2-21-6785/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. märtsil 2022

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-6785

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S L vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 926,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn)

lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: S L (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kohtumenetlus

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S L vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista S L Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 6324,04 eurot, enne

16.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 2866,25 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot,

viivised põhinõudelt (6324,04 eurot) alates 16.12.2018 kuni 29.04.2021 summas 3285,97

eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud

viivis põhinõudelt (6324,04 eurot) alates 30.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas,

kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta S L kanda.

2. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskuluks esindaja kulu 300 eurot (käibemaksuga)

ja riigilõiv 650 eurot, kokku 950 eurot.

3. Välja mõista S L Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 950 eurot ja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni tasumata summalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (edaspidi hageja) palus kohtule S L (edaspidi kostja) vastu esitatud

hagis välja mõista Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 6324,04 eurot, enne

16.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 2866,25 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot,

viivised põhinõudelt (6324,04 eurot) alates 16.12.2018 kuni 29.04.2021 summas 3285,97

eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud

viivis põhinõudelt (6324,04 eurot) alates 30.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas,

kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.10.2018 kompromissileping/võlatunnistuse nr xxx.

Hageja omas võlgniku vastu nõuet väikelaenulepingust nr xxx, 14.09.2016, mille alusel

võlgnes kostja hagejale 6324,04 eurot ja viiviseid 3170,29 eurot. Kuna kostja võlga kogu

ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping /võlatunnistuse, millega

hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest 304,04 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust

osamaksetega ja summas 9190,29 eurot (6324,04 eurot + 2866,25 eurot). Antud summale

lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et

lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale

kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel

makseid ei sooritanud. Pooled on lepingus kokku leppinud, et kui kostja ei tasu

kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata

osa koheselt sissenõutavaks. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks

15.12.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates.

3. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,060%

päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama

maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d

sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud

teenusena kolm võlateatist 28.12.2018, 28.11.2019, 28.07.2020 hagejale teadaolevale kostja

aadressile xx. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingust

tulenevalt - kompromissisumma põhivõlgnevuse 6324,04 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30

eurot, viivised 2866,25 eurot ja viivised 3285,97 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt

esialgse põhisumma 6324,04 eurot osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06% päevamääralt 866

päeva eest.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, kuid märkis, et tal ei ole täitemenetluses olevate

kohustuste tõttu võimalik nõuet täita.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Vastavalt VÕS §-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS

§ 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §

397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. VÕS § 578 lg 1 on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et

kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused.

6. Poolte vahel 16.10.2018 kompromissileping/võlatunnistusega nr xxx on tõendatud, et kostja

võlgnes hagejale väikelaenulepingust nr xxx 14.09.2016 tulenevalt 6324,04 euro suurust

põhivõlga ja viiviseid summas 3170,29 eurot ning et kompromissileping/ võlatunnistusega

kujundasid pooled endise kohustuse ümber uueks kohustuseks, millega hageja loobus osaliselt

viiviste nõuetest 304,04 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja

summas 9190,29 eurot (6324,04 eurot + 2866,25 eurot). Antud summale lisandus lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse

rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata

kompromissisummalt. Võlateatistega ja võlanõuetega on tõendatud, et kostja rikkus

kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja

kokkulepitud suuruses ning, et hageja luges lepingu lõppenuks ja kompromissisumma

tervikuna sissenõutavaks alates 15.12.2018 osamakse tähtaja möödumisest.

7. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg

1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastu esitatud hagiavaldus

võlgnevuse nõudes põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt põhivõlg

6324,04 eurot väljamõistmisele.

8. Vastavalt VÕS § 113² lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113²

lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 3

järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu

on kompromissisummaga 9220,29 eurot. Võlateatistega on tõendatud, et hageja volitas

PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ

sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist

28.12.2018, 28.11.2019, 28.07.2020 kostja aadressile xxx. Seega on hagejal VÕS § 113² lg 2

p 3 järgi õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.

9. Hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja

on arvestanud viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 6324,04 eurot osalt ning lepingu p 3.2

viivise 0,06 % päevamääralt järgmiselt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 866 x 0,06

% päevas (6324,04 16.12.2018 29.04.2021 0,06% 3285,97), mis on kooskõlas seaduse ja

kokkuleppega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista nii sissenõutavaks muutunud

viivis, kui ka viivis protsendina põhivõlgnevuselt alates 30.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni

0,06% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte enam kui põhinõude

ulatuses.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

12. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

13. Hageja menetluskuluks on hagiavalduses esitatud nimekirja järgi riigilõiv 650 eurot ja esindaja

kulu 420 eurot, mis koosneb dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist tunnihinnaga 100

eurot 1,5 tundi 150 eurot, hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 2,0 tundi 200 eurot, kokku

350 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 70 eurot, millise summaga kokku on esindaja kulu

420 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt

TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

14. Kostja ei ole vaielnud hageja menetluskuludele vastu ega oma menetluskulu nimekirja

esitanud.

15. Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud masshagi, mille nõude aluseks olevate asjaolude

ja tõendite väljaselgitamine ei ole keerukas ega aeganõudev on seisukohal, et õigusabikulud

esindaja poolt dokumentide komplekteerimiseks, analüüsiks, hagiavalduse koostamiseks ja

maakohtule esitamiseks on põhjendatud kokku mahus 2,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot

summas 250 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane

ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista esindaja kulu 300 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 650 eurot,

kokku 950 eurot.

16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik