Administrative court dismisses claim for non-material damage and medical care due to procedural repetition.

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-489 Haldusasi X kaebus Tallinna Vanglalt tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud mittevaralise kahju hüvitise 25 000 eurot välja mõistmiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks lisaravi määramiseks ja raviasutusse saatmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 25.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt kahju hüvitise välja mõistmiseks summas 25 000 eurot raske tervisekahjustuse tekitamise eest, samuti soovis ta, et kohus sekkuks temale lisaravi saamiseks ja karistuse kandmiseks raviasutuses, nt Jämejala pikaravi osakonnas (ilmselt peab kaebaja silmas Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonda). Täiendavalt lisas kaebaja, et teda on vaja suunata meditsiiniosakonda ja panna peale antipsühhiootiline ravi.

2. Kohus palus Tallinna Vanglalt teavet kaebaja kahju hüvitamise nõude ja selle lahendamise kohta.

3. Tallinna Vangla esitas 02.03.2022 ühise vastuse haldusasjades nr 3-22-475, nr 3-22-489 ja nr 3-22-490. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 27.01.2021. Ajavahemikul 10.11.2021– 04.01.2022 viibis ta ajutiselt Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas. Kaebaja ei ole Tallinna Vanglas viibimise ajal esitanud vaideid. Kaebaja on esitanud vangla meditsiiniosakonnale korduvalt pöördumisi seoses tervishoiuteenuse osutamisega (vastused pöördumistele on kohtule esitatud). Samuti on kaebaja esitanud 14 taotlust mittevaralise kahju hüvitamiseks ja enamikes nõuetes toob ta vähemal või rohkemal määral välja ka kahju tekitamise seoses tervishoiuteenuse osutamisega. Varasemates vanglale esitatud kahjunõuetes ei ole kaebaja

25 000 euro suurust hüvitist maininud. Märgitud summaga taotluse esitas kaebaja 27.02.2022.

3-22-489 2(3) Taotlus registreeriti 01.03.2022 numbriga 5-37/22/44-1 ja on suunatud menetlemiseks haldusosakonna juristile.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 04.03.2022 määrusega kaebaja kaebuse haldusasjas nr 3- 22-490. Haldusasjas nr 3-22-475 ei ole kohus kaebuse menetlusse võtmist otsustanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Alates Riigikohtu üldkogu 28.06.2021 määrusest asjas nr 3-21-30, milles Riigikohus leidis, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud, vaatab kinnipeetavate terviseteemalisi vaidlusi läbi halduskohus.

6. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud Tallinna Halduskohtule 2022. a veebruarikuus kaebused haldusasjades nr 3-22-475 (kaebus esitati kohtule 23.02.2022), nr 3-22-489 (kaebus esitati kohtule 25.02.2022) ja nr 3-22-490 (kaebus esitati kohtule 28.02.2022). Haldusasjas nr 3-22-475 nõuab kaebaja kohtu sekkumist, sest Tallinna Vanglas on ta piisavast ravist ilma jäetud. Muuhulgas on kaebaja märkinud, et taotleb (saatmist) meditsiiniosakonda (ilmselt Tartu Vangla psühhiaatrilise ravi meditsiiniosakonda) ja ravile Jämejalga (ilmselt Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonda), kuid vangla ei tee midagi.

7. Praeguses haldusasjas nõuab kaebaja Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist summas

25 000 eurot raske tervisekahju tekitamise eest, kohtu sekkumist temale lisaravi määramiseks ja kaebaja saatmiseks karistuse kandmiseks psühhiaatriakliinikusse või meditsiiniosakonda. Kahju hüvitamise nõue

8. Kohus leiab, et kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes on esitatud ennatlikult.

9. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

10. Kohtule esitatud vangla vastusest nähtub, et kaebaja pöördus praeguses kaebuses märgitud kahjunõudega vangla poole 27.02.2022 ja vangla ei ole tema taotlust veel lahendanud. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus hüvitamisnõudes tuleb kaebajale tagastada. Kohustamisnõuded

11. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab vaidluse esemete kattuvust. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus.

3-22-489 3(3)

12. Kaebaja on nõude, kohustada Tallinna Vanglat määrama talle lisaravi, kohtule esitanud ka haldusasjas nr 3-22-475 (ei tagata piisavat ravi). Kohus leiab, et haldusasjas nr 3-22-475 on tegemist sama nõude ja alusega nagu praeguses asjas. Ka haldusasjas nr 3-22-475 kirjeldab kaebaja, sarnaselt praegusele asjale, et tal tekivad psühhoosid, kuid ravi ei anta. Haldusasjas nr 3-22-475 ei ole kaebust tagastatud. Kui kohus peaks haldusasjas nr 3-22-475 kaebuse tagastama, siis saab tagastatud nõude lugeda menetluses olevaks seni, kuni kaebaja saab määruse peale määruskaebuse esitada. Sarnaselt on korduva kaebuse mõistet sisustatud ka varasemas kohtupraktikas (nt Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2019 määrus asjas nr 3-18-2188). Seega tagastab kohus lisaravi määramise kohustamisnõude HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

13. Kaebaja on nõude kohustada Tallinna Vanglat saatma kaebaja kandma karistust raviasutusse, nt Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonda või meditsiiniosakonda (ilmselt Tartu Vangla psühhiaatriosakonda) kohtule esitanud juba haldusasja nr 3-22-475. Kaebaja kirjeldab, et tal on raske tervisehäire – liitdiagnoos: ajukahjustus F07 (isiksusja käitumishäired ajuhaigusest, -kahjustusest või -düsfunktsioonist) ja F20 (skisofreenia). Seega tuleb kaebaja nõue ja alus lugeda korduvaks, seetõttu tagastab kohus vastava nõude kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

14. Kohus selgitab kaebajale, et massiline taotluste esitamine vanglale (nt 2021. a oktoobris vanglale esitatud kahjunõuded (vt haldusasi nr 3-21-2368)) ja korduvate kaebuste esitamine kohtule ei aita kaasa kaebaja õiguste paremale kaitsele, vaid pigem muudab kaebaja taotluste läbivaatamise aeganõudvamaks. Kaebaja peaks endale tegema märkmeid, millal ja mis nõudeid ta on vanglale ja kohtule esitanud. Selline käitumine aitaks teda enam tema õiguste võimaliku rikkumise kaitsel.

15. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

16. Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud ja seega riigilõivu tagastamise küsimust HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel ei tõusetu.

/allkirjastatud digitaalselt/