3-22-24/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

08.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-24

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2021 otsuse

nr 15-5/2118-1 peale

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Heli

Insler

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.02.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Menetlustoiming

Määruskaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde X vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

05.09.2021–04.01.2022 kohta.

2. Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.02.2022 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-24.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas vangla sotsiaaltöötaja abil Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse

reisidokumendi (välismaalase passi) saamiseks seoses kehtivusaja lõppemisega. Kaebaja palus

end vabastada taotluse läbivaatamiselt tasutavast riigilõivust, sest ta viibib vanglas ja tal puudub

sissetulek. Pass on vajalik, et sõita pärast vabanemist laevaga Soome ja sealt edasi Singapuri,

kus elab kaebaja tütar.

2. PPA ei vabastanud kaebajat 27.12.2021 otsusega nr 15- 5/2118-1 passi väljaandmise taotluse

läbivaatamiselt võetavast riigilõivust, sest kaebaja selgitus passi omamiseks ei ole piisav

põhjendus (riigilõivuseaduse (RLS) § 38 lg-d 1 ja 2).

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.12.2021 otsuse peale.

PPA ei kontrollinud ega arvestanud taotluse lahendamisel kaebaja majanduslikku seisundit.

Otsus on tühine, sest seal ei ole märgitud tasumisele kuuluvat riigilõivu ega seda, mis ajaks

tuleb riigilõiv tasuda, puudu on ka pangakonto andmed, kuhu riigilõiv tuleb kanda.

Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

Kaebajal on raske puue, ta asub vanglas ega tööta.

3-22-24

2(3)

4. PPA palus kirjalikus vastuses kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 või 21 alusel tagastada. Kaebaja

ei märkinud, et tal on raske puue. PPA-l ei ole kohustust kontrollida, kas esineb aluseid

RLS § 272 lg 10 kohaldamiseks. RLS § 38 lg-s 1 sätestatud eeldused riigilõivust vabastamiseks

või selle vähendamiseks ei olnud täidetud. Passi omamine on vabatahtlik. Kaebajal on

sissetulek, sest kolmandad isikud on teinud talle ülekandeid. Arvestades, et kaebaja soovib

pärast vabanemist Eestist lahkuda, peab tal olema piisavalt raha nii reisimiseks kui ka riigilõivu

tasumiseks. Vastustaja ei ole lahendanud kaebaja taotlust passi saamiseks, mistõttu ei ole

kaebaja etteheited otsuse puuduste kohta asjakohased. Kaebajal on võimalik küsida vajalikku

teavet nii sotsiaaltöötajalt kui ka PPA-lt. Kuna kaebajal on puue, tuleb tal tasuda riigilõivu 20

eurot (RLS § 272 lg 10).

5. Tallinna Halduskohus jättis 01.02.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale 20 euro suuruse

riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva arvates määruse jõustumisest. Halduskohus hoiatas, et

puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult (resolutsiooni p-d 2–4).

Kuigi kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda 20 euro suurust riigilõivu, ei ole tema

vabastamine kaebuselt tasutavast riigilõivust kaebuse väheste edulootuste tõttu põhjendatud.

Biomeetriliste andmetega reisidokumendi taotluse läbivaatamise eest võetakse sõltuvalt

taotluse esitamise kohast riigilõivu 35–70 eurot (RLS § 272 lg 8). Keskmise, raske või sügava

puudega isikul tuleb taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 20 eurot (RLS § 272 lg 10).

Kaebaja palus end riigilõivust vabastada põhjusel, et viibib vanglas ja puudub sissetulek. Samas

põhjendas ta passi vajalikkust asjaoluga, et soovib vanglast vabanedes sõida Soome ja sealt

edasi tütre juurde Singapuri. PPA-l on RLS § 38 lg 1 järgi õigus isik tema majanduslikust

olukorrast lähtuvalt vabastada riigilõivu tasumisest või tasutava riigilõivu määra vähendada.

RLS § 38 lg 2 järgi ei kohaldu eelnev siiski olukorras, kus taotletav dokument ei ole kohustuslik

ning taotleja ei põhjenda vältimatut vajadust sellist dokumenti kasutada.

Välismaalase pass on välismaalasele antav reisidokument (isikut tõendavate dokumentide

seaduse (ITDS) § 26 lg 1). Sellise dokumendi omamine on vabatahtlik. Ka reisimine on

vabatahtlik. Reisimine Singapuri on äärmiselt kulukas. Kui kaebajal on raha, et pärast

vabanemist sõita välisriiki, on tal ka piisavalt raha, et reisidokumendi eest tasuda. Arvestades,

et reisidokument pole kaebajale vältimatult vajalik (ta vabaneb vanglast 2022. a juunis), on

kaebaja taotlus õigesti rahuldamata jäetud.

PPA tugines kaebaja riigilõivust vabastamata jätmisel RLS § 38 lg-le 2, mistõttu puudus

vajadus kontrollida tema majanduslikku seisundit. PPA ei pidanud arvestama sellega, et

kaebajal on liikumispuue, sest kaebaja ei toonud seda asjaolu oma taotluses välja. Puuduvad

haldusmenetluse seaduse §-s 63 sätestatud haldusakti tühisusele viitavad asjaolud. Selliseks

asjaoluks ei ole pangarekvisiitide puudumine. Isegi kui 27.12.2021 otsuse tegemisel rikuti

menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, ei too see kaasa otsuse tühistamist, sest

see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Reisidokumendi väljastamine menetlus ei ole

lõppenud, sest kaebaja pole riigilõivu tasunud.

6. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 09.02.2022 taotluse, milles palub ennistada

halduskohtu määruses märgitud edasikaebamise kord kuni 16.06.2022. Taotlusest nähtuvalt on

haldusasi kaebaja jaoks keerukas ning ta ei suuda advokaadita määruskaebust esitada. Kaebaja

vabaneb 08.06.2022 ning saab siis endale ise sobiva advokaadi valida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus käsitab kaebaja taotlust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu

01.02.2022 määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja tahe on jätkata haldusasja menetlust. Seda

3-22-24

3(3)

takistab menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb esitada

määruskaebus halduskohtu 01.02.2022 määruse peale.

8. Kuigi kaebaja on palunud määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistada, on tema tegelik soov

määruskaebuse esitamise tähtaega pikendada. Seaduses sätestatud tähtaja ennistamine on

võimalik, kui avalduse esitamiseks ette nähtud tähtaeg on mööda lastud. Kaebaja on esitanud

määruskaebuse tähtaegselt, mistõttu puudub vajadus määruskaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja pikendamine ei ole aga võimalik. Küll on

ringkonnakohtul võimalik jätta määruskaebus käiguta, kui selle puudused takistavad

määruskaebuse menetlemist, kuid selgi juhul tuleb järgida HKMS § 2 lg-s 2 sätestatud

põhimõtet lahendada haldusasi mõistliku aja jooksul. Selle põhimõtte tagamiseks on

menetlusseadustikus lubatud puuduste kõrvaldamiseks anda kuni 15 päeva. Enda määratud

tähtaegu on kohtul võimalik ka pikendada. Praegusel juhul on määrusekaebusel menetlemist

takistavad puudused – seda ei ole põhjendatud (HKMS § 205 lg 1 p 4 ja lg 2). Ringkonnakohus

ei pea siiski vajalikuks jätta määruskaebust käiguta ja anda kaebajale võimalus määruskaebuse

puuduste kõrvaldamiseks, sest määruskaebust ei saaks ühelgi juhul rahuldada ning see tuleb

tagastada.

9. Halduskohus hindas õigesti kaebaja majanduslikku seisundit. Tema kahekordne keskmine

sissetulek neljal eelneval kuul enne menetlusabi taotluse esitamist ja pärast seaduses sätestatud

mahaarvamisi on väiksem kui kaebuselt tasutav riigilõiv 20 eurot. Kuna halduskohus ei ole

kaebaja vabakasutuskonto väljavõtet haldusasja materjalide juurde võtnud, teeb seda

ringkonnakohus (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3, § 203 lg 2).

10. Menetlusabi taotluse lahendamisel võetakse majandusliku seisundi kõrval arvesse ka

kaebuse perspektiivi (HKMS § 111 lg-d 1–3). Halduskohtu hinnang kaebuse eduväljavaadetele

on õige. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki

(HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).

11. PPA-l puudus mõistlik ajend arvestada riigilõivu RLS § 272 lg 10 järgi, sest kaebaja ei

ole puuet PPA-le esitatud taotluses välja toonud. Isegi kui riigilõiv tuli tasuda RLS § 272 lg 10

järgi, pidi PPA taotluse lahendamisel arvestama RLS § 38 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Kui taotletakse

dokumenti, mille omamine ei ole kohustuslik, tuleb põhjendada vältimatut vajadust sellist

dokumenti kasutada. Kaebaja taotlusest ei ole võimalik järeldada, et tal oleks vältimatu vajadus

välismaalase passi järele. Selliseid põhjendusi ei nähtu ka kaebusest ega määruskaebusest.

Esiteks viibib kaebaja vanglas ja vabaneb alles juunis. Teiseks ei ole kaebaja põhjendanud,

miks ta peab Singapuri lahkuma viivitamatult pärast vabanemist. Ringkonnakohtule ei nähtu,

et taotluse läbivaatamise ajast tingitud viivitus Eestist lahkumisel riivaks intensiivselt kaebaja

õigusi. Määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja soovib vabanemisel kaebuselt tasutava

riigilõivu üle vaielda. Samuti nähtub taotlusest ja määruskaebusest, et kaebajal on vabanemisel

piisavalt raha, et tasuda taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 20 eurot. Enda sõnul on tal siis

raha nii reisimiseks kui ka õigusabi eest maksmiseks. Seega peab tal olema vabanemisel

piisavalt raha ka selleks, et maksta taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 20 eurot.

12. Eelnevat arvestades on kaebaja võimalused halduskohtu 01.02.2022 määruse

vaidlustamisega oma õigusi kaitsta ilmselgelt vähesed. Määruskaebus tuleb seetõttu HKMS §

187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel tagastada. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust

ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)