3-22-49/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-49

Haldusasi

Arhitektuuribüroo

Sport

OÜ

kaebus

Riigihangete

Vaidlustuskomisjoni 27. detsembri 2021. a otsuse nr 221-

21/- tühistamise ja Mustvee Vallavalitsuse 13. detsembri

2021. a korralduse nr 745 osalise tühistamise nõuetes.

Menetluse alus ringkonnakohtus

Arhitektuuribüroo Sport OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Arhitektuuribüroo Sport OÜ

esindajad v.adv Paul Keres ja adv Aleksander Muru

Vastustaja Mustvee vald

Kaasatud haldusorgan – Riigihangete vaidlustuskomisjon

Kolmas isik – osaühing TEMPT

esindaja v.adv Tauno Tark

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Arhitektuuribüroo Sport OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4

ning saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 278 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustvee Vallavalitsuse (hankija) kutsel osalesid OÜ TEMPT, Kauss Arhitektuur OÜ ja

Arhitektuuribüroo Sport OÜ ideekonkursil. Hankija tunnistas 13. detsembri 2021. a korraldusega

nr 745 kõik esitatud võistlustööd vastavaks ideekonkursi tingimustele ning hindas parimaks OÜ

TEMPT ja teise koha vääriliseks kaebaja võistlustöö. Korraldus toimetati osalejatele kätte samuti 13.

detsembril 2021.

2. Kaebaja esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 23. detsembril 2021 vaidlustuse

hankija 13. detsembri korraldusele. Kaebaja palus tühistada hankija korraldus OÜ TEMPT

võistlustöö ideekonkursi tingimustele vastavaks tunnistamise osas ja omistada kaebajale

ideekonkursil esimene koht.

3. VAKO jättis 27. detsembri 2021. a otsusega nr 221-21/- kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata.

VAKO leidis, et vaidlustus esitati RHS § 189 lg-s 4 sätestatud tähtaja rikkumisega. Vaidlustus pidi

olema laekunud VAKO-le hiljemalt 16. detsembri 2021, kui esitati alles 23. detsembril 2021.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles muu hulgas taotles VAKO 27. detsembri

2021. a otsuse tühistamist ja hankija 13. detsembri 2021. a korralduse kehtetuks tunnistamist osas,

millega tunnistati OÜ TEMPT võistlustöö vastavaks ideekonkursi tingimustele ning anti sellele

esimene koht.

5. Pärast kaebuse menetlusse võtmist ja eelmenetluse toimingute tegemist Tartu Halduskohus

31. jaanuari 2022. a määrusega jättis kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), tühistas asjas

määratud kohtuistungi aja (resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata kaebaja vastuväide kohtu tegevusele

(resolutsiooni p 3) ning mõistis kaebajalt TEMPT OÜ kasuks välja menetluskulu 2025 eurot

(resolutsiooni p 4.

Halduskohus selgitas, et riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg-le 4 kohaselt peab vaidlustus

lihthankemenetluses olema laekunud vaidlustuskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates päevast,

kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

Praegusel juhul jääb riigihanke eeldatav maksumus allapoole lihthanke piirmäära (30 000 eurot RHS

§ 14 lg 1 p 1).

Nõustuda ei saa kaebajaga, et VAKO oleks pidanud vaidlustuse läbi vaatama, sest hankija

korralduses sisaldus eksitav vaidlustamisviide. RHS ei võimalda VAKO-l vaidlustuse esitamise

tähtaega ennistada.

VAKO-le esitatud vaidlustuse on digitaalselt allkirjastanud kaebaja juhatuse liige. Vaidlustuses on

tuginetud ja tõlgendatud mitmeid RHS sätteid, kuid kordagi ei ole vaidlustaja märkinud, et talle pole

vaidlustamise kord arusaadav hankija eksliku vaidlustamisviite tõttu. Vaidlustuse dokumendifaili

atribuutide kohaselt on dokumendi autoriks ja viimaseks muutjaks A. Muru advokaadibüroost

LEVIN. Seega oli kaebaja pöördunud oma lepingulise esindaja poole juba kohtueelse menetluse

käigus õigusabi saamiseks. Seetõttu ei saa vaidlustuse tähtaegselt esitamata jätmist õigustada

erialaste teadmiste puudumine. Kaebaja lepinguline esindaja selgelt teadis, et vaidlustamisviide

hankija korraldusel on eksitav ja kohaldada tuleb RHS-i. Kaebaja 28. jaanuari 2022. a seisukohast

(p 10-11) on välja loetav, et kaebaja lepingulised esindajad teadsid ka, et asjas kuulub kohaldamisele

erinormina RHS § 189 lg 4 . Vaatamata sellele pidasid lepingulised esindajad kaebaja huvides

mõistlikuks vaidlustuse esitada RHS § 189 lg 1 järgi. Lisaks on kaebaja seaduslikul esindajal endal

vastavad eriala teadmised – ta on olnud ca 7 aastat Tartu linna peaarhitekt, samuti osanik ja juhataja

ettevõtetes Sport OÜ, Arhitektuuribüroo Sport OÜ ning juhib Arhitektuurikaubamaja OÜ-d. Seega

ei ole tegemist isikuga, kes riigihangete korraga ei ole varasemalt kokku puutunud.

Seega ei esinenud kaebajal mõjuvat põhjust vaidlustuse esitamise tähtaja mööda laskmiseks,

vaatamata ekslikule viitele hankija korraldusel. Hankel osaleja peab juba enne hankel osalemist

olema hoolikas ja tegema selgeks hanke korra ning menetlusreeglid.

Kuna VAKO jättis õiguspäraselt vaidlustuse läbi vaatamata, siis jääks kaebus VAKO 27. detsembri

2021. a otsuse tühistamiseks ilmselgelt rahuldamata. Kaebus Mustvee Vallavalitsuse 13. detsembri

2021. a korralduse nr 745 peale ei ole aga lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu.

6. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2022. a

määruse tühistamiseks.

Kaebaja osutab, et: a) hankija korralduse vaidlustamisviite järgi võis korralduse vaidlustada 30 päeva

jooksul vaidega vastustajale või kaebusega Tartu Halduskohtule; b) kaebaja pöördus oma

lepinguliste esindajate poole 20. detsembril 2021; c) VAKO leidis, et vaidlustuse esitamise tähtaeg

möödus 16. detsembril 2021; d) kaebaja seaduslik esindaja on hariduselt arhitekt.

Seega vaidlustamistähtaja möödalaskmist ekslikule vaidlustamisviitele tuginedes saab pidada eriti

kaalukaks põhjuseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmiseks, täpselt nagu

kaebetähtaja möödalaskmine kohtuasjas, kui selle põhjustasid kohtu eksitavad selgitused (vt RKHKo

3-17-1151 p 3).

Kui hankija avaldab ebakorrektse vaidlustamisviite, siis õigusteadmisteta isik ei pea teadma, et see

on ebakorrektne, vaid võib hankijat usaldada. Õigusalase kõrghariduseta isik ei pea teadma, et

vaidlustusmenetlus VAKO-s on kohustuslik kohtueelne menetlus. Isegi kui väita, et varasemalt

riigihangetes osalenud isik peab teadma riigihangete menetluse korda, ei pea ta tundma

halduskohtumenetluse reegleid ja HKMS-i, mis avab kohustusliku kohtueelse menetluse tähenduse

ja sätestab, et enne kohtusse pöördumist tuleb läbida menetlus VAKO-s. VAKO-le vaidlustuse

esitamise tähtaeg möödus aga juba enne seda, kui kaebaja pöördus oma advokaatidest lepinguliste

esindajate poole.

Täiendavalt, kaebaja lepingulised esindajad (kes vaidlustuse esitamise faasis veel esindajatena ei

tegutsenud) ei pidanud tõsikindlalt teadma või ette nägema, et VAKO kohaldab asjas analoogia

korras 3 tööpäeva pikkust vaidlustamistähtaega, vaid võisid pidada mõistlikult võimalikuks, et

kohaldub üldine 10-päevane vaidlustamistähtaeg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

8. Kaebaja märgib määruskaebuses, et soovib halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse

põhjendustest nähtub siiski, et kaebaja soovib halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1

tühistamist ja tema kaebuse menetlusse võtmist. Ringkonnakohus lähtubki määruskaebuses

väljendatud kaebaja tahtest ega loe määruskaebusega vaidlustatuks ka halduskohtu määruse

resolutsiooni punkte 2 (kohtuistungi aja tühistamine) ja 3 (kohtu tegevusele esitatud vastuväite

rahuldamata jätmine), pidades silmas, et need halduskohtu otsustused ei ole määruskaebusega

vaidlustatavad. Samas loeb ringkonnakohus määruskaebusega vaidlustatuks halduskohtu määruse

punkti 4 (menetluskulude väljamõistmine), kuna see kaasub kaebaja taotlusega tühistada

halduskohtu menetlust lõpetav lahend.

9. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga selles, et RHS § 23 lg 2 p-st 2 ja § 14 lg 1 p-

st 1 tulenevalt jäi hankija korraldatud ideekonkursi maksumus alla lihthanke piirmäära. Kuna aga

Mustvee vald on hankija RHS mõttes (RHS § 5 lg 2 p 2) ning tegemist ei ole RHS §-s 11 sätestatud

erandiga, siis oli ta hankija ideekonkursi läbiviimisel kohustatud järgima vähemalt riigihanke

korraldamise põhimõtteid ning vastavalt on hankija otsustused vaidlustatavad RHS 8. peatüki

kohaselt. Kaebaja leiab, et hankija korraldus on õigusvastane RHS-s sätestatud põhimõtete rikkumise

tõttu. Seetõttu tulenevalt RHS § 185 lg-st 1 on tegemist hankevaidlusega ja VAKO on pädev

vaidlustust lahendama. Vaidlustusmenetlus VAKO-s on kohustuslik kohtueelne menetlus

HKMS § 47 lg 1 mõttes, s.t halduskohtusse pöördumine on lubatud alles pärast vaidlustusmenetluse

läbimist VAKO-s (HKMS § 268 lg 1).

Olukorras, kus RHS-s ei ole alla lihthanke piirmäära jäävas menetluses vaidlustuse esitamise

tähtaega eraldi reguleeritud, on kohane lähtuda lihthankemenetluses vaidlustuse esitamiseks

RHS § 189 lg-s 4 kehtestatud tähtajast. Selliselt kohaldub alla lihthanke piirmäära jäävas menetluses

vaidlustuse esitamisel lihthankemenetluses rakendatav kord, sest puudub õiguslik alus niigi lühikest

kaebetähtaega veelgi lühendada. Teisalt ei ole mõistlikku põhjendust kohaldada alla lihthanke

piirmäära jäävas menetluses vaidlustuse esitamisele lihthankemenetlustest pikemat, üldist

kümnepäevast (RHS § 189 lg 1) vaidlustuse esitamise tähtaega. Seega tuli kaebajal esitada vaidlustus

VAKO-le kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui kaebaja sai kätte hankija korralduse.

10. Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas vaidlustuse VAKO-le pärast kolmepäevase kaebetähtaja

möödumist. Kuna VAKO-l ei ole õigust ennistada kaebetähtaeg, siis ei saanud VAKO vaidlustust

sisuliselt lahendada, vaid pidi vaidlustuse tagastama (RHS § 192 lg 3 p 1). Seega on VAKO 27.

detsembri 2021. a otsus kooskõlas kehtiva õigusega.

11. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Sätte

sõnastuse kohaselt on halduskohtule RHS rikkumisele tuginedes kaebuse esitamise eelduseks seega,

et isik täitis vaidlustuse esitamise tingimused, s.h esitas vaidlustuse tähtaegselt. Olukorras, kus isik

on järginud kohustusliku kohtuvälise menetluse korda, kuid VAKO õigusvastaselt jätab vaidlustuse

läbi vaatamata, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks (või läbi vaatamata

jätmiseks) kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kui aga vaidlustus on jäetud

läbi vaatamata õiguspäraselt, siis isikul kohtusse pöördumise õigust ei ole. HKMS § 47 lg 1

grammatiline tõlgendamine viiks seetõttu järeldusele, kaebajal ei olnud õigust kaebusega

halduskohtusse pöörduda ka juhul, kui ta ei järginud vaidlustuse esitamise tähtaega mõjuval

põhjusel. Kuna VAKO-l ei ole õigust ennistada vaidlustuse esitamise tähtaega, pidi ta jätma kaebaja

vaidlustuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul oleks selline tõlgendus aga vastuolus tõhusa

õiguskaitse tagamise põhimõttega. Kaebaja kaotaks võimaluse rakendada esmaseid õiguskaitse-

vahendeid oma õiguste kaitseks ning saaks nõuda üksnes talle tekitatud kahju hüvitamist. Seetõttu

tuleb HKMS § 47 lg-t 1 koostoimes HKMS § 267 lg-ga 1 mõista selliselt, kaebuse võib esitada ka

juhul, kui isik küll ei esitanud VAKO-le vaidlustust RHS-s sätestatud tähtaja jooksul, kuid

kohustusliku kohtueelse menetluse korra järgimata jätmiseks esines mõjuv põhjus, mis

kohtumenetluses oleks aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Seega tulnuks halduskohtul sisuliselt

hinnata, kas kaebaja poolt vaidlustuse tähtaegselt esitamine oli objektiivselt takistatud.

12. Praegusel juhul osutab kaebaja, et ta lasi vaidlustuse esitamise tähtaja mööda hankija korralduses

toodud eksitava vaidlustamisviite tõttu. Nimelt märkis hankija korralduses, et korralduse

vaidlustamine on võimalik 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates vaide

esitamisega hankijale või kaebuse esitamisega halduskohtule. Seega oli vaidlustamisviide eksitav nii

menetluskorra kui ka kaebetähtaja osas.

Halduskohtu hinnangul ei olnud eksitav vaidlustamisviide siiski mõjuv põhjus kaebaja poolt

vaidlustuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, kuna kaebaja seaduslikul esindajal on teadmised

valdkonnast oma varasema tegevuse tõttu ning kaebaja kasutas juba kohtueelses menetluses

kvalifitseeritud õigusabi.

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.

13. Asjaolust, et kaebaja seaduslik esindaja on töötanud linnaarhitektina ning ka hiljem juhtinud

arhitektibürood, ei järeldu veel, et tal on spetsiifilised teadmised hankeasjas hankija otsuse

vaidlustamise võimaluste, korra ja tähtaegade osas. Kaebaja seaduslik esindaja oli kohaliku

omavalitsuse teenistuses RHS eelmise redaktsiooni kehtivuse ajal, milles ei olnud ette nähtud eraldi

lühemat vaidlustuse esitamise tähtaega lihthangete osas. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja

seaduslik esindaja oleks oma praktikas esitanud VAKO-le vaidlustusi hankeasjades, milles kohaldub

RHS-s § 189 lg-s 4 sätestatud kolmepäevane tähtaeg või muul moel kokku puutunud lühendatud

kaebetähtajaga. Ringkonnakohus ei näe asjas ka muid asjaolusid, mis annaks alust eeldada, et

kaebaja seaduslikul esindajal siiski on detailsed teadmised RHS rakendamise kohta.

Ringkonnakohus peab asja lahendamisel määravaks, et RHS § 189 lg-s 4 sätestatud tähtaeg on

sedavõrd lühike, et vaidlustuse tähtaegseks esitamiseks tulnuks kaebajal tegutseda viivitamatult

hankija korraldusest teadasaamisel. Kuigi pakkujana pidi kaebaja olema ise hoolas ideekonkursile

kohalduvate reeglite väljaselgitamisel, ei ole kaebajale etteheidetav, et ta hankija korralduse saamisel

koheselt ei mõistnud, et asjas kohaldub kolmepäevane vaidlustuse esitamise tähtaeg. Hankija

korralduses esitatud eksitava vaidlustamisviite tõttu ei pidanud kaebaja jaoks olema üheselt selge, et

tegemist on hankeasjaga ning selles kohaldub vaidlustuse esitamisele lühendatud tähtaeg. Isegi, kui

kaebajal oli kahtlus, et tegemist võib olla hankeasjaga, ei pidanud talle koheselt selge olema, et

kohaldub hankija korralduses märgitust kümme korda lühem vaidlustamise tähtaeg. Arvestades

hankija korralduses esitatud vaidlustamisviidet, tuleb kaebaja poolt õigusabi saamiseks

advokaadibüroo poole pöördumist 20. detsembril 2021 ja vaidlustuse esitamist 23. detsembril 2021,

pidada tegutsemiseks hankijalt oodatava hoolsusega. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu,

et kaebaja kasutas kvalifitseeritud õigusabi juba kohtueelses menetluses. Õigusabi saamise ajaks oli

vaidlustuse esitamise tähtaeg juba möödunud. Seetõttu ei saanud õigusabi kasutamine mõjutada

tähtaja järgimist.

14. Nendel asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal esines mõjuv põhjus vaidlustuse

VAKO-le esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Vastavalt ei ole HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud

kaebeõiguse piirang takistuseks halduskohtule kaebuse esitamisel. Halduskohtu määruse

resolutsiooni punkt 1, millega halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata, tuleb tühistada. Menetlust

lõpetava lahendi tühistamise tõttu tuleb tühistada ka halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 4,

millega halduskohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud (HKMS § 109 lg

2).

(allkirjastatud digitaalselt)