3-22-603/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-222-603

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Ivan Moskaljov

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 11.03.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirvalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 11.03.2022 taotluse loa saamiseks X kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb VSS § 15 lg-s 1

nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud alus. Asja materjalidest ja PPA taotlusest

nähtub järgnev:

1.1. Aserbaidžaani kodanik X (sündinud xx xx xxxx) saabus Schengeni viisaruumi 01.03.2022

Ukraina Vabariigist sisenedes Poola Vabariiki maantee transpordi abil läbi Dorohusk piiripunkti.

Sealt suundus isik Eesti Vabariiki bussireisiga koos oma Eesti Vabariigi kodanikust abikaasaga.

Eesti Vabariiki saabus isik 03.03.2022. Schengeni alale sisenemiseks kasutas isik oma

Aserbaidžaani Vabariigi passi nr xxxxxxx kehtivus 06.10.2013-05.10.2023. Isik sisenes Schengeni

viisaruumi, sh Eesti Vabariiki, tema suhtes kehtiva sissesõidukeelu ajal.

1.2. Vastavalt VSS § 28 ei anta välismaalasele, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, piiripunktis

luba Eestisse sisenemiseks; ei anta ega pikendata sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul viibimisalust;

ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse

omamisest.

3-22-603

2(4)

1.3. Lähtuvalt eeltoodust, kui PPA sai teada, et isik viibib Eesti Vabariigi territooriumil tema

kehtiva sissesõidukeelu ajal, pidas PPA isiku kinni 09.03.2022 ja toimetas kinnipidamiskeskusesse

edasiste menetlustoimingute läbiviimiseks.

1.4. 10.03.2022 alustati isiku suhtes illegaali-menetlus, mille raames viidi isikuga läbi küsitlus.

Küsitlusest selgusid järgnevad asjaolud: X suhtes oli eelnevalt kohaldatud sissesõidukeeldu

25.10.2021. Kuna isik viibis ebaseaduslikult Schengeni, sh Eesti Vabariigi territooriumil, oli isikule

koostatud ettekirjutus Eestist ja Schengeni alalt lahkumiseks ning kohaldatud sissesõidukeeld kogu

Schengeni alale 1 aastaks ja 6 kuuks. Isik täitis ettekirjutuse vabatahtlikult ning lahkus Eestist ja

Schengeni alalt 09.11.2021 kuupäeval. Alates 09.11.2021 kehtib isiku suhtes Eesti Vabariigi poolt

kohaldatud sissesõidukeeld kogu Schengeni alale, mille kehtivusaja lõpp on 09.05.2023. X esitas

04.01.2022 Siseministeeriumile taotluse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamiseks. Siseministeerium jättis 01.02.2022 otsusega taotluse rahuldamata. Isikule oli otsus

edastatud ning isik kinnitas 10.03.2022 küsitluse ajal, et oli siseministeeriumi otsuse kätte saanud

ning oli sellest otsusest teadlik.

1.5. 10.03.2022 alustatud illegaalimenetluse küsitluse raames väitis isik, et 2022 aasta veebruari

kuus viibis füüsiliselt Ukraina Vabariigis. 20.02.2022 saabus tema juurde Ukrainasse Eesti

Vabariigi kodanik Y (sünd xx xx xxxx) ehk isiku elukaaslane, kellega isik registreeris oma abielu

Ukraina Vabariigi territooriumil. Isik väitis, et abielu registreerimine toimus Ukraina Vabariigis,

kuna ta teadis, et ta ei saa siseneda Schengeni alale ja saabuda Eesti Vabariiki. 23.02.2022

registreeritu abielu Ukraina Vabariigis. 24.02.2022 kehtestati Ukraina Vabariigi territooriumil

sõjaline olukord.

2. PPA pidas 09.03.2022 kell 21:50 X 48 tunniks kinni tema abikaasa elukohas xxxxxxxxxx. X

koostai ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052253346, mis on sundtäidetav.

3. PPA leiab, et X tuleb kuni Eestist lahkumiseni paigutada kinnipidamiskeskusesse, sest esineb

põgenemise oht. X oli teadlik, et tema suhtes kehtib sissesõidukeeld, mis keelab tal siseneda

Schengeni alale. Kuna Ukraina Vabariigis on sõjaline olukord, siis isik koos oma abikaasaga

otsustas põgeneda Ukraina territooriumilt. Küsitluses seletas isik, et võttis vastu otsuse saata oma

abikaasa kodumaale tagasi. Sõjalise olukorra tõttu oli kehtestatud Euroopa Liidu liikmesriikide ja

Ukraina Vabariigi vahelistel piiridel hädaolukord, mille raames võeti vastu Ukraina kodanikke, kes

on sõjapõgenikud. PPA on seisukohal, et X kasutas meelega tekkinud olukorda, et saabuda

Schengeni alale teades, et ei tohi ületada Schengeni välispiiri ning et ta ei ole Ukraina Vabariigiga

kuidagi seotud. Poola Vabariik lubas isiku Schengeni alale 01.03.2022 tingimusel et isik taotleb

vajadusel rahvusvahelist kaitset. X seda ei teinud ning suundus oma abikaasaga Eesti Vabariiki.

Eesti Vabariiki sisenedes ja Eestis viibides ei taotlenud isik rahvusvahelist kaitset. Isik saabus Eesti

Vabariiki 03.03.2022. Saabudes Eesti Vabariiki ei suundunud isik vastavasse ametkonda ehk PPA-

sse, et teavitada oma viibimisest Eesti ja Schengeni alal oma kehtiva sissesõidukeelu ajal. X

suundus oma abikaasaga registreerima oma abielu lähimas perekonnaseisuametis, seejärel suundus

ta PPA teenindusse, et taotleda endale Eesti pikaajalist viisat. Eelmainitud arvestades järeldab PPA,

et isik tahtlikult rikkus seadusi ehk sisenes Schengeni alale kehtiva sissesõidukeelu ajal. Lisaks on

PPA arvamusel, et isik abiellus Eesti kodanikuga, et lähitulevikus püüda seadustada oma viibimine

Schengeni alal ja Eesti Vabariigis muudel alustel, kuna eelnevalt isikul ei õnnestunud vaidlustada

oma esialgset sissesõidukeeldu.

4. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

5. X selgitas kohtule, et ta on teadlik, et tal ei ole õigust Eesti Vabariigis viibida ning ta on

valmis esimesel võimalusel Eestist lahkuma. Kuni lahkumiseni saab ta viibida oma abikaasa

juures xxxxxxxx.

3-22-603

3(4)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Leian, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

7. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib

välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil

välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

8. VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses

sätestatud

järelevalvemeetmete

kohaldamine

ei

taga

lahkumiskohustuse

täitmise

tulemuslikkust ning muuhulgas juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1).

9. PPA on taotluses VSS § 15 lg 2 p-s 1 märgitud põgenemise ohtu sisustanud VSS § 68 punkti

7 kaudu. Selle sätte kohaselt hinnatakse välismaalase kinnipidamisel põgenemise ohtu.

Põgenemisoht esitab mh juhul, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud

sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.

10. Riigikohus selgitas 31.05.2017 määruse nr 3-3-1-93-16 punktis 13, et kuigi VSS § 68 teine

lause (sh selle 7) on sõnastatud jäigalt, tuleb seda kohaldada koos VSS § 68 esimese lausega.

See lause kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise

ohtu hindama. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda

ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid; põgenemisohu jäik sidumine VSS

§-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne. Seega tuleb kinnipidamist kaaluda igat

juhtumit eraldi hinnates.

11. Leian, et üksnes asjaolu, et isik sisenes Eesti Vabariiki, omades kehtivat sissesõidukeeldu,

ei ole käesoleval juhul piisav, et järeldada sellest põgenemisohu olemasolu. Isikul on Eestis

seaduslik abikaasa, kelle juures ta viibis ka kinnipidamise hetkel. Seejuures tuleb rõhutada, et

isiku Eestis viibimisest sai PPA teada eelkõige seetõttu, et peale Eestisse sisenemist ja oma

abielu registreerimist perekonnaseisuasutuses läks isik ise PPA-sse, et esitada taotlus viisa

saamiseks. Seega püüdis isik ise seadustada oma Eestis viibimist, avaldades PPA-le ka oma

viibimiskoha. Märgin siinjuures täiendavalt, et asja materjalidest nähtuvalt alustas PPA isiku

suhtes varasema illegaalimenetlust, mille tulemusena kohaldas 25.10.2021 isikule

sissesõidukeeldu, peale seda, kui isik läks PPA klienditeenindusse, et endale Eestis viibimiseks

viisat taotleda. Peale sissesõidukeelu kohaldamist lahkus isik iseseisvalt Eestist. Need asjaolud

kogumis viitavad pigem sellele, et isik soovib Eestis seaduslikult viibida, tema eesmärgiks ei

ole Eestis viibimist kuidagi varjata. Seega puudub põhjus arvata, et isik käesoleval juhul

lahkumisettekirjutust ei täida.

12. Kuigi sissesõidukeelu ajal riiki sisenemine võib olla isiku usaldusväärust vähendavaks

teguriks, ei tähenda see seda, et isiku riigist lahkumise tagamiseks on ainus tõhus vahend

kinnipidamine kinnipidamiskeskuses. Minu hinnangul on praegusel juhul võimalik rakendada

ka leebemaid järelevalvemeetmeid. Ennekõike saab asjakohaseks pidada näiteks VSS § 10 lg 2

punkti 2 alusel PPA-sse registreerimisele ilmumise (nt igapäevaselt) kohaldamist või punkti 6

alusel välisriigi reisidokumendi PPA-le hoiule andmist. Seejuures tuleb arvestada, et isik

avaldas valmisolekut Eestis lahkuda esimesel võimalusel ja tal on Eestis olemas viibimiskoht.

13. Eeltoodud põhjusel leian, et PPA taotlus tuleb jätta rahuldamata.

3-22-603

4(4)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma