3-21-3021/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märts 2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-3021

Haldusasi

Xi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 29.

novembri 2021. a käskkirja nr 6-3/1064-1 ja 20.

detsembri 2021. a käskkirja nr 6-3/1139-1 täitmise ja

kehtivuse peatamiseks, alternatiivselt käskkirjade

täitmise peatamiseks 45 päevaks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2022.

a määruse resolutsiooni p 5 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2022. a määruse

resolutsiooni punkt 5 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 27. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule taotluse

esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 29. novembri 2021. a käskkirja nr 6-3/1064-1

ja 20. detsembri 2021. a käskkirja nr 6-3/1139-1 kehtivus ja täitmine kuni asjas kohtuotsuse

jõustumiseni või alternatiivselt peatada nende käskkirjade kehtivus või täitmine vähemalt 45

päevaks.

Nimetatud käskkirjadega Viru Vangla karistas Xit tööle asumise korralduste eiramise eest ja

määras karistuseks kartserisse paigutamise 35 ööpäevaks. Taotluses rõhutab X, et ta oli tööle

asumise korralduste saamise ajal psühhotroopsete ainete mõju all, mistõttu puudus tal kohustus

tööle asumise korralduse täitmiseks. Taotleja võtab ravimeid Tramadol, Skudexa ja Xanax ning

vanglal oli kohustus taotleja töölt kõrvaldada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13

lg 1 järgi. Samas ei olnud taotlejal õigust ega kohustust asuda tööle vastavalt TTOS § 14 lg-le

2, mistõttu olid valvuri korraldused algusest peale tühised.

Taotleja on Eesti Töötukassa ekspertarsti otsuse alusel tunnistatud töövõimetuks tervislikel

põhjustel ning Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas 8. detsembri 2021. a otsusega nr P26-

2021-95633 tal vaimse ja füüsilise tervise raske puude alates 22. oktoobrist 2021 kuni

21. oktoobrini 2024. Seega oli taotleja tervislikel põhjustel tööst keeldumine õigustatud.

Taotleja pikka aega järjest kartseris viibimine on süvendanud terviseprobleeme. 8. detsembril

2021 tuvastati taotlejal vaimse ja füüsilise tervise raske puue. Taotleja vabastati viimati

kartserist pärast 45-ööpäevast kartserikaristust 25. detsembril 2021. Taotleja uuesti kartserisse

paigutamine raskendaks tema tervislikku seisundit ning tekitaks vaimseid ja füüsilisi kannatusi,

mida ei ole võimalik hiljem taastada.

Vangla ei võimalda pärast 45 ööpäeva kartserikaristuse kandmist viibida tavarežiimil rohkem

kui 10 päeva, mis on ilmselgelt ebapiisav aeg. Sellest tulenevalt palub taotleja alternatiivselt

peatada nende käskkirjade kehtivus või täitmine kartserikaristuste kandmise vahepealsel ajal

vähemalt 45 päevaks.

2. Tartu Halduskohus jättis 14. jaanuari 2021. a määrusega Xi esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 5).

Kohus leidis, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab

taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole võimalik hiljem tagasi pöörata. Kuid vanglale

esitatud vaideid ega võimalikke esitatavaid kaebusi ei saa pidada edukaks.

Nõustuda saab kaebajaga, et tema tarvitatavad ravimid on psühhotroopse toimega. TTOS § 14

lg-t 2 ei saa tõlgendada nii, et psühhotroopse aine tarvitamine välistab töötamise. Tuleb hinnata,

kas psühhotroopse aine tarvitamine avaldab inimesele sellist mõju, mis seab ohtu tema võime

ohutult töötada. Arvestada tuleb töö iseloomu ja ohtlikkust.

Taotleja tööülesandeks on lihtsate koristustööde tegemine, mis ei nõua erioskusi ja mida saab

teha ka terviseprobleemidega isik. Kui ravim Skudexa võtab taotlejal valu ära, ei saa seda

pidada ebasoovitavaks või ohtlikuks mõjuks, mis peaks välistama töötamise. Skudexa ravimiga

sarnase toimega ravim on Tramadol.

Kuna taotleja viitas alles 25. novembril 2021 vanglale antud selgituses, et tööle asumise

korralduse saamise ajal 29. oktoobril 2021 oli ta manustanud psühhotroopseid ravimeid, saab

sellest järeldada, et taotleja ei tundnud tööle asumise korralduse saamisel ravimite

kõrvaltoimeid. Vastasel juhul oleks taotleja sellest meditsiinitöötajale teada andnud. Kuna

taotleja ei soovinud 29. oktoobril 2021, et meedik teda üle vaataks, võib asuda seisukohale, et

taotlejal puudusid sel päeval võimalikud tervislikud põhjused korralduse täitmata jätmiseks.

Seetõttu ei saa järeldada, et taotlejal oleks olnud 29. oktoobril 2021 õigus keelduda tööst

tulenevalt TTOS § 14 lg 5 p-st 4.

Arvestades 29. novembri 2021. a fikseeritud taotleja tervisenäitusid, arsti järeldust taotleja

töövõimelisuse kohta, samuti esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatut, puudub alus asuda

seisukohale, et tööle asumise korralduse andmise ajal 29. novembril 2021 oli taotleja tarvitanud

psühhotroopseid ravimeid. Isegi kui taotleja kirjeldatud tervisehäired (seljavalu, pearinglus,

iiveldus) võisid olla põhjustatud ravimite tarvitamisest, ei tähenda see, et taotlejal oleks õigus

keelduda tööle asumisest, kui meditsiinitöötaja pärast tema arstlikku läbivaatust kinnitab tema

võimelisust teha ohutult lihtsamaid koristustöid. Taotleja ei ole kohtule välja toonud, millised

ravimite kõrvaltoimed ja tervisehäired tal sel päeval väidetavalt esinesid.

Puudub vaidlus, et taotlejal esinevad tervisehäired. SKA 8. detsembri 2021. a otsus ei saa anda

infot selle kohta, milline oli taotleja tervislik seisund 29. oktoobril 2021 ja 29. novembril 2021.

Vangla arst leidis, et lähtudes terviseseisundist võib taotleja töötada 1 tunni vältel päevas

lihtsamatel töödel nagu koristamine. Vangiregistrisse on tehtud 20. detsembril 2020 kanne, et

X on töövõimeline karistuse lõpuni.

Asja materjalidest ei saa järeldada, et taotleja võetavad ravimid oleksid talle 29. oktoobril 2021

ja 29. novembril 2021 põhjustanud selliseid kõrvaltoimeid, mis oleksid seadnud ohtu tema

võime teha ohutult koristustöid. Samuti puuduvad viited, et taotlejal oleks olnud õigus keelduda

tööle asumisest mõne muu terviserikke tõttu.

Taotlejale määratud distsiplinaarkaristusi (35 päeva kartseris viibimist) ei saa tema kehtivate

distsiplinaarkaristuste ja viidatud käskkirjades toodud põhjendusi karistuse liigi ja määra kohta

arvestades pidada ebaproportsionaalseks.

Viidatud käskkirjade kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses ja tühistamist kohtumenetluses ei

saa pidada tõenäoliseks. Puuduvad kaalukad asjaolud, mille pinnalt asuda seisukohale, et

kartserikaristuse kandmine on välistatud taotleja tervislikust seisundist tulenevalt ja taotlejale

määratud kartserikaristuste täitmise peatamine ei ole õigustatud. Konkreetseid väiteid, millest

saaks järeldada taotleja tervise selget kahjustumist kartserikaristuste kandmise ajal, ega neid

kinnitavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud.

Vangla on kinnitanud, et teeb järjestikku kartserikaristuste täitmisele pööramisel pause. Vanglal

lasub kohustus tagada taotleja tervise kaitse ja tema tervisliku seisundi jälgimine ning vajadusel

katkestada kartserirežiim.

Eelnevalt toodud põhjendustel ei ole põhjendatud ka alternatiivnõude (vaidlusaluste

käskkirjade täitmise peatamine 45 päevaks) rahuldamine.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada.

Taotleja on seisukohal, et halduskohus vaagis lubamatult käskkirjade õiguspärasust, kuna seda

saab avaldada alles kohtuotsuses. Kaebuse võimalik perspektiivitus ei oma tähtsust esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel. Halduskohus eiras EIK-i seisukohti ja EIÕK norme, mis viis

ebaõige määruse tegemiseni. Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et puue on tekkinud taotleja

pikaajaliselt kartseris viibimisest. Halduskohus eiras ka Riigikohtu lahendi nr 3-18-1895

seisukohta selle kohta, et mida pikem on kantud kartserikaristus, seda pikem peab olema aeg

mil kinnipeetav viibib tavarežiimil.

Halduskohtu seisukoht, et kui kaebajale on määratud psühhotroopsed ravimid, siis ta võib

töötada, on vastuolus TTOS § 13 lg 1 p-ga 15 ja § 14 lg-ga 2. Xanax on psühhotroopne aine

ning Tramadol ja Skudexa on narkootikumide baasil valuvaigistid, mis tekitavad narkojoovet.

Kaebajal oli seega õigus keelduda tööle asumisest, sest ta on ravimitest pidevalt uimane.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et SKA 8. detsembri 2021. a otsus ei saa anda infot, milline

oli kaebaja tervislik seisund tööle asumise korralduse andmise päevadel. Nimetatud otsusega

tuvastati taotlejal raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on

piiratud. Kohus ei nõudnud seda SKA otsust välja.

Kaebaja esitas 2. veebruaril 2022 ringkonnakohtule täpsustuse, milles märkis, et ta ei viibinud

ajavahemikul 21. jaanuar 2022 kuni 1. veebruar 2022 kartseris, kuna oli kahtlus, et ta võis olla

nakatunud covid-19 viirusega. Kartserisse paigutati kaebaja 1. veebruaril 2022, kuigi

kartserikaristuse kohaldamine on vastuolus kaebaja vaimse ja füüsilise tervisega. 18. augustil

2021 andis Ida-Viru Keskhaigla neuroloog tõendi, et kaebajal on vajadus omada pidevalt

madratsit, kuid vangla ignoreerib kõikide eriarstide tõendeid ja seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu määruse

tühistamiseks puuduvad alused.

5. Halduskohus leidis, et vaidluse asjaolud ja taotleja väited ei ole aluseks esitatud esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Määruskaebuses ei nõustu kaebaja eelkõige sellega, et

kohtu arvates suudab ta töötada ka juhul kui on tarvitanud psühhotroopseid ravimeid.

6. Kohtupraktikas on kartserikaristuse järjestikuse täitmisele pööramise puhul lähtutud

põhimõttest, et katkematu kartseris viibimise kestvus ei tohiks ületada vangistusseaduse

(VangS) § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva. Riigikohus

on selgitanud, et ka vaimselt ja füüsiliselt terve inimese puhul tuleb eeldada kartserirežiimil

viibimise ebaproportsionaalsust, kui tema katkematu kartseris viibimise kestvus ületab oluliselt

VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära (4. juuni 2018. a otsus asjas

nr 3-15-2943, p 19). Sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest on kohtupraktikas peetud piisavaks

ajaks kartserikaristuste kandmise vahel näiteks 2 päeva (Tartu Ringkonnakohtu 24. juuli

2017. a määrus asjas nr 3-17-1295, p 10), 5 päeva (Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2017. a

määrus asjas nr 3-17-533, p 12) ja 7 päeva (Riigikohtu 15. aprilli 2020. a otsus asjas nr 3-18-

360, p 12).

7. Asja materjalidest nähtuvalt viibis taotleja kartserirežiimil 3. september 2021 kuni

28. september 2021 (25 päeva), 4. oktoober 2021 kuni 8. november 2021 (35 päeva),

11. detsember 2021 kuni 26. detsember 2021 (15 päeva), 5. jaanuar 2022 kuni 20. jaanuar 2022

(15 päeva). Järgmine kartserisse paigutamise periood algas 1. veebruaril 2022 ning selle

lõpuaeg ei ole kohtule teada.

Eelnevast nähtub, et taotleja on saanud viibida pärast kartserirežiimil viibimist piisaval arvul

päevi (6, 33, 10, 12 päeva) tavarežiimil, mis ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt vähe.

Samuti ei ole taotleja viibinud kartserirežiimil sellise karistuse maksimummääras ehk 45 päeva

järjest. Taotleja viidatud kohtuasja nr 3-18-1895 Riigikohtu lahendi p-s 25 nenditakse, et mida

pikem on kartseris viibitud aeg, seda pikem peab olema tavarežiimil viibimise aeg enne

järgmise karistuse täitmisele pööramist. Seda, et kartseris viibitud päevade arv peab võrduma

tavarežiimil viibivate päevade arvuga Riigikohtu lahendist ei tulene. Kuigi vangla korraldada

on kartserirežiimil viibiva kinnipeetava füüsilise ja vaimse tervise jälgimine, ei ole taotleja

kohtule avaldanud, millised on temale tulenevad tagajärjed, kui tal ei võimaldata tavarežiimil

viibida kohtumenetluse lõpuni või vähemalt 45 päeva kartserikaristuste kandmise vahepeal.

8. Taotleja seisukohtadest saab pigem aru nii, et taotleja füüsiline ja vaimne tervis ei võimalda

tal üldse kartserikaristuse kandmist. Ringkonnakohus mõistab, et pikaaegne kartserirežiimil

viibimine võib mõjuda kinnipeetavale rusuvalt, kuid kartserisse paigutamist ja seal viibimise

aega saab kinnipeetav reguleerida oma käitumise kaudu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

seisukohaga, et puuduvad kaalukad asjaolud, mille pinnalt võiks järeldada, et kartserikaristuse

kandmine on välistatud taotleja tervislikust seisundist tulenevalt. Taotleja väited

psühhotroopsete ravimite tarvitamise ja halva tervisliku seisundi kohta ning tema tervisekaarti

tehtud sissekanded ei anna põhjendatud alust taotlejale määratud kartserikaristuste täitmise

peatamiseks.

9. Kuna taotlejale määratud kartserikaristuste täitmist ei ole põhjust pidada ilmselgelt

õigusvastaseks, puudub praegusel juhul alus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Taotlejal

võimaldati pärast kartseris viibimist olla piisava pikkusega perioode tavarežiimil.

Ringkonnakohus rõhutab, et vanglal on kohustus kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgida,

et

kartseris

viibimise

järjestikune

kestvus

ei

osutuks

asjaolusid

arvestades

ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks (Riigikohtu 10. oktoobri 2017. a otsus

asjas nr 3-15-3133, p 18).

10. Taotleja väide, et halduskohus ei tohtinud hinnata kaebuse perspektiive esialgse õiguskaitse

taotluse menetlemise ajal, on ekslik. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega lähtus halduskohus

viidatud sättest õiguspäraselt ja halduskohtu hinnang kaebuse eduväljavaadetele oli lubatav.

11. Taotleja arvab, et kartserikaristust ei tohiks kohaldada, kuna tema vaimne ja füüsiline tervis

ei ole head. Esialgse õiguskaitse taotlusega seotud vangla käskkirjadega määrati taotlejale

kartserikaristused tööle asumise korralduste mittetäitmise eest. Seni on vangla leidnud, et

taotleja on töövõimeline. Kui taotleja leiab oma töövõimelisuse osas vastupidist, on tal võimalik

esitada vanglale taotlus tööle määramise menetluse uuendamiseks. Eeltoodut on selgitanud ka

halduskohus vaidlustatava määruse p-s 19.

Taotleja määrati vanglas tööle majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale.

Üldkasutatavate ruumide koristamine ei nõua erioskusi ja selliseid töid saab teha ka

terviseprobleemidega isik. SKA otsus taotlejal raske puude olemasolu kohta ei mõjuta asjaolu,

et terviseprobleemidega isik saab teha kergemaid koristustöid siseruumides ning viibida

kartserirežiimil. Kui taotlejale on tema tervislikest eripäradest erialaarsti poolt antud selge juhis

näiteks kartseris madratsi kasutamiseks, saab taotleja, viidates eriarsti seisukohale, esitada

vanglale kohustamistaotluse madratsi väljastamiseks kartseris viibimise perioodil. Vangla

keelduvat otsust saab kaebaja vaidlustada halduskohtus.

12. Eeltoodud asjaoludel peab ringkonnakohus mitte põhjendatuks kohaldada esialgse

õiguskaitse abinõusid taotlejale määratud distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise

peatamiseks, mistõttu jääb Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. jaanuari

2022. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)