2-21-12893/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12893

Tsiviilasi

X

avaldus

lapsega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aire Põder

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina

Mare Hiob

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Reimo Mets

Tallinna Kesklinna Valitsus (registrikood 75014221),

lepinguline esindaja Marie Vildersen

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-12893

muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega tühistada

kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 27. augusti 2021. a määrusega

kohaldatud esialgne õiguskaitse.

2. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud C-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 (8)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, isa) esitas 17. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse C-ga (laps) suhtlemise

korra kindlaksmääramiseks.

Avalduse kohaselt abiellusid avaldaja ja Y (ema) 2. jaanuaril 2013 ning neil sündis

XX.XX.XXXX tütar C. 2019. a kevadel lõppes ema ja isa kooselu ning laps jäi elama emaga.

Vanemate suulise kokkuleppe kohaselt sai isa lapsega regulaarselt kohtuda. Vanemad lahutasid

abielu 2020. a kevadel. Pärast seda on ema takistanud isal lapsega suhelda. Isa on saanud

lapsega kohtuda vaid ema elukoha maja läheduses mõnel korral. Ema on põhjendanud seda

lapse haigusega, kuid isale teadaolevalt ei ole laps nõrga tervisega ega ole varem tihti haige

olnud. Isal ei ole õnnestunud emaga kokku leppida suhtlemise korras, sest isa ei saa emaga

kontakti. Isa on pöördunud lastekaitsetöötajate poole, kuid ema keeldub kohtumistele tulemast.

2. 23. septembril 2021 toimus ärakuulamine. Emal ei olnud vastuväiteid avalduses taotletud

suhtluskorrale ning ta oli nõus, et kokkuleppesse lisatakse tingimus, et kui laps jääb haigeks,

jääb laps kuni tervenemiseni selle vanema juurde, kelle juures ta haigeks jäi. Lapse esindaja

leidis, et taotletud suhtluskord on lapse huvides ning on suurepärane, kui pooled selles kokku

lepivad. Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja leidis samuti, et suhtluskord tuleks määrata nii, nagu

taotletud, kui osapooled on nõus ja suudavad seda korraldada. Vanemad sõlmisid kompromissi.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus kinnitas 27. septembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) lapse isa

ja ema vahel sõlmitud kompromissi suhtluskorra kindlaksmääramiseks järgmistel tingimustel:

1) Isa võtab lapse igal paaris nädala reedel koolist pärast koolipäeva lõppu või kui laps ei

ole reedel koolis, siis lapse elukohast/viibimiskohast (elukoht) ja toob lapse tagasi lapse

elukohta pühapäeva õhtul orienteeruvalt kell 19.00. Täpsest lapse võtmise ja viimise

ajast teavitab lapse isa ema ette vähemalt 3 tundi.

2) I, III ja IV koolivaheaja veedab laps isaga. Isa võtab lapse koolist viimasel koolipäeval

enne vaheaega või kui laps ei ole koolis, võtab isa lapse viimasel koolipäeval lapse

elukohast. Ema viib lapse tagasi tema elukohta vaheaja viimasel päeval orienteeruvalt

kell 19.00. Täpsest lapse võtmise ja viimise ajast teavitab ema isa ette vähemalt 3 tundi.

3) Paaris aastatel veedab laps II koolivaheaja esimese nädala isaga ja ülejäänud

koolivaheaja emaga ning paaritutel aastatel vastupidi. Paaris aastatel võtab isa lapse

koolist viimasel koolipäeval enne vaheaega. Kui laps ei ole koolis, võtab isa lapse

viimasel koolipäeval lapse elukohast. Isa toob lapse koju tagasi vaheaja esimese

täisnädala pühapäeval orienteeruvalt kell 19.00, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.

Paaritutel aastatel võtab isa lapse tema viibimiskohast vaheaja esimese täisnädala

pühapäeval orienteeruvalt kell 18.00 ning viib lapse tagasi tema elukohta vaheaja

viimasel päeval orienteeruvalt kell 18.00. Täpsest võtmise ja viimise ajast teavitab isa

ema ette vähemalt 3 tundi.

4) V koolivaheaja veedab laps kahe nädala kaupa vaheldumisi emaga ja isaga, seejuures

paaris aastatel veedab laps vaheaja esimesed kaks nädalat isaga ja paaritutel aastatel

vastupidi. Paaris aastatel võtab isa lapse koolist viimasel koolipäeval enne vaheaega.

Kui laps ei ole koolis, võtab isa lapse tema elukohast viimasel koolipäeval orienteeruvalt

kell 18.00. Ema viib lapse tagasi lapse elukohta vaheaja teise täisnädala pühapäeval

orienteeruvalt kell 18.00, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Kahe nädala möödumisel

võtab isa lapse tema elukohast pühapäeval orienteeruvalt kell 18.00 ja ema viib lapse

kahe nädala möödudes tagasi lapse elukohta pühapäeval orienteeruvalt kell 18.00 jne.

Täpsest lapse võtmise ja viimise ajast teavitavad vanemad üksteist ette vähemalt 3 tundi.

3 (8)

5) Isal on õigus olla lapsega koos isadepäeval ja oma sünnipäeval. Emal on õigus lapsega

koos olla emadepäeval ja oma sünnipäeval.

6) Kumbki vanem võib viia lapse ilma teise vanema täiendava nõusolekuta isiklikest

rahalistest vahenditest reisile kestusega kuni kaks nädalat järjest väljapoole Eesti

Vabariiki. Lapse viibimist puhkusereisil loetakse mõjuvaks põhjuseks samal ajal

toimuma pidanud kohtumiste ärajäämiseks. Vanem on kohustatud teavitama teist

vanemat ette reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 30 päeva. Reisi planeerimisel

peavad vanemad arvestama lapse huvide ja kohustustega (sh koolikohustustega).

7) Regulaarne suhtluskord ei kehti punktis 5 reguleeritud suhtluskorra ajal.

8) Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapsel koduste ülesannete täitmise ning osalemise

huviringides või üritustel, kus laps soovib või peab osalema.

9) Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda ka suhtluskorra välisel ajal, kui nad võtavad

osa lapse üritustest koolis, avalikel üritustel, lapse sünnipäeval jne.

10) Vanemad on kohustatud teineteist informeerima lapse haigestumistest, sh

meditsiinilisest hädaolukorrast. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal

õigus lapse juures viibida.

11) Vanemad lepivad kokku, et lapse haigestumisel jääb lapsega hoolduslehele see vanem,

kelle juures laps suhtluskorrajärgselt viibib ning ravib lapse enda juures terveks.

12) Last puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad lapse huvidest ja heaolust ning

otsused, mis puudutavad lapse kooliga seotud küsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda,

tervist jmt võetakse vastu ühiselt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

Erakorralistel ja ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida teise vanema

teavitamiseks viis, mis tagab olulise teabe viivitamatu kättesaamise.

13) Vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul

teist vanemat või tema lähikondseid halvustada, samuti ei tohi mõjutada last tegema

valikuid vanemate vahel. Vanem, kelle juures laps viibib, peab tagama, et lapse

psüühikat ja tema suhteid vanematega ei saaks kahjustada kolmandad isikud.

14) Vanemad võimaldavad lapsel teise vanemaga, sh teise vanema lähisugulastega suhelda.

Kokkuleppeliselt loevad vanemad suhtluseks otsest kohtumist, suhtlust telefoni või

mõne muu elektroonilise sidevahendi kaudu.

15) Vanem, kelle juures laps viibib, peab tagama lapsele nõuetekohase järelevalve juhul,

kui ta peab ise mingil põhjusel lapsest eemal viibima.

16) Vanem kohustub teise vanema vastamist nõudvale olulisele teabele vastama esimesel

võimalusel. Vanemad kohustuvad teineteist teavitama enda ja lapse elukoha ja

sidevahendite andmete muutumisest.

17) Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või ajutise suhtlemiskorra muutmiseks

loetakse vanemate vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis selgesõnaliselt nõustunud.

Maakohus lõpetas menetluse ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning kehtestada

suhtluskord, millega oleksid lapse parimad huvid kõige paremini tagatud, tühistada maakohtu

määruse punkti 1 alapunktid 2–4, 6–7, 12–17 ja punkt 2 täielikult, kehtestada suhtluskord, mille

kohaselt koolivaheajad veedab laps korda mööda vanemate vahel võrdselt, kusjuures suvise

koolivaheaja intervall ei või olla pikem kui 7 päeva järjest ja lapse haigestumisel ei asendata

kohtumisi lahuselava vanemaga.

Määruskaebuse kohaselt ei vasta kehtestatud suhtluskord lapse huvidele, tekitab lapsele stressi

ja ärevust ning isa rikub seda. Lapse ema pakkus isale lapsega koos olemiseks 18. oktoober

aega enda ajast ja palus, et laps reedel tagasi lapse elukohta toodaks. Reedel ei vastanud isa

4 (8)

kõnedele ja lõpuks ütles, et laps on ka tema ajast veel temaga. Samuti oleks laps pidanud olema

harjumiseks ühes kohas, kuid laps oli nii õe kui ka isa elukaaslase ja ema juures. Lisaks ütles

laps isale, et ta soovib koju, isa võttis lapse telefoni ära ning ütles lapsele, et tal on ainult üks

vanaema. Peale selle ütles laps, et ta haigestus siis, kui vaheaeg algas, kuid isa sellest ema ei

teavitanud ning lasi lapsel pidevalt õues olla. Isa lasi hambaarstil määrata narkoosi aja,

selgitamata arstile, et lapsel on südamekahin, samuti teavitamata sellest ema. Laps nuttis kodus

ja ütles, et ta ei taha isa juurde minna. Samuti ei söö laps isa juures. Isa tõi 31. oktoobril lapse

tagasi, kuid ei teavitanud haigestumisest ega muust olulisest ning laps oli jäetud vajaliku ravita.

Lapse isa lõi 2017. a ema samal ajal, kui laps oli süles. Samuti jooksis isa 2019. a rusikatega

ema poole ning ütles, et tapab mõlemad. Arvestada tuleb ka, et laps võib reageerida stressile ja

muutustele haigestumisega.

Lapse ema ei saanud kompromissi sõlmimise hetkel suhtluskorra sisust aru, ta oli ebavõrdses

seisus ning kompromiss ei vasta tema nägemusele ega lapse huvidele. Seega oli see sõlmitud

surve mõjul. Lapsele ei sobi isa ja ema elukoha vahel pendeldamine. Samuti on kõik

koolivaheajad justkui isale ette nähtud. Suvise vaheaja osas on laps liiga pikalt emast eemal.

Lisaks on kompromissi p-s 6 tegemist otsustusõigusliku küsimusega, p 7 on arusaamatu ning

p-d 12–17 on deklaratiivsed ja ei peaks sisalduma kohtumääruses.

5. Lapsele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Lapse ema oli kokkuleppe sõlmimisega nõus. Vanemate kompromiss on alati lapse huvidega

kooskõlas. Lapse ema ei erista oma tundeid lapse tunnetest ega oma vajadusi lapse vajadustest.

Last ei tohi võõrandada lahuselavast vanemast. Lapse ema väide, et ta ei saanud kokkuleppe

sisust aru ega suutnud seda mõista, on ebausutav ning ei ole kooskõlas saalis toimunud

aruteluga. Etteheited suhtlemise korra tingimustele on asjatud. Seejuures osales lapse ema

isiklikult kokkuleppe sõlmimisel ja oli vaba esitama teisi ettepanekuid. Kompromiss vastab

lapse huvidele ja tagab lapse õiguse suhelda mõistlikult lahuselava vanemaga.

6. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Kohtuistungil selgitas kohus rahulikult ja korduvalt lapse emale, milliseid kohustusi

suhtluskord endas kätkeb. Laps jäi tõesti isa juurde pärast nädalavahetust, s.o 17. oktoobril 2021

ja viibis isaga kuni 24. oktoobrini 2021. E-kooliga tutvudes tekkis isal mure lapse koolist

puudumise pärast, mida on väljendanud ka klassijuhataja. Lapse ema ei ole koolile edastanud

lapse haigust kinnitavat tõendit. Isa toimetas kooskõlastatult klassijuhatajaga lapse igal

hommikul kooli ja viibis teatud päevadel lapsega seal. Klassijuhataja on väljendanud muret ka

lapse arengu osas. Isa eitab talle esitatud süüdistusi vägivallas ja lapse traumeerimises. Isa ei

ole väitnud, et lapsel on ainult üks vanaema, võtnud lapselt telefoni ega keeldunud lapse koju

viimisest. Samuti on ema etteheited suhtluskorra tingimustele arusaamatud.

7. Lapse uus elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna Kesklinna Valitsus toetas

määruskaebust. Määruskaebus vastab lapse huvidele ja vajadustele. Kompromiss ei olnud

kõigile osapooltele selgelt ja üheselt arusaadav. Lastekaitsetöötaja vestles lapsega ning võis

tajuda, et laps sooviks isaga koos veedetavat aega sisustada ühiste tegevustega ja talle tuttavas

keskkonnas.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

täiendab maakohtu määruse resolutsiooni esialgse õiguskaitse tühistamise osas.

5 (8)

10. Maakohus on vaidlustatud määrusega kinnitanud vanemate vahel lapsega suhtlemise

korraldamises sõlmitud kompromissi ning menetluse lõpetanud. Lapse ema esitas

määruskaebuse, mille kohaselt ei vasta suhtlemise kord lapse parimatele huvidele ega ema

tegelikule tahtele ning isa on asunud seda rikkuma.

Kolleegium selgitab, et kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamise võib tingida eelkõige

see, kui kohus kinnitab kompromissi, mis ei vasta seaduse nõuetele (TsMS § 430 lg 3) või kui

kohus ei täida TsMS § 431 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust. Praegusel juhul ei ole

kompromissi kinnitava määruse tühistamiseks alust. Kolleegium põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

11. Kompromissi osapool võib kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda seni, kuni kohus

ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust (vt Riigikohtu 21. märtsi 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14). Käesoleval juhul kinnitas maakohus kompromissi

27. septembri 2021. a määrusega. Lapse ema väljendas mittenõustumist kompromissiga ja

soovi jätkata asja sisulist arutamist määruskaebuses. Menetlusõiguslikke tagajärgi ei saa kaasa

tuua see, kui lapse ema mõtleb pärast kompromissi kinnitamist ümber.

12. Vanemad saavutasid kokkuleppe ärakuulamiseks maakohtus korraldatud 23. septembri

2021. a istungil. Selle kohtuistungi protokoll ega helisalvestis ei kinnita lapse ema väidet, et

teda survestati kokkulepet sõlmima. Kohtuistungi helisalvestist kuulates ilmneb, et lapse ema

oli nõus, et laps suhtleb isaga ja et suhtluskord määratakse nii, nagu avalduses taotletud on.

Seega puudus maakohtul vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal alus arvata, et kompromiss

ei vasta lapse ema tahtele. Kolleegium nõustub ka lapsele määratud esindaja seisukohaga, et

ebausutav on ema väide, mille kohaselt ta ei saanud kokkuleppe sisust aru. Istungi helisalvestise

kohaselt on arutatud ja maakohus ette lugenud suhtluskorra tingimused.

13. Kompromissi kinnitamise otsustamisel on kohtul selgitamiskohustus. Nii tuleneb

TsMS § 431 lg 1 kolmandast lausest, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus

poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Praegusel juhul ei

esindanud vanemaid advokaat. Maakohtu 23. septembri 2021. a istungi protokollist ei nähtu,

kas ja millises ulatuses maakohus selgitamiskohustust täitis. Samas tuleneb helisalvestisest, et

kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi, mh seda, et kompromissiga menetluse

lõpetamisel on samad tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Seega ei ole

maakohus rikkunud TsMS § 431 lg 1 kolmandat lauset, sest täitis nõuetekohaselt

selgitamiskohustuse enne asja määrusega lõpetamist. Kolleegium nendib, et selgitamise fakt ja

selgituste sisu peaks TsMS § 50 lg 1 esimese lause kohaselt olema ka istungi protokollis. Samas

ei anna see eksimus alust maakohtu määruse tühistamiseks.

14. Lisaks tuleb kohtul kompromissi kinnitamise otsustamisel kontrollida kompromissi sisu.

Nimelt ei kinnita kohus TsMS § 430 lg 3 kohaselt kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Maakohus

leidis kolleegiumi arvates õigesti, et kompromiss ei ole esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kokkuleppe täitmine oleks vastuolus lapse

parima huvi printsiibiga.

14.1. Lapse ema tugineb kaebuses sellele, et isa ei anna endale ja lapsele aega usalduse

loomiseks ja turvatunde tekkimiseks ning lapsele ei sobi isa ja ema elukoha vahel

pendeldamine. Kolleegium nõustub lapse esindaja seisukohaga, et maakohtu kinnitatud

kokkulepe tagab lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele

ning isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga. Seejuures on vanematevahelisele

üksmeelele jõudmine üldjuhul alati lapse huvides.

6 (8)

14.1.1. Lapse vanematega suhtlemise õigust kinnitab perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1

esimene lause, mille järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapse õigusele

vastab PKS § 143 lg 1 teise lause järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult suhelda.

Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-83-11, p 21).

14.1.2. Kompromissi järgi suhtleb laps isaga igal paaris nädalal reedest kuni pühapäeva õhtuni.

Seega ei ole rakendatud nn vahelduval elukohal põhinevat suhtluskorda ning lapse liikumine

vanemate vahel ei ole ülemäära sage. Tegemist ei ole ka sedavõrd järsu muudatusega lapse

elukorralduses, et oleks alust väita, et suhtluskord ei vasta lapse huvidele. Vanemad on

23. septembri 2021. a ärakuulamise protokollist nähtuvalt maakohtule selgitanud, et 2014. a

sündinud laps on isaga regulaarselt koos olnud kuni 2020. a kevadeni või suveni (tl 34) ning

asja materjalidest nähtub, et laps on ka kohtumenetluse ajal isa juures viibinud (vt nt Tallinna

Kesklinna Valitsuse arvamus määruskaebuse kohta; tl 132 ja pöördel).

14.1.3. Kuigi lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus on esile toonud, et lastekaitsetöötaja

tajus vestlusest lapsega, et laps sooviks isaga koos veedetavat aega sisustada ühiste tegevustega

ja talle tuttavas keskkonnas ning ema väitel tekitab isa juures viibimine lapsele stressi, siis

sõltub kokkuvõttes otseselt ja ainult mõlemast vanemast endist, kui stressirohkeks lapsele

vanemate kokku lepitud suhtlemise kord osutub ja kuidas ta sellesse suhtub. See, et senine

elukorraldus on lapsele harjumuspärane, ei tähenda, et tegemist oleks lapse huve parimal määral

silmas pidava lahendusega.

Kolleegium arvestab asja lahendamisel lapse esindaja seisukohaga, et ema paistab samastavat

oma tundeid lapse tunnetega ja jääb mulje, et ootab lapselt oma tunnete peegeldamist.

PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et laps saab lahus elava

vanemaga suhelda, samuti ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga. Emal tuleb

mõista, et sellest tulenevalt on ka lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel

lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama

last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks

(vt Riigikohtu 14. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18). Ka isa peab lapsega

suheldes pidama alati silmas lapse vajadusi ja huve ning tegema kõik endast oleneva, et võita

samm-sammult lapse usaldus. Vanema ja lapse suhtluskorra täitmisel peavad vanemad üritama

teha kõik võimaliku selleks, et suhtluskorra täitmine õnnestuks tõrgeteta ning laps suhtuks

suhtluskorda ja selle täitmisesse positiivselt (vt Riigikohtu üldkogu 17. detsembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 78).

Vastuseks lapse ema määruskaebuse väitele, mille kohaselt leidis 2017. a, aga ka 2019. a aset

juhtum, kus isa tarvitas või ähvardas tarvitada ema vastu vägivalda (mida isa määruskaebuse

vastuse kohaselt eitab), märgib kolleegium, et need asjaolud olid lapse emale teada ka sel

hetkel, kui ta väljendas 23. septembri 2021. a maakohtu istungil soovi sõlmida vaidlustatud

määrusega kinnitatud kokkulepe. See annab kolleegiumile alust arvata, et otsest ja tegelikku

ohtu lapse heaolule isa ei kujuta. Asjaolusid, mis kinnitaks, et esineb oht, et isa käitumine võib

olla endiselt vägivaldne, ei ole samuti esile toodud. Lisaks tugineb lapse ema kaebuses sellele,

et isa ei ole teavitanud ema lapse haigestumistest ja meditsiinilisest protseduurist ning isa ei ole

arvestanud lapsel esinevate haigustega. Kolleegium märgib, et seadusest tulenevalt on mõlemal

vanemal kohustus anda teisele vanemale teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta

(PKS § 144). Seega tuleb vanematel arvestada, et nad on kohustatud teavitama teineteist lapse

tervislikust seisundist, aga ka lapse enesetundest, tegevustest jm. Vanematel tuleb käituda

omavahelises suhtluses lapse huve arvestavalt.

14.2. Lapse ema etteheide, mille kohaselt on vaidlustatud määrusega kinnitatud suhtluskorra

järgi laps justkui kõik koolivaheajad isaga, ei ole põhjendatud. Kompromissi järgi veedab laps

7 (8)

esimese, kolmanda ja neljanda koolivaheaja isaga. Teise koolivaheaja (jõuluvaheaja) veedab

laps paaris aastatel esimese nädala isaga ja ülejäänud koolivaheaja emaga ning paaritutel

aastatel vastupidi. Viienda koolivaheaja (suvevaheaja) veedab laps kahe nädala kaupa

vaheldumisi emaga ja isaga. Arvestades ka, et laps viibib koolivaheaja välisel ajal suurema osa

ajast ema juures, ei ole kolleegiumi arvates koolivaheaegadel suhtlemise kord ebamõistlikult

tasakaalust väljas.

Samuti väidab lapse ema, et suvise vaheaja puhul on laps liiga pikalt emast eemal. Kolleegium

nõustub lapse esindaja seisukohaga, et vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures

viibimine vastab mh lapse vanust arvestades lapse huvidele, andes lapsele võimaluse kohaneda

elukorraldusega teise vanema juures ja samas kindluse, et saab peatselt lahusoleva vanemaga

kokku. Seejuures osales lapse ema isiklikult kokkuleppe sõlmimisel ja oleks saanud esitada teisi

ettepanekuid, nagu märkis ka lapse esindaja.

14.3. Lapse ema väidab kaebuses ka, et kompromissi tingimuste p-s 6 on tegemist

otsustusõigusliku küsimusega ning p-d 12–17 on deklaratiivsed ja ei peaks sisalduma

kohtumääruses. Kolleegium selgitab, et kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus,

peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma

hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ühe

vanema lahuselu korral peavad nad lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas

korraldada lapse elu vanemate lahuselu korral parimal viisil (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). PKS § 143 lg 21 esimese lause järgi lepivad vanemad

lahuselu korral kokku ka lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Seejuures võib kohtuliku

kompromissi puhul kokku leppida sisuliselt kõiges, mis ei ole seaduse järgi keelatud, mh

perekonnaasjas ei ole vastuolus lapse parima huvi printsiibiga, või imperatiivsete normidega

paika pandud. Kompromissi eesmärk on saavutada üldine õigusrahu, mitte vaidluse siduv

lahendamine konkreetses kohtu ette toodud küsimuses.

Arvestades eeltoodut, leiab kolleegium, et vanemad võisid kokku leppida p-s 6, et kumbki

vanem võib viia lapse välismaale reisile kestusega kuni kaks nädalat järjest, millist peetakse

mõjuvaks põhjuseks samal ajal toimuma pidanud kohtumiste ära jäämiseks ning p-des 12–17,

millistest põhimõtetest tuleb last puudutavate otsuste tegemisel ja lapsega suheldes juhinduda.

Vanemate lahuselu korral on perekonnaõiguses põhiprintsiibiks vanemate kokkulepe. Samuti

ei ole need tingimused vastuolus lapse huvidega.

14.4. Lisaks on määruskaebuse väite kohaselt kompromissi tingimuste p 7 arusaamatu.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Selles punktis on ette nähtud, et tavapärane

suhtluskord ei kehti p-s 5 reguleeritud suhtluskorra ajal, s.o isadepäeval, emadepäeval ja

vanemate sünnipäeval, sest selles osas on pooled kokku leppinud eraldi suhtlemise korras ning

laps on sõltuvalt tähtpäevast kas isa või emaga.

15. Kompromissi kinnitanud määruse tühistamiseks ei anna alust ka lapse ema väide, mille

kohaselt on isa suhtluskorda rikkunud. Kolleegium selgitab, et vanema ja lapse suhtlemist

reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus

erikord. TsMS § 563 järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud

kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus

lepitusmenetlus, nagu on selgitanud vaidlustatud määruse põhjendavas osas ka maakohus.

Tegemist on iseseiseva hagita menetlusega TsMS § 475 lg 2 mõttes.

16. TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 4771 lg 2 teise lausega peab

kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama mh esialgse

õiguskaitse abinõudega seotud küsimused. Praegusel juhul reguleeris maakohus 27. augusti

2021. a määrusega esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks lapse ja isa suhtluskorda.

Maakohus ei võtnud vaidlustatud määruses seisukohta rakendatud esialgse õiguskaitse kohta.

Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada. Maakohtu 27. augusti 2021. a

8 (8)

määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel koosmõjus

TsMS § 4771 lg 2 teise lausega tühistada, sest pärast suhtlusõiguse kohta tehtud määruse

jõustumist ei ole esialgse õiguskaitse korras suhtlusõiguse reguleerimiseks enam vajadust (vrd

Riigikohtu 19. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-17, p 18). Ringkonnakohus

täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni.

17. TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 433 lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus

18. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Kolleegium leiab, et arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid, tuleb

ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172

lg 3 alusel jätta riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)