollakti 1 tähelepanek 14).

Kaebaja möönis 13.01.2018 vastuses oma viga sise-eeskirja mittevastavusest siseauditi aasta

tööplaani kinnitamise osas. Kaebaja selgitused enne siseauditi tööplaani kinnitamist riskide

hindamata jätmise kohta ei põhjenda kaebaja enda sise-eeskirja järgimata jätmist. Sise-eeskirjad

peavad olema makseasutuse igapäevast tööd reguleerivaks juhendiks, mitte pelgalt kontrollijale

ette näitamiseks. Kehtivaid eeskirju ei või vaid mugavuse huvides eirata. Vastasel juhul

muutuvad need sisutuks. FI tuvastatud puudused viitavad sellele, et kaebaja ei lähtunud

tegelikult kehtivatest sise-eeskirjadest, need olid olemas vaid formaalselt ja tegelik töö käis

kontrollimatult.

45. FI heitis 27.05.2019 otsuses (lk 11-12) ette, et vaatamata esimese kohapealse kontrolli

läbiviimisele ja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse 1 tegemisele ilmnesid ka teise

kohapealse kontrolli käigus XXX-s jätkuvalt probleemid organisatsioonilise lahendi

ülesehitamisega ja need probleemid olid üle kandunud ka rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisse.

45.1. FI tuvastas, et XXX ei kehtestanud riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva

järelevalve ja nendest raporteerimise protseduure, mis makseasutuse tegevuse laadi, ulatust ja

keerukuse astet arvestades oleksid piisavad ja proportsionaalsed (kontrollakti 2

tähelepanekud 1-4, lk 34-72, vt ka lk 226-247).

45.1.1. Kohus käsitles kontrollakti 2 tähelepanekuid 1 ja 4 eespool ning neist nähtusid

puudused kaebaja töös ja protseduurireeglites.

45.1.2. Kontrollakti 2 tähelepanekust 2 nähtuvalt ei vastanud kaebaja poolt kontrolli käigus

esitatud riskiisu/riskitaluvuse dokument nõuetele. Selle jutt oli poliitiline ja sellest ei nähtunud

tegelikku riskiisu. Kirjeldati isikuid, kellega ei soovita ärisuhteid luua, kuigi RahaPTS-i järgi ei

tohikski nendega ühelgi juhul ärisuhteid luua. Dokumendis ei sisaldunud kvalitatiivsel ja

kvantitatiivsel tasemel riske, mida makseasutus on valmis võtma ja mida soovib vältida. Samuti

puudusid kompensatsioonimehhanismid võetavate riskide maandamiseks. Tegelikest riskidest

arusaamise puudumist näitas ka asjaolu, et kaebaja oli loonud mitmeid ärisuhteid Läti

krediidiasutuse ABLV Bank AS ja Eesti krediidiasutuse Versobank AS endiste klientidega,

kuigi nendes krediidiasutustes olid suured rahapesuprobleemid ja need suleti, misjärel asusid

nende kliendid uusi teenusepakkujaid otsima. XXX ei analüüsinud, kas tegemist on klientidega,

kellega võib ärisuhteid luua, millised riskid sellega kaasnevad ja kas ta suudab neid riske

3-19-1196

39(64)

maandada. Samuti on kaebaja loonud ärisuhted klientidega, kellega teised Eesti

krediidiasutused on koostöös FI-ga lõpetanud ärisuhted, sest tegemist oli kahtlaste, ebaharilike

ja läbipaistmatute klientidega. FI teavitas kaebajat sellest asjaolust. XXX portfelli kuulub suur

hulk (72%) kõrge ja ülikõrge riskitasemega kliente, kuid ei ole kindlaks määratud riskitaluvuse

määra ega riskide juhtimiseks ja maandamiseks hädavajalikke kompensatsioonimehhanisme.

Selliselt ei ole makseasutus võimeline riske juhtima. See nähtub ka kohapealse kontrolli käigus

tuvastatud süsteemsetest puudustest organisatsioonilises lahendis.

Kontrollakti 2 tähelepanekust 3 nähtuvalt ei olnud XXX hinnanud konkreetselt tema enda

tegevusega kaasnevaid rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske/ohtusid, nende suurust

ega mõju. XXX juhatus ja töötajad olid seisukohal, et makseasutust ei ole võimalik rahapesuks

või terrorismi rahastamiseks ära kasutada. Samas võimaldas makseasutus läbi viia kahtlust

äratavaid tehinguid ja sõlmis kliendisuhteid pangandussektorile sobimatute klientidega. XXX

ei ole loonud kohast riskijuhtimise mudelit tema tegevusega kaasnevate riskide/ohtude

maandamiseks. Samuti ei ole ta loonud riskijuhtimise mudelit, mille abil tuvastatakse mõistliku

aja jooksul olulised muutused makseasutuse tegevusega kaasnevates riskides, et neid ja nende

mõju seejärel hinnata. Makseasutuse juhatus ei ole käitunud neilt oodatava ettenägelikkusega

ja kompetentsusega. Juhatus ei ole olnud võimeline mõistma makseasutuse tegevusega

kaasnevaid riske, seejuures kliendiportfellist tulenevalt eriti kõrget riski seoses rahapesu ja

terrorismi rahastamisega.

Kohus nõustub FI-ga, et kui makseasutus on otsustanud rajada oma ärimudeli peamiselt kõrge

ja ülikõrge riskiga klientide teenindamisele, siis peavad tema sellise tegevusega kaasnevad

riskid olema väga põhjalikult hinnatud ning ette nähtud meetmed riskide juhtimiseks ja

maandamiseks. Vastav dokument ei saa olla deklaratiivne, vaid kooskõlas makseasutuse

tegeliku tööga ja võimaldama töötajatel oma töö tegemiseks vajalikke juhiseid leida. Samuti

peab see võimaldama järelevalveasutusel tuvastada, kas makseasutus on oma tegevusega

kaasnevatest riskidest õigesti aru saanud, osanud neid ette näha ja neile kohased

ettevaatusabinõud kehtestada. FI tuvastas kontrolli käigus, et kaebaja kehtestatud dokumendid

olid deklaratiivsed ja puudustega ning kaebaja juhtkond ja töötajad ei osanud makseasutuse

tööga kaasnevaid riske ette näha. Kohus nõustub FI-ga, et sedavõrd ette valmistamata

makseasutus ei suuda tegelikult realiseeruvaid riske vältida ja muudab Eesti finantssüsteemi

kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise suhtes haavatavaks.

45.2. FI tuvastas, et XXX ei taganud, et teenust osutataks õiguspäraselt, piisava

asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega (kontrollakti 2 tähelepanek 1, lk 34-63, vt ka lk 226-

242). XXX ei tegutsenud temalt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt

ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes makseasutuse ja tema klientide huvidest

(kontrollakti 2 tähelepanekud 1-3, 5-6, lk 34-68, 72-78, vt ka lk 226-244, 247-254).

45.2.1. Kohus käsitles kontrollakti 2 tähelepanekuid 1-3 eespool.

45.2.2. Kontrollakti 2 tähelepanekust 5 nähtuvalt tuvastas FI makseasutuse rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise organisatsioonilisel lahendil sisuliselt igas astmes huvide

konflikti. Makseasutuses olid läbivalt paigast ära ülesanded, mida üks või teine kaitseliin peaks

teostama. Tegemist oli sedavõrd mastaapse puudusega, mis halvas täielikult makseasutuse

võime rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestada. Seetõttu loodi ärisuhteid isikutega, kelle

tegevuses esinevad kõige tavapärasemad kahtlust äratavad asjaolud. Puudusid sõltumatud

töötajad, kes saanuks tõkestada kontrollakti 2 tähelepanekus 1 kirjeldatud skeemi. RAB-i

kontaktisik koormati tööga üle ja ta ei jõudnud tehinguid piisavalt jälgida ega neist RAB-i

teavitada. I kaitseliini eest vastutav juhatuse liige Y. Y. kirjutas protseduurireegleid nii I kui ka

II kaitseliinile, seega dikteeris I kaitseliin II kaitseliinile ette, mida viimane tohib või ei tohi teha

3-19-1196

40(64)

ja kuidas ta peab hindama I kaitseliini tegevust. Samuti kirjutas Y. Y. iseendale

protseduurireegleid. Puudus vastavuskontrolli üksus, kes protseduurireegleid koostama peaks.

Kontrolli käigus kogutud andmete kohaselt mõjutas Y. Y. RAB-i kontaktisikut mitte esitama

tülikaid küsimusi, mis ärritavad kliente. Seega dikteeris I kaitseliin II kaitseliinile korraldusi. II

kaitseliini eest vastutav juhatuse liige L. L. otsustas ärisuhete loomise eest ehk otsustas riskide

võtmise, kuigi pidanuks tegelema riskide juhtimisega. II kaitseliiniga tegelev RAB-i kontaktisik

monitooris kõiki tehinguid, kuigi tegelikult peaks seda tegema I kaitseliin (kliendihaldurid).

Seega täitis ta ülesandeid, mille täitmist ta peaks kontrollima. Kliendihalduritele klientide

määramisel ei arvestatud võimaliku huvide konfliktiga. Endiste Swedbank AS-i klientide

kliendihalduriks XXX-s määrati J. J., kes oli olnud nende kliendihalduriks ka Swedbank AS-is

ja kes oli neil pärast Swedbank AS-is lepingu lõpetamist soovitanud pöörduda XXX poole.

XXX ei selgitanud välja põhjusi, miks klientidega Swedbank AS-is lepingud lõpetati. Huvide

konflikt esines ka RAB-i kontaktisiku asendamisel. RAB-i kontaktisiku selgituste kohaselt

asendas teda puhkuste perioodil Y. Y., mistõttu täitis viimane teatud perioodil nii I ja kui ka II

kaitseliini ülesandeid.

Kohus nõustub FI-ga, et XXX ei ole aru saanud funktsioonide lahususe ja huvide konflikti

vältimise vajadusest, mis on kaasa toonud selle, et RahaPTS-ist tulenevaid ülesandeid ja

eesmärke ei ole efektiivselt täidetud. Kaebaja vastuväited on selgelt asjakohatud. See, et

juhatuse liikmed võtsid otsuseid vastu ühehäälseid, ei kõrvalda kuidagi otsuste tegemisel

esinevat huvide konflikti, vaid vastupidi kinnitab huvide konflikti olemasolu, sest II kaitseliini

eest vastutav juhatuse liige sõltus otsuste tegemisel I kaitseliini eest vastutava juhatuse liikme

otsustest ja heakskiidust. II kaitseliini eest vastutav juhatuse liige ei saanud teha sõltumatut

kontrolli, kui ta otsustas ise ärisuhete loomise üle. Samuti ei kõrvalda huvide konflikti asjaolu,

et Y. Y. koostas protseduurireegleid suurema kogemuse tõttu. See, et kaebaja ei ole suutnud

huvide konflikti esinemist näha või pole sellest hoolinud, näitab tema nõrkust rahapesu

tõkestamise süsteemi ülesehitusel ja Eesti finantssektori selgelt ohtu asetamist. Tegemist on

ilmselgete ja raskete rikkumistega, millele FI pidi reageerima. Seejuures ei ole kohtu jaoks

usutavad kaebaja tagantjärele esitatud otsitud põhjendused, et tema endine töötaja I. I. oleks

andnud tahtlikult kaebaja kohta valeütlusi. Kaebaja ei ole põhjendanud tema motiive seda teha.

45.2.3. Kontrollakti 2 tähelepanekust 6 nähtuvalt tegeles XXX-s rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamisega vaid üks inimene – I. I., kes täitis ka RAB-i kontaktisiku ülesandeid.

Lisaks tuli tal jälgida sisuliselt kõiki tehinguid, sest kahtlaseid asjaolusid ilmnes ka juhtudel,

mida IT-süsteemi maatriks ei arvestanud. Samuti tuli tal kontrollida kahtlaste tehingutega silma

paistnud kliente, esitada kliendihaldurite kaudu klientidele täiendavaid küsimusi, juhendada

kliendihaldureid, analüüsida kahtlaseid ja ebaharilikke tehinguid ning esitada RAB-ile nende

kohta teateid, koostada ja ajakohastada juhendeid ja protseduure, koostada ja esitada juhatusele

erinevaid raporteid. Seejuures kuulus kaebaja kliendiportfelli 312 klienti (sh 259

mitteresidenti), kellest 225 olid kõrge ja 9 ülikõrge riskiastmega. Samuti tuleb arvestada, et

XXX ei klassifitseeri kliente õigetesse riskikategooriatesse. Viimasel aastal olid hüppeliselt

kasvanud nii kliendisuhete arv (sh kõrge riskiga klientide arv) kui ka nende klientide poolt

teostatavate makseteenuste mahud. Seega oli I. I.il ebaproportsionaalselt palju ülesandeid,

millest tulenevalt ei olnud tal võimalik tagada makseasutuse tegevuse kooskõla rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega. Tema teadmised ja selgitused FI-le olid

asjakohased ja märkimisväärsed. II kaitseliini eest vastutav juhatuse liige L. L. pidi olema

teadlik töötaja tegelikust koormusest ja ressursivajadusest, kuid puudust erinevatel põhjustel ei

kõrvaldanud. Makseasutuse puudulik riskiisu ja -hinnang näitavad, et makseasutus ei olnud

võimeline hindama, et ressurssi ei ole piisavalt. Juhatus ei ole täitnud oma kohustusi.

Kohus nõustub FI hinnanguga, et ei ole eluliselt usutav, et üks töötaja suudaks jälgida piisava

põhjalikkusega kõiki kliendisuhteid ja kontrollida kahtlust äratavaid tehinguid olukorras, kus

3-19-1196

41(64)

kaebaja kliendiportfellis on sedavõrd suurel hulgas kõrge ja ülikõrge riskiastmega kliente.

Kaebaja on ka ise välja toonud pika nimekirja I. I.ile pandud ülesannetest (vt kontrollakti 2 lk

250-252) ja selle, et ta täitis kolme ametikoha ülesandeid. Seega on kaebaja väide, et I. I.i

töökoormus ei olnud suur, ilmselgelt põhjendamatu. Arvestades sedavõrd suurt tööülesannete

hulka, ei saanudki I. I. oma tööülesandeid nõuetekohaselt täita. Kaebaja ülesanne oli kontrollida

oma töötajate tööd, seega vastustab kaebaja selle eest, kui tema töötajad on jätnud oma töö

tegemata või teinud seda mitte nõuetekohaselt. Kaebaja suutmatus või soovimatus I. I.i suurt

töökoormus näha ja tööülesannete täitmiseks piisavalt inimressurssi tagada näitavad kaebaja

hoolimatut suhtumist rahapesu tõkestamise kohustusse. Oma tegemata töö ja vastutuse

lükkamine ühe töötaja süüks on ennast õigustav ja vastutustundetu. Kaebaja oleks pidanud

kujundama oma kliendiportfelli ja sõlmima kliendisuhteid sellisel arvul, mida ta oleks suutnud

tal olemasoleva töötajaskonnaga nõuetekohaselt teenindada. Kaebaja seevastu lähtus vaid

kasumisoovist ja jättis oma kohustused hooletusse.

45.3. Kohus leiab, et FI tuvastatud puudused võimaldavad järeldada, et XXX ei ole oma

organisatsiooni ülesehitamisel, protseduurireeglite kehtestamisel ega muude kohustuste

täitmisel suutnud järgida õigusaktidest tulenevaid nõudeid. FI on korduvalt tuvastanud kaebaja

organisatsioonis huvide konflikti olemasolu, protseduurireeglite mittevastavuse tegelikule tööle

ja esitatavatele nõuetele ning kaebaja poolt oluliste kohustuste täitmata jätmise. Ei ole mõeldav

olukord, kus FI peab käima korduvalt makseasutuse tegevust kontrollimas ja tema puudustele

tähelepanu juhtimas ilma, et makseasutus suudaks ise oma tegevust nõuetekohaselt ellu viia.

Seejuures on puudusi ja rikkumisi avastatud mitmetes valdkondades ning mitmed neist on olnud

olulised. Selline suhtumine ja suutmatus või tahtmatus ei võimalda arvata, et kaebaja hakkaks

edaspidi oma tegevuses kehtivaid norme jälgima. Normivastase käitumisega on ta aidanud

kaasa võimalikule rahapesule või terrorismi rahastamisele. Selliselt käituval makseasutusel ei

saa lubada kõrgendatud nõudmistega finantssektoris tegutseda.

46. Ebaõige on kaebaja etteheide, et tema vastuväidetega kontrollaktile 2 ei ole arvestatud.

46.1. FI on kaebaja 15.01.2019 eriarvamusega29 kontrollakti 2 koostamisel arvestanud (vt

kontrollakti 2 lk 220-286), kuigi selle sisu oli raske kontrollakti 2 struktuuriga ühildada, sest

kaebaja esitas üldsõnalisi vastuväiteid ega viidanud konkreetsetele tähelepanekutele, mille osas

ta vastuväited esitas. Kaebaja väited tema ärakuulamata jätmise kohta on põhjendamatud.

Eriarvamusega arvestamine ei tähenda, et kontrollakti 2 tulnuks muuta. FI on selgitanud, mis

põhjustel ta kaebajaga ei nõustu ja kontrollaktis 2 tuvastatut ei muuda. FI selgituste kohaselt ei

ole kaebaja esitanud uusi asjaolusid, vaid kordas kontrollimenetluses esitatud väiteid, selgitas

oma organisatsioonilist struktuuri ja esitas dokumente, mida FI oli juba kontrolli käigus

hinnanud. Kohus nõustub FI hinnanguga, et kaebaja esitatud uued tõendid, mis jäid

kontrollimenetluses väidetavalt ekslikult esitamata, ei ole usaldusväärsed ja kaebaja selgitused

nende hilisema esitamise kohta on otsitud (lühikesed tähtajad, eksimused kuupäevadega).

Samas leidis FI ka Tradeinvest Company OÜ kohta esitatud uute tõendite osas, et need ei

võimaldanud ärisuhetest tegelikult aru saada ega ärisuhet jälgida. Seega ei olnud need

dokumendid piisavad. Samuti juhtis FI tähelepanu asjaolule, et suurima mahuga tehingu

(nisusaagi ost-müük) kohta ei ole ikkagi mingeid dokumente kogutud. Seega ei kõrvaldanud ka

uued dokumendid FI välja toodud puudusi.

Kohtu hinnangul ei ole XXX esitanud oma eriarvamuses selliseid väiteid või asjaolusid, mis

pidanuks kaasa tooma kontrollakti 2 muutmise. Kaebaja vastuväited on üldsõnalised ja

põhjendamata. Samas on ka kaebaja ise paljude tuvastatud rikkumistega nõustunud (vt

eriarvamuse lk 17-22). Kohus nõustub vaid IP-aadresside osas tehtud järelduste ebaõigsusega,

29 Kaebajate 19.08.2019 lisa 10 „Lisa 10_15.01.2019 GFC eriarvamus(3)“.

3-19-1196

42(64)

kuid see ei muuda kontrollakti 2 tähelepanekus 1 välja toodud tehinguid ja raha liikumist XXX

töötajate, juhtide ja nendega seotud ettevõtete vahel usaldusväärsemaks ega kontrollitavamaks.

Kaebaja väited, et paljude äriühingutega jäeti kliendisuhted loomata, ei muuda asjaolu, et

kaebaja sõlmis mitmeid kliendisuhteid kõrge ja väga kõrge riskiga klientidega, kes tegid

kahtlusäratavaid tehinguid, mille kohta jättis kaebaja dokumendid kogumata või analüüsimata

ning RAB-ile teated esitamata. Mitteresidentidest ettevõtete teenindamine ei ole keelatud, kuid

makseasutus peab kohaldama vastavalt kliendi riskiastmele asjakohaseid hoolsusmeetmeid.

Kaebaja seda ei teinud. See, et kaebaja on hiljem osade klientidega lepingud lõpetanud, ei

muuda seniseid rikkumisi olematuks. Samuti ei muuda rikkumisi olematuks protseduurireeglite

ja töökorralduse hilisem muutmine, sest kaebaja on senini võimaldanud kõrge riskiga klientidel

teostada rahapesukahtlaseid tehinguid. See, et kaebaja on pidanud lõpetama kliendisuhted

paljude ettevõtetega, kellega ka Finbroker Ltd on tehinguid teinud, seab kahtluse alla mh

Finbrokeri Ltd enda tegevuse põhjendatuse. Põhjendamatud on etteheited, et FI hindas vaid osa

kliente ja nende puhul vaid osa tehingud. Kõikide klientide osas peab toimuma nõuetekohane

ärisuhte jälgimine ja kaebaja peab jälgima kõiki kahtlaseid tehinguid. Seega piisab rikkumise

tuvastamiseks ka sellest, kui kaebaja on rikkumised toime pannud vaid osade klientide ja osade

tehingute suhtes. Tuues välja pika nimekirja I. I.i poolt toime pandud rikkumistest ja tegemata

töödest, ei saa sellest kuidagi järeldada, nagu poleks XXX mingeid rikkumisi toime pannud.

Töötaja tegemata töö eest vastutab tööandja. Arusaamatuks jääb, kuidas oli töötajal võimalik

ligi 1,5 aastat oma ametikohta täita ja mitte midagi teha ilma, et tööandja oleks seda ilma välise

kontrollita avastanud. Seejuures ei avastatud tegemata töid ka siis, kui töötaja töölt puudus ja

tema tööd pidi tegema asendaja. See näitab suuri puudusi makseasutuse juhtimises ja sisemises

järelevalves või siis tahtlust kohustuste täitmata jätmise suhtes. Samuti tõi kaebaja välja pika

nimekirja I. I.ile määratud tööülesannetest – ta täitis kolme ametikoha ülesandeid. Sellises

olukorras on ilmselgelt alusetu väita, et töökoormus ei olnud liiga suur. Alusetu on heita kogu

tegemata tööd ette ühele töötajale, kui klientide tehinguid oleks tegelikult pidanud monitoorima

klienditeenindajad. Huvide konflikt on makseasutuses selgelt olemas, kui kliendihaldurid

teenindavad ettevõtteid, kelle kontaktisikud nad ise on, st peavad iseendalt dokumente küsima.

Sama kehtib Y. Y.iga seotud ettevõtete kohta. Problemaatiline on see, et XXX ise huvide

konflikti ei näe. Selgitused Finbroker Ltd äritehingute kohta on endiselt üldsõnalised,

ebapiisavad, ebausutavad ja tõendamata ega lükka ümber FI viidatud kahtlaseid raha liikumise

skeeme.

46.2. XXX 15.01.2019 eriarvamusele lisatud C. C. 14.01.2019 õiguslik hinnang on osaliselt

asjakohatu, sest keskendub kriminaalsüüdistuse ümberlükkamisele ja kriminaalmenetluse

põhimõtete rikkumisele. FI ei ole esitanud XXX-le kriminaalsüüdistust ega ole läbi viinud

kriminaalmenetlust, vaid teostanud finantsjärelevalvet, mis on haldusmenetlus (MERAS § 1 lg

2, § 89, RahaPTS § 1 lg 3, § 64 lg 2). FI pädevuses on kontrollida, kas makseasutus järgib talle

MERAS-est ja RahaPTS-ist tulenevaid kohustusi. Järelikult on väited FI pädevuse ületamise

kohta ebaõiged. Samuti on asjakohatud etteheited kohtumenetluse põhimõtete rikkumise kohta.

FI ei vii läbi ka kohtumenetlust ja tema menetluse suhtes ei kohaldu kohtumenetluse

põhimõtted. FI on välja toonud ja põhjendanud, millised kliendid ja tehingud ning mis põhjustel

olid kahtlased ja jäeti piisavalt kontrollimata. FI heitis ette nii dokumentide kogumata jätmist

kui ka nende analüüsimata jätmist. Samuti on FI põhjendanud, millised protseduurireeglid ja

sisemised korrad ning mis põhjustel ei vastanud nõuetele. C. C. paljasõnalised ja põhjendamata

vastuväited ei anna alust FI poolt tuvastatus kahelda. FI on hinnanud kaebaja enda esitatud

dokumente ja selgitusi. Kaebaja esindaja arvamus on vastuoluline. Kaebaja on ise 14.01.2019

vastuväite kaaskirjas tunnistanud FI tuvastatud puuduste olemasolu ja asunud väidetavalt neid

kõrvaldama. Makseasutuse töötaja rikkumiste ja tegemata tööde eest vastutab makseasutus. FI

tõi välja, et kõikide klientide kontrollimist ei saa määrata ainult ühe töötaja ülesandeks. Seega

esinesid tõsised puudujäägid ka töö korralduses ja juhtimises. FI on selgitanud, et ka varem

3-19-1196

43(64)

kehtinud seaduses kehtisid samad nõuded ja põhimõtted, seetõttu ei ole hilisema seaduse

kohaldamise etteheide põhjendatud. Põhjendatud ei ole ka väide, et FI hinnangud on

subjektiivsed. FI-l puudus kontrolli tulemuste suhtes isiklik huvi ja kaebaja ei ole seda välja

toonud. Kontrolli teostatakse avalikes huvides. Samuti oli kontrolli läbiviijaid mitu, mis välistas

kontrollija erapoolikuse või subjektiivsuse. Ainuüksi asjaolu, et kontrolli tulemused ei vasta

kaebaja ootustele, ei saa pidada erapoolikuse näitajaks.

46.3. XXX kordas 06.03.2019 vaides30 (mida FI käsitles kontrollaktile esitatud eriarvamusena

MERAS § 98 lg 4 tähenduses31) varasemaid põhjendusi. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ta

tulnuks suuliselt ära kuulata. Sellist kohustust FI-l ei olnud. MERAS § 98 lg 2 näeb ette kirjalike

selgituste esitamise võimaluse. Kaebaja sai esitada oma kirjalikud seisukohad kontrollakti 2

projektile ja FI võttis need vastu vaatamata asjaolule, et need esitati hilinenult. MERAS § 98

lg 2 järgi tulnuks kirjalikud selgitused esitada 1 kuu jooksul kontrollakti projekti

kättetoimetamisest. Kontrollakti 2 projekt edastati kaebajale 04.12.2018, kaebaja esitas oma

vastuväited alles 15.01.2019. FI ei pidanud kaasama haldusmenetlusse teisi isikuid peale

makseasutuse enda. Kontroll toimus makseasutuse suhtes, seega on menetlusosaliseks

makseasutus (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 2). Töötajatelt ja juhatuse liikmetelt

võeti haldusmenetluse käigus selgitused, seega täitis FI uurimiskohustuse (HMS § 6, MERAS

§ 97 lg 4 p 4). Neid isikuid ei tulnud kolmandate isikutena menetlusse kaasata, sest menetluses

ei otsustatud nende isikute õiguste ega kohustuste üle ja kontrollakt ei puudutanud kuidagi neid

isikuid (HMS § 11 lg 2). Põhjendamata on kaebaja etteheited täiendavate tõendite kogumata

jätmise osas. Kõik asjakohased tõendid tuleb esitada kontrollimenetluse käigus. Tõendite

hilisem esitamine peab olema põhjendatud, sest viivitab kontrolli lõpetamisega. Samuti seab

dokumentide hilisem esitamine kahtluse alla nende usaldusväärsuse. See, et kaebaja on asunud

pärast kontrolli läbiviimist töötajas- ja juhtkonda vahetama, protseduurireegleid ja töökorraldust

muutma32 ning kliendilepinguid lõpetama, ei muuda seniseid rikkumisi olematuks. XXX

tegevus pidanuks olema algusest peale õiguspärane. Makseasutus peab suutma oma tegevust

õiguspäraselt läbi viia ilma, et kontrollijal tuleks korduvalt tema puudustele tähelepanu juhtida.

FI ei ole kontrollakti 2 tegemisel lähtunud vaid ühe töötaja selgitustest, vaid kontrolli käigus

kogutud tõenditest, antud selgitustest ja tuvastatud asjaoludest kogumis. Huvide konflikt esineb

olenemata sellest, kas isikud seda ise tunnistavad. Kaebaja on korduvalt tunnistanud, et I. I.

jättis oma kohustused nõuetekohaselt täitmata. Seega ei saa kohustuste täitmata jätmise üle

vaidlust olla. Kaebaja ei avastanud kohustuste täitmata jätmist enne kontrolli läbiviimist, mis

näitab tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Järelikult ei ole FI teinud kaebaja töös olulisi

puudusi tuvastades selliseid vigu, mis annaks põhjust pidada kontrollakti 2 ja sellele tuginevat

27.05.2019 otsust õigusvastasteks. Kaebaja on pööranud põhjendamatult suurt tähelepanu

sellele, et ümber lükata väidet, nagu oleks tema või tema töötajad osalenud rahapesus. FI ei

olegi seda väitnud, vaid tuvastanud kaebaja tegevuses puudusi, mis võimaldasid makseasutuse

kaudu võimalikke rahapesukahtlaseid tehingud teha.

47. FI 27.05.2019 otsuse (lk 12-13) üheks etteheiteks XXX-le oli see, et XXX omavahendid ei

olnud 2019. a-l kuni 7. märtsini ettenähtud minimaalsuuruses. Ettekirjutusest 2 nähtuvalt kehtis

XXX suhtes alates 01.01.2019 omavahendite minimaalsuuruse nõue 528 081 eurot, mis põhines

MERAS §-l 74 ja 2018. a maksete mahul, milleks oli 363,7 miljonit eurot. XXX omavahendite

tase oli 01.01.2019 seisuga 341 617 eurot, seega 186 464 eurot nõutavast vähem.

Vastustaja ei heitnud kaebajale ette 2018. a omavahendite suuruse nõudele mittevastavust,

seega jätab kohus kaebaja sellekohased põhjendused asja lahendamisel tähelepanuta.

30 Kaebajate 19.08.2019 lisa 14.

31 Kaebajate 19.08.2019 lisa 15.

32 Vt ka kaebajate 19.08.2019 lisa 14.1.

3-19-1196

44(64)

47.1. Kohus ei nõustu XXX arvamusega, et makseasutuse omavahendid olid seadusega

kooskõlas alates vahekasumi tekkimisest. Iseenesest on õige kaebaja väide, et vahekasum tekib

majandustegevusest, mitte FI vastava loa saamisest. Samas ei tähenda vahekasumi tekkimine

seda, et seda võib kohe kajastada ka omavahendites. Kaebaja selline arusaam ei ole kooskõlas

kehtivate normidega. Praegusel juhul ei ole vaidluse all see, millal kaebajal kasum tekkis, vaid

millal seda võis omavahendites kajastada. MERAS § 65 lg-st 1 nähtuvalt tuleb makseasutuse

omavahendite puhul lähtuda määruse nr 575/2013 regulatsioonist. Nimetatud määruse art 26

lg 1 p c võimaldab kajastada põhiomavahendite hulgas jaotamata kasumit, kuid sama artikli

lg-st 2 nähtuvalt võib aruandeperioodi vahekasumit kajastada põhiomavahendites enne

aruandeaasta ametlikku kinnitamist vaid pädeva asutuse eelneval loal. Ajaks, mil kaebajal

tekkis 2018. a esimese 3 kvartali (9 kuu) vahekasum, ei olnud XXX 2018. a majandusaasta

aruannet veel ametlikult kinnitatud (äriregistri andmetel on kaebaja majandusaasta perioodiks

01.01-31.12 ja 2018. a majandusaasta aruanne esitati äriregistrile 29.10.2019), seega eeldas

selle vahekasumi kajastamine omavahendites FI eelnevat luba. XXX esitas FI-le loa taotluse

18.12.201833 ja FI andis loa 18.03.2019 otsusega nr 4.1-1/1734. Seetõttu tekkis kaebajal õigus

kajastada 2018. a 3 kvartali vahekasumit omavahendite hulgas alles alates 18.03.2019, mitte

varem. MERAS ega määrus nr 575/2013 ei näe ette, et pädeva asutuse luba omaks

tagasiulatuvat mõju. Nõue, et luba tuleb saada eelnevalt, näitab, et pädev asutus ei hinda

makseasutuse tegevuse õiguspärasust tagantjärgi, vaid makseasutus ei või enne pädeva asutuse

loata vahekasumit omavahendite hulgas kajastada. Seega ei olnud kaebaja omavahendid

minimaalsuuruse nõudega kooskõlas alates vahekasumi tekkimisest, nagu kaebaja ekslikult

leiab.

47.2. Kohus nõustub vastustajaga, et XXX oli omavahendite suurendamise vajadusest teadlik

pikka aega ja nõuetekohase hoolsuse rakendamisel olnuks tal võimalik nõuet tähtaegselt täita.

− Kaebaja prognoosis 2019. a omavahendite nõutavat taset juba 23.03.2018 kirjas35 ning

selgitas, et plaanib suurendada omavahendeid 2018. a 9 kuu vahekasumi ja muude

tulude arvelt.

− FI juhtis 13.04.2018 kirjas36 kaebaja tähelepanu määruse nr 575/2013 art 26 lg-s 2

sätestatud nõudele, et vahekasumi kajastamiseks omavahendites peab olemas olema

pädeva asutuse luba, ja sellele, millisel tingimustel see väljastatakse.

− XXX kinnitas 30.04.2018 kirjas37, et on valmis esitama FI-le loa taotluse. Samuti pidas

XXX teise variandina võimalikuks omanikupoolset sissemakset omakapitali.

− FI küsis 22.05.2018 kirjas38 XXX-lt selgitusi omanikupoolse sissemakse kohta.

− XXX aktsionär XXX Xxxxxxx OÜ kinnitas 30.05.2018 kirjas39, et on valmis pakkuma

makseasutusele finantseeringut omakapitali piisavuse tagamiseks summas kuni

250 000 eurot, kui esineb vajadus sissemakse tegemiseks. Sissemakset on võimalik

teostada maksimaalselt 2-3 kuu jooksul X. X. vara arvel.

33 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.21.

34 Kaebajate 19.08.2019 lisa 60.

35 Kaebajate 19.08.2019 lisa 6.

36 Vastustaja 16.12.2019 lisa 3.

37 Kaebajate 19.08.2019 lisa 7.

38 Kaebajate 19.08.2019 lisa 78.

39 Vastustaja 16.12.2019 lisa 4.

3-19-1196

45(64)

− Kaebaja kinnitas omavahendite prognoosi aastateks 2018-2020 paikapidavust ka

31.05.2018 kirjas40.

Eeltoodud kirjavahetusest nähtuvalt oli kaebaja juba 2018. a märtsist teadlik, et tal tuleb

2019. a-ks omavahendeid suurendada ja millises mahus seda tuleb teha. Samuti oli ta teadlik,

et kui ta soovib omavahendeid suurendada vahekasumi kajastamisega, tuleb tal saada selleks FI

eelnev luba ja loa väljastamise aluseks on vahekasumi kontrollimine (määruse nr 575/2013

art 26 lg 2 p a). Järelikult oli XXX-l võimalik eelnevalt hinnata, kas tal on reaalselt võimalik

2018. a 9 kuu kasumit 01.01.2019 seisuga omavahendites kajastada (arvestades vahekasumi

kontrollimisele ja loa saamisele kuluvat aega) või tal tuleb suurendada omavahendeid

omanikupoolse sissemakse kaudu. Kaebaja otsustas suurendada omavahendeid 2018. a 9 kuu

vahekasumi kajastamisega omavahendite hulgas ja esitas selleks FI-le 18.12.2018 loa taotluse.

47.3. XXX heitis FI-le ette tema 18.12.2018 taotluse lahendamisega viivitamist. MERAS ega

määrus nr 575/2013 ei reguleeri, mis tähtaja jooksul tuleb pädeval asutusel vahekasumi

kaasamise loa taotlus lahendada. FI viitas KAS §-le 853, mille järgi tuleb loa andmise üle

otsustada 1 kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte

hiljem kui 3 kuu möödumisel taotluse saamisest arvates. Kuigi see norm reguleerib

krediidiasutuste esitatavate taotluste lahendamist, on sellest normist asjakohane analoogia

korras lähtuda ka makseasutuste puhul, kuna makseasutuste osas puudub eriregulatsioon ning

krediidiasutuste ja makseasutuste samasisuliste taotluste erinevaks menetlemiseks puudub

mõistlik põhjus. FI selgitusest järeldub, et ta rakendab praktikas sama tähtaega nii krediidi- kui

makseasutuste suhtes.

47.3.1. Antud juhul on FI lahendanud taotluse 3 kuu jooksul taotluse saamisest (taotlus esitati

18.12.2018 ja lahendati 18.03.2019). Seega ei ole FI ületanud taotluse lahendamiseks ettenähtud

maksimaalset tähtaega.

47.3.2. Ühekuulist tähtaega tuleb arvestada alates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete

esitamisest. XXX ja FI vahelisest kirjavahetusest nähtub, et FI palus korduvalt XXX-lt

täiendavaid dokumente ja andmeid.

− FI täpsustas 27.12.2018 kirjas41 vahekasumi summat, mida soovitakse omavahendites

kajastada, küsis prognoositavate väljamaksete ja dividendide kohta, kehtiva

dividendipoliitika kohta, audiitori aruandes sisalduva tähelepaneku kohta. Samuti juhiti

tähelepanu kaebaja poolt esitatud kasumiaruannetes sisalduvatele erinevustele.

− XXX esitas vastuse 28.12.201842.

− FI küsis 09.01.2019 kirjas43 XXX-lt vaheauditi teinud audiitori allkirjastatud selgitusi,

nõukogu kinnitust dividendipoliitika puudumise kohta, juhatuse ja aktsionäri kinnitust,

et vahekasumist ei maksta dividende.

− XXX esitas vastuse 14.01.201944.

− FI küsis 30.01.2019 kirjas45 XXX-lt selgitusi 2018. a kasumi vähenemise kohta

võrreldes sama aasta 9 kuu vahekasumiga.

40 Kaebajate 19.08.2019 lisa 8.

41 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.45.

42 Kaebajate 19.08.2019 lisa 31.

43 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.22.

44 Kaebajate 19.08.2019 lisa 39.

45 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.23.

3-19-1196

46(64)

− XXX esitas vastuse 31.01.201946.

− FI küsis 07.02.2019 kirjas47 XXX-lt selgitusi tema viidatud erakorralise tulu

vähendamise kohta.

− XXX esitas vastuse 08.02.201948.

− FI edastas 07.03.201949 XXX-le oma otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks ja

vastuväidete esitamiseks.

− XXX vastuväiteid ei esitanud ja FI andis 18.03.2019 otsusega XXX-le loa 2018. a

esimese 9 kuu vahekasumi summas 212 702 eurot kajastamiseks esimese taseme

põhiomavahendites.

47.3.3. Esiteks nähtub eeltoodust, et XXX loa taotlus ei vastanud kõigile nõuetele, kuigi FI oli

juba eelnevalt 13.04.2018 kirjas juhtinud kaebaja tähelepanu nõuetele, millele loa taotlus peab

vastama. FI küsitud teavet ja dokumente ei saa pidada ilmselt põhjendamatuks. Nt ei saa

juhatuse liige anda kinnitust dividendide mittemaksmise kohta. Dividendide maksmise üle

otsustab üldkoosolek (ÄS § 277 lg 2). FI-le ei ole põhjust ette heita seda, et ta ei küsinud teavet

ühe nõudega. Teavet küsiti vastavalt XXX-lt saadud vastustele ja neis sisalduvale või puuduvale

teabele. Vastustajale ei saa ette heita ka seda, et tal kulus XXX esitatud vastuste ja dokumentide

analüüsimiseks aega. Kohus nõustub FI selgitusega, et kaebaja ei ole FI ainus järelevalvesubjekt

ning FI peab lisaks kaebaja taotlusele lahendama ka teiste järelevalvesubjektide taotlusi ja

täitma muid õigusaktidega pandud ülesandeid. XXX esitatud vastuste ja FI uute järelepärimiste

vahel ei ole ebamõistlikult pikka ajavahemikku. Seda, et FI kogumenetluse pikkus ei olnud

ebamõistlik või õigusvastane, kinnitab ka asjaolu, et see jäi KAS §-s 853 ettenähtud 3-kuulise

tähtaja sisse. Seega ei rikutud kaebaja õiguspärast ootust ja ta sai sellise taotluse lahendamise

tähtajaga arvestada.

47.3.4. Küll aga tuleb möönda, et FI rikkus 1-kuulist tähtaega. XXX oli esitanud kogu nõutava

teabe ja dokumendid 08.02.2019, otsus tulnuks teha hiljemalt 08.03.2019, FI tegi otsuse

18.03.2019, st ta ületas nõutud tähtaega 10 päeva võrra. Eeltoodud rikkumine ei saanud aga

kaebaja õigusi mõjutada. Asjaoludest nähtuvalt tegid aktsionärid XXX aktsiakapitali

sissemakse 04.03.201950 ja aktsiakapitali suurendamine registreeriti äriregistris 07.03.201951.

Seega suurendati XXX omavahendeid enne 08.03.2019, mil vastustaja pidanuks kaebaja

taotluse lahendama. Taotluse lahendamine 08.03.2019 ei oleks enam ära hoidnud aktsiakapitali

suurendamist osanike sissemakse tegemise kaudu.

47.3.5. Kaebajad esitasid kohtule G. G. 20.06.2019 arvamuse52, milles hinnati FI menetlust ja

leiti see olevat õigusvastane. Kohtu hinnangul on ekspert seda arvamust koostades ületanud

selgelt oma pädevust. G. G. on riiklikult tunnustatud ekspert finantsekspertiisi valdkonnas.

Tema pädevusse ei kuulu FI haldusmenetluse õiguspärasuse hindamine. Selle hindamine on

kohtu pädevuses. See, millist teavet ja millise tähtaja jooksul kaebajalt haldusmenetluses küsiti

ja kui kiiresti taotlus lahendati, ei ole küsimus finantsekspertiisi kohta. FI-l ei tulnud kaebaja

taotlust lahendades teha üksnes finantsekspertiisi, vaid kaaluda ja lahendada ka

46 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.28.

47 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.24 „Lisa 17.24_FI 7.02.19 kiri makseasutusele“.

48 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.26.

49 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.25.

50 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.31.

51 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.43.

52 Kaebajate 19.08.2019 lisa 77.

3-19-1196

47(64)

haldusõiguslikke küsimusi. Seetõttu jätab kohus selle tõendi asja lahendamisel tähelepanuta ja

tagastab selle kaebajatele.

47.3.6. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida XXX etteheidet, et FI andis õigusliku aluseta loa

kajastada vahekasumit omavahendite koosseisus väiksemas summas võrreldes XXX taotlusega.

XXX ei ole FI 18.03.2019 otsust vaidlustanud, seega ei ole see otsus praeguse vaidluse esemeks

ja kohus ei kontrolli selle õiguspärasust. Samuti ei sõltu kaebaja sellekohase etteheite

põhjendatusest asja lahendus, sest ka FI poolt aktsepteeritud summas vahekasumi kajastamisega

olid kaebaja omavahendid nõutavas suuruses. Seega jätab kohus kaebaja sellekohase väite asja

lahendamisel tähelepanuta.

47.4. Kaebajate esitatud dokumentidest nähtub, et samaaegselt XXX loa taotluse menetlusega

toimus FI-s paralleelselt ka teine menetlus, milles kohustati XXX-d suurendama omavahendeid.

− FI juhtis 26.10.2018 kirjas53 XXX tähelepanu asjaolule, et makseasutuse omavahendid

peavad olema igal ajahetkel võrdsed või ületama nõutavat omakapitali suurust. XXX

2018. a esimese 9 kuu tehingute maht näitas, et kaebajalt nõutavad omavahendid ei ole

piisavad. Kaebajal tuli selgitada, kuidas ja millal ta kavatseb omavahendeid muuta. FI

hoiatas, et võib teha ettekirjutuse ja karistada rahatrahviga, kui avastatakse seaduse

rikkumine.

− XXX vastas 08.11.201854, et kavatseb suurendada omavahendeid vahekasumi arvelt.

Vaheaudit algas 01.11.2018 ja valmimise kuupäevaks planeeriti 14.12.2018.

− FI selgitas 14.11.2018 kirjas55, et vahekasumi kaasamise taotluse menetluse käik sõltub

taotlusega esitatud dokumentidest, tekkida võivatest küsimustest ning korrektsete ja

asjakohaste vastuste saamise kiirusest. FI selgitas uuesti, et makseasutuse juhid on

kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning võtma

tarvitusele meetmed, et omavahendite suurus vastaks igal ajahetkel õigusaktides

sätestatud nõuetele, vastasel korral võib FI teha ettekirjutuse ja karistada rahatrahviga.

− FI palus 02.01.2019 kirjas56 XXX-l esitada omavahendite minimaalsuuruse arvutuse

seisuga 02.01.2019.

− XXX esitas vastuse 02.01.2019 kirjaga57.

− FI juhtis 03.01.2019 kirjas58 tähelepanu sellele, et XXX kirja kohaselt esitati

omavahendite aruanne seisuga 01.01.2019, kuid omavahendite aruandes on kirjas, et see

on seisuga 02.01.2019. Omavahendite koosseisu on arvatud 2018. a 9 kuu kasum, kuigi

FI ei ole selleks luba andnud. Arvutatud omavahendite minimaalsuurus ei vasta

aruandes esitatud andmetele.

− XXX esitas 04.01.2019 kirjaga59 omavahendite aruande 01.01.2019 seisuga ja ilma

2018. a 9 kuu kasumit arvestamata. Samas leidis XXX, et tal on õigus kajastada 2018.

a 9 kuu kasumit omavahendite hulgas, sest ta esitas loa taotluse 18.12.2018.

53 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.19.

54 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.20.

55 Kaebajate 19.08.2019 lisa 26.

56 Kaebajate 19.08.2019 lisa 32.

57 Kaebajate 19.08.2019 lisa 33.

58 Kaebajate 19.08.2019 lisa 35.

59 Kaebajate 19.08.2019 lisa 36.

3-19-1196

48(64)

− FI küsis 07.01.2019 kirjas60 uuesti omavahendite aruannet seisuga 02.01.2019 ja

selgitas, et vahekasumi kaasamise õigus tekib FI-lt loa saamisel. FI on juhtinud

korduvalt kaebaja tähelepanu omavahendite suurendamise vajadusele. Vahekasumi

kaasamine on üks mitmest võimalikust viisist ja selleks tuleb esitada FI-le taotlus

aegsasti. FI rakendab taotluse menetlemisel mõistlikku tähtaega ning menetluse käik

sõltub taotlusega esitatud dokumentidest, tekkida võivatest küsimustest ja vastuste

saamise kiirusest.

− FI tegi 21.01.2019 ettekirjutuse 261, millega kohustas kaebajat hiljemalt 2 nädala jooksul

viima omavahendite suuruse vastavusse 01.01.2019 rakendunud omavahendite

nõudega, milleks on 528 081 eurot. Kaebajat hoiatati sunniraha 1600 eurot rakendamise

eest.

− Selleks, et kontrollida ettekirjutuse 2 täitmist, küsis FI 07.02.2019 kirjaga62 XXX-lt

omavahendite minimaalsuuruse arvutust seisuga 06.02.2019.

− XXX 11.02.2019 esitatud aruande63 kohaselt olid omavahendid suuruses 341 617 eurot.

− FI teavitas 26.02.2019 kirjaga64 kaebajat sunniraha 1600 eurot rakendamisest ja hoiatas

uue sunniraha 3200 eurot rakendamise eest, kui ettekirjutust 2 ei täideta 4 kalendripäeva

jooksul.

− XXX palus 27.02.2019 kirjas65 pikendada omavahendite vastavusse viimise tähtaega

kuni 12.03.2019, sest registrites kannete tegemine võtab aega.

− XXX tasus sunniraha 1600 eurot 28.02.201966.

− XXX kordas omavahendite vastavusse viimise tähtaja pikendamise taotlust

01.03.201967.

− FI teavitas 04.03.2019 kirjaga68 kaebajat sunniraha 3200 eurot rakendamisest ja hoiatas

uue sunniraha 3200 eurot rakendamise eest, kui ettekirjutust 2 ei täideta 2 kalendripäeva

jooksul.

− Lisaks selgitas FI 04.03.2019 kirjas69, et XXX-le oli omavahendite suurendamise

vajadus teada vähemalt alates 26.10.2018, samuti oli ta vähemalt 04.01.2019 seisuga

teadlik omavahendite nõude rikkumisest. XXX-l oli piisavalt aega omavahendite

vastavusse viimiseks, mh kapitali sissemaksmise teel. MERAS § 72 lg 2 järgi peavad

makseasutuse omavahendid olema igal hetkel võrdsed või ületama nõutavat

omavahendite suurust.

60 Kaebajate 19.08.2019 lisa 37.

61 Kaebajate 19.08.2019 lisa 11.

62 Kaebajate 19.08.2019 lisa 47.

63 Kaebajate 19.08.2019 lisa 49.

64 Kaebajate 19.08.2019 lisa 50.

65 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.29.

66 Kaebajate 19.08.2019 lisa 111.

67 Kaebajate 19.08.2019 lisa 52.

68 Kaebajate 19.08.2019 lisa 10 nimetusega „Lisa 10_FI 04.03.2019 teavitus sunniraha rakendamisest ja

hoiatus(3)“.

69 Kaebajate 19.08.2019 lisa 54.

3-19-1196

49(64)

− XXX teavitas 05.03.2019 kirjas70 FI-d, et aktsionärid tegid aktsiakapitali sissemakse

04.03.2019. Seetõttu paluti kaebajale trahvi mitte määrata.

− FI vastas 06.03.2019 kirjas71, et aktsiakapitali suurendamine loetakse toimunuks

äriregistris kande tegemisest.

− XXX tasus sunniraha 3200 eurot 06.03.201972.

− XXX teavitas 07.03.2019 kirjas73 FI-d, et äriregister registreeris 07.03.2019 kaebaja

aktsiakapitali suuruses 646 050 eurot.

47.4.1. Eeltoodust ning ka varasemast FI ja XXX vahelisest kirjavahetusest nähtub, et XXX

oli juba varakult (vähemalt 2018. a kevadest) teadlik, et tal tuleb omavahendeid 01.01.2019

seisuga suurendada. FI oli korduvalt kaebaja tähelepanu sellele juhtinud ja teda rikkumise eest

hoiatanud. Kaebaja esitas FI-le 18.12.2018 taotluse loa saamiseks suurendada omavahendeid

vahekasumi arvelt. Arvestades asjaoluga, et FI-l oli õigus kaebaja loa taotlust menetleda

1-3 kuud ja kaebaja esitatud taotlus ei vastanud nõuetele, nagu nähtus juba FI 27.12.2018

kirjast, puudus XXX-l põhjendatud alus arvata, et tal on võimalik suurendada omavahendeid

nimetatud vahekasumi kaasamisega juba 01.01.2019 seisuga. Seda enam, et aasta lõppu jäi vaid

6 tööpäeva. Kaebajale pidi olema arusaadav, et tema taotluse lahendamine võtab aega ja seda

ei lahendada suure tõenäosusega sedavõrd lühikese aja jooksul. Samas kehtis tema suhtes

MERAS § 72 lg-st 2 tulenev kohustus tagada omavahendite suuruse nõuetele vastavus igal

ajahetkel. Kaebaja otsustada oli, mil viisil ta omavahendite suuruse nõuet täidab. Vastustaja ei

ole nõudnud kaebajalt aktsiakapitali suurendamist ega laenude kaasamist. Kuid tema

kohustuseks oli viia omavahendite suurus nõutuga kooskõlla tähtaegselt. Kuna kaebaja seda ei

teinud, jättis ta teadlikult oma kohustused 01.01.2019 seisuga täitmata. Ta ei püüdnud oma

kohustusi täita ka hiljem, kuigi oli näha, et tema loa taotluse lahendamine viibib ja FI küsib

täiendavalt teavet. Kaebaja jättis teadlikult täitmata ka FI ettekirjutuse 2, millega kohustati teda

omavahendite minimaalsuuruse nõuet täitma. Ettekirjutus tehti 21.01.2019, mil kaebaja oli oma

kohustust rikkunud pea kuu aega. Kaebaja ei täitnud ettekirjutust ka kahele sunniraha

rakendamisele vaatamata enne märtsi algust. Seega rikkus kaebaja oma kohustusi üle 2 kuu.

Kaebaja pidanuks kasutama aktsionäripoolse sissemakse tegemise võimalust juba oluliselt

varem. Viivitades vahekasumi auditeerimisega ja FI-le loa taotluse esitamisega, pidanuks

kaebajale olema arusaadav, et tal ei ole võimalik rikkumist muud moodi vältida. Põhjendamatud

on kaebaja väited, et viivituse põhjustas registritoimingutele kuluv aeg. Registrikanne tehti

asjaoludest nähtuvalt 2 päevaga.

47.4.2. Seejuures ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et kaebajapoolne rikkumine oli tingitud

FI-poolsest loa taotluse menetlemisega viivitamisest. Esiteks leidis kohus eelnevalt, et

vastustajapoolne viivitus ei olnud põhjendamatu, sest FI vajas kaebaja taotluse lahendamiseks

täiendavalt teavet ning kaebaja esitatud taotlus ja teave olid puudulikud. Teiseks pidi kaebaja

arvestama taotluse menetlemisele kuluva ajavaruga. Jättes loa taotluse esitamise viimasele

hetkele, pidanuks kaebaja arvestama võimalusega, et ta ei pruugi luba saada juba aasta algusest,

mis tähendab, et kaebaja omavahendid ei vasta aasta alguse seisuga nõutule. Kolmandaks ei

muudaks ka FI-poolne õigusvastane viivitus kaebaja rikkumist olematuks või õiguspäraseks

ning see ei takistanud tal oma kohustust nõuetekohaselt ja tähtaegselt täita. Kaebajal oli otse

seadusest tulenev kohustus tagada omavahendite suuruse nõuetelevastavus 01.01.2019 seisuga

ja seda olenemata sellest, kui kiiresti FI tema loa taotluse lahendab. XXX pidanuks arvestama

70 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.31.

71 Kaebajate 19.08.2019 lisa 56.

72 Kaebajate 19.08.2019 lisa 113.

73 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.43.

3-19-1196

50(64)

ka võimalusega, et FI võib jätta tema loa taotluse rahuldamata. Omavahendite suuruse nõude

kohustus oli kaebajale teada juba varakult, seega oli tal juba varakult võimalik selleks ette

valmistuda, et tal oleks võimalik oma kohustusi tähtaegselt täita. Taotluse esitamisega

viivitamine ja selle esitamine aasta lõpus viimasel hetkel oli tema enda risk. Samuti oli kaebaja

enda otsustada, mil viisil omavahendeid suurendada. XXX aktsionärid otsustasid juba

17.12.2018 erakorralisel koosolekul74 suurendada aktsiakapitali sissemakse tegemise teel kuni

646 040 euroni. Seega nägi kaebaja vajadust aktsionäride sissemakse tegemise järele.

Arusaamatul põhjusel otsustati sissemakse teha hiljemalt 31.03.2019, kuigi nii kaebajale kui ka

aktsionäridele pidi olema arusaadav aktsiakapitali suurendamise vajadus 01.01.2019 seisuga.

Seejuures oli XXX aktsionär kinnitanud sissemakse tegemise võimalust FI-le juba 30.05.2018

kirjas. Järelikult pidanuks aktsionärid tegema sissemakse kohe, kui selle järele vajadus tekkis.

Eeltoodust tuleneb, et omavahendite suuruse nõude rikkumise põhjustas kaebaja ise oma

käitumisega ja see ei olnud põhjuslikus seoses FI võimaliku õigusvastase viivitusega. Kohus

nõustub FI-ga, et kaebaja ei ole tegutsenud nõuetekohase ettenägelikkusega.

47.4.3. Kaebaja ja FI vahelisest kirjavahetusest järeldub, et FI menetles kaebaja suhtes

paralleelselt kahte erinevat menetlust, millest ühes hinnati tema loa taotlust ja teises kontrolliti

omavahendite nõuetele vastavust. Kaebaja palus FI-l korduvalt need menetlused ühendada.

Olenemata sellest, kas menetluste ühendamine olnuks põhjendatud või mitte, ei muuda see

asjaolu, et kaebaja rikkus oma kohustust ja ta pidi tagama omavahendite suuruse nõuetele

vastavuse juba 01.01.2019 seisuga. Kaebajal puudus õigustus kohustuse täitmisega venitada

olenemata sellest, kas vastustaja viivitas tema taotluse lahendamisega õigusvastaselt.

Menetluste ühendamine ei oleks andnud kaebajale oma kohustuse täitmiseks ajapikendust. FI

ei pidanud menetlema kaebaja taotlust eelisjärjekorras ega erandina kiiremini kui teisi taotlusi

pelgalt selle tõttu, et kaebaja omavahendid ei vastanud aasta alguse seisuga enam nõuetele.

Omavahendite minimaalsuuruse nõudele vastavuse tagamine oli kaebaja, mitte vastustaja

kohustus.

47.4.4. Omavahendite suuruse nõude täitmine on oluline ja see on kehtestatud makseasutuse

klientide huvide kaitseks. Seetõttu oli tegemist kaebaja poolt olulise kohustuse rikkumisega.

Juba ainuüksi selline rikkumine andis vastustajale MERAS § 22 lg 2 p 10 järgi aluse kaebaja

tegevusluba kehtetuks tunnistada. Kohus nõustub FI hinnanguga, et kaebaja suhtumine oma

kohustuste täitmisse ei ole nõuetekohane. Kaebaja käitumist iseloomustab asjaolu, et ta ei tea

ega täida oma kohustusi enne järelevalveasutuse sekkumist. Arvestades makseasutustele

esitatavaid kõrgeid nõudmisi, ei saa sellist käitumist finantssektoris aktsepteerida. FI arvestas

õiguspäraselt viidatud rikkumisega kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel.

47.4.5. Olenemata kaebaja turuosa suurusest, ohustas kaebaja käitumine tema klientide huve.

Samuti ei oleks kaebaja rikkumise tolereerimine kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõte ja

konkurentsireeglitega. Teised makse- ja krediidiasutused on pidanud pingutama ja leidma

tähtaegselt vahendeid, et omavahendite minimaalsuuruse nõuet täita. Kaebajale selles

küsimuses järeleandmine seaks ta teiste makse- ja krediidiasutustega võrreldes põhjendamatult

eelistatud olukorda. Samuti annaks kaebaja rikkumisele reageerimata jätmine signaali, et

seadusi ei peagi täitma ja sellele ei järgne mingeid tagajärgi. See muudaks seaduses esitatud

nõuded sisutühjaks, jätaks seaduse eesmärgid täitmata ja avalikud huvid kaitseta, muudaks

finantsjärelevalve teostamise mõttetuks ja finantssektoris osalejate tegevuse kontrollimatuks.

Ilmselgelt ei ole selline olukord finantssektoris aktsepteeritav ega ärata usaldust kaebaja kui

finantssektori turuosalise vastu. Tegemist oli usaldatavusnõuete rikkumisega.

74 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.30.

3-19-1196

51(64)

47.5. Arusaamatu on kaebaja väide, nagu oleks FI teinud talle etteheite laenuandjate

omandisuhete osas teabe esitamata jätmise kohta. FI ei ole sellist etteheidet 27.05.2019 otsuses

ega ka varasemas kirjavahetuses kaebajale teinud, vaid küsinud 11.03.2019 kirjas75 kaebajalt

teavet XXX finantseerimiseks kasutatud rahaliste vahendite päritolu kohta. Tegemist oli FI

pädevusse kuuluva järelevalvelise ülesande täitmisega (MERAS § 40 lg 1 p 13).

48. FI põhjendas 27.05.2019 otsuses (lk 13-16), miks otsustati XXX tegevusluba kehtetuks

tunnistada. Kohtu hinnangul on FI põhjendused asjakohased. Arvestades XXX tegevuses

korduvalt tuvastatud olulisi puudusi, kujutab XXX tegevus tõsist ohtu rahaturu toimimisele ja

maksesüsteemi stabiilsusele ning usaldusväärsusele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on

MERAS § 22 lg 2 p-de 5, 9 ja 13 alusel põhjendatud. FI on toonud oma kaalutlused tegevusloa

kehtetuks tunnistamise otsustamisel välja 27.05.2019 otsuse lk-del 16-20. Kohtu arvates ei

nähtu, et vastustaja oleks teinud kaalumisel ilmselgeid vigu, mis asja lahendust mõjutada

võiksid. Kaebaja tegevuses avastatud korduvad süsteemsed ja olulised rikkumised ei võimalda

järeldada, et kaebaja järgib edaspidi tema tegevust reguleerivaid norme ja käitub õiguspäraselt.

Kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine on sellises olukorras asjakohane ja proportsionaalne

meede. XXX-le järjekordse vastutuleku võimaldamine oleks ebavõrdne kohtlemine teiste

finantssektoris tegutsevate ettevõtjatega võrreldes, kes on pidanud vaeva nägema ja ka rahaliselt

panustama selleks, et oma tegevust nõuetekohaselt läbi viia. Kuna kaebajale oli juba korduvalt

antud võimalusi oma tegevust nõuetega vastavusse viia, siis ei olnud talle uue võimaluse

andmine enam põhjendatud. Asjakohatud on kaebaja viited tegevuse lõpetamisega kaasnevatele

kuludele ja saamata jäävale tulule. Sellised väited ei saa õigustada tegevusloa kehtima jätmist.

Kaebaja majanduslikud huvid ei kaalu üles olulisi avalikke huve, mida tegevusloa kehtetuks

tunnistamise peab kaitsma. Tegemist on tegevuse lõpetamisega paratamatult kaasnevate

tagajärgedega, mille kaebaja on endale ise kaasa toonud sellega, et ei viinud oma tegevust läbi

õiguspäraselt. Kaebajal on võimalus tegeleda muu majandustegevusega, mis ei eelda

makseasutuse tegevusloa olemasolu.

49. Kaebaja on enne otsuse tegemist ära kuulatud ja talle on antud võimalus esitada otsuse

projekti kohta oma arvamus76. Kaebaja esitas oma arvamuse 15.05.201977. See, et FI kaebaja

seisukohtadega ei nõustunud, ei tähenda tema arvamusega arvestamata või tema ärakuulamata

jätmist. XXX etteheidetest FI-le järeldub, et XXX ei ole mõistnud FI ülesandeid ja järelevalve

eesmärke. FI ülesanne on teostada makseasutuse üle riiklikku järelevalvet (MERAS § 89 ja FIS

§ 2), mitte nõustada ja abistada makseasutust oma organisatsiooni ülesehitamisel ja töö

korraldamisel. Makseasutus peab suutma ise oma süsteemi õiguspäraselt üles ehitada ja tööd

nõuetekohaselt teha. Makseasutus peab tundma tema tegevust reguleerivaid õigusakte ja suutma

neid oma töös pidevalt järgida. FI ülesanne on kontrollida, et makseasutuse tegevus oleks

õiguspärane, ja kõrvaldada sektorist makseasutus, kes ei suuda olulisi nõudeid täita.

Aktsepteeritav ei ole, et kaebaja alles õpib töö käigus tema tegevust reguleerivaid norme tundma

ja kontrollijad peavad korduvalt juhtima tema tähelepanu tema tegevuses esinevatele

puudustele. Kaebaja peab suutma algusest peale õiguspäraselt tegutseda. Praegusel juhul on

XXX töös avastatud korduvalt mitmeid olulisi ja süsteemseid rikkumisi (2016. a siseauditi

aruanne, FI esimene ja teine kohapealne kontroll, omavahendite minimaalsuuruse nõude

täitmata jätmine, ettekirjutuse 2 täitmata jätmine). Mõlemas kohapealses kontrollis tuvastati

puudusi kaebaja üldjuhtimises, riskijuhtimises ja sisekontrollis. Lisaks tuvastas siseaudiitor

juba 2016. a siseauditi aruandes78 puudused kaebaja tegevuses rahapesuvastase tegevuse ja

tunne oma klienti protseduuride rakendamises. Siseaudiitor heitis ette klientidele riskiastmete

75 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.34.

76 Kaebajate 19.08.2019 lisa 16.

77 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17 „Lisa 17_15.05.2019 GFC vastuväited FI otsuse projektile“.

78 Kaebajate 19.08.2019 lisa 130.

3-19-1196

52(64)

määramise, tegelike kasusaajate tuvastamise, hoolsusmeetmete kohaldamise ja ärisuhte

jälgimisega seotud olulisi puudusi kaebaja tegevuses, samuti funktsioonide lahususe tagamata

jätmist (kliendilepingutele oli alla kirjutanud ja kliendihalduri ülesandeid täitis ka RAB-i

kontaktisik). Sarnased vead tuvastas ka FI teise kohapealse kontrolli käigus. Järelikult on

kaebaja tegevuses korduvate puuduste tuvastamise etteheide asjakohane ja põhjendatud. See

tähendab, et kaebaja ei ole suutnud või soovinud oma tegevust nõuetekohaselt ellu viia. Kaebaja

kas ei tunne valdkonnas kehtivaid õigusnorme või ei hooli nende järgimisest. Selliselt käituval

makseasutusel ei saa lubada kõrgendatud nõudmisi eeldavas finantssektoris tegutseda. XXX

selline tegevus seab ohtu Eesti finantssektori usaldusväärsuse, võimaldab kuritarvitusi,

klientide huvide rikkumist ja neile kahju tekitamist, võimaldab kasutada Eesti finantssektorit

rahapesu läbiviimiseks või terrorismi rahastamiseks. Kaebaja on korduvalt lubanud oma

tegevuses puudusi kõrvaldada, kuid uue kontrolli käigus on taaskord tuvastatud kaebaja

tegevuses olulisi puudusi. Seetõttu ei pidanud vastustaja andma kaebajale uuesti puuduste

kõrvaldamiseks võimalust ja võis tema tegevusloa kehtetuks tunnistada.

50. Kaebaja esitatud tabel FI otsuse ja selle projekti erinevuste kohta79 on eesmärgipäratu.

Õigusaktid ei keela haldusorganil lõplikku haldusakti sõnastuslikult või põhjenduste osas

parandada. Kaebaja välja toodud erinevused on ebaolulised. FI ei muutnud otsuses faktilisi

asjaolusid, oma seisukohti, põhjendusi ega järeldusi. FI on põhjendatult kajastanud otsuses, kas,

mis mahus ja mis põhjustel on kaebaja arvamuse ja vastuväidetega lõpliku haldusakti andmisel

arvestatud. Otsuse maht (23 lk) ei ole sedavõrd suur, et muutnuks otsusega (uuesti) tutvumise

kaebaja jaoks raskeks ja tema õiguste kaitsemise keeruliseks.

51. Makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise tõttu tuli tunnistada kehtetuks ka

kaebajale väljastatud tunnuskood (MERAS § 22 lg 8). Kaebaja ei ole selles osas eraldi

vastuväiteid esitanud.

52. Kohus leiab, et FI 27.05.2019 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Otsust on põhjalikult põhjendatud ja kaalutud. Kohus ei leidnud selle kontrollimisel vigu, mis

mõjutaks otsuse õiguspärasust ja asja lõpptulemust. Seetõttu tuleb FI otsuse õigusvastasuse

tuvastamise ja tühistamise nõuded jätta rahuldamata.

Otsuse avalikustamise toimingu õiguspärasus

53. MERAS § 23 lg 1 järgi teeb FI tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks

tunnistamise, samuti sama seaduse §-des 25 ja 32 sätestatud lubade andmise ja kehtetuks

tunnistamise avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval

tööpäeval. MERAS § 23 lg 2 sätestab, et sama seaduse §-s 22 sätestatud alusel tehtud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise otsuse teeb FI avalikult teatavaks lisaks sama paragrahvi lg-s 1

ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

54. Avalikustamise toimingut tuleb käsitleda antud juhul kahest küljest – 1) avalikkuse

teavitamine XXX tegevusloa kehtetuks tunnistamisest; 2) FI 27.05.2019 otsuse tervikuna

avalikult kättesaadavaks tegemine.

55. FI-l oli viidatud sätetest nähtuvalt kohustus teha teave XXX tegevusloa kehtetuks

tunnistamise kohta avalikult teatavaks oma veebilehel. Kuna tegevusluba tunnistati kehtetuks

MERAS §-s 22 sätestatud alustel, siis tuli teade avaldada ka üleriigilise levikuga päevalehes.

Viidatud normid ei anna vastustajale kaalumise õigust, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks

kaebajate põhiõiguste rikkumisega. PS ei sisalda isiku põhiõigust kaalumisele, vaid nõuab

üksnes, et kaalumine annaks tema põhiõiguse piiramise seisukohalt proportsionaalse tulemuse

79 Kaebajate 19.08.2019 lisa 71.

3-19-1196

53(64)

sõltumata sellest, kes kaalumist teostab. Põhiõiguse riive võib olla proportsionaalne ka juhul,

kui seda on kaalunud seaduse vastu võtnud Riigikogu (vt Riigikohtu 21.06.2019 otsus asjas

nr 5-19-28, p 77). Ka praegusel juhul on seadusandja kaalumise ise ära teinud ja pidanud

tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teavitamist avalikke huve silmas pidades kaalukamaks

makseasutuse huvist hoida seda teavet saladuses. Kaebaja viidatud FIS § 54 lg 5 siinkohal ei

kohaldu, sest MERAS §-s 23 on olemas erinorm, mis kaalumist ei võimalda ja kohustab FI-d

vastava teabe avalikustama.

56. Kohus ei leia, et MERAS § 23 oleks selles osas põhiseadusevastane. Tegevusloa kehtetuks

tunnistamise avalikustamine on oluline avalikes huvides (vt FI 27.05.2019 otsuse lk 20-21) ja

oluliselt kaalukam kaebaja huvist hoida teavet saladuses. Tegemist ei saa olla salastatud

teabega, vastasel korral võimaldaks see avalikkuse, klientide ja äripartnerite usaldust

kuritarvitada. Samuti võib see tuua klientidele ja äripartneritele kaasa varalise kahju.

Avalikkusele peab olema teada, kas kaebajal on õigus makseteenust osutada või mitte. Samuti

võimaldab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teada saamine asuda klientidel ja äripartneritel

vajadusel oma õigusi kaitsma (nt taotlema makseasutuse kontole üle kantud raha tagastamist).

Selliste eesmärkidega ei ole kooskõlas kaebaja soov teate avalikustamist vältida või oma nime

teate avaldamisel varjata. Kaebajale pidi olema selline tagajärg ettenähtav ja ta sai sellega nii

tegevuse alustamisel kui ka edasises tegevuses arvestada. Kaasnenud tagajärg ei ole kaebaja

suhtes ebaproportsionaalne. Kui kaebaja tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, siis ei saa tal

olla kaitstavat ootust selle vastu, et avalikkuse silmis säilib tal makseasutusena tegutsemise

õigus. Kaebajal tuli nagunii oma kliente ja äripartnereid tegevusloa lõppemisest teavitada.

57. Samuti ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teavitamine vastuolus direktiiviga

nr 2015/2366, millega art 13 lg 3 järgi avalikustab pädev asutus tegevusloa kehtetuks

tunnistamise mh art-tes 14 ja 15 osutatud registrites. Seega võimaldab viidatud direktiiv

avalikustada tegevusloa kehtetuks tunnistamise ka mujal peale registrite. Sarnase

avalikustamise kohustuse seadis enne viidatud direktiivi kehtinud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 13.11.2007 direktiivi nr 2007/64/EÜ80 art 12 lg 3, mille kohaselt tuli tegevusloa

tühistamine avalikustada.

58. MERAS § 23 lg 1 järgi tuleb teave avaldada veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele

järgneval tööpäeval. MERAS § 23 lg 2 ei näe sama teabe ajalehes avalikustamisele ette

teistsugust tähtaega, mistõttu tuleb ka ajalehes teabe avalikustamisel lähtuda MERAS § 23

lg-s 1 sätestatud tähtajast.

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu 610 SE seletuskirjas81 (lk 8) on järgmine

selgitus: 㤠23 kohustab Finantsinspektsioon avalikustama informatsiooni tegevusloa andmise

või nende osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsuste kohta oma veebilehel. Kui

tegevusluba on kehtetuks tunnistatud eelnõu §-s 22 nimetatud alustel, avalikustab

Finantsinspektsioon ise teate makseasutuse või e-raha asutuse tegevusloa kehtetuks

tunnistamise kohta üleriigilise levikuga päevalehes pärast otsuse vaidlustamistähtaja

möödumist.“.

Kohus leiab, et seletuskirjas on avalikustamise tähtaega ebaõigesti selgitatud. Seaduses on kirjas

„otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval“, mitte „pärast otsuse vaidlustamistähtaja

möödumist“. Tegemist on erinevate tähtaegadega. HMS ei reguleeri haldusakti jõustumist, vaid

80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.11.2007 direktiiv nr 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning

direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta.

81 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f06367cf-61a1-d090-d07f-

7a1ff1a69877/Makseasutuste%20ja%20e-raha%20asutuste%20seadus.

3-19-1196

54(64)

kehtivust. Haldusakt hakkab kehtima selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest

adressaadile (HMS § 61 lg 1) ja kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni,

haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni (HMS § 61 lg 2).

Kehtiv haldusakt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1) ning

kehtiv haldusakti resolutsioon on kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60

lg 2). Seega hakkab haldusakt kehtima ja omab õiguslikke tagajärgi kohe adressaadile

kättetoimetamisest (kui haldusaktis endas ei ole ette nähtud teisiti), mitte alles

vaidlustamistähtaja möödumisest. Haldusorgan peab tuvastama haldusmenetluses asja

lahendamiseks olulised asjaolud lõplikult ise (HMS § 6) ja koostab nende alusel haldusakti

(HMS § 51 lg 1, § 56 lg 2), millega haldusmenetlus lõpeb (HMS § 43 lg 1 p 1). Haldusakt ei

vaja kehtima hakkamiseks kohtupoolset ülekontrollimist. Halduskohus teostab haldusakti ja

haldusorgani tegevuse üle järelkontrolli. Seetõttu on asjakohatu kaebajate etteheide, et FI

tuvastatud asjaolud olid alles vaidluse all. Tõenäoliselt on seletuskirja koostaja ajanud segamini

süüteomenetluses ja haldusmenetluses kehtivad põhimõtted. Süüteomenetlusele on omane, et

karistusotsus ei jõustu enne vaidlustamistähtaja möödumist. Seletuskirjaga ei saa seaduse

sõnastust muuta. Seega kui seadusandja tegelikuks eesmärgiks oli siduda avalikustamise

tähtaeg otsuse vaidlustamise tähtajaga, tulnuks see sellisena seadusesse ka kirja panna.

Kehtivaid norme ja avalikustamise eesmärki arvestades tuleb MERAS § 23 lg-s 1 sätestatud

lauseosa „otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval“ tõlgendada kui „otsuse adressaadile

kättetoimetamisele järgneval tööpäeval“, mitte kui „otsuse vaidlustamistähtaja möödumisel“.

Selliselt on haldusakti jõustumine/kehtima hakkamine sätestatud ka FI 27.05.2019 otsuses, st

otsuse jõustumist ei ole seatud sõltuvusse vaidlustamistähtaja möödumisest või vaidlustamise

tulemusest. Kuna kaebaja tegevusluba muutus kehtetuks FI 27.05.2019 otsuse kaebajale

kättetoimetamisest, siis oli põhjendatud, et ka avalikkus saaks tegevusloa kehtetuks

tunnistamisest teada kohe, mitte alles vaidlustamistähtaja möödumisel või vaidlustamise

tulemusel tehtava kohtulahendi jõustumisest.

59. MERAS ei näe ette võimalust lükata otsuse avalikustamine edasi. See oleks vastuolus

otsuse avalikustamise eesmärkidega. Kaebajal oli võimalik haldusakti kohtus vaidlustada ja

avalikkust vaidlustamisest ajakirjanduse kaudu teavitada82. Haldusakti vaidlustamine kohtus ei

mõjuta haldusakti kehtivust. Kaebajal oli võimalik taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras

haldusakti kehtivuse peatamist, kuid ta ei teinud seda.

60. MERAS § 23 lg-st 2 järeldub, et kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud sama seaduse

§-s 22 sätestatud alusel, siis tuleb lisaks tegevusloa kehtetuks tunnistamise teatele avalikustada

ka sellekohane otsus/haldusakt. Ka siinkohal ei ole vastustajale kaalumisõigust jäetud, vaid

norm on sätestatud imperatiivsena. MERAS on eriseadus FIS-iga võrreldes, seega tuleb

makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustamisel lähtuda MERAS §-s 23

kui erisättest, mitte FIS § 54 lg-st 5 kui üldsättest.

61. Kohus möönab, et FIS § 54 lg 5 ning KAS § 103 lg-d 5 ja 6 annavad FI-le krediidiasutuste

osas tehtud otsuste avalikustamisel kaalumisõiguse ja võimaluse jätta teatud juhtudel otsus

avalikustamata. Eeltoodule vaatamata ei leia kohus, et kaebaja suhtes kohalduvad normid

oleksid tema suhtes ebaproportsionaalsed ja sellest tulenevalt põhiseadusevastased. Seetõttu

puudub vajadus algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet, sest sellest ei sõltuks praeguse asja

lahendus. Kohus nõustub FI põhjendustega kaebaja kohta tehtud otsuse avalikustamise osas.

Otsuse avalikustamine oli vajalik kaebaja klientide ja avalikkuse kaitseks ning finantsturu

õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Avalikes huvides on teavitada avalikkust

finantssektoris toimunud olulistest rikkumisest, mis on mh kaasa toonud tegevusloa kehtetuks

82 Kaebajate 24.07.2019 lisa 1, 19.08.2019 lisad 120, 121.

3-19-1196

55(64)

tunnistamise. Ühelt poolt näitab see finantssektori läbipaistvust ning suurendab usaldusväärsust

sektoris tegutsevate ettevõtete ja finantsjärelevalve suhtes. Teiselt poolt hoiatab see teisi

finantssektoris tegutsejaid normide rikkumisega kaasnevate tagajärgede eest ja võimaldab selle

kaudu ära hoida tulevasi potentsiaalseid rikkumisi. Kuna kaebaja teenindas samasuguseid

kliente nagu krediidiasutusedki, osutas klientidele samasugust makseteenust ja tema suhtes

kehtisid samasugused rahapesu tõkestamise nõuded, siis on tema osas tuvastatud rikkumiste

vastu samasugune huvi nagu krediidiasutuste osas tuvastatud rikkumiste suhtes. Pole põhjust

arvata, et kaebaja kui makseasutuse rikkumised oleksid kuidagi vähemolulised. Oluline ei ole,

milline oli kaebaja tegevuse osakaal kogu finantsturust. Ka väheste, kuid kõrge riskiga klientide

teenindamise kaudu on võimalik rahapesu tõkestamise nõudeid oluliselt rikkudes

finantsstabiilsust ja finantsturu usaldusväärsust kahjustada ning rahapesu või terrorismi

rahastamist võimaldada. Vastustaja on samasuguseid avalikustamisi nõuete rikkumise osas

teinud ka teiste asutuste kohta83, seega ei ole kaebajat kuidagi eriliselt koheldud ega tema osas

mingit näidisprotsessi läbi viidud.

62. Otsuses on nimetatud vaid C. C.t kui nõukogu esimeest, kelle tegevuses tuvastati huvide

konflikt. X. X.t ega Y. Y.i ei ole otsuses välja toodud. Nende nimed on välja toodud otsusega

koos avaldatud faktilehel84, sest tegemist oli kaebaja juhatuse ja nõukogu liikmetega. C. C.t ei

ole faktilehel ära nimetatud. Eeltoodule vaatamata leiab kohus, et otsuse avalikustamine (koos

faktilehega) ei olnud põhjendamatult koormav ega ebaõiglane nende kaebajate suhtes. Tegemist

on isikutega, kelle ülesandeks oli tagada makseasutuse tegevuse õiguspärasus. Olukorras, kus

nad rikkusid oluliselt oma kohustusi, mis tõi kaasa kaebaja tegevuse õigusvastasuse, vastutavad

nad sellega kaasnevate tagajärgede eest ja peavad taluma sellega kaasnevat avalikkuse suuremat

tähelepanu. Selline tagajärg oli neile ettenähtav ning neil oli võimalik sellega oma ülesandeid

täitma asudes ja ülesandeid täites arvestada. Kaebajate soov oma kohustuste olulist rikkumist

varjata ei ole aktsepteeritav. Avaldamisega kaasneva mainekahju on kaebajad endale ise

põhjustatud sellega, et ei ole oma tegevuses kehtivaid norme järginud. Avalikustamine hoiatab

ka teiste makse- ja krediidiasutuste juhtorganite liikmeid kohustuste rikkumisega kaasnevate

tagajärgede eest ning motiveerib neid õiguspäraselt ja nõuetekohaselt käituma. Lisaks tuleb

arvestada asjaoluga, et äriühingu kasusaajad ja juhtorgani liikmed ei ole salastatud teave, sest

see on äriregistrist igaühele kättesaadav.

63. Viited kohtu mõjutamise kohta on otsitud. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust

haldusaktis toodust lähtudes, mitte ajakirjanduses avaldatud teabest lähtudes. Kuna FI avaldatud

teave puudutas vaidlusaluses otsuses kirjeldatud rikkumisi, siis ei saa meedias avaldatud teave

kohut kuidagi teisiti mõjutada kui haldusaktiga tutvumine.

64. Seega on FI poolt 27.05.2019 otsuse avalikustamise toiming õiguspärane.

Faktiväited ja väärtushinnangud

65. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses

tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus. Väärtushinnangut on küll

võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 01.12.1997

otsus asjas nr 3-2-1-99-97, 31.05.2006 otsus asjas nr 3-2-1-161-05).

83 Nt kohtu poolt juurde võetud dokumendid „Versobank ASi tegevusluba tunnistati kehtetuks“, „Versobank jäi

ränkade rikkumiste tõttu ilma tegevusloast“, „Aktsiaseltsi Talveaed tegevusluba tunnistati kehtetuks“,

„Finantsinspektsioon võttis rängalt seadust rikkunud makseasutuselt tegevusloa“, „Finantsinspektsioon tegi

Danske Bankile ettekirjutuse lõpetada Eestis tegevus“, „Swedbank saab trahvi ja ettekirjutuse rahapesu vastu

võitlemise reeglite rikkumise eest“, „AS SEB Pank sai rahapesu tõkestamise reeglite rikkumise eest trahvi“.

84 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Faktileht“. Avaldatud https://fi.ee/sites/default/files/2019-

05/faktileht_gfc_good_finance_company_as_kohta.pdf.

3-19-1196

56(64)

66. Kaebajate arvates on ebaõige FI poolt pressikonverentsil avaldatud väide, et XXX-l puudus

pikema aja jooksul konkreetne ärimudel.

66.1. FI märkis 28.05.2019 pressikonverentsil85 järgmist (alates 1.40): „Oli tegemist sellise

makseasutusega, kellel pikka aega selline oma konkreetne ärimudel puudus, aga väga lühikese

ajaga tõusis ta turu liidriks.“.

66.2. Ärimudel on visuaalne ülevaade ettevõttest või projektist, mis keskendub põhilistele

valdkondadele, mida on planeerimise ja analüüsi käigus tarvis arvesse võtta. Ärimudel on

süsteem, mis võimaldab ettevõtjal hinnata oma mõtete struktuursust ning valdkondade

läbimõtlemise piisavust.86 Ärimudel kirjeldab ettevõtte olemust strateegilises vaates – mida

pakutakse, kellele ja kuidas. Ärimudeli analüüs on osa strateegia väljatöötamise või muutmise

protsessist.87 Ärimudel kirjeldab ettevõttes väärtuse loomist ning selgitab, kuidas ettevõte

töötab. See hõlmab kõike, millega tagatakse kliendi rahulolu. Ärimudelis „pildistatakse“

kirjeldus, kellele, kuidas ja kelle või mille abiga väärtust luuakse. Seega on ärimudel vajalik

tööriist, mis vähendab teadmatust ning annab võimaluse läbi mängida mitmesuguseid

stsenaariume ning selle kaudu avastada uusi võimalusi. Ärimudel võimaldab kõik olulised

nüansid ja riskid läbi kaaluda ning teadlikult tegutseda.88 Ärimudel ei asenda strateegiat,

arengukava ega äriplaani.89 Tegemist on eraldiseisva dokumendiga90.

Eeltoodust nähtuvalt on ärimudel konkreetne plaan (enamasti kirjalik), mis kirjeldab ja

analüüsib, mida, kellele ja kuidas ettevõte soovib pakkuda, millised on riskid,

konkurentsieelised, tasuvus jm äri elluviimiseks olulised faktorid. Kuna tegemist on konkreetse

strateegilise ärilise dokumendi või kavaga, siis on selle olemasolu või puudumist sisaldav väide

faktiväide, mitte väärtushinnang.

66.3. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi ärimudelit kajastavat dokumenti, ainult äriplaani91.

Samuti ei nähtu asjas esitatud dokumentidest ega teabest, et kaebaja oleks oma ärimudeli

vastustajale esitanud. Arvestades asjaoluga, et ärimudel ei pea olema tingimata kirjalik

dokument, ei saa selle paberil esitamata jätmisest veel ärimudeli puudumist järeldada. FI on

teise kohapealse kontrolli käigus kaebaja tegevust hinnates leidnud, et kaebaja ärimudeliks on

mitteresidentidest klientidele või mitteresidentidest lõplikult kasusaavatele isikutele

makseteenuste osutamine (vt 27.05.2019 otsuse p-d 3.1.2.4, 3.3.4, 3.3.6), sest kaebaja oli loonud

olulises osas ärisuhteid nende isikutega. Kaebaja möönis seda. Samas nähtub FI läbi viidud

teisest kohapealsest kontrollist, et kaebajal puudus sellise ärimudeli elluviimiseks konkreetne

tegevuskava ja riskihinnang. Kaebaja ei olnud planeerinud, millise töökoormuse

mitteresidentide, kellest paljud on kõrge riskiastmega, teenindamine kaasa toob, sh nii

klienditeeninduse poole pealt kui ka rahapesu tõkestamise vajadusest lähtuvalt. Kaebaja oli

jätnud töötajate ülesanded asjakohaselt jagamata (paljusid kliendihalduri ülesandeid pidi täitma

RAB-i kontaktisik) ja RAB-i kontaktisiku võimaliku koormusega arvestamata. Kaebaja ei

olnud hinnanud mitteresidentide teenindamisega kaasnevaid riske ega näinud ette asjakohaseid

meetmeid riskide maandamiseks. Kaebaja ei olnud kehtestanud töötajatele kättesaadavaid ja

85 Kättesaadav https://www.fi.ee/et/uritused/finantsinspektsiooni-pressikonverents-good-finance-company-asi-

tegevusloa-kehtetuks-tunnistamisest ja https://www.youtube.com/watch?v=ofv-pDQ9D6I&t=362s.

86 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Kas ärimudel on uus äriplaan“. Avaldatud https://kuljus.eu/et/kas-

arimudel-on-uus-ariplaan/.

87 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Ärimudel, ärimudeli analüüs ja -arendamine tarkvara abil“.

Kohtu

poolt

juurde

võetud

dokument

„Ärimudeli

koostamine“.

Salvestatud

veebilehelt

https://www.opiq.ee/kit/223/chapter/12526.

89 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Ärimudel, strateegia, arenguplaan, visioon - mis on milleks“.

90 Kohtu poolt juurde võetud dokument „Ärimudel – Vikipeedia“.

91 Kaebajate 19.08.2019 lisa „Lisa 10 Eriarvamus lisad A1 - A35(2)“ dokument „(A13) Business plan of GFC

(Y2013)“.

3-19-1196

57(64)

arusaadavaid käitumisreegleid, mis võimaldanuks neil oma tööd korrektselt teha ja olnuks neile

töö tegemisel asjakohaseks juhiseks. Sedavõrd suured puudused tegevuse kavandamisel ja

elluviimisel võimaldavad järeldada, et kaebajal puudus konkreetne ärimudel, st ta ei olnud

mitteresidentide teenindamisel suunatud plaani läbi mõeldud ja selleks sobivat tegevuskava

välja töötanud. Seetõttu leiab kohus, et FI väide kaebajal konkreetse ärimudeli puudumise kohta

on tõene. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud ega usutavalt põhjendanud.

67. Kaebajate arvates on ebaõige FI poolt pressikonverentsil avaldatud väide, et teise kontrolli

eesmärk oli aru saada, kas ja kuivõrd tulemuslik oli esimene kontroll.

67.1. FI märkis 28.05.2019 pressikonverentsil järgmist (alates 3.13): „Teise kohapealse

kontrolliga siis me püüdsime saada pilti ette, kas ja kuidas, kui tulemuslik see ettekirjutus on

olnud.“.

67.2. Tegemist on faktiväitega, sest kontrolli läbiviimise eesmärk peab olema eelnevalt

kindlaks määratud, järelikult saab seda tuvastada. Kaebajate väide ei ole täpne.

Pressikonverentsil öeldust nähtub, et teise kohapealse kontrolliga püüti tuvastada ettekirjutuse 1

tulemuslikkust, mitte esimese kontrolli tulemuslikkust.

67.3. FI kohustas ettekirjutusega 1 XXX-d mh kehtestama ja rakendama sise-eeskirja, mis

reguleerib riskijuhtimise raamistikku. Kontrollaktiga 1 tuvastati kaebaja tegevuses

riskijuhtimisega seoses mitmeid puudujääke ja tehti neli tähelepanekut. FI 18.06.2018

korraldusest92 nähtuvalt otsustati teise kohapealse kontrolli käigus hinnata mh juhtkonna ja

töötajate tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, sh rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud riskide juhtimist ja maandamist. Vaatamata sellele,

et teises kohapealses kontrollis piiritleti riskijuhtimise kontroll vaid rahapesu valdkonnaga,

hinnati siiski kaebaja tegevust ja dokumente riskijuhtimise küsimuses. Seega vastab tõele väide,

et teises kohapealses kontrollis kontrolliti ka ettekirjutusega pandud kohustuse täitmist.

Protseduurireeglite/sise-eeskirjade järgimine peab olema järjepidev ja selle kohustuse täitmist

ei saa kontrollida vaid selle kaudu, kui kaebaja edastab vastustajale uue või parandatud sise-

eeskirja. Ilmselgelt vajas riskijuhtimise nõuete täitmine uut kohapealset kontrolli. Teises

kohapealses kontrollis tuvastatigi mitmeid puudusi riskijuhtimisega seoses, nii vastavate

dokumentide koostamise kui ka järgimise osas. Neil põhjustel leiab kohus, et vaidlusalune FI

väide vastab tõele.

68. Kaebajate arvates on ebaõige FI poolt pressikonverentsil avaldatud väide, et XXX

tegevuses on sedastatavad KarS § 394 (rahapesu) tunnused.

68.1. FI märkis 28.05.2019 pressikonverentsil järgmist (alates 3.41): „Kohapealse kontrolli

aktis mh ka graafiliselt kirjeldati mina nimetaksid neid rahapesumaigulisi skeeme.“.

68.2. Esiteks nõustub kohus FI-ga, et pressikonverentsil ei väidetud, nagu oleks kaebaja

tegevuses sedastatud rahapesu tunnuseid. Samuti ei viidatud konkreetsele KarS-i sättele.

Tegemist on kaebajate endi tõlgendusega FI poolt tegelikult väidetust. Teiseks nõustub kohus

vastustajaga ka selles, et tegemist ei ole faktiväitega, vaid hinnanguga. Väljend

„rahapesumaiguline“ ei ole konkreetne ega tõendatav. Tegemist on kaebaja tegevuses

tuvastatud puuduste kohta antud iseloomustusega. FI ülesanne ei olnud tuvastada rahapesu

toimepanemist, vaid rahapesu tõkestamise reeglite olemasolu ja järgimist, mida FI ka tegi.

68.3. Kohtu arvates on vastustaja hinnang õige. FI tuvastas kontrollakti 2 tähelepanekus 1

ebatavalise rahade liikumise skeemi XXX kliendi Finbroker Ltd ja teiste klientide, samuti XXX

töötajate, juhtide ja omanike või nendega seotud ettevõtete vahel, mille kohta kaebaja ei

92 Kaebajate 19.08.2019 lisa 17.12.

3-19-1196

58(64)

esitanud või ei kogunud piisavalt tõendeid selleks, et FI oleks saanud veenduda nende tehingute

majanduslikus põhjendatuses. FI ei tuvastanud seejuures rahapesu toimumist, vaid kahtlust

äratavad tehingud, mida XXX pidanuks oma tegevuses vältima. Kuna tehingutel ei tuvastatud

põhjendatud majanduslikku eesmärki ja tehingud toimusid huvide konflikti eirates seotud

isikute vahel, siis tekitasid need õigustatult kahtluse tehingute tegelikus eesmärgis. FI hinnang,

mis eesmärgil võisid tehingud toimuda, ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja ei ole

vastupidist tõendanud ega usutavalt põhjendanud.

69. Kaebajate arvates on ebaõige FI poolt pressikonverentsil avaldatud väide, et XXX ei

vaidlusta kohtus kontrollaktis 2 kirjeldatud ja tuvastatud asjaolusid.

69.1. FI märkis 28.05.2019 pressikonverentsil järgmist (alates 4.04): „Ja väärib märkimist, et

XXX siis neid faktilisi asjaolusid, mis siin kohapealses kontrolliaktis on kirjeldatud, tuvastatud,

neid ta kohtus ei vaidlustanud.“.

69.2. Kohtu arvates on tegemist faktiväitega, mille tõele vastavust on võimalik kontrollida.

Faktiväide vastas selle avaldamise ajal tõele. Kuigi kaebaja on esitanud praeguses asjas

kontrollaktile 2 vastuväited, on kaebus esitatud 26.06.2019, st pärast pressikonverentsi

korraldamist. See, et kaebaja vaidlustas kontrollakti 2 hiljem kohtus, ei muuda avaldamise ajal

tõele vastanud väidet tagantjärele ebaõigeks. Seega puudub alus kohustada vastustajat

faktiväidet ümber lükkama. Seda, et kaebaja on kontrollaktis 2 tuvastatud asjaolud kohtus

vaidlustanud, on kaebaja ise pressile avaldanud.

70. Kaebajate arvates on ebaõige FI poolt pressikonverentsil avaldatud väide, et XXX ei ole

tuvastanud korrektselt kliente, klientide tegelikke kasusaajaid, nende poolt rakendatud

ärisuhteid ja raha päritolu.

70.1. FI märkis 28.05.2019 pressikonverentsil järgmist (alates 4.43): „Esiteks, XXX ei

tuvastanud õigesti kliente, nende tegelikke kasusaajaid, nende poolt rakendatud ärisuhteid ja

nende klientide rikkuse päritolu.“.

70.2. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega ja see väide vastab tõele. FI on tuvastanud

kontrollakti 2 tähelepanekutes 1, 8, 10-16 mitmeid puudusi XXX tegevuses. Kohus käsitles neid

eespool ega pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata. Kohus nõustus FI tehtud etteheidetega.

Kaebaja paljasõnalised väited ei lükka neid ümber.

71. Kaebajate arvates on ebaõige FI poolt pressikonverentsil avaldatud väide, et XXX ei võtnud

kasutusele piisavaid hoolsusmeetmeid riskide maandamiseks.

71.1. FI märkis 28.05.2019 pressikonverentsil järgmist (alates 4.54): „XXX ei jälginud klientide

ärisuhteid ja need hoolsusmeetmed, mida nad siis neid kliente ja nende ärisuhteid noh oleksid

võinud arvestada või neid, seda riskifooni, mis nende klientidega kaasneb, siis need

hoolsusmeetmed olid puudulikud.“.

71.2. Kaebajate esitatud väide võtab adekvaatselt kokku FI poolt pressikonverentsil väljendatu.

Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega ja see vastab tõele. FI on tuvastanud hoolsusmeetmete

rikkumisi kontrollakti 2 tähelepanekutes 1, 7-16. Kohus käsitles neid eespool ega pea vajalikuks

neid siinkohal üle korrata. Kohus nõustus FI tehtud etteheidetega. Kaebaja paljasõnalised väited

ei lükka neid ümber.

72. Kaebajate arvates on ebaõige FI poolt pressikonverentsil avaldatud väide, et kuigi XXX-l

olid sise-eeskirjad tegelikult olemas, siis reaalseid neid ei järgitud.

3-19-1196

59(64)

72.1. FI märkis 28.05.2019 pressikonverentsil järgmist (alates 5.41): „Noh me siin omavahel

nimetame ka teinekord neid siis pabertiigriteks, et kes siis nagu sise-eeskirjad on küll olemas,

on kunagi kirjeldatud ja kirjutatud, aga tegelik elu toimib teistmoodi või neid sise-eeskirju ei

järgita.“.

72.2. Kaebajate esitatud väide võtab adekvaatselt kokku FI poolt pressikonverentsil väljendatu.

Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega ja see vastab tõele. FI on tuvastanud kaebaja sise-

eeskirjade mittevastavuse tegelikule organisatsioonilisele ülesehitusele ja tööle kontrollakti 1

tähelepanekutes 5-7, 10-14 ja kontrollakti 2 tähelepanekus 4. Kohus käsitles neid eespool ega

pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata. Kohus nõustus FI tehtud etteheidetega. Kaebaja

paljasõnalised väited ei lükka neid ümber.

73. Kaebajate arvates on ebaõige FI poolt pressikonverentsil avaldatud väide, et XXX võttis

endale üle jõu käivaid riske, mida ta ei suutnud kontrollida ning mis tekitasid reaalse rahapesu

ja terrorismi rahastamise ohu.

73.1. FI märkis 28.05.2019 pressikonverentsil järgmist (alates 5.58): „Kokkuvõttes võttis XXX

Xxxx Xxxxxxx Xxxxxxx üle jõu käivaid riske, ei suutnud neid kontrollida, mis siis kujutas endast

seadusrikkumist, ja sellega ta tekitas reaalse ohu ja võimaluse rahapesuks ning terrorismi

rahastamiseks ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumiseks.“.

73.2. Kohtu hinnangul on tegemist kokkuvõtliku hinnanguga kaebaja käitumisele ja tema

tegevuses tuvastatud puudustele. Tegemist ei ole faktiväitega, sest kasutatud on mitte

mõõdetavaid kriteeriume (üle jõu käiv, suutlikkus, oht).

73.3. Kohtu hinnangul on FI hinnang põhjendatud. FI tuvastas kontrollakti 2 tähelepanekutes 1-

4 ja 6 kaebaja tegevuses olulisi puudusi. Kaebaja keskendus kõrge riskiga mitteresidentidest

klientide teenindamisele, kuid tema sisedokumendid ja riskihindamine ei olnud nõuetekohased

ning kaebaja ei suutnud või ei soovinud täita klientide ja nende tehingute kontrollimisel oma

ülesandeid korrektselt. Klientidel võimaldati teha kahtlust äratavaid tehinguid, nende kohta ei

kogutud piisavalt tõendeid või neid ei analüüsitud. Seega oli rahapesu ja terrorismi rahastamise

oht reaalne.

74. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et FI ei avaldanud 28.05.2019 pressikonverentsil

kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega põhjendamatuid väärtushinnanguid. Seetõttu tuleb

kaebus ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes ja põhjendamatute väärtushinnangute

avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.

Mittevaralise kahju hüvitamine

75. X. X., Y. Y. ja C. C. taotlesid mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju on tekitatud väidetavalt

nii ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega kui ka FI 27.05.2019

otsuse avalikustamisega.

76. Kohus leidis eespool, et FI 27.05.2019 otsuse avalikustamine oli õiguspärane. Samuti ei

nõustunud kohus kaebajatega, et FI poolt pressikonverentsil avaldatud faktiväited oleksid

ebaõiged või väärtushinnangud ebakohased. Seega ei ole FI käitunud õigusvastaselt ja puudub

alus kaebajate kasuks mittevaralise kahju hüvitist välja mõista (RVastS § 7 lg 1, § 9 lg 1). FI ei

kaebajate mainet õigusvastaselt kahjustanud. Maine kahju on kaebajad endale ise põhjustanud

sellega, et ei ole XXX tegevust õiguspäraselt läbi viinud või XXX tegevuse õiguspärasust

kontrollinud, st on jätnud oma kohustused nõuetekohaselt ja õigusvastaselt täitmata. Seetõttu

jätab kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

3-19-1196

60(64)

Varalise kahju hüvitamine

77. XXX ja X. X. taotlesid varalise kahju hüvitamist. Väidetav kahju põhjustati tegevusloa

kehtetuks tunnistamisega, FI 27.05.2019 otsuse avalikustamisega ning ebaõigete faktiväidete

ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega.

78. Kohus leidis eespool, et FI 27.05.2019 otsus, millega tunnistati XXX tegevusluba

kehtetuks, oli õiguspärane. Samuti oli selle otsuse avalikustamine õiguspärane. FI ei ole

avaldanud XXX kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega

puudub alus neil põhjustel XXX-le varalise kahju hüvitist välja mõista (RVastS § 7 lg 1).

Tegevuse lõpetamisega kaasnev kulu peab jääma kaebaja enda kanda, sest selle kahju on ta

endale ise põhjustanud. Samuti jäävad kaebaja kanda ekspertiisidega seotud kulud ja

haldusmenetluses kantud õigusabikulud, sest need seonduvad teise kohapealse kontrolliga,

millele tugineva FI 27.05.2019 otsuse tunnistas kohus õiguspäraseks.

79. X. X. taotles varalise kahju hüvitamist XXX ainuaktsionäri XXX Xxxxxxx OÜ-ga93

08.08.2019 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu alusel ja alternatiivselt XXX Xxxxxxx OÜ

ainuosanikuna94 (alates 15.11.2019 on XXX Xxxxxxx OÜ ainuosanikuks Z. Z.95).

79.1. Kohus leiab, et juhul, kui XXX tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli õigusvastane, siis

saab sellest tuleneda kahju hüvitamise nõudeõigus XXX-le endale. Ilmselgelt välistada ei saa

ka XXX aktsionäri kahju hüvitamise nõudeõigust, sest majandustegevuse lõppemisega kaotab

aktsionär võimaluse saada dividende. Tegemist oleks siiski kaudse kahjuga. Samuti ei tohiks

XXX-le ja XXX Xxxxxxx OÜ-le kahju hüvitamine tuua kaasa alusetut rikastumist (vältida

tuleks topelt hüvitamist). Aktsionäri osanikule ehk X. X.le kahju tekkimine on aga liiga kaudne

selleks, et tema kahju hüvitamise nõudeõigust tunnistada. XXX Xxxxxxx OÜ on iseseisev

õigussubjekt oma õiguste ja kohustustega ning tema vara ei kuulu X. X.le. Seega ei saa XXX

Xxxxxxx OÜ-le tekkivat kahju pidada X. X.le tekkivaks kahjuks. XXX Xxxxxxx OÜ-l on endal

võimalik oma õiguste kaitseks kaebusega kohtusse pöörduda. X. X.l ei ole õigust esitada kahju

hüvitamise nõuet XXX Xxxxxxx OÜ asemel enda nimel. Seetõttu tuleb X. X. alternatiivne

hüvitamisnõue jätta rahuldamata. Isegi kui X. X. kaebeõigust möönda, tuleks kaebus jätta

rahuldamata põhjusel, et FI ei ole õigusvastaselt käitunud ja vaidlusalune otsus oli õiguspärane.

79.2. Riigikohus leidis 23.04.2020 määruses asjas nr 3-19-2347, et avalik-õiguslike suhete

loovutamist ei saa ilmselgelt välistada ja selle võimalikkuse peab kohus asja sisulise

läbivaatamise käigus kindlaks tegema. X. X. esitas kohtule 08.08.2019 tema ja XXX Xxxxxxx

OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu96, millega XXX Xxxxxxx OÜ loovutas FI

27.05.2019 otsusega ja XXX tegevusloa kehtetuks tunnistamisega põhjustatud kahju

hüvitamise nõude X. X.le. Kohus ei pea praeguses asjas vajalikuks põhjalikumalt analüüsida,

kas selline nõuete loovutamine on avalikus õiguses lubatav. Isegi kui sellise õiguse olemasolu

tunnistada, tuleks jätta X. X. hüvitamiskaebus rahuldamata, sest FI ei ole õigusvastaselt

käitunud ja vaidlusalune otsus on õiguspärane.

80. XXX väitel on ta kandnud kahju FI-le tasutud sunnirahade näol. Kohus leidis eespool, et

kaebaja rikkus MERAS § 72 lg-st 2 tulenevat kohustust, sest tema omavahendid ei olnud

01.01.2019 seisuga nõutavas suuruses. Seejuures oli kaebaja teadlik viidatud kohustusest juba

2018. a kevadest. Tema otsustada oli, mil viisil ta omavahendite suuruse nõuet täidab. Kuid ta

pidi arvestama tähtajaga, mis ajaks tuli omavahendite minimaalsuuruse nõue täita. FI oli juba

93 Kaebajate 13.09.2019 lisa 1.

94 Kaebajate 13.09.2019 lisa 2.

95 Kohtu poolt juurde võetud dokument „GFC Holding OÜ üld- ja isikuandmete ajalugu“.

96 Kaebajate 19.08.2019 lisa 116.

3-19-1196

61(64)

varakult juhtinud kaebaja tähelepanu omavahendite suurendamisele vajadusele ja hoiatanud

võimaliku rikkumise eest. Seega oli kaebajal võimalik juba varakult omavahendite nõuetele

vastavusse viimist teostama hakata. Seejuures leidis kohus eespool, et kaebaja ei saa oma

rikkumist õigustada sellega, et FI viivitas tema 18.12.2018 loa taotluse menetlemisega. Kuna

kaebaja ei täitnud omavahendite suurusele esitatavat nõuet ka ettekirjutusega 2 ette nähtud

tähtajaks, oli 26.02.2019 sunniraha määramine õiguspärane. Selleks ajaks oli kaebaja oma

kohustusi rikkunud pea 2 kuud, sh ettekirjutusega 2 antud tähtajast oli möödas 3 nädalat. Seega

ei rakendanud vastustaja sunniraha kohe ettekirjutusega 2 määratud tähtaja möödumisest.

Kaebajat oli hoiatatud sellises summas sunniraha rakendamise eest. Ka 04.03.2019 sunniraha

määramine oli õiguspärane, sest kaebaja ei olnud selle ajani oma kohustust ega ettekirjutust 2

täitnud. Selleks ajaks oli kaebaja oma kohustust rikkunud üle 2 kuu ja ettekirjutusega 2

määratud tähtajast oli möödas 4 nädalat. Kaebaja teavitas FI-d alles 05.03.2019 kirjaga, et

aktsionärid olid teinud 04.03.2019 rahalise sissemakse makseasutuse pangakontole. See

tähendab, et kaebaja ei asunud oma kohustust täitma enne teise sunniraha määramist. Kaebajat

oli hoiatatud sellises summas sunniraha rakendamise eest. Seetõttu oli teise sunniraha

määramine põhjendatud. Põhjendatud oli ka teise sunniraha suurus, sest esimene sunniraha ei

motiveerinud kaebajat oma kohustust täitma. Asjaoludest nähtuvalt ei oleks kaebaja ilma

sunniraha rakendamiseta oma kohustust täitnud, vaid viivitanud omavahendite suuruse nõude

täitmisega kuni FI poolt loa taotluse lahendamiseni. Järelikult oli FI poolt XXX-le kahe

sunniraha määramine õiguspärane sunnivahend sundimaks kaebajat oma kohustust ja FI

ettekirjutust 2 täitma. Sel põhjusel puudub alus mõista XXX poolt FI-le tasutud sunniraha kokku

summas 4800 eurot XXX-le kahju hüvitisena välja ja vastav nõue jääb rahuldamata.

81. XXX väitel tekitas FI talle kahju veel sellega, et keeldus õigusvastaselt XXX klientidele

raha tagastamise korraldamisest.

81.1. Kohtu hinnangul on XXX etteheide alusetu. MERAS ei anna FI-le pädevust korraldada

makseasutuse tegevuse lõpetamist ja organiseerida tema klientidele raha tagastamist. Sellist

pädevust ei ole FI-l ka KAS-i alusel krediidiasutuste osas, seega on XXX väited ebavõrdsest

kohtlemisest ebaõiged. MERAS § 87 lg 2 annab FI-le õigus esitada kohtule makseasutuse

sundlõpetamise avaldus, kui makseasutuse tegevusluba on MERAS § 22 aluse kehtetuks

tunnistatud, kuid ei kohustada FI-d seda tegema (erinevalt KAS § 118 lg-st 1). Sundlõpetamisel

määrab maakohus likvideerijad, kes asuvad äriühingut likvideerima (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 629 lg 3). MERAS, KAS ega TsMS ei näe ette, et äriühingu likvideerimine

toimuks FI kaasabil või tema antud juhiste või korralduste alusel, seega toimub likvideerimine

ÄS-i alusel nagu iga teise äriühingu likvideerimine. Järelikult ei saa makseasutuse

sundlõpetamine kohtumääruse alusel menetluslikult erineda makseasutuse vabatahtlikust

lõpetamisest. Samamoodi tuleb määrata likvideerijad, kes lõpetavad aktsiaseltsi tegevuse,

nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded (ÄS § 372 lg 2).

Erinevus saab olla tahtega arvestamisest. Kohus järeldab MERAS § 87 lg-test 1 ja 2, et reeglina

on makseasutusel võimalik äriühing vabatahtlikult lõpetada ÄS-is sätestatud korras (vt ÄS

§ 364 jj). FI-l tuleks sekkuda ja sundlõpetamist taotleda juhul, kui makseasutus vabatahtlikult

oma makseasutusena tegutsemist ei lõpeta.

81.2. Kaebaja esitatud tõenditest nähtuvalt on XXX aktsionärid võtnud 28.10.2019 vastu

otsuse97 ühingu tegevus lõpetada ja alustada selle likvideerimist. Samuti määrati likvideerija.

Lisaks on teavitatud 16.10.201998 (kummalisel kombel enne aktsionäride otsuse tegemist)

võlausaldajaid XXX likvideerimisest ja antud tähtaeg oma nõuetest teadaandmiseks. Kuna

97 Kaebajate 27.04.2020 lisa 3 dokument „LISA 4 - GFC aktsionäride otsus“.

98 Kaebajate 27.04.2020 lisa 3 dokument „LISA 11 - GFC kiri võlausaldajatele“.

3-19-1196

62(64)

kaebaja omanikud olid ise ühingu likvideerimisega alustanud, puudus FI-l vajadus

sundlõpetamise avaldust esitada.

81.3. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et kohe pärast FI 27.05.2019 otsuse tegemist otsustas

Swedbank AS FI otsusele tuginedes kaebajaga lepingu lõpetada99. Kaebajal ei olnud võimalik

Eesti krediidiasutustes arvelduskontot avada100. Samas nähtub kaebaja esitatud tõendist, et

kaebajal oli samal ajal (vähemalt alates 09.05.2019) olemas arvelduskonto Läti krediidiasutuses

AS-is Baltic International Bank101. Seega oli tal võimalik kanda Swedbank AS-i arvelduskonto

sulgemisel rahalised vahendid sellele kontole, st konto puudumine ei saanud klientidele raha

tagastamist takistada. FI ei olnud keelanud kaebajal klientidele raha tagastada, vaid tunnistanud

kehtetuks tema makseasutuse tegevusloa. See ei välistanud kaebajal oma klientidele raha

tagastada, nagu FI kaebajale 10.07.2019 kirjas102 selgitas. Kliendile nende sisse makstud raha

tagasikandmine ei ole makseteenuse osutamine. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et FI

otsuse tõttu ei olnud tal võimalik klientide nõudeid rahuldada. Vajadusel olnuks võimalik kanda

rahalised vahendid nt XXX omaniku XXX Xxxxxxx OÜ arveldusarvele ja selle kaudu

klientidele raha tagastada. Omapoolseid põhjendamatuid takistusi ei teinud ka RAB, kes lubas

raha ülekannete osas erandite tegemist kaaluda, kui esitatakse teave raha päritolu kohta103.

Seejuures ei ole FI-l pädevust sekkuda RAB-i tegevusse ja anda talle korraldusi rahaliste

vahendite ülekannetega seoses. Seega on kaebaja väited klientidele raha tagastamise võimatuse

kohta otsitud. Igal juhul ei olnud see tingitud FI tegevusest või tegemata jätmisest.

81.4. Samuti on põhjendamatu kaebaja etteheide FI-le selles osas, et tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsuse tõttu arestiti tema kontod ja muudeti klientidele vara tagastamine

võimatuks. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja arvelduskontol olev raha arestiti Läti

uurimisasutuste poolt kriminaalmenetluse käigus rahapesukahtluse tõttu104. Järelikult ei olnud

arestimise põhjuseks tegevusloa kehtetuks tunnistamine ega muu FI-poolne tegevus. FI ei ole

kaebaja poolt rahapesu toimepanemist uurinud ega tuvastanud, seega ei ole süüteomenetluses

tehtud toimingud etteheidetavad FI-le ja sellega seonduva kahju eest ei vastuta FI. Tegevusloa

kehtetuks tunnistamine makseasutusele ettenähtud nõuete rikkumise tõttu ja rahapesu süütegu

on erinevad asjad/menetlused. Kaebaja ei ole tõendanud ja see ei ole ka eluliselt usutav, et Läti

uurimisorganid oleksid alustanud süüteomenetlust FI 27.05.2019 otsuse alusel. Kaebaja esitatud

tõendid näitavad vastupidi, et Läti uurimisorganid kahtlustasid suures ulatuses rahapesu

toimepanemist,

milleks

kasutati

AS-i

Baltic

International

Bank

kliendi

XXX

korrespondentkontot ajavahemikul 09.05.-24.09.2019. Seega on süüteomenetluse ja

haldusmenetluse aluseks olevad asjaolud ja nende toimumise aeg erinevad. FI ei saanud anda

Läti uurimisorganitele korraldusi raha aresti alt vabastamiseks. Seega ei vastuta FI selle eest, et

kaebaja pangakontol olevad rahalised vahendid arestiti, mis takistas tal oma klientidele rahalisi

vahendeid tagastada ning mille tõttu esitasid kliendid tema vastu kuriteoteateid, nõude- ja

pankrotiavaldusi. Seejuures nähtub kaebaja esitatud tõenditest, et Läti uurimisorganid arestisid

kaebaja kontol olevad rahalised vahendid alles 26.08.2019105, st kaebajal oli võimalik kasutada

kontol olevaid vahendeid klientide nõuete täitmiseks 3 kuu jooksul. Kaebaja ei taotlenud

praeguses asjas kohtule kaebuse esitamisel esialgse õiguskaitse korras FI 27.05.2019 otsuse

99 Kaebajate 23.04.2020 lisa 2.

100 Kaebajate 23.04.2020 lisa 4, kaebajate 19.08.2019 esitatud lisad 128.1, 128.2, 128.3.

101 Kaebajate 27.04.2020 lisa 3 dokumendi „LISA 8 - 20200330 GFC vastus nõudekirjadele“ lisa „GFC lisad“

lk 9.

102 Kaebajate 23.04.2020 lisa 9.

103 Kaebajate 23.04.2020 lisa 3.

104 Kaebajate 27.04.2020 lisa 3 dokument „LISA 8 - 20200330 GFC vastus nõudekirjadele“ ja selle lisa „GFC

lisad“ lk 2, 4, 9, 14.

105 Kaebajate 27.04.2020 lisa 3 dokumendi „LISA 8 - 20200330 GFC vastus nõudekirjadele“ lisa „GFC lisad“

lk 2.

3-19-1196

63(64)

kehtivuse või täitmise peatamist, seega pidanuks kaebaja alustama oma klientidele raha

tagastamisega oluliselt varem.

81.5. Järelikult on kaebaja kahju hüvitamise nõue FI vastu alusetu ega ole põhjuslikus seoses

FI tegevuse või tegevusetusega, vaidlusaluse otsuse ja sellest teavitamisega. Seetõttu tuleb XXX

kahju hüvitamise taotlus jätta rahuldamata. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist on

XXX-l võimalik taotleda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel.

82. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes

rahuldamata.

Otsus

83. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse läbi vaatamata järgmises ulatuses:

1) XXX nõudes tuvastada FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasus;

2) X. X. nõuetes:

− tühistada FI 27.05.2019 otsus;

− tuvastada FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasus;

− tuvastada FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasus;

− tuvastada FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu

õigusvastasus;

3) Y. Y.i nõuetes:

− tühistada FI 27.05.2019 otsus;

− tuvastada FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasus;

− tuvastada FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasus;

− tuvastada FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu

õigusvastasus;

4) C. C. nõuetes:

− tühistada FI 27.05.2019 otsus;

− tuvastada FI 27.05.2019 otsuse õigusvastasus;

− tuvastada FI 27.05.2019 otsuse avaldamise toimingu õigusvastasus;

− tuvastada FI poolt põhjendamatute väärtushinnangute avaldamise toimingu

õigusvastasus.

84. Läbi vaadatud osas (FI 27.05.2019 otsuse tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamise nõue,

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue) jätab

kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.

85. Kohus pidas 30.09.2020 kohtuistungil ja 12.10.2020 määruses võimalikuks teha kahju

hüvitamise nõudes vaheotsus. Kuna kohus ei tuvastanud kaebajatele väidetavalt tekkinud kahju

ja FI otsuse või tegevuse vahel põhjuslikku seost ning jättis kaebajate kahju hüvitamise nõuded

rahuldamata, siis on ka kahju hüvitamise nõude osas tegemist lõppotsusega ja kohus asja enam

edasi ei menetle (HKMS § 171 lg 2).

3-19-1196

64(64)

Menetluskulude jaotus

86. Kohus tõi 25.09.2019 määruses välja, et kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotlustelt tuli

tasuda riigilõivu kokku 2150 eurot, kaebajad on tasunud riigilõivu 2295 eurot, st 145 eurot

nõutavast enam. Kohus andis kaebajatele võimaluse esitada riigilõivu tagastamise taotlus ja

näidata ära, kellele ja millisele kontole soovitakse riigilõivu tagasi saada. Kaebajad ei ole

vastavat taotlust siiani esitanud. Kohus kasutab HKMS § 104 lg-s 8 sätestatud võimalust ja

tagastab tagastamisele kuuluva riigilõivu omal algatusel. Kuna kaebajad ei ole välja toonud,

kellele tuleks tagastamisele kuuluv riigilõiv tagastada, siis tagastab kohus selle X. X.

arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is LHV Pank.

87. Kohus jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata. See ei anna alust juba tasutud riigilõivu

tagastada, sest läbi vaatamata jätmine toimus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel

(HKMS § 104 lg 5 p 3).

88. Kaebuse osalise läbi vaatamata jätmise ja osalise rahuldamata jätmise tõttu tuleb

menetluskulud jätta kaebajate kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 4). Vastustaja ei ole taotlenud tema

menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule tema menetluskulusid

tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega

RESOLUTSIOON 1. Võtta Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-19-1196

resolutsiooni p-ga 3.2 tagastatud kaebajate 19. augusti 2019. a menetlusdokumendi lisad 2, 96 ja

97 haldusasja nr 3-19-1196 materjalide juurde. Ülejäänud halduskohtu otsuse resolutsiooni p-dega

3.1, 3.2, 3.4, 3.7, 3.8 ja 3.10–3.12 tagastatud dokumendid jätta haldusasja juurde võtmata. 2.

Jätta XXX Xxxx Xxxxxxx Xxxxxxx AS (pankrotis), X. X. ja Y. Y. apellatsioonkaebus Tallinna

Halduskohtu 14. märtsi 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-19-1196 resolutsiooni punkti 8 peale läbi

vaatamata. 3. Jätta XXX Xxxx Xxxxxxx Xxxxxxx AS (pankrotis), X. X. ja Y. Y. apellatsioonkaebus

ülejäänud osas rahuldamata. 3-19-1196 2(27) 4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2022.

a otsuse haldusasjas nr 3-19-1196 resolutsiooni punkt 9 osas, milles halduskohus jättis XXX Xxxx

Xxxxxxx Xxxxxxx AS (pankrotis) kaebuse Finantsinspektsiooni 27. mai 2019. a otsuse nr 4.1-1/70

õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata. Teha selles osas uus otsus, millega jätta XXX Xxxx

Xxxxxxx Xxxxxxx AS (pankrotis) kaebus Finantsinspektsiooni 27. mai 2019. a otsuse nr 4.1-1/70

õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata. 5. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2022.

a otsuse haldusasjas nr 3-19-1196 resolutsiooni punktid 6 ja 7 osas, milles halduskohus jättis X. X.

ja Y. Y. kaebuse Finantsinspektsiooni 27. mai 2019. a otsuse nr 4.1-1/70 tühistamiseks läbi

vaatamata. Teha selles osas uus otsus, millega jätta X. X. ja Y. Y. kaebus Finantsinspektsiooni 27.

mai 2019. a otsuse nr 4.1-1/70 tühistamiseks rahuldamata. 6. Ülejäänud osas jätta Tallinna

Halduskohtu 14. märtsi 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-19-1196 resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 7.

Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda. 8. Otsuse avaldamisel

asendada kõigi kaebajate ja XXX Xxxxxxx OÜ nimed ning kriminaalasja number tähemärgiga.