2-15-19468/147 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-19468

Kohtuasi

X avaldus Y kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise

tähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.11.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikuood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu)

Sotsiaalkindlustusamet

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-15-19468 osas,

millega maakohus rakendas esialgset õiguskaitset kauem kui neli päeva ja määras

täitmise korra. Ringkonnakohus kohaldab esialgset õiguskaitset neljaks päevaks ja

loeb määruse viivitamatult täidetavaks vastavalt käesoleva määruse punktis 4

toodud sõnastusele.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1. Rahuldada X 15.11.2021 taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

4.2. Paigutada Y esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele erihooldusteenusele

kinnisesse hoolekandeasutusse 18.11.2021 kella 11.17-st kuni 22.11.2021 kella

11.17-ni.

4.3. Määrus on viivitamata täidetav.

2-15-19468

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus

1. X (avaldaja) esitas 25.10.2021 Harju Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik) kinnisesse

hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Puudutatud isik viibib Harju Maakohtu

18.11.2020 määruse alusel kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel

kuni 18.11.2021.

2. Kohus võttis 27.10.2021 avalduse menetlusse, määras puudutatud isikule riigi õigusabi

korras esindaja, küsis seisukohad Tallinna linnalt ja Sotsiaalkindlustusametilt ning määras

puudutatud isiku suhtes läbi viia kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Samuti otsustas kohus

erinõude korras ära kuulata puudutatud isiku ning saatis määruse erinõude osas täitmiseks Viru

Maakohtu Narva kohtumajale.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Tallinna linna arvamusest nähtuvalt viibis puudutatud isik 17.02.2018–05.04.2021 teenusel

AS Hoolekandeteenused Valkla Kodus ja alates 06.04.2021 viibib teenusel AS

Hoolekandeteenused Sillamäe Kodus. Sillamäe Kodu 11.10.2021 iseloomustuse kohaselt on

puudutatud isiku füüsiline tervis püsinud stabiilsena, kuid oma psüühilise seisundi tõttu puudub

isikul täielikult haiguskriitika, ravimite manustamise vajalikkusest ta aru ei saa. Puudutatud isik

orienteerub tuttavas keskkonnas ja saab mõnede igapäevaelutoimingutega iseseisvalt hakkama,

kuid vajab suunamist ja kõrvalabi. Puudutatud isikul esineb autistidele omaseid

käitumismustreid, mis võivad olla häirivad ümbritsevatele inimestele. Vaimse alaarengu tõttu

isik ise oma käitumisest ja selle tagajärgedest aru ei saa ning võib sattuda endale ohtlikesse

olukordadesse. Emotsionaalse tasakaalu säilitamiseks on vajalik kindel rutiin ja päevakava.

Samal arvamusel on ka C ASL Perearst OÜ-st. 14.10.2021 väljastatud tõendi nr 4107 kohaselt

on puudutatud isikul korrapärase ravi tulemusena õnnestunud vähendada agressioone. Sisulist

vestlust isikuga arendada ei ole võimalik, vähene sõnavara on puudutatud isikul küll olemas,

kuid personali sõnul ta peamiselt ropendab. Perearsti sõnul vajab puudutatud isik jätkuvalt

ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega erihooldusteenust kinnises asutuses. Tallinna linn on

seisukohal, et muude abinõude kasutamine ei ole puudutatud isiku suhtes võimalik, sest oma

psüühilise seisundi ja käitumise tõttu vajab ta tugevdatud jälgimisrežiimiga turvalises ning rangelt

kontrollitud keskkonnas ööpäevaringset erihooldust, mida ei ole võimalik vabamal teenusel tagada.

4. Puudutatud isikule määratud esindaja palus jätta avalduse rahuldamata. Avalduse

rahuldamisel peatada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine 1 aastaks, pannes

temale kohustuste elada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 100 lg-s 1 sätestatud teenusel,

järgida hoolekandeasutuse režiimi ja kodukorda ning täita hoolekandeasutuse korraldusi; mitte

lahkuda hoolekandeasutusest ilma vastava loata; alluda arsti poolt ettenähtud raviplaanile. Asja

2-15-19468

materjalide alusel ei saa käesoleval ajal täheldada isiku ohtlikkust SHS § 105 lg 1 p 2

tähenduses. Sillamäe Kodu 11.10.2021 iseloomustuses on viidatud üksnes ühele 30.08.2021

vahejuhtumile. Nimetatud juhtumi kirjeldusest ei saa järeldada isiku ohtlikkust enesele või

teistele. Isikule on võimalik anda võimalus elada tavarežiimiga hoolekandeteenusel.

Tõsikindlalt ei ole välistatud, et turvaline ja kontrollitud keskkond suudetakse tagada ka

tavapärasel ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Isiku ravimite võtmist on võimalik kontrollida

ka tavapärasel ööpäevaringsel erihooldusteenusel ning tugevdatud järelevalvega teenus mingit

täiendavat garantiid anda ei saa. Esindajal puudutatud isikuga ärakuulamisel kontakti saavutada

ei õnnestunud ja ta ei vastanud esindaja ühelegi küsimusele.

5. Sotsiaalkindlustusameti arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on püsivalt kõik raskesti

mõistetava käitumise komponendid: püsiv on tema autism ja raskesti mõistetav on käitumine.

Puudutatud isiku suutmatus analüüsida keskkonda ja mõista selle toimimise reegleid ning

reageerida toimuvale adekvaatselt, tema võimetus tajuda enda käitumisega kaasnevaid tagajärgi

– see kõik mõjutab oluliselt tema igapäevast käitumist ja reaktsioone. Sellest tulenevalt esineb

ebasoodsas olukorras ohtlikkust endale või teistele. Vaatamata tugevdatud järelevalvele ja

stabiilsele keskkonnale ning regulaarselt osutatud sotsiaalsele rehabilitatsiooniteenusele ei ole

puudutatud isiku iseseisev toimetulek paremaks muutunud ning pole tekkinud valmidust liikuda

vähem

vabadust

piiravale

erihoolekandeteenusele.

Rehabilitatsiooniteenuse

raames

juhendatakse puudutatud isikuga tegelevat personali, kuidas toime tulla tema probleemse

käitumisega. Selle tulemusel on puudutatud isiku käitumine üldjuhul olnud kontrolli all, kuid

üksikuid ärevaid situatsioone on siiski ette tulnud. Tänu tegevusjuhendajate kiirele sekkumisele

on õnnestunud ära hoida raskemate tagajärgede saabumist (näiteks on tegevusjuhendajad

igapäevaselt sekkunud ja takistanud puudutatud isikul haarata teiste teenusesaajate toitu ning

hoidsid ära puudutatud isiku löömist teiste poolt ning ei lubanud puudutatud isikul teisi järsult

haarata kehaosadest ja riietest). Praeguseks ajaks on puudutatud isikule loodud tingimused, et

keskkonda ja enda ümber toimuvat paremini mõista. Puudutatud isiku päev kulgeb kindla rutiini

järgi ja tema ohutu toimetulek sõltub ennekõike püsivalt stabiilsest keskkonnast, kus on talle

tagatud nii tugevdatud järelevalve, toetusravi kui ka võimalusel kaasamine igapäevaelu

tegevustesse. Puudutatud isik vajab kindlasti püsimist ööpäevaringsel erihooldusteenusel.

Parimaks võimalikuks lahenduseks oleks tema viibimine autismispektrihäirega inimestele

kohandatud teenusel, kuid Eestis ei ole sobivat teenuseosutajat ning Sotsiaalkindlustusametil ei

ole tekkinud lepingupartnerit selle teenuse pakkumiseks, mistõttu ei ole võimalik kasutusele

võtta vähem vabadust piiravaid abinõusid ning puudutatud isiku huvides on tema jätkuv

viibimine kohtumääruse alusel erihooldusteenusel.

6. 15.11.2021 esitas avaldaja kohtule avalduse, mida kohus käsitles esialgse õiguskaitse

avaldusena.

7. Puudutatud isiku suhtes 17.11.2021 koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 118

kohaselt vajab isik pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ravivajadusest ta ise aru ei saa. Ravita

jäämisel muutub tema psüühiline seisund ettearvamatuks. Puudutatud isik ei ole võimeline

elama väljaspool ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutust. Ilma

järelevalveta on ta ohtlik enesele ja teistele. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kasutada

muid abimeetmeid peale ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldusteenuse. Produktiivne

kontakt puudutatud isikuga puudub.

Maakohtu määrus

8. Maakohus rahuldas 18.11.2021 määrusega avaldaja 15.11.2021 taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja määras paigutada puudutatud isik esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele

2-15-19468

erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi

jõustumiseni, aga mitte kauem kuni 09.12.2021.

9. Maakohus märkis esmalt, et määruse tegemise ajaks ei ole Viru Maakohus jõudnud

puudutatud isikut isiklikult ära kuulata. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik lahendada

kohtule esitatud põhiavaldust. Eeltoodut arvestades rakendas kohus esialgset õiguskaitset, ära

hoidmaks puudutatud isiku huvide, õiguste ja tervise kahjustamist.

10. Maakohtu hinnangul leidis esitatud dokumentidega tõendamist, et puudutatud isikul esineb

raske psüühikahäire, s.o nõrgamõistuslikkus mõõduka vaimse alaarengu kujul koos

käitumishäirega (RHK 10 järgi kood F71.1), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

või seda juhtida. Lisaks on tal varasemalt diagnoositud atüüpilist autismi (kood F 84.1).

Puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa ravivajadusest aru ja tema

tervislik seisund halveneb ravita jäämisel oluliselt ning sellega kaasneb ettearvamatu ja ohtlik

käitumine. Puudutatud isik on ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele

paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele. Kohtule esitatud hinnangutest

puudutatud isiku seisundi osas selgub, et iseseisvaks eluks ta võimeline ei ole. Tugevalt

kontrollitud keskkonna puudumisel katkestab puudutatud isik toetusravi ning tema tervis

halveneb märgatavalt ja tema psüühiline seisund muutub ettearvamatuks.

11. Puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda toimetulekut väljaspool tugevdatud

ööpäevase järelevalvega erivajadustega isikutele mõeldud hooldekodu. Puudutatud isikul

esinevad üheaegselt kõik kolm seaduses sätestatud asjaolu kinnisesse asutusse paigutamiseks

(antud juhul kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks). Ta sõltub püsivalt talle sobivast

ööpäevaringsest kõrvalabist, parimaks võimalikuks lahenduseks oleks Sotsiaalkindlustusameti

hinnangul tema viibimine autismispektrihäirega inimestele kohandatud teenusel. Käesolevalt ei

ole aga Eestis sobivat teenuseosutajat, mistõttu ei ole vähem vabadust piiravate abinõude

rakendamine võimalik. Seetõttu ei ole puudutatud isiku puhul ära langenud tema nõusolekuta

kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise alused.

12. Kuna kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks on puudutatud isik

vaja isiklikult kohtu poolt ära kuulata ning see võtab aega, oli maakohtu hinnangul vajalik

puudutatud isiku suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset. Puudutatud isikut ei ole võimalik

hooldada väljaspool ööpäevaringset kontrollitud keskkonnas erihooldusteenust. Seetõttu

kohaldas kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta menetluse ajaks

ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse.

Määruskaebus

13. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

milles kohus rakendas esialgset õiguskaitset tähtajaga üle 4 päeva, ning tuvastada, et puudutatud

isik viibib alates 22.11.2021 kella 11.17-st ebaseaduslikult nõusolekuta ööpäevaringsel

erihooldusteenusel.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 esimese lause kohaselt võib esialgset

õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast

isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik

ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

15. Maakohus allkirjastas 18.11.2021 määruse kell 11.17. Seega 4-päevane tähtaeg sai täis

22.11.2021 kell 11.17. Kuna TsMS § 534 lg 1 ei näe ette esialgse õiguskaitse rakendamist üle

2-15-19468

4 päeva, ei saanud kohus teha otsustust paigutada puudutatud isik esialgse õiguskaitse korras

ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse kuni tsiviilasjas nr

2-15-19468 tehtava lahendi jõustumiseni, aga mitte kauem kuni 09.12.2021.

16. Täitmata on TsMS § 534 lg 1 teise lause eeldused, s.o isikut ei ole ära kuulatud ja puudub

psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamus. Seega ei olnud võimalik esialgse õiguskaitse

pikendamine 40 päevani.

17. TsMS § 543 lg 3 kohaselt isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada

määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks

kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Praeguses asjas tuleb tuvastada, et

puudutatud isik viibis alates 22.11.2021 kella 11.17-st ebaseaduslikult nõusolekuta

ööpäevaringsel erihooldusteenusel.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Tallinna linn on seisukohal, et puudutatud isiku õigusi ja huve riivatud ei ole, kuna tema

jätkuv viibimine kinnises asutuses on tema enda heaolu ja turvalisuse kaitseks vajalik ning

väljaspool kontrollitud keskkonda on ta endale ja teistele ohtlik.

19. Sotsiaalkindlustusamet on arvamusel, et puudutatud isiku puhul ei ole ära langenud tema

nõusolekuta kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise alused ning

on igati puudutatud isiku huvides jätkata tema tahtest olenematut viibimist ööpäevaringsel

erihooldusteenusel kohtumääruse alusel.

Menetluse edasine käik

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

21. 09.12.2021 määrusega rahuldas maakohus avaldaja avalduse puudutatud isiku kinnisesse

hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks osaliselt. Maakohus määras paigutada

puudutatud isiku ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega hooldamise teenusele kuni

18.11.2022, ning lõpetada puudutatud isiku ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega

hooldamise teenusele paigutamine 18.11.2022 või kuni puudutatud isikule sobiva

ööpäevaringse erihooldusteenuse riigieelarvelise koha vabanemiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS

§-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus rakendas

esialgset õiguskaitset kauem kui neli päeva. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas,

milles maakohus määras, et määrus kuulub täitmisele kättetoimetamisega Tallinna

Linnavalitsusele. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab esialgse

õiguskaitse pikendamata ja tunnistab määruse täidetavaks viivitamatult.

23. Praeguses asjas esitas avaldaja 25.10.2021 avalduse puudutatud isiku kinnisesse

hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks 1 aasta võrra alates 18.11.2021 ning

15.11.2021 esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse. Maakohus rahuldas taotluse ja

rakendas esialgset õiguskaitset, paigutades puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras

ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse kuni asjas lahendi

jõustumiseni, aga mitte kauem kui 09.12.2021, s.o kuni 21 päevaks. Määruskaebuse esitaja

2-15-19468

tugineb sellele, et esialgset õiguskaitset ei saanud rakendada kauemaks kui 4 päeva, kuna

täitmata olid esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused.

24. SHS § 105 lg 1 järgi paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on

raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik

on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks

või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Tulenevalt TsMS § 538 lg-st 2 ja SHS §

105 lg-st 5 võib kohus anda loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses kuni üheks

aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud kinnisesse asutusse isiku

paigutamist tinginud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või

seadusliku esindaja taotluse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta

hooldamise tähtaega ühe aasta kaupa.

25. TsMS § 533 lg 1 p 1 mõttes on kinnisesse asutusse paigutamisel tegemist menetlusega,

mille puhul TsMS § 534 lg 1 lubab kohaldada ka esialgset õiguskaitset, kui kinnisesse asutusse

paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või

kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Sama

paragrahvi lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku

kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni

40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Seega on

TsMS § 534 lg 5 teise lause järgi esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise eelduseks isiku enda

ärakuulamine ja psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamus, mille järgi on tähtaja pikendamine

ilmselgelt vajalik. Seadusest ei tulene erikorda, kui on tegemist TsMS § 5391 alusel esitatud

avalduse lahendamisega.

26. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks TsMS § 534 lg 1

järgi kontrollida nii seda, kas esinevad SHS § 105 lg-s 1 nimetatud eeldused, kui ka seda, kas

viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning kas on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

27. Maakohus leidis, et puudutatud isiku puhul esinevad üheaegselt kõik kolm seaduses

sätestatud asjaolu kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamiseks. Maakohus tuvastas, et

puudutatud isikul on raske psüühikahäire, ta ei saa ravivajadusest aru, tema tervislik seisund

ravita jäämisel oluliselt halveneb ning sellega kaasneb ettearvamatu ja ohtlik käitumine ning

puudutatud isik on ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele paigutamata

jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele. Praeguste valikuvõimaluste juures ei ole võimalik

muid abimeetmeid puudutatud isiku abistamiseks kasutada. Lisaks leidis maakohus, et kuivõrd

puudutatud isikut ei ole võimalik hooldada väljaspool kontrollitud keskkonnas ööpäevaringset

erihooldusteenust, aga samas ei saa kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega pikendada enne

isiku ärakuulamist, oli vajalik puudutatud isiku suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset tema

huvide kaitseks. Seega leidis maakohus, et viivitusega kaasneks oht isikule endale. Asja

materjalidest nähtuvalt olid olemas ka piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

Maakohtu järeldusi kinnitab ka käesolevas asjas tehtud maakohtu 09.12.2021 määrus, millega

pikendati puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega. Nimetatud määrus on

jõustunud.

28. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt võis maakohus paigutada puudutatud isiku

esialgse õiguskaitse korras ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse

kuni neljaks päevaks.

2-15-19468

29. Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse pikendamist ei saa otsustada samas

määruses selle rakendamisega, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise ja selle pikendamise

eeldused on erinevad. Maakohus on eelviidatuga vastuolus oleva määruse tegemisega

menetlusõiguse norme rikkunud. Esialgse õiguskaitse korras neljast päevast pikemaks ajaks

kinnisesse asutuse paigutamiseks pidi maakohus uuesti kontrollima, kas kõik kinnisesse

asutusse paigutamise eeldused on endiselt täidetud. TsMS § 534 lg 5 järgi on vajalik psühhiaatri

või muu pädeva arsti arvamus õiguskaitse jätkuva kohaldamise vajalikkuse kohta ning samuti

tuleb puudutatud isik enne esialgse õiguskaitse pikendamise määruse tegemist ära kuulata.

Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määruse tegemise ajal ei olnud kohtul teada, kas

puudutatud isik on erinõude korras ära kuulatud või mitte. Seega poleks maakohus saanud

esialgset õiguskaitset pikendada.

30. Määruskaebuses ei ole küll vaidlustatud asjaolu, et esialgse õiguskaitse korras kinnisesse

asutusse paigutamise sisulised eeldused olid täidetud, kuid see ei anna alust piirata esialgse

õiguskaitse korras isiku vabadust menetlusnorme rikkudes. Maakohus eksis ringkonnakohtu

hinnangul menetlusõiguse normide vastu, kui otsustas esialgset õiguskaitset kohaldades samas

ka selle pikendamise üle nelja päeva. Arvestades vaidlustatud maakohtu määruse

allkirjastamise aega, sai kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset rakendada

vastavalt TsMS § 534 lg-le 5 neljaks päevaks alates 18.11.2021 kella 11.17-st, s.o kuni

22.11.2021 kella 11.17-ni.

31. Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse pikendamise avalduse esitamine peaks

olema erandlik ja põhjendatud eelkõige vaid juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta

piisavalt kiiresti teha. Kolleegium möönab, et praeguses asjas olid Harju Maakohtul kõik

vajalikud toimingud piisavalt kiiresti tehtud, et põhiavalduse oleks saaks lahendatud mõistliku

aja jooksul. Takistuseks sai üksnes asjaolu, et Viru Maakohus ei vormistanud nõuetekohaselt

ja õigeaegselt puudutatud isiku ärakuulamist kohtute infosüsteemis, mis tõi kaasa esialgse

õiguskaitse rakendamise vajaduse.

32. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus

rakendas esialgset õiguskaitset kauem kui neli päeva. Ringkonnakohus leiab, et puudub vajadus

eraldi tuvastada, et puudutatud isik viibis alates 22.11.2021 kella 11.17-st ebaseaduslikult

nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kuna vastavas osas maakohtu määruse

tühistamisega on see tuvastatud. Määruskaebus jääb nimetatud osas rahuldamata.

33. Maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks kättetoimetamisega Tallinna

Linnavalitsusele. TsMS § 541 lg 4 järgi võib kohus tunnistada määruse täitmisele kuuluvaks

määruse kättetoimetamisega isikule endale või tema esindajale või tema eestkostjale või

edastamisega tema elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. Ringkonnakohus leiab, et

esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus kuulub TsMS § 467 lg 5 järgi viivitamatule täitmisele.

TsMS § 541 lg 4 järgi määruse täidetavaks tunnistamine on vastuolus esialgse õiguskaitse

rakendamise eesmärgi ja sisuga, seda eriti TsMS § 534 alusel tehtud määruse puhul, kuna

nimetatud määrus on täidetav puudutatud isiku suhtes kohtumääruses märgitud ajast, s.t

praegusel juhul viivitamatult.

34. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)