1-09-13175/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Katseaja pikendamine

Määruse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-09-13175 Tartu Maakohtu 26. augusti 2009 otsus J.L-i karistamises KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistamises vangistusega 1 kuu 29 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja kriminaalhooldaja Albina Jakovlev Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu J.L (isikukood xxx; elukoht xxxx x-xx

xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Kohtuotsuse täitmiseks pikendada KarS § 74 lg 4 alusel J.L-ile määratud katseaega 4 kuu võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 30. september 2011.

2. Kohtuotsuse täitmiseks määrata KarS § 74 lg 4 alusel J.L-ile täiendava kohustusena: läbida alkoholivastane võõrutusravi. Täiendavad otsustused

3. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, J.L-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele

4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud J.L on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 26. augusti 2009 otsusega KarS 266 lg

2 p 1 järgi ja karistatud 1 kuu 29 päeva vangistusega ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx x-xx xxxxxxxxx; KarS § 75 lg 2 alusel määrati J.L-ile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena:

mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha või omandama põhihariduse või eriala; osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametnik on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud kriminaalhooldusseaduse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud J.L-i kohta. Ettekandest nähtuvalt J.L rikkus kohtu poolt pandud kohustust – mitte tarvitada katseajal alkoholi. 20. märtsi õhtul oli J.L alkoholijoobes xxxx x-xx xxxxxxxx. Alkoholitarvitamise kohta koostas Lõuna Prefektuur väärteoprotokolli

Alkoholiseadus § 71 alusel. 17, 18. Septembril tarbis J.L xxxxxxxxx, xxxx x-xx korteris alkoholi. Politsei koostas rikkumiste kohta väärteoprotokollid. Käitumiskontrolli registreerimisnõuet täidab J.L kohusetundlikult. Läbis sotsiaalprogrammi Equip, käib korralikult koolis ja õpib hästi. Koolis on olnud probleeme suitsetamisega.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus – alluda ettenähtud ravile, kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokuröri arvamusest nähtus, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja ühtlasi tuleb pikendada katseaega. Süüdimõistetu kohtus avaldas, et nõustub esitatud taotlusega.

2. Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3). KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule.

Vastavalt KarS § 75 lg-le 4, kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Süüdimõistetud ei ole katseaja jooksul täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus peab põhjendatuks KarS § 74 lg 4 alusel J.L-ile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 4 kuu võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 30. september 2011 ja kohus peab põhjendatuks määrata J.L-ile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus: alluda ettenähtud ravile, kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, s.o läbida alkoholivastane võõrutusravi.

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kalev Kuningas

Kohtunik