2-20-11200/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

11. märts 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11200

Tsiviilasi

Baltic

Foods

UAB

hagi

osaühingu

LEPIKU

LIHATÖÖSTUS vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

27 321,39 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Baltic

Foods

UAB

(registrikood

301967538, asukoht Kirtimų g. 57a, Vilnius 02244,

Leedu Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Stig Hendrikson (Priit Palmiste Advokaadibüroo, e-post:

stig.hendrikson@palmiste.ee)

Kostja:

osaühing

LEPIKU

LIHATÖÖSTUS

(registrikood 10449824, asukoht Olevi ts 28, Tallinn

10920), lepingulised esindajad vandeadvokaat Armand

Reinmaa ja advokaat Piret Rummi (Reinmaa & Partnerid

Advokaadibüroo, e-post: menetlus@reinmaa.ee)

Kohtuistung

23.11.2021

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Stig

Hendrikson

Kostja lepinguline esindaja advokaat Piret Rummi

Kostja seaduslik esindaja K. L.

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hageja Baltic Foods UAB hagi kostja osaühing LEPIKU LIHATÖÖSTUS vastu

võla nõudes osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt osaühing LEPIKU LIHATÖÖSTUS hageja Baltic Foods UAB kasuks

võlgnevus summas 15 614 eurot.

3. Välja mõista kostjalt osaühing LEPIKU LIHATÖÖSTUS hageja Baltic Foods UAB kasuks

viivis põhinõudelt (15 614 eurot) VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta kostja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta hageja menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda ning 38% ulatuses hageja enda

kanda.

6. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. 03.08.2020 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale tarninud

lihatooteid summas 30 100,95 eurot. Kauba tarne eest esitati 09.12.2019 viis arvet summas

30 100,95 eurot. 09.12.2019 tasus kostja 4810,60 eurot, seega jäi tasumata 25 290,35 eurot.

19.03.20202 esitas hageja kostjale pankrotihoiatuse. Poolte vahel on võlaõiguslik ostu-

müügilepingust tulev suhe. Kostja on kauba vastu võtnud, mistõttu ostuhind on muutunud

sissenõutavaks. Hageja palub välja mõista võlgnevus summas 25 290,35 eurot ja viivis

põhinõudelt VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügi

leping, mille kohaselt kohustus hageja andma kostjale üle lepingutingimustele vastava

kauba. Kaup pidi vastama lepingutingimustele nii, et kostjal on mõne aja jooksul lihatooted

võimalus üles sulatada ja neid töödelda, hiljem pidid need tooted olema söödavad ja ohutud.

Kauba eripärast tulenevalt anti kaup üle külmutatult. Vastavalt arve/saatelehtedele pidi

temperatuur olema -18 kraadi. Kostja sai kauba kvaliteeti kontrollida siis, kui asus seda

töötlema, mitte koheselt üleandmisel. Kauba ülessulamisel selgus, et see liha oli riknenud,

ilmnes ebameeldiv lõhn ja värv, kiud ja konsistents ei vastanud kvaliteetse liha omadustele.

Detsembrikuu arved esitati kostjale veebruaris ja kostja tasus arve BF201912204 osaliselt.

Hageja esindaja P. I. käis riknenud liha üle vaatamas ja lubas kreeditarve esitada, mida ta

ei teinud. Kauba puuduste eest vastutab hageja, see oli olemas liha üleandmisel, VÕS § 218

lg 1, puudus ei tulenenud kostjast VÕS § 218 lg 4 ja kostja teavitas sellest viivitamatult, kui

teada sai. Tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja rikkus lepingukohase

kauba üleandmise kohustust. Kuna põhinõue ei ole muutunud sissenõutavaks, ei ole

õigustatud hageja nõudma viivist.

3. Alternatiivselt ei ole tasu maksmise kohustust VÕS § 111 lg 1 alusel. Kostja ei asendanud

mittevastavat kaupa. Seega on alternatiivselt nõue kostjal hageja vastu, mille osas esitab

tasaarveldusavalduse vastavalt VÕS §- le 197 ja 189. Kostja palub jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused

4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid

esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus

tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

6. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p

3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise

avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt

olema tõesed.

7. Pooled ei vaidle, et nende vaheline õigussuhe on kvalifitseeritav ostu-müügilepingu

suhtena. Müügilepingu sisuks (VÕS § 208 lg 1) on müüja kohustus anda ostjale üle

olemasolev asi, millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu.

Ostjale üleantav asi peab VÕS § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi,

ei vasta ta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1). Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et

arve/saatelehtede alusel anti üle kaupa 30 100,95 euro eest, millise summa osas tasus kostja

4810,60 eurot ning maksmata on 25 290,35 eurot. Pooltel on vaidlus kauba

lepingutingimustele vastavuse osas ning sellest tulenevalt, kas hageja rahaline nõue on

muutunud sissenõutavaks.

8. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lõikest 1, mis sätestab, et kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks,

kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja

õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

9. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele,

eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad

vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi

lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Lisaks näeb

VÕS § 77 lg 1, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest,

peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise

kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki

esemete puhul.

10. Kohus leiab, et kauba müügileping ei sisaldanud kokkulepet liha kvaliteedi kohta, seega

pidi vastama VÕS § 217 lg 1 ja § 77 järgi tavapärastele nõuetele. Arve/saatelehtedest

nähtuvalt oli kaubaks külmutatud tükeldatud sealiha. Kostja vastuväidete kohaselt selgus

kauba halb kvaliteet töötlemise käigus ja kliendid hakkasid sellest lihast valmistatud

hakkliha tagastama. Kostja koostas kauba osas tooraine ja toodete mahakandmise akti

viitega arvele BF201912204, ning tooted utiliseeriti. Samuti utiliseeriti arves BF201912342

märgitud ja üleantud kaup, külmutatud sealiha. Kostja väitel oli pärast puuduste

teadasaamist kokkulepe hageja esindajaga, et hageja vormistab ebakvaliteetse kauba kohta

kreeditarved. Seda kokkulepet soovis ta kinnitada kostja endise töötaja M. L. 13.10.2020 e-

kirja ja ütlustega.

11. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 sätestab, et müüja vastutab ka asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis

müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Eeltoodud sätetest tuleneb, et müüja vastutus ei

sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud müüdud kauba puudustest teadlik.

VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta

lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on

võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite

kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu

hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust

saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib

parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 222 lg 6 näeb

ette, et ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua

seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku

aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea

usu põhimõttega.

12. Kohtu hinnangul on asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud, et osa kaubast ei

vastanud VÕS § 217 lg 1 mõttes keskmisele kvaliteedile. Arvestades üleantud kauba

spetsiifikat, et tegemist oli külmutatud lihaga, on kostja sellest ka mõistliku aja jooksul

hagejat teavitanud. Tunnistaja P. I.i ütlustega on tõendatud, et kostja pöördus liha halva

kvaliteedi probleemiga 22.01.2020 e-kirjaga hageja poole, lisades kirjale ka fotod. Seega

leiab kohus, et kostja teavitas pärast probleemist teadasaamist viivitamatult sellest hagejat,

asudes lahendust otsima. Tunnistajate ütlustega on piisavalt tõendatud, et hageja on

rikkunud lepingulist kohustust, sest üle antud kaup mingis osas ei vastanud nõutavale

kvaliteedile. Nimetatud asjaolu tõendavad ka kostja koostatud aktid kauba kohta. Aktis nr

1-2020 on kostja kirjeldanud, et 09.12.2019, arve BF201912204 ja 17.12.2019, arve

BF201912342 alusel ostetud sealiha hagejalt ei vasta 4D kvaliteedile, selles on palju rasva,

konsistentsilt on liha kleepuv, värvuv hall ja imeliku lõhnaga. Kauba mittekohast kvaliteeti

kinnitab Kaupmees ja KO AS Tartu kaubagrupijuhi R. L.u 31.01.2020 e-kiri. Kirjast selgub,

et seahakkliha on ebakvaliteetne ja tagastatakse. Kohus kuulas tunnistajana ära M. L., kes

töötas kostja ettevõttes ja tegeles vaidlusaluse liha vastuvõtuga. Tunnistaja ütluse kohaselt

oli hagejalt ostetud liha ebakvaliteetne, sellest räägiti P. I.iga, kes käis laos ja lubas

kreeditarve teha. Hakkliha müüdi Kaupmees ja KO AS-le, kus ostjad selle tagastasid halva

kvaliteedi tõttu. Käesolevalt on kohtus selgunud, et kaupa ei asendatud, vaid esitati

haginõue kogu üleantud kauba tasu osas.

13. Kohus ei nõustu hageja järeldusega, et kostja poolt kompromissi pakkumine on hagi osaline

õigeksvõtt. Hagi õigeksvõtt on reguleeritud TsMS § 440 ja see tahe tuleb kostjal sõnaselgelt

väljendada. Kohus tegi kohtuistungil ettepaneku, kas pooled sooviksid kompromissi

hagetava summa osas arutada. Kostja pakkus omalt poolt välja, et kahe arve osas peaks

jääma hagi rahuldamata, kuna kreeditarved puudutavad eeskätt seatrimmi osa ja seega jääks

tasumiseks kompromissiga 15 614 eurot. 23.11.2021 kohtuistungil kuulas kohus vande all

ära kostja seadusliku esindaja K. L.u ja P. I.i. P. I. kinnitas, et müüs kostjale külmutatud

liha 2019 lõpust alates umbes kolm kuud järjest. P. I. kinnitas ka suhtlust M. L.

ebakvaliteetse hakkliha teemal. P. I.i ütluste kohaselt vaatas ta loas hakkliha, kuid

hinnangut, kas see on kvaliteetne või mitte, ei osanud anda, sest ei ole spetsialist.

Tunnistajate ütlustest saab kohus järeldada, et kui kostja pöördus liha kvaliteedi

probleemiga hageja poole, siis P. I. pakkus välja, et vaatame, mis kompromiss leida, kuid

lahendust müüjana ei täitnud. P. I. ei kinnitanud ka, et liha oleks nõuetele ja kvaliteedile

vastav olnud. Seega leiab kohus, et ebakvaliteetse kauba osas pakkus hageja kreeditarvet,

mida senini tehtud ei ole ja kaup on ka asendamata. K. L.u ütluste kohaselt pidi kaup

vastama sertifikaadile 80/20, kuid visuaalsel vaatlusel oli näha, et tegemist oli väga rasvase

lihaga ning maha tuli kanda ca 10 000 euro eest liha.

14. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 09.12.2019 arvel BF201912204, 16.12.2019 arvel

BF201912343, 16.12.2019 arvel BF201912342, 03.01.2020 arvel nr BF202001056 ja

03.01.2020 arvel nr BF2020010028 märgitud kaup anti kostjale üle. Arvetega

BF201912204 ja BF201912342 üle antud liha ei vastanud ei keskmisele kvaliteedile ega

kokkulepitud sertifikaadile 80/20 eelpool tuvastatud asjaoludel. Ebakvaliteetse külmutatud

liha lepingutingimustele mittevastavust ostjale üleandmisel peab tõendama ostja ja see on

tõendamist leidnud. Mõistlik aeg asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks

algab ajast, kui kaup üle vaadati või pidi üle vaatama ning mõistlik aeg puuduse avastamise

ja sellest teatamise vahel sõltub, kas tegemist on ilmse või varjatud puudusega. Antud juhul

leiab kohus, et kuna tegemist oli külmutatud tootega, on ilmselge, et kauba kvaliteeti oli

võimalik kontrollida selle töötlemise käigus. Seega ei täitnud kahe arve ulatuses hageja oma

lepingulist kohustust ja ei ole alust pidada selles osas nõuet sissenõutavaks muutunuks.

Hageja kasuks tuleb välja mõista 15 614 eurot, ehk kauba osas, kus probleeme kvaliteediga

ei ilmnenud. Ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 222 lõikest 1 tulenev lepingu

täitmise nõue, st nõuda parandamist/asendamist, kui see on võimalik ja kui sellega ei

põhjustata võrreldes muude õiguskaitsevahenditega müüjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades mh asja väärtust, lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust ja ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste

ebamugavusteta mujalt. Ostja oli saanud müüjalt teabe, et selles osas arve tühistatakse.

15. VÕS § 222 lõikest 2 tulenevalt saab mittetarbijast ostja nõuda asendamist ainult olulise

lepingutingimustele mittevastavuse korral (VÕS § 116 lõige 1), mida piirab VÕS § 116

lõige 4 (tuleb anda täiendav tähtaeg lepingu täitmiseks, kui müüja kannaks ostja taganemise

korral ebamõistlikult suurt kahju; oluline rikkumine vt VÕS § 223 lõige 1. Kostja on

tõendanud, et suhtles aktiivselt pärast kauba kvaliteedist teadasaamist müüja esindajaga. P.

I.i ja M. L. ütlustest järeldab kohus, et vaatamata asjaolule, et külmutatud liha üle vaadati,

et asunud müüja tegema selle asendamiseks, antud juhul oli pakutud kreeditarve,

konkreetseid toiminguid.

16. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal

õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib

võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni

ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on koos põhinõudega esitanud viivisenõude, mis

kuulub arvestades hagiga rahuldatud nõude osa välja mõista.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastamist leidis, et vaidlusalune kaup (arvetega

BF201912204 ja BF201912342) ei vastanud riisiko ülemineku ajal lepingutingimustele ja

müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lõike 1 esimese

lause alusel. Müügilepingu põhikohustused on sätestatud VÕS § 208 lg 1, tegemist on

vastastikuste kohustustega VÕS § 111 lg 1 mõistes, müüja kohustus on üle anda puudusteta

asi ja ostja kohustus on tasuda selle eest. Lepingutingimustele mittevastava kauba

tasumisest on ostjal õigus keelduda.

18. Kostja on esitanud kohtule taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord

TsMS § 445 lg 1 alusel. Kostja soovib tasuda väljamõistetud summast igakuiselt 800 eurot

hiljemalt iga kuu 23 kuupäevaks. Kostja selgitab, et võimatu on prognoosida

müügimahtusid ja kompromissi väljapakkumisel tõi ta esile, et muul viisil otsuse täitmine

ei osutu võimalikuks.

19. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole

nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded

rahuldatud osas. Kohus leiab, et puudub alus ja vajadus kindlaks määrata käesolevas

kohtuasjas kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Põhimõtteliselt taotleb kostja väljamõistetava

summa ajatamist tulevikus ebakindla majandusliku tegevuse tõttu, kuna müügimahtude

prognoosimine ei ole teada. Kohtu hinnangul on alus kohtuotsusega määrata kindlaks

täitmise viis ja kord, nö maksegraafik siiski väga erandlikel asjaoludel. Käesoleval juhul ei

ole kostja põhistanud, et täitmine osutuks raskendatuks. Kohus märgib, et lahendi täitmine

on võimalik kokku leppida võlausaldajaga, kuid kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaks

määramiseks ei ole piisvalt põhjendatud asjaolusid.

Menetluskulud

20. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-

ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda ning 38% ulatuses

hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus tema enda kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas

kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

22. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 11.03.2022 kohtuotsus.