2-22-3113/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-3113

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-3113

Tsiviilasi

V. S. avaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja V. S. (isikukood: XXX; viibimiskoht: T. V. ,

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta V. S. taotlus, milles ta palub vastutusele võtta T. V. XXX L. Õ., ning kaebus

hüvitise väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja tagastada määruse jõustumisel.

2. Jätta menetluskulud V. S. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte V. S.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

V. S. esitas 01.03.2022 Tartu Maakohtule taotluse, milles palub kohtul vastutusele võtta T. V.

XXX kinnipeetava individuaalses täitmiskavas tema kohta ebaõigete andmete levitamise ja

laimu eest. Taotlusest võib aru saada, et V. S. soovib L. Õ. karistamist ja teenistusest

vabastamist. Samuti esitas V. S. seoses sama kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga kaebuse,

milles palub kohtul L. Õ. poolt tema pedofiiliks tembeldamise eest välja mõista hüvitise 1000

eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372

lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja

määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt

tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest

keeldumise põhjus. TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus

ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 371 lg 2 p alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse

võtmata ka juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole tsiviilasjaga, mille lahendamine kuuluks maakohtu

pädevusse.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine halduskohtu pädevuses. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike

ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue lahendada riigivastutuse

seaduse alusel ja korras (RVastS § 1 lg 1). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike

ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus

(RVastS § 17 lg 1, HKMS § 4 lg 1). Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise puhul on

tegemist avaliku võimu volituste rakendamisega.

Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes

rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 9 lg 1 järgi nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 17 järgi esitatakse Eesti

Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule.

Kohus juhib tähelepanu, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et

kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi halduskohus tagastab kaebuse määrusega

esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

Seega on V. S. võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus

halduskohtule.

Vanglaametniku suhtes distsiplinaarvõimu kasutamise õigus, sh õigus määrata vanglaametnikule

distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, on vastavalt ametiisikul, kellel on selle

vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul

(avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1–2 ja § 94; VangS § 148, § 150 lg 1 p 4). V. S. on õigus

juhtida vangla tähelepanu ametniku väidetavale õigusvastasele tegevusele, esitades näiteks

selleks vanglale märgukirja (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p-d 1 ja 2).

Eeltoodust tulenevalt tuleb V. S. taotluse ja kaebuse menetlusse võtmisest keelduda ja tagastada.

TsMS § 372 lg 6 järgi kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi

jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas

menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik