2-21-9413/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2022. a, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-9413

Tsiviilasi

S. K. (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast

pankroti

väljakuulutamist,

võlgniku

kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised

Võlgnik: S. K. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxx xx-xx, xxx xxxxx; e-post: xxx)

Pankrotihaldur: Eve Selberg (Advokaadibüroo CLARUS

OÜ, asukoht Tartu mnt 50 Tallinn 10151 e-post:

eve@clarusab.ee; telefon xxxxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada S. K. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist.

2. S. K. (pankrotis) pankrotimenetlus on võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha

saamata alljärgnevalt:

2.1. PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuded:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõue

(eurodes)

Ferratum Bank p.l.c (VAT:MT-2101-8613)

4 050,88

OK Incure OÜ (11542046)

2 477,56

Credit.ee OÜ (11898079)

457,24

Aktiva Finants OÜ (10746479)

6 618,46

Kohtutäitur Hille Kudu (46403214213)

Kohtutäitur Elin Vilippus (46806280279)

Nord Collect OÜ (11897588)

902,92

Kokku

15 155,06

Vastuväiteid nõuetele pole esitatud.

3. Vabastada Eve Selberg pankrotihalduri kohustustest S. K. (pankrotis) pankrotimenetluses.

4. Määrata S. K. (pankrotis) pankrotihalduri Eve Selbergi töötasuks 504 eurot (koos

käibemaksuga), mis hüvitada riigi vahenditest. Tasu kanda Advokaadibüroole CLARUS

(registrikood 11221454) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS SEB Pank.

5. Algatada S. K. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta

usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi

vastavalt PankrS §-le 172.

6. Kohustada võlgnikku S. K. (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva

määruse kuupäevast usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma

kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud

väljamaksete kohta. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb

võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.

7. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Kohtumäärus saata võlgnikule, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile ning

resolutsiooni punkti nr 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS §

164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada

kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on

esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 30.08.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks

on kohtu poolt määratud Eve Selberg. 13.01.2022 kohtumäärusega kinnitati võlausaldajate

nimekiri, mis on jõustunud 02.02.2022. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik Eesti

Töötukassas töötuna registreeritud ning Eesti Töötukassa poolt on talle makstud

töötuskindlustushüvitist pankrotimenetluse vältel 301,63 eurot kuus. Võlgniku sissetulekust

laekumised pankrotivarasse puuduvad. Muu vara võlgnikul pankrotihaldurile teadaolevalt

puudub. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei

ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. Pankrotimenetlusega

seotud väljamakseid S. K. pankrotimenetluses ei ole tehtud. Pankrotimenetlusega seotud

bürookulud on kantud pankrotihalduri vahenditest. Käesolevas pankrotimenetluses pandiese

puudub. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või

teistelt isikutelt saada olev vara. Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid

tehtud. Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid

esitada. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab

välja tuua töö kaotuse ja kergemeelse kiirlaenude võtmise. Maksejõuetuse põhjuseks on muu

asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Võlgnik on palunud ennast määrata usaldusisiku kohustusi

täitma. Pankrotihaldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti

väljakuulutamist ning juhul, kui kohus algatab S. K. võlgadest vabastamise menetluse,

määrata S. K. enda usaldusisiku kohustusi täitma. Pankrotihaldur esitas täpsustatud tasu

taotluse 07.03.2022, milles ta palub määrata tasuks 504 eurot koos käibemaksuga ning

hüvitada see riigi vahendistest.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS §

158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama ja

lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja

3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab

kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et

pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud,

märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust

käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste

ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus

teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

23.02.2022 määrusega kohustati pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikut tasuma 800

eurot kohtu deposiiti. Vastavasisuline teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Deposiiti

tuli tasuda hiljemalt 04.03.2022. Huvitatud isikud ei ole teavitanud deposiiti tasumisest ja

kohtute infosüsteemist seda ka ei nähtu. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo

tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb

seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei

esitanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Eve Selbergi võlgniku

pankrotihalduri kohustustest.

Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel sama

seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja

pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille

kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

PankrS § 171 lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt

vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt

arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama

paragrahvi lg 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär oli 2021. aastal 116,80 eurot ja 2022. aastal 130,80 eurot.

PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud

tunnitasu määrast 60 eurot, mis mahub kehtestatud piirmääradesse. Töötatud tundide ja

tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 420 eurot, millele lisandub käibemaks 84

eurot, kokku 504 eurot. S. K. on 15.02.2022 võlausaldajate üldkoosolekul allkirjaga

koosoleku protokollile kinnitanud, et nõustub pankrotihalduri tasu suurusega 504 eurot.

Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö

mahuga ja halduri kutseoskustega ning kohus rahuldab halduri tasu taotluse.

PankrS § 150 lg 4 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. PankrS § 65 lg

11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib

määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud

ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem

kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (TsMS § 183 lg 2).

Kuupalga kahekordne alammäär oli 2021. aastal 1168 eurot (2*584) ja 2022.aastal 1308 eurot

(2*654). Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus

lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus pankrotihalduri

taotlusel halduri tasu 504 euro hüvitamise riigi vahenditest.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse §

158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses.

Võlgnik esitas avalduse koos pankrotiavaldusega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse

algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS

§ 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval

põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid

kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta

usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel

juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks

asumise kohta. Võlgnik on andnud nõusoleku enda usaldusisiku määramiseks. Kuna

usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole

võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Menetluse kestel on võlgnik kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2

kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS §

172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja

need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja

maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab

muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik

täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus

kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama käesoleva määruse resolutsioonis

märgitud ajaks usaldusisiku aruande. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele

tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib

kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/