2-19-121646/23 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (6)

2-19-121646

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-121646

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Rxxxxx Nxxxxx

vastu võla nõudes

Hagihind

1082,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood:

10625474; aadress: Tartu mnt 24-15, Tallinn, 10115 Harju

maakond);

Hageja esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo

OÜ; e-post: kristjan@tallinlaw.ee);

Kostja: Rxxxxx Nxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

maakond; e-post: x

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista Rxxxxx Nxxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks 595,39

eurot, sh põhivõlgnevus 486,80 eurot ja intress 108,59 eurot.

3. Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Välja mõista Rxxxxx Nxxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks viivis

põhivõlalt (486,80 eurot) summas 159,19 eurot.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud 60% ulatuses kostja Rxxxxx Nxxxxxx kanda ja 40% ulatuses

hageja kanda.

6. Rahuldada

Era

Liisingu

Inkassoteenused

AS

taotlus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

7. Välja mõista kostjalt Rxxxxx Nxxxxxxxx hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS

2 (6)

kasuks menetluskulud kogusummas 360 eurot.

8. Välja mõista Rxxxxx Nxxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks viivis

punktis 7 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Era Liisingu Inkassoteenuse AS esitas 13.08.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse (dtl 4-5) Rxxxxx Nxxxxxx vastu võla, s.o 787,75 euro nõudes. Kohus

tegi 30.08.2019. a võlgnikule makseettepaneku (dtl 7-9), mis on võlgnikule kätte toimetatud

03.09.2019. a. Võlgnik Rxxxxx Nxxxxx esitas 09.09.2019. a nõudele vastuväite (dtl 16-17).

Pärnu Maakohtu 17.09.2019. a määrusega (dtl 19) kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja

andis Era Liisingu Inkassoteenused AS nõude Rxxxxx Nxxxxxx vastu 787,75 euro saamiseks

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohtu 25.09.2019. a määrusega (dtl 22-23) edastati tsiviilasja materjalid kohtualluvuse

korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

menetlusse saabus asi aprillis 2021.a.

3. 28.04.2021. a määrusega (dtl 25-26) jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat

kõrvaldama puudused.

4. Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 17.06.2021. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (dtl

91-99) Rxxxxx Nxxxxxx vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar

Estonia AS ja Rxxxxx Nxxxxx interneti vahendusel 16.11.2016. a kliendilepingu, mille alusel

avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit. Kostja on talle avatud limiitide ulatuses võtnud

laenu kolm korda, s.o kokku 1000 eurot. Laenu võeti järgmiselt: 16.11.2016. a summas 300

eurot, 20.07.2017. a 500 eurot ja 25.07.2017. a 200 eurot. Peale laenutaotluste rahuldamist jäi

kostja laenupõhisumma jäägiks 797,41 eurot. Kostja esitas taotluse laenusumma kasutamiseks

180ks päevaks. Kostja isik tuvastati 16.11.2016. a AS Eesti Post kontoris. Kostjale saadeti e-

posti vahendusel laenuleping ja selle tingimused. Kostja kohustus laenud tagastama igakuiste

osamaksetena, kuid ta ei ole seda kohustust nõuetekohaselt täitnud. Võlausaldaja

meeldetuletustele kostja ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja loovutas Era Liisingu

Inkassoteenused AS-le. Maksekäsu kiirmenetluses esitas võlgnik vastuväite, milles tunnistas

nõuet osaliselt.

Peale viimase laenuosa ülekandmist 25.07.2017. a on kostja teostanud kaks tagasimakset

kogusummas 310,61 eurot. Hageja arvestab maksed laenu põhiosa katteks. Seisuga

17.06.2021. a on kostjal tagastamata laenupõhiosa eest 486,80 eurot (797,41-310,61). Kostjal

oli õigus kasutada laenu perioodil 25.07.2017. a kuni 31.01.2018. a, seega hageja arvestab

intressi laenu kasutamise perioodi eest. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks

45,29% aastas ja krediidikulukuse mää 55,98% aastas. Kostja kohustus tasuma intressi

summas 108,59 eurot. Seda kohustust kostja täitnud ei ole.

Hageja nõuab kostjalt viivist 0,12% tagastamata laenu summalt päevas (aastane intressimäär

45,29% aastas). Laenu tagastamise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni on möödunud

1234 päeva. Hageja arvestab viivist alates 01.02.2018. a laenu põhiosalt 486,80 eurot.

3 (6)

Viiviseks kujuneb 720,27 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult viivise summat tagastamata

põhisumma jäägini, ehk 486,80 euroni.

Hageja esitab alternatiivselt kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas

505,12 eurot ning alates 18.06.2021. a seadusjärgne viivis kuni põhinõude 397,72 eurot

täitmiseni.

Menetluskulud jätta kotja kanda. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. Kohus võttis hagi 18.06.2021. a määrusega (dtl 154-155) menetlusse ja kohustas kostjat

hagile kirjalikult vastama.

6. 22.11.2021. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja tunnistab hagiavalduses

esitatud nõuet osaliselt. Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 486,80 eurot ja intressinõuet

108,59 eurot. Kostja ei nõustu viiviste nõudega summas 486,80 eurot, samuti ei nõustu ta

alternatiivse nõudega summas 502,12 eurot.

Kostja sissetulekuks on pension 390 eurot. Seega tuleb arvestada tema majanduslikku

olukorda, mille puhul ei saa rääkida alusetust rikastumisest. Kostja elab 1-toalises

üürikorteris. Lisaks tuleb tal tasuda igakuiselt elatist 200 eurot oma alaealisele lapsele ning

kohtutäitur võtab kostja arvelt igakuiselt 25 eurot. Elamiskuludeks jääb kostjale igakuiselt

mitte rohkem kui 165 eurot, mis on alla elatusmiinimumi. Kostja on raske liikumispuudega,

mistõttu on kulud ka ravimitele. Kostja on suuteline tasuma võlgnevuse (põhinõude ja

intresside) katteks igakuiselt 25 eurot ning seda alates 2023. a juulist, mil tema laps lõpetab

gümnaasiumi. Sellisel juhul saaks kohustus täidetud kahe aasta jooksul. Kostja tegi

kompromissettepaneku ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. Hageja esitas 02.12.2021. a seisukoha kostja vastusele. Kostja on põhinõude ning intressi

osas hagi õigeks võtnud. Hageja toob välja, et kostja ei ole selgitanud oma vastuses, miks ta

viiviste nõudega ei nõustu. Hageja jääb viivisenõude juurde. Hageja ei ole nõudnud

põhivõlast suuremat viivist, mistõttu ei pea hageja tõendama kahju tekkimist. Hageja on

seisukohal, et kohtukulud tuleks kohtul jaotada TsMS § 162 lg 1 alusel ja hagimenetluse

kulud tuleks kanda poolel kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskuludelt välja mõista

seadusjärgne viivis.

8. Kohus selgitas 17.12.2021. a kirjaga tekkinud õiguslikku olukorda ning tegi pooltele

ettepaneku pidada kompromissläbirääkimisi.

9. Kohus määras 28.01.2022. a kirjaga kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, s.o

04.03.2022. a. Lisaks määras kohus tähtaja soovi korral lõppseisukohtade esitamiseks, samuti

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

10. Hageja esitas 18.02.2022. a kohtule lõppseisukohad. Hageja esitab kohtule taotluse teha

summas 595,39 (486,80+108,59) hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kostja vastuväited

viivisenõudele on paljasõnalised ning tõendamata. Hageja jääb viivise nõude juures oma

varasemate seisukohtade juurde ning nõuab kostjalt viivise summas 486,80 eurot välja

mõistmist. Menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Antud juhul tuleks arvestada asjaoluga, et

kostja ei ole soovinud asja lahendamist kompromissiga. Hageja esitas menetluskulude

nimekirja.

Kostja kirjalikult lõppseisukohti ei esitanud, vaid helistas kohtumajja 04.03.2022 ja kinnitas,

et on teadlik lahendi tegemise ajast. Ta ei ole soovinud midagi täiendavalt esitada. Selle

kohta vormistatud sekretäri poolt telefonogramm (dtl.172).

KOHTU SEISUKOHT

4 (6)

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt

otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

12. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt sisse nõuda hagiavalduse esitamise seisuga

põhivõlgnevuse 486,80 eurot ja intressi 108,59 eurot. Nõude aluseks on esialgse võlausaldaja

Creditstar Estonia AS ja kostja Rxxxxx Nxxxxxx vahel 16.11.2016. a kliendilepingust tulenev

nõue.

Kostja esitas 22.11.2021. a vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks

põhinõude osas, s.o summas 486,80 eurot ja intressinõudes summas 108,59 eurot.

Eeltoodust tulenevalt võttis kostja hagi õigeks 595,39 euro ulatuses. Kohus rahuldab hagi

osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude

486,80 eurot ja intressi 108,59 eurot. Kostja osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus

põhinõude 486,80 euro ja intressi 108,59 euro ulatuses tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS

§ 468 lg 1 p 1).

13. Hageja nõuab kostjalt viivise välja mõistmist summas 486,80 eurot. Viivise määraks on

hagiavalduses märgitud 0,12% tagastamata laenu summalt päevas (aastane intressimäär

45,29% aastas). Laenu tagastamise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni on möödunud

1234 päeva. Hageja arvestab viivist alates 01.02.2018. a laenu põhiosalt 486,80 eurot.

Viiviseks kujuneb hagiavalduse esitamise seisuga 720,27 eurot. Hageja vähendab

vabatahtlikult viivise summat tagastamata põhisumma jäägini, ehk 486,80 euroni.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle

vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui

tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse

täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku

seisundit.

Kostja ei ole hagiavalduses toodud viivise nõudega nõustunud. Kostja on mittenõustumist

põhjendanud oma halva majandusliku olukorraga, ta on vähekindlustatud inimene, raske

liikumispuudega, kelle sissetulek on pension 390 eurot kuus, sellest maksab ta elatist oma

alaealisele lapsele.

Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus. Riigikohus on 19.04.2017. a lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-28-17 (p 13) avaldanud seisukohta, et viiviste vähendamisel tuleb

arvestada eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku

5 (6)

toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine

viivise nõudja majanduslikku seisundit.

Vaatamata asjaolule, et kostja ei ole kohtule selgesõnaliselt viivise vähendamise taotlust

esitanud, on kostja 22.11.2021. a seisukohas esitanud piisavalt asjaolusid oma majandusliku

seisundi kohta, mille tõttu oleks talle sedavõrd suure viivisenõude tasumine ülejõukäiv. Seega

on kostja esile toonud asjaolud, mis annavad alust temalt nõutavat viivist vähendada. Hageja

nõutavat viivisemäära saab hinnata ebamõistlikult suureks. Kostja igakuine sissetulek on

pension 390 eurot, millest tasub elatist oma alaealisele lapsele. Lisaks tuleb tasuda

üürimaksed ja kommunaalkulud. Kostjale jääb igakuiste püsikulutuste tarbeks vähem raha,

kui seda on elatusmiinimum.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise

korral

maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a

lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42

lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

Samas tuleb arvestada, et kostja võlgnevus on pikaajaline ja põhinõue on rohkem kui pooles

ulatuses täitmata. Lisaks tuleb käesoleva asja lahendamisel, s.o viivise nõude arvutamisel

lähtuda asjaolust, et tehnilise eksimuse tõttu on Era Liisingu Inkassoteenused AS nõude

lahendamine Rxxxxt Nxxxxxx vastu kohtus viibinud ning kujunenud ebamõistlikult pikaks.

17.09.2019. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr 2-19-121464 ning

nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.09.2019. a on

tehtud kohtualluvust puudutav määrus ning uuesti on menetlus jätkunud 28.04.2021. a.

Viivis perioodil alates 01.02.2018. a kuni 04.03.2022. a põhinõudelt 486,80 eurot

seadusjärgses määras kujuneb 159,19 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik viivise suurus,

arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

159,19 eurot.

Menetluskulude jaotus

14. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg.1, lg.2 alusel 60% ulatuses kostja kanda ja

40% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Käesoleval

juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o. 69,73% ulatuses. Määrates menetluskulude jaotamise

proportsiooni poolte vahel võtab kohus arvesse, et kostja nõustus hagiga osaliselt esimeses

menetlusdokumendis ja tegi ettepaneku hagejale sõlmida kompromiss nõude põhiosa 486,80

eurot+ intressi 108,59 eurot tasumise kohta. Selles osas teeb kohus õigeksvõtul põhineva

otsuse. Hageja nõustumisel kompromissiga olnuks vaidlus asjas lõppenud novembris 2021.a.

Hageja kompromissiga ei nõustunud ja kohus mõistab käesoleva otsusega kostjalt välja

viivise summas 159,19 eurot hageja nõutud 486,80 euro asemel ehk siis 32,7% ulatuses

hageja nõutud summast. Selline olukord sarnaneb TsMS §-s 163 lg.-s 2 kirjeldatule, kus

6 (6)

kohus rahuldab hagi sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina

pakkunud üks pool. Kuna kostja võttis hagi õigeks ja pakkus kompromissi 55% ulatuses

nõudesummast, kuid kohus rahuldab hagi 69% ulatuses, on õiglane jagada menetluskulud

kohtu poolt määratavas proportsioonis- 60% ja 40%.

25. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 650

eurot, s.o kokku 850 eurot.

Hageja õigusabi kulude kujunemine on järgmine: Tutvumine maksekäsu kiirmenetluse

dokumentidega ning hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, samuti hagiavalduse lisaks

olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ning kohtule esitamine 1 tund,

s.o 100 eurot; kohtu 15.09.2021. a kirjaga tutvumine ja hageja 27.09.2021. a taotluse

koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi, s.o 50,00 eurot; kohtu 15.10.2021. a kirjaga

tutvumine ja hageja 02.11.2021. a teatise koostamine ning kohtule esitamine 0,5 tundi, s.o

50,00 eurot; kostja 22.11.2021. a vastusega tutvumine ja hageja 02.12.2021. a arvamuse

koostamine ning kohtule esitamine 2 tundi, s.o 200 eurot; kohtu 17.12.2021. a ja 28.01.20220.

a kirjadega tutvumine ja hageja 18.02.2022. a lõplike seisukohtade koostamine ning kohtule

esitamine 2 tundi, s.o 200 eurot, lisandub hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja

kohtule esitamine 0,5 tundi, s.o 50,00 eurot.

Kostja on telefoni teel kinnitanud kõikide menetlusdokumentide kätte saamist ja selgitanud, et

ta ei soovi kohtule enam midagi esitada. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud

menetluskulu.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ülepaisutatud.

Põhjendatuks ei saa pidada hageja esindaja ajakulu kohtu 15.09 ja 15.10.2021. a kirjadega

tutvumisel ning nendele vastamisel (taotluste koostamine). Tegemist on sarnaste

kohtunõuetega, millele oleks saanud ühe korraga ammendava vastuse edastada. Kohus peab

põhjendatud ajakuluks seega 0,5 tundi. Lisaks ei pea kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi,

milline on hageja esindajal tekkinud kostja vastusega tutvumisel ja sellele vastuse

koostamisel. Kohtu hinnangul saab põhjendatud ajakuluks pidada 1 tund ning seejuures lähtub

kohus kostja seisukohas esitatust ning hageja vastuses esitatud seisukohtadest kostja

vastusele. Kuna hageja esindaja on lõppseisukohas korranud oma varasemaid seisukoht, saab

pidada lõppseisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Hageja põhjendatud

õigusabikuludeks saab pidada seega 400 eurot.

Hageja menetluskulu on seega 600 eurot (200+400). Kuna menetluskulud jäävad 60%

ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskulust kostjalt välja mõista 60% ehk 360 eurot

hageja kasuks. Hageja menetluskulust 40% jääb hageja enda kanda.

Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik