2-20-14937/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14937

Tsiviilasi

Aktsiaselts EEMELI avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu

tagamiseks,

juurdepääsuteelt

takistuste

kõrvaldamiseks ja tahteavalduste asendamiseks

kohtulahendiga

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. augusti 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eduards Sumaroksi ja Julia Sumaroksi määruskaebus

Aktsiaseltsi EEMELI vastumääruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I (avaldaja): Aktsiaselts EEMELI

(registrikood 10176674) (X. vkt 14), seaduslik esindaja Illart

Sillamets, lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Määruskaebuse esitaja II (puudutatud isik I): ühisomanikud

Eduards Sumaroks (isikukood XXXXXXXXXX) ja Julia

Sumaroks (isikukood XXXXXXXXXX) (X. vkt 15), lepinguline

esindaja Igor Sumorok

Puudutatud isikud:

II

Irin Valge (isikukood XXXXXXXXXX, X. vkt 23)

III ühisomanikud

Jekaterina

Krainjukova

(isikukood

XXXXXXXXXX) ja Roman Krainjukov (isikukood

XXXXXXXXXX) (X. vkt 11)

IV Galina Spungina (isikukood XXXXXXXXXX, X. vkt

9)

V Julia Kiviselg (isikukood XXXXXXXXXX, X. vkt 12)

VI Eeri Rässa (isikukood XXXXXXXXXX, X. vkt 13)

Alutaguse vald Alutaguse Vallavalitsuse kaudu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. augusti 2021 määrus ning saata tsiviilasi uueks

läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.

2. Eduards Sumaroksi ja Julia Sumaroksi määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. AS EEMELI vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts EEMELI (avaldaja) esitas 12. oktoobril 2020 Viru Maakohtule hiljem täiendatud

avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks (mööda Järva vkt (väikekoht) 23,

15, 12 asuvat juurdepääsuteed), juurdepääsuteelt takistuste kõrvaldamiseks ja tahteavalduste

asendamiseks kohtulahendiga.

Aktsiaseltsile EEMELI kuulub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Katase külas X. vkt 14

kinnisasi (registriosa nr XXXXXX). X. vkt piirneb lõunast riigiteega 13111 Kauksi-Vasknarva

ning ülejäänud X. vkt-sid läbivad ja piirnevad teed on erateed, mis pole määratud avalikku

kasutusse. Tegemist on maareformi tulemusel tekkinud probleemiga, kus endise X. suvilaühistu

krundid erastati ja ühistut teenindavad juurdepääsuteed jäid nüüdseks erastatud endiste

suvilakruntide koosseisu. Ajalooliselt on X. suvilaühistu liikmed kasutanud kruntidele

juurdepääsuna teed, mis saab alguse Kauksi-Vasknarva maanteelt ning läbib X. vkt 12, 15, 23, 14,

13, 11, 9 kinnistuid. Kuigi kaardilt seda ei nähtu, siis looduses paikneb olemasolev tee selliselt, et

ulatub 8-10 meetrit tee telgjoonest X. vkt 13 kinnisasjale ja satub X. vkt 12 kinnisasja nurgale teelt

väljasõidul (juurdepääs I).

Avaldaja kasutas alates X. vkt 14 omandamisest 2003. aastal juurdepääsuks avalikult kasutatavale

Kauksi-Vasknarva teele X. vkt 23, 15 ja 12 kinnisasju läbivat erateed. Juulis 2019 rajas X. vkt 15

uus omanik (puudutatud isik I) oma kinnisasjale piirdeaia ja sulges lukustatud väravatega mõlemalt

poolt läbipääsu enda kinnistult. Puudutatud isik I pidi X. vkt 15 omandamisel teadma, et nende

kinnisasja läbib paljude naabrite kasutuses olev juurdepääsutee. Nimetatud piirdeaed on ehitatud

ilma ehitusteatiseta ja sellel puudub tänaseni kasutusluba.

Avaldaja kinnistule on võimalik juurdepääs avalikult kasutavale teele ka X. vkt põhjapoolsest osast

mööda Mäeotsa ja Karu kinnistuid läbiva eratee kaudu läbi põhjapool asuvate X. vkt 11, 13, 9

kinnistute (juurdepääs II). Selle juurdepääsu pikkus avalikult kasutatavalt teelt avaldaja kinnistule

on kokku ca 539 m. Isegi kui kohalik omavalitsus määraks põhjapoolse tee avalikuks

kasutamiseks, siis ka selleni jõudmiseks tuleb avaldajal läbida X. vkt 11, 13 ja 9 kinnistuid läbiv

eratee 84 m ulatuses. Veebruaris 2020 paigaldas vkt 9 kinnisasja omanik oma kinnisasjale

takistuseks lukustatud keti. Taotletava juurdepääsutee pikkus avaldaja kinnisasjalt kuni avalikult

kasutava Kauksi-Vasknarva maanteeni on ca 65 m ja selle läbimiseks tuleb läbida vaid X. vkt 23,

15, ja 12 kinnistuid. X. vkt 23 ja 12 omanikud on nõus oma kinnistu koormamisega avaldaja

kasuks. Kuni 2019. aastani, mil puudutatud isikud sulgesid omavoliliselt ajaloolise juurdepääsutee

läbi nende kinnisasja riigiteele 13111, kasutasid pea kõikide naaberkinnisasjade omanikud

(eelkõige vkt 12, 23, 14) juurdepääsuna just seda teed. Avaldaja märkis maakohtu istungil, et

eelmine vkt 15 omanik sulges küll juurdepääsutee 2016. aastal, aga andis kõigile võtme. Eelmine

omanik teadis, et sealt läheb ajalooline kivikattega tee läbi, probleeme ei olnud.

Puudutatud isik I on esitanud ettepaneku, mille kohaselt saaks avaldaja takistamatu juurdepääsu

oma kinnistule läbi X. vkt 22 ja 21 vahel asuva tee ning avalikult kasutatavale teele on sealt 40

m (juurdepääs III). Avaldaja selgitas, et selles kohas tegelikult mingit teed ei asu. Tegemist on

lihtsalt looduses eksisteeriva läbipaistva kohaga. Seda maastikulõikku ei ole kunagi kasutatud

autodega liiklemiseks ning puudest vabal alal paikneb avaldajale kuuluv maa-alune heitvee

mahuti, sõidukite ülesõit sellest kohast on välistatud.

Avaldaja oli nõus tasuma puudutatud isikule I talumistasu 60 eurot aastas.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ning palus jätta avalduse rahuldamata.

Puudub alus asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaldamiseks. Avaldaja kinnisasjale oli ja on

tagatud juurdepääs vastavalt ajalooliselt kujunenud juurdepääsutee II kaudu, mida kasutavad

takistamatult vkt 14, 23, 13, 11 ja 9 omanikud. Avaldaja huvi pääseda oma kinnistule

juurdepääsutee I kaudu ei ole proportsionaalne puudutatud isiku I juurdepääsust tuleneva

kitsendusega. Avaldaja soovitud viisil ja asukohas paiknev juurdepääsutee I jagab vkt 15 kinnistu

ebaloogiliselt, tekitades sh kolmnurkse maa-ala, mida ei ole võimalik pärast juurdepääsutee

rajamist omaniku poolt otstarbekalt kasutada ning paneb puudutatud isikule põhjendamatu

talumiskohustuse. Avaldaja nõue juurdepääsu saamiseks olukorras, kus see on olemas ja

tegelikuks eesmärgiks on mugavam juurdepääs või kahe kinnisasja vahel otsesema ühenduse

loomine, on pahatahtlik. Piirdeaia ehitamisel nihutasid vkt 12 ja 15 omanikud piirdeaia piirid oma

kinnistute poole ning vkt 9, 11, 13, 23 ja 14 omanikel on takistamatu ja vaba jalgsi läbimiseks tee

ning nimetatud jalgtee on kasutuses. Lisaks eeltoodule omab vkt 14 omanik takistamatut

juurdepääsu oma kinnistule vkt 22 ja 21 vahel asuva tee kaudu (juurdepääs III). Nimetatud teed ei

takista avaldajal keegi kasutada ja seda on ka ajalooliselt sõiduteena kasutatud. Käesoleval ajal

puudub takistus operatiivtranspordi ja kinnistuid teenindava transpordi juurdepääsuks.

Maanteeamet ei ole andnud kindlat hinnangut sellele, et avaldaja poolt taotletav juurdepääsutee on

kõikidest muudest mahasõiduvõimalustest kõige ohutum. Puudutatud isik I kasutab oma kinnistut

tervikuna ning elab selles aastaringselt. Juba X. vkt 15 kinnistu ostmisel puudus juurdepääsutee

avaldaja kinnistule, sest endise omaniku poolt oli paigaldatud metallkett ja eraomandit tähistav

silt. 14. jaanuaril 2021 esitas puudutatud isik I maakohtule täiendava juurdepääsu ettepaneku

(juurdepääs IV, kd I, tl 130). Puudutatud isik I märkis, et juurdepääs IV on vähem koormav

puudutatud kinnistute omanike jaoks.

3. Puudutatud isik V leidis, et avaldaja peab omama vaba juurdepääsu oma kinnistule. Nõudega

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamiseks takistuste kõrvaldamiseks ei olnud

puudutatud isik V nõus. Igal omanikul on õigus vajadusel panna oma krundile piirdeaed.

Puudutatud isik V ei olnud vastu, et nihutatakse sõidukite juurdepääsu sissesõidul Kauksi-

Vasknarva teelt, kuid edasi avalikuks kasutamiseks planeeritud tee möödub ainult X. vkt 15

kinnistul.

4. Puudutatud isikud II, III, IV, VI pooldasid endise olukorra taastamist st juurdepääsu läbi X.

vkt 15 kinnistu (juurdepääsu tee I). Puudutatud isik IV kinnitas, et sulges läbipääsu läbi oma

kinnistu, kuna ei taha, et võõrad sealt sõidaksid. Puudutatud isik IV märkis, et andis naabritele

võtmed. Avaldajal on võimalik tema kinnistu kaudu oma kinnistule pääseda, aga kett on ees.

Puudutatud isik IV lisas, et kui tal on vaja midagi ehitada, siis paneb ta ka tee täielikult kinni.

5. Alutaguse vald oli seisukohal, et X. vkt 14 kinnistu osas on kõige mõistlikum ja teisi

kinnistuid vähem koormavam juurdepääs avalikult kasutatavale teele läbi X. vkt 15 kinnistu.

Erastamise korralduses ning katastriüksuse plaanil märgitud tee viitab erastamise hetkel

olnud olukorrale ning X. 15 kinnistu omanik ei saanud eeldada, et X. vkt riigiteest

põhjapoolsete kinnistute juurdepääs tuleb rajada teisele asukohale.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus rahuldas Aktsiaseltsi EEMELI avalduse; määras, et Ida-Viru maakonnas

Alutaguse vallas, Katase külas asuva X. vkt 14 kinnisasja (registriosa nr XXXXXX,

katastritunnus

XXXXXXXXXXXX) igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada

tähtajatult ja ööpäevaringselt jalgsi ja/või transpordivahendiga juurdepääsuteed (pindalaga ca 195

m2, pikkusega ca 65 m, ja laiusega ca 3 m) avalikult kasutatavale teele üle X. vkt 23 (registriosa

nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXX), X. vkt 15 (registriosa nr XXXXXX,

katastritunnus XXXXXXXXXXXX) ja X. vkt 12 (registriosa nr XXXXXX, katastritunnus

XXXXXXXXXXXX); X. vkt 15 omanikud on kohustatud eemaldama juurdepääsuks kasutatavalt

teelt jalgvärava, paneelaia, väravatelt lukud ja hoidma väravad püsivalt avatuna; X. vkt 14

kinnisasja igakordne omanik tasub X. vkt 15 igakordsele omanikule juurdepääsu kasutamise eest

tasu kokku 60 (kuuskümmend) eurot aastas. Tasu makstakse iga kalendriaasta eest hiljemalt

vastava aasta 1. septembriks; otsustas kanda registriosade nr XXXXXXX, nr XXXXXX

ja nr XXXXXX III (kolmandasse) jakku esimesele vabale järjekohale märkus kinnistu nr

XXXXXX igakordsele omanikule määratud juurdepääsu kohta vastavalt kohtumääruse

resolutsiooni punktile 2, samuti märkus, et juurdepääs on määratud seadusest tuleneva

nõudeõiguse alusel; tuvastas X. vkt 23 omaniku, X. vkt 12 omaniku ja X. vkt 15 ühisomanike

kohustuse anda nõusolek kanda registriosade nr XXXXXXX, nr XXXXXX ja nr XXXXXX III

jakku märkus käesoleva kohtumäärusega määratud juurdepääsu kohta; vkt 23 omaniku, vkt 12

omaniku ja vkt 15 ühisomanike asendab jõustunud kohtulahend käesolevas tsiviilasjas; jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus leidis, et puudutatud isik I leiab ekslikult, et juurdepääsu puudumine AÕS § 156 lg 1

mõttes eeldab igasuguse juurdepääsu puudumist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et

avaldajale kuuluv vkt 14 kinnistu ei piirne ühestki küljest avalikult kasutatava teega. Alajõe

Vallavalitsuse 20. mai 1997 korraldusega nr 70 anti nõusolek X. 15 maaüksuse ostueesõigusega

erastamiseks. Vastavalt korralduse p-le 5.4 seati tingimuseks tagada maaüksust läbiva tee avalik

kasutus. X. 15 katastriüksus registreeriti Maa-ameti Ida-Viru maakatastri poolt 25. augustil 1997

ning katastriüksuse plaanil ning eksplikatsioonil on kajastatud ka katastriüksust läbiv tee.

Erastamise korralduses ning katastriüksuse plaanil märgitud tee viitab erastamise hetkel olnud

olukorrale ning X. 15 kinnistu omanik ei saanud eeldada, et X. vkt riigiteest põhjapoolsete

kinnistute juurdepääs tuleb rajada teisele asukohale. Kinnistut omandades teadsid vkt 5 omanikud,

et nende kinnistut läbib paljude naabrite aktiivses kasutuses olev juurdepääsutee, mida võib

faktiliselt pidada ka avalikuks teeks.

Maakohus veendus paikvaatlusel, et mahasõit Kauksi-Vaskvarva teelt nn senisele (või ajaloolisele)

juurdepääsuteele on ohutu. Puudutatud isik I on sulgenud piirdeaia ehitamisega juurdepääsu

avalikult kasutatavale teele. Piirdeaiaga on muudetud pääs vkt 23 omanikul garaaži ebamugavaks.

Vkt 12 ja vkt 15 omanikud on piirdeaedade ehitamisel jätnud vkt 9, 11, 13, 14 ja 23 omanikele

jalgsi pääsu avalikult kasutatavale teele (Kauksi-Vasknarva teele), sõidukiga juurdepääs (nn

seniselt teelt) puudub. Avaldaja kasutab oma kinnistule pääsemiseks põhjapoolset teed, mille

kogupikkus on avalikult kasutatava Kauksi-Vasknarva teeni avaldaja kinnisasjalt kokku ca 500 m

ja sinna pääsemiseks tuleb läbida vkt 11, 13, 9 ning Karu ja Mäeotsa kinnistuid läbivaid erateid.

Vkt 9 omanik on paigaldanud lukustava keti, vaba juurdepääs avalikult kasutatavale teele puudub

ka põhjapoolt. Põhjapoolne pinnastee (eratee) on kaetud paekivikillustikuga ja on sõidetav, kuid

sõiduks avalikult kasutatavale teele on nähtavus kurvi tõttu piiratud. Isegi kui Mäeotsa ja Karu

kinnistuid läbiv tee avalikuks kasutamiseks määrata, ei taga see otsest juurdepääsu avaldaja

kinnistule ning igal juhul tuleb ka siis esitada vkt 9 ja 11 omanikele nõue oma kinnistule

pääsemiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Ühe võimaliku juurdepääsu variandina on puudutatud isik I

pakkunud juurdepääsu mööda vkt 5, 8 vahelist ala mööda metsateed kuni vkt 7 piirini, sealt edasi

paremale piki vkt 7, 8, 10, 11 ja 23 vahelisi piire kuni vkt 9. Vaatlusel oli selgelt näha, et puudub

sõidukõlbulik (sõidetav) tee, juurdepääs puude ja põõsaste vahelt on võimalik üksnes jalgsi.

Maakohtu hinnangul ei ole kirjeldatud juurdepääsuvõimalus tõsiseltvõetav variant ega arvesta

mõistlikult ühegi loetletud kinnisasja omaniku huve. Lisaks eeltoodule puudub aastaringselt

sõidukõlbulik tee. Alternatiivse variandina on pakutud juurdepääs vkt 22 ja 21 vahel asuva tee

kaudu. Kauksi-Vasknarva teelt on mahasõit võimalik, ka kasutatav (vkt 22 ja 21), kuid puudub tee

(mis viiks avaldaja kinnisasjale). Tegemist on lihtsalt lagedama kohaga, kus puid on vähe.

Avaldaja väitel asub puudest vabal alal maa-alune heitvee mahuti, mistõttu oleks sõidukite ülesõit

sellest kohast seetõttu välistatud (II kd tl 36-38).

Maakohus märkis, et puudutatud isiku I kinnistule kolmnurkset ebaotstarbekat ja kasutuseta jäävat

maa-ala ei teki kui olemasolevat aeda nihutada selliselt, et juurdepääsutee jääb vkt 15 aia taha, nii

oleks ka puudutatud isikute jaoks ohutum, mugavam ja vähem häirivam viis. Maakohus oli

seisukohal, et kõike mõistlikum, ohutum ja vähem koormavam on määrata avaldaja

juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele üle vkt 23, 12, ja 15 kinnistute (st senine tee, mida

kasutati kuni vkt 15 omanike sulgemiseni, I kd tl 22-23). Maakohus möönis, et puudutatud isiku I

jaoks tekitab eeltoodu mõnevõrra ebamugavusi, kuid kinnistut soetades olid puudutatud isikud

teadlikud nii kinnistut läbivast ja kasutatavast juurdepääsuteest kui ka ümberkaudsete kinnisasjade

omanike piiratud võimalustest avalikult kasutatavale teele pääsemiseks. Maakohus arvestas tasu

määramisel nii vkt 15 omaniku riivet kui ka asjaolu, et juurepääsutee näol on tegemist pikaajalisel

väljakujunenud ja aktiivses kasutuses olnud teega, mille olemasolust ja kasutamisest teadis ja pidi

puudutatud isik arvestama kinnistu omandamisel. Kuigi juurdepääsutee läbib/võib läbida lisaks

vkt 15 veel ka vkt 12 ja vkt 23 kinnisasju, siis arvestas maakohus nii juurdepääsutee pindala (kõige

suurem osa vkt 15 kinnisasjal) kui ka asjaolu, et vkt 15 kinnistut kasutatakse elamiseks

aastaringselt, mistõttu määras maakohus tasu vkt 15 omanike kasuks 60 eurot aastas.

Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav kohtukulu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Hagita

menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle

kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult

mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Maakohus tugines TsMS § 172 lg 1 ja lg 8 teise

lauses sätestatule ja pidas põhjendatuks jätta õigusabikulud iga menetlusosalise enda kanda.

Maakohus arvestas muuhulgas ka seda, et avaldaja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

äriühing, kelle majanduslik võimekus õigusabikulu tasuda on oluliselt parem kui füüsilisest isikust

menetlusosalisel. Avaldaja õigusabikulude jätmine puudutatud isiku I kanda oleks maakohtu

hinnangul viimaseid ebamõistlikult koormav.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Maakohtu järeldused on segased ja menetluse raames kogutud materjalidega vastuolus. Maakohus

on eksinud nii avaldaja õiguste olemasolu kontrollimisel kui ka puudutatud isiku I kohustuste

kindlaksmääramisel. Maakohus ei ole piisavalt analüüsinud kõiki asja puudutavaid asjaolusid ega

esitatud tõendeid, kaebuse esitaja vastuväiteid ega ettepanekuid kogumis. Kaebuse esitaja pöörab

tähelepanu sellele, et maakohus on teinud kirjavea otsuse punkti 16 teises lõikes, märkides vkt 15

asemel vkt 5.

Ei vasta tõele vaatluse tegemisel tehtud kohtu järeldused, et mahasõit Kauksi-Vaskvarva teelt nn

senisele (või ajaloolisele) juurdepääsuteele on ohutu. Kaebuse esitaja esitas tulevikus tekkida võiva

ristmiku pildid, millest on näha, et selles kohas tekib ohtlik ja pime kurviga ristmik. Maakohus

jättis nimetatud asjaolu ja argumendid tähelepanuta.

Maakohus ei ole arvestanud, et põhjapoolset teed (juurdepääs II) kasutavad vkt 1, 2, 3, 6, 9, 11, 13

ja 14 ning nimetatud tee kasutamine sõiduks avalikult kasutatavale teele on ohutu. Maakohtu poolt

tehtud fotol on hästi nähtav, et antud tee laius ning sisse ja väljasõidu koht on oluliselt laiem ja

sirgem võrreldes teiste võimalike sissesõidu ja väljasõidu variantidega. Vkt 9 omanik kinnitas, et

ta sulges läbipääsu läbi tema kinnistu, kuid naabritele on antud võtmed. Enne vkt 15 kinnistu

ostmist ja enne piirdeaia paigaldamist puudus avaldaja kinnistule viiv juurdesõidu tee puudutatud

isiku I kinnistu kaudu ning pääsemiseks avaldaja kinnistule kasutati põhjapoolset teed.

Puudutatud isik I on esitanud tõendina pildid, millest on näha, et põhjapoolt avaldaja kinnistu

juurde viival teel on olemas selgelt nähtav roobas, mis näitab aktiivset tee kasutamist. Maakohus

ei ole paikvaatluse tegemisel teinud pilte ega kajastanud protokollis nimetatud tee kasutamise

võimalust ega seda, et vaatlusel on selgelt näha, et nimetatud teed kasutatakse aktiivselt.

Puudutatud isik I ei nõustu maakohtu seisukohaga seoses vkt 23 garaaži pääsemise

ebamugavusega.

Asjaolu, et vkt 22 ja 21 puudest vabal alal asub maa-alune heitvee mahuti ei ole kuidagi tõendatud

ja selline järeldus on tehtud vaid avaldaja sõnade alusel.

Tuleb arvestada ka sellega, et kohas, kus maakohus määras avada juurdepääsu avalikult

kasutatavale teele läbi puudutatud isiku I kinnistu, asuvad vkt 13 kinnistule viiv maa-alune

internet/telefoni kaabel ning vkt 23 kinnistu juurde viiv veevarustuse torustik. Pehme mullakatte

tõttu juba täna toimub pinna katte langus juhul, kui kaebuse esitaja sõidab või pargib oma sõiduki

eeldataval ja taotleval tee lõigul.

Ei vasta tegelikkusele maakohtu järeldus, et vkt 21 ja vkt 22 lõigul puudub tee ning tegemist on

lihtsalt lagedama kohaga. Puudutatud isik I esitas tõenditena pildid, millel on selge näha,

KauksiVasknarva teelt vkt 14 juurde mahasõit on olemas ning seda kasutatakse vkt 22 kinnistu

poolt, mis piirneb vkt 14 kinnistuga. Sama mahasõitu kasutab ka vkt 21 omanik. Avaldaja kinnistu

juurde on olemas kehtiv juurdesõit vkt 21 ja 22 vahel oleva tee kaudu.

Kuigi avaldaja kinnisasi ei piirne avalikult kasutatava teega, on tal juurdepääs avalikult

kasutatavale teele üle X. vkt 9 ja 11 kinnistute. Tegemist on ajalooliselt väljakujunenud

juurdepääsuga. Teelõigu pikkus avalikult kasutatava Kauksi-Vasknarva teeni on vastustaja

kinnisasjast mitte ca 500 m, vaid ca 250 m. Lisaks Vkt 9 ja 11 kinnistute piiril asuv lukustatava

ketiga suletav läbisõit on paigaldatud teises kohas võrreldes sellega, kuidas see on kaardil

kajastatud. Põhjapoolel asuvat teed saab kasutada. Teised kinnistute omanikud ei taotle ega avalda

soovi juurdepääsu tagamiseks avalikult kasutatavale teele kaebuse esitaja kinnistu kaudu, kuna

nendele on tagatud juurdepääs põhjapoolel asuva tee kaudu. Avaldaja nõue juurdepääsu saamiseks

olukorras, kus see on olemas ja tegelikuks eesmärgiks on mugavama juurdepääsu või kahe

kinnisasja vahel otsema ühenduse loomine, on pahatahtlik. Avaldaja huvi liikuda läbi puudutatud

isiku I kinnistu ei ole proportsioonis kinnisasja omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva

kitsendusega. Avalduse rahuldamine teeniks üksnes avaldaja huve ning võimaldaks temal kasutada

lisaks olemasolevale täiendavat juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Avaldaja tegutseb ainult

enda huvides, jättes seejuures arvestamata ja tähelepanuta teiste kinnistute omanike huvid.

Ühelt poolt nõuab maakohus piirdeaia eemaldamist ja läbipääsu tagamist. Teiselt poolt nõuab ta

ka väravatelt lukkude eemaldamist ja väravate avatuna püsivalt hoidmist. Juhul, kui vastustaja

eemaldab paneeliaia läbisõidu alal, siis langeb ära vajadus väravatelt lukke eemaldada ja väravat

püsivalt avatuna hoida. Jalgvärav ja autovärav asuvad eeldatavast läbisõiduteest eemal ning ei

takista juurde- ega läbisõitu avaldaja juurde. Lukkude eemaldamise ja väravate püsivalt avatuna

hoidmisel avalikult kasutatavata Kauksi-Vasknarva teega piirneval kinnistul satub ohtu vkt 15

territooriumil viibivate alaealiste laste ja koerte elu.

Määratud hüvitis summas 60 eurot kuus on võrreldamatult väike hüvitis võrreldes kahju ja õiguste

riivega, mida tekitatakse kaebuse esitajale talumise kohustuse eest. Tasu määramisel ei ole

maakohus arvestanud puudutatud isiku I õiguste riivet ega kõiki muid asjasse puutuvaid asjaolusid.

Tasu ei ole õiglane.

8. Avaldaja vaidleb puudutatud isiku I määruskaebusele vastu.

Puudatud isik I oma määruskaebuses „ära unustanud“, et põhjapoolne juurdepääsutee läbib ka X.

vkt 13 kinnisasja. Lisaks läbib põhjapoolne tee enne avalikule teele jõudmist kolme ristmikku.

Põhjapoolse tee mahasõit ei ole mingil juhul ohutum kui endine vkt 15 kinnistul olev mahasõit,

mida on kasutatud vähemasti viimased 30 aastat. Asjassepuutuv ei ole määruskaebuse esitaja

väide, et antud menetluse raames tuleks lahendada ka X. vkt 9 ja 11 juurdepääsutee küsimused.

Vkt 22 ja 21 vahelist juurdepääsu avaldaja kasutada ei saa, kuna puudub tee, mis viiks avaldaja

kinnisasjale. Lisaks raskete operatiivsõidukite poolt ohtu seatavale heitveemahutile tuleks see tee

alles välja ehitada, mis maksab ligikaudu 8500 eurot. Sellest suunast ei pääse avaldaja kuidagi

vkt 14 suvila parkimisalale. Uue tee rajamine ei ole majanduslikult mõistlik ega ka kooskõlas vkt

22 ja 21 kinnistuomanike huvidega, kuna vkt 22 ja 21 omanikele on see koht ainus võimalus

parkida oma endi transpordivahendeid. Heitveemahuti olemasolus võis maakohus paikvaatlusel

ise veenduda ning selleks ei pidanud avaldaja esitama täiendavaid tõendeid.

Määruskaebuste esitajata viidatud vkt 15 kinnistul asuv kaabel on seal maas olnud vähemasti

viimased 10-15 aastat ja seni ei ole see kedagi seganud. Viidatud veetorustikku tegelikkuses

kaebajad ei kasuta ja tegemist on vana torustikuga.

Vkt 15 kinnistut läbiva tee puhul on tegemist ajaloolise teega, millele laieneb seadusest tulenev

talumiskohustus. X. vkt 15 kinnistu omanikud pidid arvestama teatava privaatsuse riivega juba

kinnistu omandamise ajal, mistõttu kinnistu väärtus antud kohtuotsuse tagajärjel ei vähene. 60

eurot aastas on igati piisav ja õiglane hüvitis.

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus otsustas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja palub jätta

menetluskulud solidaarselt puudutatud isiku I kanda ja mõista neilt välja esimeses astmes

kantud menetluskulud summas 6843 eurot 20 senti (km-ta). Määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.

Avaldaja pöördus kohtusse ajalooliselt juurdepääsuteelt läbi X. vkt 15 takistuste kõrvaldamiseks.

Antud kohtumenetluse pikaks venimise ja sellest tulenevate menetluskulude suurenemise

põhjustasid X. vkt 15 ühisomanikud. Asjaolu, et juurdepääsu taotles majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev äriühing ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat.

10. Puudutatud isik I palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

Puudatud isik nõustub maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotusega. Kohtusse pöördumine

toimus alles peale seda, kui vkt 9 omanik pani oma kinnistule lukustatava keti. Avaldus ei ole

esitatud vaid puudutatud isiku I vastu, vaid menetlusse oli kaastatud veel 6 puudutatud isikut.

Sellises olukorras ei ole selge, miks avaldaja arvates kohtumenetluse põhjustajaks on just

puudutatud isik I. Avaldaja õigusabi kulu ei ole tõendatud ega põhjendatud.

11. Puudutatud isikud II-VI ja Alutaguse vald puudutatud isiku I määruskaebusele vastust ei

esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

tühistada ja asi tuleb saata TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtule uueks lahendamiseks.

Määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt.

13. Avaldaja taotles avalikult kasutatavalt Kauksi-Vasknarva teelt X. vkt 14 kinnistule

juurdepääsu X. vkt 23, X. vkt 15 ja X. vkt 12 kinnistuid läbiva juurdepääsutee kaudu

(juurdepääs I). Maakohus rahuldas avalduse ja määraski juurdepääsu avaldaja kinnistule vkt

14 avaldaja soovitud viisil. Puudutatud isik I ja avaldaja esitasid maakohtu määruse peale

määruskaebused.

Puudutatud isik I palub maakohtu 13. augusti 2021 määruse tähistada ja jätta avaldus rahuldamata.

Avaldaja vaidlustab maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist.

14. Maakohtu menetluses esitasid avaldaja ja puudutatud isik I maakohtule ettepanekud nelja

juurdepääsutee variandi osas, mida maakohus pidi avalduse rahuldamiseks kaaluma.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnormi sellega, et ei ole

kaasanud menetlusse kõiki asja lahendamisest puudutatud isikuid, mistõttu ei olnud neil

isikutel võimalik osaleda ka paikvaatlusel. Ringkonnakohtul ei ole võimalik määruskaebuseid

sisuliselt ise lahendada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

15. Kohus kaasab hagita menetluse osalised TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi omal algatusel

ning vastutus asja õige lahendamise eest lasub uurimispõhimõttest tulenevalt kohtul. Avaldus,

millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb TsMS § 475 lg 1 p 131

kohaselt lahendada hagita menetluses. Sellest tulenevalt peab kohus TsMS § 5 lg 3 esimese

lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud

tõendid. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele. Riigikohus on selgitanud,

et asja lahendamisse tuleb kaasata kõik kinnisasja omanikud, keda avalduse lahendamine

puudutab (sh kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla,

omanikud) ja kinnisasjade asukohajärgne omavalitsus. Riigikohus rõhutas, et nimetatud reegel

on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega

tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning

seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohaga. Kohus ei ole hagita menetluses seotud

avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures

seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks

menetluslikel

põhjustel

alustada

uut

menetlust

mujalt

kulgeva

juurdepääsu

kindlaksmääramiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. mai 2010 määrus nr 3-2-1-42-10, p-d

24, 25).

16.Puudutatud isik I ei nõustu avaldaja ettepanekuga juurdepääsu osas ja esitas maakohtu

menetluses kolm alternatiivset varianti avaldaja kinnistule juurdepääsu tagamiseks. Maakohus on

neid alternatiive määruses käsitlenud. Juurdepääsu tee II osas leidis maakohus, et sealtkaudu tuleb

läbida erinevaid erateid, mh X. vkt 11, 13, 9 kinnistuid. Juurdepääsutee III osas leidis maakohus,

et Kauksi-Vasknarva teelt on mahasõit võimalik, ka kasutatav (vkt 22 ja 21), kuid selles kohas

puudub tee, mis viiks avaldaja kinnisasjale. Tegemist on lihtsalt lagedama kohaga, kus puid on

vähe ja avaldaja väitel asub puudest vabal alal maa-alune heitvee mahuti, mistõttu oleks sõidukite

ülesõit sellest kohast seetõttu välistatud. Juurdepääsutee IV osas on maakohus märkinud, et

puudutatud isik I on ühe variandina pakkunud juurdepääsu mööda vkt 5, 8 vahelist ala mööda

metsateed kuni vkt 7 piirini, sealt edasi paremale piki vkt 7, 8, 10, 11 ja 23 vahelisi piire kuni vkt

9. Maakohus selgitas, et kirjeldatud juurdepääsuvõimalus ei ole tõsiseltvõetav variant ega arvesta

mõistlikult ühegi loetletud kinnisasja omaniku huve.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus on puudutatud isiku I ettepanekuid alternatiivsete

juurdepääsuteede osas hinnanud, on ta seda teinud kõiki asjassepuutuvaid kinnistuomanikke

menetlusse kaasamata. Maakohus ei ole nõudnud puudutatud isikult I alternatiivsete

juurdepääsuteede paiknemise täpset kaardi- ja plaanimaterjali, samuti ei ole alternatiivseid tee

variante piisava põhjalikkusega vaadeldud.

17.Juurdepääsuasjade lahendamisel on puudutatud isikuteks kõik kinnisasjade omanikud, mille

kaudu võib juurdepääsu määramine kõne alla tulla.

Juurdepääsutee II osas on puudutatud isikutena kaasatud X. vkt 11, 13, 9 omanikud, kuid asja

materjalide kohaselt kulgeb juurdepääs II ka mööda Karu ja Mäeotsa kinnistuid läbivat erateed.

Karu ja Mäeotsa kinnistute omanikke ei ole menetlusse kaasatud ega neilt seisukohta küsitud.

Maakohtul tuleb täpsustada, milliseid kinnistuid peab avaldaja avalikult kasutatavalt teelt mööda

põhjapoolset teed enda kinnistule saamiseks läbima ning kaasama nende kinnistute omanikud asja

menetlusse.

Maakohus ei ole menetlusse kaasanud ka juurdepääsu III osas puudutatud isikuid X. vkt 21 ja 22

kinnistute omanikke. Kinnistu omanikke menetlusse kaasamata ei saanud maakohus eelduslikult

ka välja selgitada juurdepääsu võimalikkust avaldaja kinnisasjale läbi nende kinnistute. Teadmata

on nende seisukoht puudutatud isiku I ettepaneku osas.

Maakohus on juurdepääsuga IV seoses märkinud, et see läbib vkt 5, 8, 7, 10, 11, 23, 9 kinnistuid.

Menetlusse on kaastatud kinnistute 5, 8, 7 ja 10 omanikud. Puudutatud isiku I esitatud

juurdepääsutee IV ettepanek on esitatud kaardile tõmmatud punase joonena, mis märgistab

võimaliku juurdepääsutee (I kd lk 132). Joonis ei võimalda selgelt aru saada, milliseid kinnistuid

ja millises ulatuses juurdepääsutee IV läbib. Ettepaneku juurde on küll lisatud fotod, aga need ei

sisalda selgitusi, tee mõõtmeid ega asukohta. Kui puudutatud isik I jääb asja uuel arutamisel selle

juurdepääsu variandi juurde, peab maakohus juhtima nimetatud asjaoludele puudutatud isiku I

tähelepanu. Vaidlustatud määruses asus maakohus seisukohale, et pakutud asukohas puudub

sõidukõlbulik tee, juurdepääs puude ja põõsaste vahel on võimalik üksnes jalgsi, tegemist ei ole

tõsiseltvõetava variandiga. Ka läbiks see juurdepääs võrreldes teiste variantidega kõige suuremat

arvu teisi kinnistuid. Kui maakohus asja uuel arutamisel jätkuvalt juurdepääsuteed IV võrreldes

teiste variantidega perspektiivseks ei pea, on maakohtul õigus see juurdepääs selgelt välistada ning

sellisel juhul ei pea maakohus kaasama ka sellest puudutatud kinnistute omanikke asja menetlusse.

Maakohtul on õigus selliselt toimida menetlusökonoomiat arvestades.

Asjast puudutatud isikuid kaasamata rikkus maakohus TsMS § 5 lg-s 3, § 198 lg 3 esimeses lauses

ja § 6182 lg-s 1 sätestatut.

18. Maakohus korraldas vaatluse 21. juulil 2021. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 291 lg 1

lause 1 kohaselt teeb kohus vaatluse korraldamiseks määruse, milles märgitakse vaatluse ese ning

vaatluse korraldamise aeg ja koht. TsMS § 291 lg 3 sätestab, et vaatluse korraldamisest teatatakse

menetlusosalistele, kuid nende puudumine ei takista vaatluse tegemist. Menetlustoimingu

protokollist nähtuvalt on vaatluse juures viibinud avaldaja seaduslik ja lepinguline esindaja,

puudutatud isik I ja tema lepinguline esindaja ning Alutaguse Vallavalitsuse esindajad. Protokollist

ei nähtu, et vaatlusest oleks teavitatud teisi menetlusosalisi, keda juurdepääsutee määramine

puudutab (sh vkt 21 ja 22 omanikke, kelle kinnistute kaudu juurdepääsu pakub välja puudutatud

isik I). Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud kaalutlusotsustuse tegemiseks tuleb paikvaatlus

korraldada selliselt, et selle käigus uuritakse kõiki menetlusosaliste poolt esitatud juurdepääsu tee

variante ning võimalus osaleda peab olema kõigil neil isikutel, kelle kinnistute kaudu juurdepääsu

kaalutakse. Maakohus on rikkunud vaatluse korraldamisel TsMS § 291 lg-s 3 sätestatut. 19. TsMS

§ 291 lg 5 kohaselt kirjeldatakse vaatlusel eset, paikkonda või sündmuskohta üksikasjalikult ning

vajaduse ja võimaluse korral pildistatakse või salvestatakse selle olulised omadused muul viisil.

Vaatluse korraldamine protokollitakse, protokolli kantakse ka vaatlusel tehtud menetlusosaliste

märkused. Ringkonnakohtu hinnangul on vaatluse protokoll liiga üldine ja üheselt ei ole arusaadav

kohtu poolt vaadeldud teede asukohad, piirnevad alad jne. Protokollile lisatud piltidelt ei ole

võimalik mõista ka avaldaja kinnistul oleva heitveemahutiga seonduvat ning ei nähtu

heitveemahuti tegelik asukoht, seda eriti olukorras, kus vastavat plaanimaterjali ei ole kohtule

esitatud. Mõistlik on paikvaatlusel tehtud fotod printida toimikusse värvilistena. Ringkonnakohus

andis avaldajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks seoses avaldajale kuuluva maa-aluse

heitvee mahutiga. Avaldaja esitas täiendavad tõendid selles osas 7. jaanuaril

2022. Maakohus saab nende tõenditega asja uuel läbivaatamisel ja paikvaatluse läbiviimisel

arvestada. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kõiki puudutatud isikuid kaasates korraldada

kaardi- ja plaanimaterjalile tuginedes uus vaatlus ning vormistada detailne üheselt arusaadav

vaatluse protokoll koos värviliste fotodega.

20. Maakohus ei ole selgitanud menetlusosalistele nende kohustust esitada kohtule soovitud

juurdepääsu võimalikult täpne asukoht kaardil. Kui puudutatud isik esitab alternatiivse

juurdepääsu määramise taotluse(d), lasub eelduslikult see kohustus puudutatud isikul. Üheselt

selge ei ole ka maakohtu määruse resolutsiooni p 1 juurdepääsu asukoha osas, mistõttu võib sellise

määruse jõustumisel selle täitmine tekitada ikkagi vaidlusi juurdepääsu asukoha osas kinnistutel.

Vaidluste vältimiseks on põhjendatud lisada kohtu määrusele ka joonis tee paiknemise osas

(vajadusel koos mõõtkavaga).

Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik I on vastuses ringkonnakohtu 18. jaanuari 2022

kohtunõudele märkinud, et Maa-ameti portaalis asuvad kaardid ei ole pika aja jooksul muutunud

ning kaarditel kajastatud teed ja muu informatsioon ei vasta tegelikkusele. Puudutatud isik I on

selgitanud, et kinnistute juurde mugavama juurdepääsutee tagamiseks muutsid teiste kruntide

omanikud põhjapoolse tee allasõitu. Asja materjalide ja Maa-ameti katastrikaardi alusel ei ole

ringkonnakohtu hinnangul üheselt arusaadav ka juurdepääsutee II võimalik täpne asukoht ja

juurdepääsuks läbitavad kinnistud.

Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et asja materjalidest ei nähtu selgelt ühegi juurdepääsutee

täpne asukoht kaardil.

21. Maakohus

on

määruse

resolutsiooni

punktiga

kohustanud

X. vkt

omanikke/puudutatud isikut I eemaldama juurdepääsuks kasutatavalt teelt jalgvärava, paneelaia,

väravatelt lukud ja hoidma väravad püsivalt avatuna.

TsMS § 442 lg 5 sätestab, et kohus peab resolutsiooniga lahendama selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded. Maakohus ei ole määruse resolutsiooniga üheselt ja arusaadavalt otsustanud, kas ja

millised abinõud peab puudutatud isik I kasutusele võtma tema kinnistut läbiva juurdepääsu

tagamiseks avaldaja kinnistule. Resolutsioonist jääb arusaamatuks, millised väravad on pärast

jalgvärava ja paneelaia eemaldamist veel alles ja miks neid tuleb hoida avatuna. Samuti jääb

ebaselgeks, miks peab olukorras, kus maakohus kohustas puudutatud isikut I eemaldama nii aia

kui ka värava, eemaldama veel väravalukud.

Ringkonnakohus märgib, et ebaseadusliku aia ehitamine ja selle lammutamise küsimused ei ole

lahendatavad eraõiguslikus vaidluses. Ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg 3 p 1 kohaselt otsustab

korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele

ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht ning sama sätte lg 2 kohaselt

kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate

kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Juurdepääsu tee määramisel saab kohus panna

koormatud kinnisasja omanikule kohustuse mitte teha takistusi juurdepääsu kasutamiseks, kuid ei

saa kohustada puudutatud isikuid eemaldama nende kinnistutel olevaid väravaid, väravalukke ja

aedu. Juurdepääsu tagab ka võtmete, kiipkaartide, paroolide jms üleandmine, mis tagab värava

avamise võimaluse. Maakohus peab neid juurdepääsu viise menetlusosalistega arutama.

22. Puudutatud isik I on vaidlustanud maakohtu määruse ka juurdepääsu tasu suuruse osas.

Maakohtul tuleb tasu määramisel arvestada Riigikohtu 16. juuni 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15

esitatud seisukohtadega, millega muudeti juurdepääsu tasu määramise varasemat praktikat. 23.

Lähtuvalt eelnevast tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kaasata menetlusse kõik kohtu poolt

kaalumisele tulevate juurdepääsuteedest puudutatud kinnistuomanikud ning kaaluda kõiki

avaldaja ja puudutatud isikute poolt esitatud juurdepääsu alternatiive avalikult kasutatavale teele,

järgida hagita menetluse põhimõtteid ja tagada kõigi puudutatud isikute huvide kaitse.

Ringkonnakohus märgib, et asja materjalide kohaselt taotleb avaldaja juurdepääsu tee kaudu, mis

on olnud ajalooline suvilakrunte teenindav juurdepääsutee. Tegemist on kaardimaterjalide kohaselt

ühe teega, mitte põhja- ja lõunapoolse teega. Tee on kantud ka piiriprotokolli nr LY1906114736

lisaks olevale skeemile.

Riigikohus on oma praktikas pidanud oluliseks nii juurdepääsu kogupikkust maanteeni kui ka

ajaloolist argumenti st sama teed on juba ammu kinnistule ligipääsuks kasutatud. Kinnisasja

omanike huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, kui omanik peab rajama uue tee oma

kinnisasjale, et juurdepääsu otstarbekohaselt kasutada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari

2019 määrus nr 2-14-23161, p-d 17.2–17.3).

Ringkonnakohus märgib, et asja uue arutamise vajaduse tingib just puudutatud isiku I poolt

taotletud teevariantide ja sellest mõjutatud isikute suur arv. Seega peab puudutatud isik I tegema

kõik võimaliku, et maakohtul oleks teada võimalikud täpsed andmed pakutavate juurdepääsuteede

osas. Puudutatud isik I saab esitada maakohtule kõik need tõendid, mida ta soovis esitada

täiendavalt ringkonnakohtule.

Puudutud isiku I 3. veebruaril 2022 ringkonnakohtule esitatud taotlused uue vaatluse läbiviimiseks,

ekspertiisi korraldamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks lahendab maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Kui asja lahendamisel selgub, et puudutatud isiku I ettepanekud alternatiivsete juurdepääsuteede

osas ja muud taotlused on toonud kaasa asja venimise ning teiste menetlusosaliste menetluskulude

suurenemise, siis on kohtul võimalik jätta need kulud kas täielikult või osaliselt puudutatud isik I

kanda sõltumata menetluse lõpptulemusest (TsMS § 172 lg 1 ja § 169 lg 3).

24. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab menetluskulude

jaotust ja määramist. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme

kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme

kohtu otsustada. Maakohus jaotab menetluskulud asja uuel lahendamisel.

25. Ringkonnakohus pidas käesolevas asjas vajalikuks tõendeid koguda ja teha vastavad

ettepanekud avaldajale ja puudutatud isikule I (TsMS § 477 lg 1). Avaldaja esitas vastuse ja

tõendid 7. jaanuaril 2022. Puudutatud isik I esitas 13. jaanuaril 2022 kinnistu müügilepingu ja

3. veebruaril 2022 vastuse avaldaja 7. jaanuari 2022 vastusele ja lisas juurde täiendavad tõendid.

Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased ning loeb need asja juurde võetuks. Maakohtul

tuleb asja uuel lahendamisel kogutud tõendeid nõuetekohaselt hinnata.

26. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et pabertoimikus ei ole Alutaguse

Vallavalitsuse 25. novembri 2020 arvamuse lisasid (kd I, tl 75). Arvamuses on märgitud, et

lisad on leitavad lingilt, aga lisatud lingilt arvamuses märgitud lisad kättesaadavad ei ole.

Samuti ei ole need leitavad kohtute infosüsteemist.

27. Riigikohtule ei ole võimalik esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega

ringkonnakohus saadab avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemise asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee menetlust lõpetavat lahendit (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi

28. mai 2014 määrus nr 3-2-1-46-14, p 11)

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks