2-21-11640/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

11. märts 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11640

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Mahtra tn 56 korteriühistu vastu

korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. detsembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Mahtra tn 56 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): X,

nõustaja C

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Mahtra

tn 56 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Eve Selberg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 7. detsembri 2021 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Tallinn, Mahtra tn 56 korteri-

ühistu kanda.

4. Määrata avaldaja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus null eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, edaspidi: korteriomanik) esitas 23. juulil 2021 Harju Maakohtule avalduse

Tallinn, Mahtra tn 56 korteriühistu (puudutatud isik, edaspidi: korteriühistu) vastu

2 (4)

korteriomanike 27. mai 2021 üldkoosoleku (edaspidi: vaidlusalune koosolek) protokolli p-s 2.3

märgitud küttesüsteemi renoveerimist käsitleva otsuse (edaspidi: vaidlusalune otsus) kehtetuks

tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks.

1.1. Korteriomanik tõi esile, et ta on korteriühistu liige. Ühistu juhatus kutsus 2021. aasta

aprillis kokku korteriomanike üldkoosoleku 11. maiks 2021, kuhu ei kogunenud piisavalt

korteriomanikke. Seejärel kutsuti kokku uus koosolek 27. maiks 2021. Uue koosoleku kutse oli

mõneti erinev varasemast ja selles ei viidatud, et koosolek peetakse uue ehk kordus-

koosolekuna, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kummagi koosoleku kutses

ei näidatud, kus on võimalik tutvuda 2021. aasta majanduskava eelnõuga ega selgitatud

küttesüsteemi vahetamisega seonduvat.

1.2. Avaldaja vaidlusalusel koosolekul ei osalenud. Alles 23. juunil 2021 tehti teatavaks

protokoll, milles kajastati p-na 2.3 vaidlusalune otsus võtta juhatuse ettepanekul vastu

osaühingu AGR (edaspidi: AGR) pakkumine ning teha küttesüsteemi radiaatorite ja torude

vahetus korterites sel aastal poolteiseaastase järelmaksuga. Küttesüsteemi vahetamise

hinnakonkursist teavitati korteriomanikke 15. mail 2021 (st pärast 11. mai 2021 koosolekut) ja

hindadest alles sama aasta juulis (st pärast mõlemat koosolekut).

1.3. Korteriomaniku hinnangul rikuti vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisel seadust ja

põhikirja, mistõttu on sellel vastu võetud otsused kas tühised või kehtetuks tunnistatavad.

Korteriomanik soovis vaidlustada ainult protokolli p-s 2.3 märgitud otsuse.

1.4. Korteriomanik esitas koos avaldusega esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäi pärast

korteriühistu ärakuulamist maakohtu 27. juuli 2021 määrusega rahuldamata.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Tema hinnangul olid koosolekute kutsed korrektsed

ja piisavad. Majanduskava pandi korteriomanike postkasti kaks nädalat enne koosolekut. Uue

koosoleku kutsel vastava viite puudumine pole oluline rikkumine.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas avalduse 7. detsembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) ja

tuvastas vaidlusaluse otsuse tühisuse. Menetluskulud jaotas maakohus nii, et korteriomaniku

kanda jäid esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad kulud ja korteriühistu kanda ülejäänud

kulud. Kulude rahalise kindlaksmääramise ja tasaarvestamise tulemusel mõistis kohus

korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 310 eurot ja sellelt summalt viivise.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

korteriomanik on korteriühistu liige;

-

11. mail 2021 toimus korteriomanike üldkoosolek, mis ei olnud kvoorumi puudumisel

otsustusvõimeline;

-

27. mail 2021 toimus vaidlusalune koosolek korduva üldkoosolekuna, mille protokolli

p 2.3 järgi otsustati võtta vastu korteriühistu juhatuse ettepanekul AGR-i pakkumine

ning teha küttesüsteemi radiaatorite ja torude vahetus korterites sel aastal 1,5 aastase

järelmaksuga;

-

vaidlusalusel koosolekul osales 33 korteriomanikku 72-st;

-

avaldaja vaidlusalusel koosolekul ei osalenud.

3.2. Avalduse lahendamisel viitas maakohus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS)

ning mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätetele. KrtS § 29 lg 2 esimese lause järgi

lahendas maakohus vaidluse hagita menetluses.

3.3. Maakohus hindas 11. ja 27. mai 2021 koosolekute kutsetes esitatud päevakordi ning

tuvastas nende erinevused. Esiteks oli p 3 juurde sulgudesse lisatud täpsustus ning p 4 juurde

kaks uut teemat (veemõõtjate ja kanalisatsiooni torude vahetamine). Nii rikkus korteriühistu

3 (4)

vaidlusalusel koosoleku kokkukutsumisel KrtS § 23 lg 1 ja põhikirja p 7.5 tingimust, et uus

koosolek tuleb kokku kutsuda sama päevakorraga. Kohus ei nõustunud korteriühistu

seisukohaga, et kuna küttesüsteemi vahetuse punkt mõlemas päevakorras kattus, siis selles osas

on tegemist sama päevakorraga ja kokkukutsumise korda ei rikutud. Maakohus leidis, et

seaduse nõuetele vastab uue üldkoosoleku kokkukutsumine vaid juhul, kui kogu päevakord on

sama, mis kvooruminõude tõttu otsustusvõimetul koosolekul.

3.4. Samuti puudub vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise teates viide sellele, et uus

üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Nii rikkus korteriühistu KrtS

§ 21 lg 1.

3.5. Need on uue üldkoosoleku kokkukutsumise olulised rikkumised KrtS § 29 lg 1

tähenduses. Kõigile korteriomanikele ei tarvitsenud olla arusaadav, et kutsutakse kokku uus

koosolek, mis on otsustusvõimeline olenemata sellel osalevatest korteriomanike arvust.

Järelikult on vaidlustatud otsus tühine ja avaldus rahuldatakse.

3.6. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja

§ 169 lg 3 alusel. Avalduse lahendamise kulud jäid selle rahuldamise tõttu korteriühistu kanda,

aga rahuldamata jäänud esialgse õiguskaitse taotluse kulud jäid korteriomaniku kanda.

3.7. Korteriomaniku vajalik ja põhjendatud ning talle hüvitatav menetluskulu oli avalduselt

tasutud riigilõiv 50 eurot. Korteriühistu kulu seoses esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega

oli 360 eurot (2,5 t õigusteenust tasumääraga 144 eurot/t). Maakohus tasaarvestas need

summad TsMS § 445 lg 1 alusel ja mõistis korteriomanikult korteriühistu kasuks välja

310 eurot (= 360 – 50).

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Korteriühistu esitas 21. detsembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Teise võimalusena soovib korteriühistu asja maakohtule

uueks lahendamiseks saatmist. Menetluskulud palub korteriühistu panna korteriomaniku kanda.

4.1. Esiteks ei nõustu korteriühistu maakohtu hinnanguga, et 11. ja 27. mai 2021 koosolekute

kutsetes esitatud päevakorrad olid p-de 3 ja 4 osas erinevad. Teise koosoleku kutses

korteriühistu üksnes täpsustas nende sõnastust, aga samad aruteluteemad nähtusid juba ka

esimese koosoleku kutsest. Vaidlusalust otsust kajastav päevakorrapunkt oli mõlemas kutses

ühesugune.

4.2. Teiseks leiab korteriühistu, et kõigile korteriomanikele pidi olema neile jagatud

dokumentide põhjal selge, mida koosolekutel arutatakse ja ka see, et vaidlusalune koosolek on

uus koosolek pärast 11. mai 2021 koosoleku ebaõnnestumist.

4.3. Kolmandaks heidab korteriühistu maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist.

4.4. Neljandaks tugineb korteriühistu väitele, et AGR on juba lõpetanud tööd küttesüsteemi

püstikute renoveerimiseks ilma keldrimagistraalita ja vahetanud radiaatorid. Võttes arvesse

ehitusmaterjalide hindade kiiret tõusu olnuks tööde peatamine ja edasilükkamine käesoleva

vaidluse tõttu korteriühistule kahjulik.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis korteriomanikule tähtaja sellele

vastamiseks. Korteriomanik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud

ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus

13. jaanuaril 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Korteriühistu kannab kaebusega seonduvad

menetluskulud.

4 (4)

7. Maakohtu määruse vaidlustas ainult korteriühistu, st menetluskulude osaliselt korteri-

omaniku kanda jätmise osas on määrus TsMS § 459 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause

alusel jõustunud. TsMS § 456 lg 4 kolmas lause takistab määruse jõustumist menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

8. Ringkonnakohus alustab kaebuse lahendamist selle teisest väitest. Nimelt on käesolevas

asjas keskne küsimus, kas KrtS § 23 lg 1 teises lauses sätestatud kohustuse rikkumine on oluline

sama seaduse § 29 lg 1 esimese lause tähenduses.

8.1. KrtS § 23 lg 1 esimene lause sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on sama seaduse

§ 20 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku,

mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sama sätte teine lause näeb ette, et sellele

asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata.

8.2. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune koosolek oli uus üldkoosolek KrtS § 23 tähenduses

ja sellel osalesid vähem kui pooled korteriomanikud. Ühtlasi tuvastas maakohus, et vaidlusaluse

koosoleku kutsel puudus märge, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

Nende asjaolude tuvastamist määruskaebusega ei vaidlustatud.

8.3. Tartu Ringkonnakohus on varem otsustanud, et uue koosoleku kutses KrtS § 23 lg 1

esimese lause tingimuse kajastamata jätmine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline

rikkumine (19. detsembri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6028, p-d 9 ja 10). Ringkonnakohus

järgib käesoleva asja lahendamisel sama õiguskäsitlust. Seda arusaama toetab korteriomanike

üldkoosoleku normistik tervikuna, aga eelkõige KrtS § 23 lg 1 kaudu korteriomanike

vähemusele antav erandlik võimalus otsustada muidu enamusega arutamist vajavaid küsimusi

(vt selle kohta nt Riigikohtu 16. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10407, p 11).

Korteriomanik peab koosoleku kutse põhjal saama aru nii sellest, mida hakatakse arutama, kui

ka sellest, milline tähendus võib olla tema osalemisel ja hääletamisel – aga eelkõige osalemata

jätmisel. Kui KrtS § 23 lg 1 esimeses lauses sätestatud tingimus on kutses kajastamata, siis ei

saa korteriomanikud piisavalt teavet koosoleku ja sellel osalemata jätmise õigusliku tagajärje

kohta. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et korteriomanikele oleks mingil muul viisil olnud teada,

et vaidlusalune koosolek on uus üldkoosolek ja otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

8.4. Eeltoodud kaalutlustel otsustas maakohus õigesti, et vaidlusalusel koosolekul vastu

võetud otsused on KrtS § 29 lg 1 alusel tühised. Selleks ei olnud vaja kohaldada MTÜS-i

sätteid, aga liigsed viited ei muutnud maakohtu põhjendusi otseselt ebaõigeks.

9. Kuivõrd vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsused on kõik tühised, siis TsMS § 442

lg 8 viienda lause ja § 2 mõtte kohaselt pole vaja enam põhjendada tühisust muude alustega ega

kontrollida vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamisega seonduvaid väiteid. Samal põhjusel ei

pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu kanda.

Korteriomanik teatas, et tal ei tekkinud määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid kulusid,

mistõttu määrab ringkonnakohus tema menetluskulud kindlaks summas null eurot.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 617 lg 2 ja § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)