2-22-3213/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 10.märts 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3213

Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) hagi E K ja M M vastu keskkonnakahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende esindajad Kompromissi kinnitamine kostja I osas; hagist loobumine kostja II osas; menetluse lõpetamine Hageja: Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu (registrikood 70008658; asukoht Roheline tn 64, Pärnu), volitatud esindaja Annika Kruus (e-post: annika.kruus@keskkonnaamet.ee) Kostjad:

1. E K

2. M M (

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Eesti Vabariigi Keskkonnaameti kaudu ja kostja I E K vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1) Võlgnik tunnistab ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud keskkonnakahju summas 177,10 (ükssada seitsekümmend seitse koma kümme) eurot („Võlgnevus“).

2) Võlgnik tasub Võlgnevuse alates märtsist 2022.a hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks tasutavate igakuiste osamaksetega, mis ei ole väiksemad kui 88,55 (kaheksakümmend kaheksa koma viiskümmend viis) eurot kuni kokkuleppe punktis 1 nimetatud koguvõlgnevuse tasumiseni.

3) Võlgnevus tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele Rahandusministeeriumi arveldusarvele:

- SEB Pank EE891010220034796011, viitenumber 2800081654 või

- Swedbank EE932200221023778606, viitenumber 2800081654 või

- LHV Pank EE777700771003813400, viitenumber 2800081654 või

- Luminor Bank EE701700017001577198, viitenumber 2800081654 Selgituseks E K keskkonnakahju.

4) Juhul, kui Võlgnik ei täida käesolevat kokkulepet ja ei tasu Võlgnevust tähtaegselt, nõuab Võlausaldaja kogu Võlgnevuse koheselt sisse.

5) Kumbki Pool kannab kõik Kokkuleppe ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmisega seotud kulud ise.

6) Tsiviilasjas nr 2-22-3213 kantud Poole menetluskulud jäävad kummagi Poole enda kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus kostja I osas seoses kompromissi sõlmimise ja kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud hageja ja kostja I enda kanda.

4. Võtta vastu Eesti Vabariigi Keskkonnaameti kaudu avaldus hagist loobumiseks kostja II M M suhtes ning lõpetada menetlus kostja II osas.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi Keskkonnaameti kaudu hagi E K ja M M vastu keskkonnakahju hüvitamise nõudes. Kostja I tunnistab hagi, kostja II ei ole hagile vastanud.

2. 9.03.2022 esitasid hageja ja kostja I kohtule kompromissi, paluvad kohtul see kinnitada ning menetlus lõpetada. Hageja teatab, et kuna kostja I on valmis tasuma kogu kahjusumma, siis palub ta lõpetada tsiviilasja menetluse ka kostja II suhtes.

Kohtu põhjendused

Hageja ja kostja I kompromissileping.

3. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Antud juhul on hageja ja kostja I kompromissis kokku leppinud, et kostja I tasub hagejale ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud keskkonnakahju 177,10 eurot osamaksetega.

4. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Antud juhul on hageja ja kostja I kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Hageja taotlus menetluse lõpetamiseks kostja II suhtes.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kostja II osas kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seoses hageja loobumisega hagist kostja II osas, kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

7. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Toimikust nähtuvalt pole asjas menetluskulusid tekkinud, mistõttu puudub vajadus ka nende kindlaksmääramiseks.

8. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab võimalikuks kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest kohtunik