Legislator Case Law & Legislation
2-21-9952/26 AI generated

2-21-9952/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-9952/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta V. M. ja ALANDIA KV OÜ hagi AS Süda Maja (pankrotis) vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

2-21-9952/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta V. M. ja ALANDIA KV OÜ hagi AS Süda Maja (pankrotis) vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

03. märts 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9952

Tsiviilasi

V. M. ja ALANDIA KV OÜ hagi AS Süda Maja

(pankrotis)

vastu

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

AS

Süda

Maja

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

Kohtuistungi aeg

3 500 eurot

14.12.2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: V. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hageja II: ALANDIA KV OÜ (registrikood 10432226,

asukoht Süda tn 11-15, 10118 Tallinn)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Tavo Tiits

ja vandeadvokaat Triinu Hiob (NJORD Advokaadibüroo,

e-post: menetlus@njordlaw.ee)

Kostja: AS Süda Maja (pankrotis, registrikood 10927962),

pankrotitoimkonna

esimees

Martin

Krupp

(Cavere

Õigusbüroo, e-post: info@cavere.ee), pankrotitoimkonna

esimees Klen Laus (Advokaadibüroo TRINITI, e-post:

klen.laus@triniti.ee)

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta V. M. ja ALANDIA KV OÜ hagi AS Süda Maja (pankrotis) vastu üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata.

2. Jätta kostja taotlus pankrotihalduri Toomas Saarma kaasamiseks kostja poolele kolmanda

isikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hagejad pöördusid kohtusse 21.06.2021 AS Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate

üldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks. 09.06.2021 võeti vastu otsus mitte teha pankrotihaldurile

ettekirjutust AS Süda maja (pankrotis) 2013-2020 majandusaasta aruannete koostamiseks ja

aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks esitamiseks. Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks ka

09.06.2021 üldkoosolekul vastu võetud otsus mitte teha pankrotihaldurile ettekirjutust kinnistu,

Ameerikanurga müügiga alustamiseks ja enampakkumise korraldamiseks. Menetluskulud

paluvad jätta hagejate kanda.

2. Hagejatele kuuluvad võlgniku pankrotimenetluses rahalised nõuded summas 427 112 eurot.

V. M. on AS Süda Maja (pankrotis) aktsionär. V. M. esitas 16.11.2020 üldkoosolekule kaebuse

pankrotihalduri tegevuse kohta, sest haldur ei ole korraldanud pankrotivara müüki ja ei ole

esitanud majandusaasta aruandeid. 09.06.2021 võlausaldajate üldkoosolekul toimus päevakorra

punkt 2 raames halduri tegevusele kaebuse läbivaatamine. Otsustati ettekirjutusi mitte teha ja

hagejad leiavad, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused on seadusevastased. Otsus on vastuolus

raamatupidamise korraldamist reguleerivate õigusnormidega, rikkudes võlausaldaja teabe

saamise õigust ja kahjustab võlausaldajate huve. Võlausaldajad on jäetud lubamatult infosulgu.

Pankrotihaldur vastutab võlgniku raamatupidamise korraldamise eest, PankrS § 128 lg 2 kohaselt

algab pankroti väljakuulutamisega uus majandusaasta. Justiitsministri 30.12.2009 määruse nr 48

§ 4 lg 7 p 1 ja 2 kohaselt peab halduri toimikus olema võlgniku aruanne koos lisadega ja

pankrotimenetluse ajal koosttaud võlgniku majandusaasta aruanded koos lisadega. Haldur on

rikkunud PankrS § 128 kohustust. Haldur ei ole 2013 detsembrist teavitanud, et mingeid

raamatupidamise dokumente oleks puudu. Majandusaasta aruannete esitamata jätmine on

kutsenõuete rikkumine, viimane aruanne esitati 2012, mis ei anna pilti sellest kui palju vara on

tänasel päeval. Võlgnikul on iga - aastane käive ja tasutakse makse. Viimase 7, 5 aasta rahalised

ja muud varalised liikumised ei ole teada. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus on vastuolus

raamatupidamise seaduse § 15 lg 1 ja 16 p 7, mis kahjustab võlausaldajate huve.

Pankrotimenetlus peab olema läbipaistev arvestada tuleb PankrS § 55 lg 2 kohaselt kõigi

võlausaldajate huvidega. Otsus on vastuolus hea usu põhimõttega. Ettekirjutuse tegemise otsuse

vastu hääletas uus suurvõlausaldaja Orbital Tallinn OÜ, kellele kuulub 75% võlgniku vastu

esitatud nõuetest. Osaühing on asutaud alles 2020 ning kuulub aktsionärile Probus OÜ ja endisele

aktsionärile AS KH Energia-Konsult. Kerkib üles küsimus suurvõlausaldaja hääleõiguse ja

sellega kaasneva võimu heausksest kasutamisest. Probus OÜ on tasunud lõive varem esitatud

hagiavalduselt, mis on hinnatud majanduslikult ebamõistlikeks. Tuleb eelistada otsuste tegemisel

võlausaldajate ühiseid huve võlausaldajate huvide vastandumise korral. Orbital Tallinn OÜ on

ettekirjutuse tegemise vastu hääletades oma hääleõigust TsÜS § 138 lg 1 mõttes kuritarvitanud ja

eiranud võlausaldajate ühist huvi saada pankrotivara seisu kohta usaldusväärset teavet.

3. Pankrotivara müük on PankrS § 2 kohaselt üks menetluse eesmärke võlausaldajate nõuete

rahuldamise eesmärgi täitmiseks. Otsus, millega otsustati mitte teha ettekirjutust alustada

enampakkumise korraldamist on ebaseaduslik, sest õigustab haldurit mitte järgima

pankrotiseaduse üldisi eesmärke ja halduri kohustusi. V. M. esitas haldurile 29.10.2020

ettepaneku Ameerikanurga kinnistust ühe osas ostmiseks. Haldur ei vastanud ostuettepanekule.

Kinnistuga seoses tekivad lisakulud, mis mõjutab võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik on

kohustatud tasuma maamaksu, mis on massikohustus. Võlausaldajad ei soovinud isegi arutada

ettekirjutuse tegemist. Hagejad soovisid asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab vaidluse õiglase lahendamise huvides, et hagejad on

võlgniku kunagine juhataja ja talle kuuluv äriühing Alandia KV OÜ. 13.06.2010 sõlmis V. M.

võlgniku esindajana lepingu, millega müüs OÜ-le Siibxid Ameerikanurga kinnistust mõttelise

osa. 26.06.2013 lepinguga müüs võlgnik OÜ-le Siibxid Paldiski mnt 108 b ja 108 d ½ mõttelise

osa. 28.06.2013 sõlmis võlgnik lepingu, millega müüs OÜ VIP Crew Ameerikanurga kinnistust

45% suuruse mõttelise osa. Lepingute raamatupidamislik väärtus oli 24 129 277.28 eurot, millest

võlgnik ei saanud ühtegi eurot. V. M. sõlmis lepingud hoolimata võlgniku võlakirjatingimuste

punktist 5.3 ja tagatisagendilepingu punktist 7.1.2, mis keelasid võlgnikul kinnistuste

võõrandamise. 22.10.2013 esitas Süda Maja uus juhataja pankrotiavalduse. V. M. ei andnud

raamatupidamise dokumente üle ei uuele juhatusele ega pankrotihaldurile. V. M. on

kriminaalasjas kohtu all seoses usalduse kuritarvitamisega, võlgniku vara teadva kahjustamisega

ja dokumendi võltsimisega. Hagis esitatakse pankrotihaldurile ette asjaolusid, mis tulenevad mitte

haldurist vaid V. M.st. Majandusaasta aruannete koostamine ei ole halduri kohustus. Kostja

nõustub halduri seisukohtadega. Haldur on selgitanud, et puuduliku raamatupidamise ja selle üle

andmata jätmise tõttu ei saanud aruandeid koostada. Võlausaldajad ei saa kohustada haldurit

millekski, mis oleks olnud faktiliselt võimatu. Võlgnikul puudub majandustegevus, seega puudub

majandusaasta aruannete koostamiseks vajadus. ÄS § 334 järgi on majandusaasta aruande

kinnitamine mitte võlausaldajate vaid aktsionäride pädevuses. Haldur on esitanud PankrS § 165

järgi ettekanded. Hagejad ei ole ainukesed võlausaldajad. 1,4% hääli omavad võlausaldajad ei saa

nõuda, et pankrotipesa kannaks kulusid, mida ülejäänud võlausaldajad ei pea põhjendatuks.

Võlgnik kanti Ameerikanurga kinnistu omanikuna sisse kinnistusraamatusse 19.06.2020. Kuu

aega hiljem keelas kohus hagi tagamise korras võõrandamise. Keelumärge kustutati 02.11.2020.

Seega oli kinnistu müügiga alustamine takistatud hageja enda tegevuse tõttu. 09.06.2021

üldkoosolekul selgitas haldur, et talle on tehtud ülesandeks koostada pankrotimenetluses

kompromiss, mille üheks eesmärgiks on projekti järgi Ameerikanurga kinnistu müük

enampakkumisel. Kompromiss võeti vastu 07.07.2021 ja kinnitati kohtus 23.08.2021. Kostja

palub menetluskulud jätta hagejate kanda ja hagi rahuldamata.

5. Kohus teavitas menetlusest pankrotihaldurit. Pankrotihaldur esitas oma 30.08.2021

seisukohad, leides, et ei ole võimalik rikkuda kohustust, mida seaduses sätestatud ei ole. Halduri

kohustused on piiratud pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kajastada tuleb PankrS

§ 146 toodud väljamaksed, vara müügist saadud raha, jms. PankrS § 128 reguleerib pankroti

väljakuulutamisega lõppenud majandusaasta aruande esitamist. Halduril puudub võimalus

aruandeid koostada, V. M., kes oli juhatuse ainuliige 19.04.2007-24.10.2013, rikkumiste tõttu.

Halduri teabenõude alusel ta esitanud suures koguses süstematiseerimata dokumente erinevatel

aegadel. Samuti ei ole ta kinnitanud, kas kõik dokumendid on üle antud. Üle ei ole antud

elektroonilist

raamatupidamist,

väidetavalt

on

see

arvuti

rikke

tõttu

hävinenud.

Justiitsministeerium ei ole halduri osas raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumist

tuvastanud. V. M. on kahel korral samasisuliste kaebustega ministeeriumi poole pöördunud.

Ameerikanurga kinnistu müük oli ajavahemikus 28.07.2020 kuni 02.11.2020 hagejate tegevuse

tõttu õiguslikult võimatu.

Kohtu põhjendused

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagi asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega, ning

hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

8. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

9. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

10. Kuivõrd hagi on esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kontrollib kohus

avalduses toodud asjaolusid PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud eeldustest lähtuvalt. Vastavalt PankrS

§ - le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks

tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna

esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik.

Kohtuistungist teatab kohus haldurile ja nõude esitanud isikule. Vastuväiteid saavad esitada

PankrS § -s 83 märgitud isikud ning vaidlust ei ole, et toimkonda esindab toimkonna esimees või

üldkoosolekul valitud isik. Antud asjas on esindajaks pankrotitoimkonna esimees Klen Laus, kes

on esitanud seisukohad ja vastuväited hagile. Kohus on menetlusest teavitanud pankrotihaldurit

Toomas Saarma.

Asjaolud, mille osas vaidlus puudub ja maakohus saab lähtuda, on

• AS Süda Maja pankrot kuulutati välja 17.12.2013

• Pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma

• 09.06.2021 võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu otsus, mitte teha ettekirjutust

pankrotihaldurile 2013-2020 majandusaasta aruannete koostamiseks ja aktsionäride

üldkoosolekule kinnitamiseks esitamiseks

• 09.06.2021 võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu otsus, mitte teha ettekirjutust

pankrotihaldurile kinnistu, Ameerikanurga müügiga alustamiseks ja enampakkumise

korraldamiseks

• Kaebuse halduri tegevuse peale võlausaldajate üldkoosolekule esitas V. M.

• 09.06.2021 võlausaldajate üldkoosolek vaatas selle kaebuse läbi

11. Kohtu hinnangul võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks

puudub alus, nimetatud otsus on kooskõlas võlausaldajate üldkoosoleku pädevusega ja

üldkoosolekul on õigesti asutud seisukohale, et selline alus, mis annaks võimaluse teha kaebuses

viidatud- asjaoludel ettekirjutus, esile toodud ei ole. Kohus leiab, et üldkoosoleku otsus on

seaduslik ja kooskõlas pankrotiseaduses sätestatud normidega.

12. Üldkoosoleku otsus ei saa kahjustada võlausaldaja huve, pankrotimenetluses tuleb arvestada

PankrS § 55 lg 2 kohaselt kõigi võlausaldajate huvidega, kuid seda seaduses sätestatud reeglitega,

arvestades pankrotimenetluse eesmärke. Võlausaldajate üldkoosolekul, kui pankrotimenetluse

ühel organil on vastav pädevus, milliste küsimuste üle saab otsuseid vastu võtta.

13. Kohus võttis hagi 16.08.2021 määrusega menetlusse. Kohtule esitatud hagiavalduse lisast

nähtub, et pankrotihalduri kohustustele mittevastava tegevuse kohta on kaebuse esitanud V. M..

Kaebuse sisu kattub hagis esile toodud asjaoludega. V. M. on palunud üldkoosolekul teha

ettekirjutus pankrotihaldurile, Paldiski mnt ja Ameerikanurga kinnistute enampakkumisega

alustamiseks ja majandusaasta aruannete koostamiseks. 09.06.2021 toimunud võlausaldajate

üldkoosolekul vaadati läbi teise päevakorra punktina eelnimetatud kaebus pankrotihalduri

tegevuse peale. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt selgitas haldur, et viimane 2012

majandusaasta aruanne jäeti aktsionäride üldkoosolekul kinnitamata. Menetletakse L. R. avalduse

alusel ka kuriteokaebust, seoses V. M. raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisega.

Jõustunud kohtuotsusega on audiitor S. K. suhtes tuvastatud, et võlgniku vara väärtusi kajastati

ebaõigesti. Samuti teavitas haldur, et esitati ettepanek koostada kompromiss pankrotimenetluse

lõpetamiseks. Arutelu käigus avaldati, et aruannete koostamisega kaasnevad kulud, tuleb

korrigeerida ka eelnevat perioodi, V. M. peab andma selgitusi ülekannete kohta, mille kohta

alusdokumente ei ole esitatud. Seega vaadati 09.06.2021 üldkoosolekul sisuliselt läbi kaebust

halduri tegevuse peale. PankrS § 67 kohaselt on võlausaldajal õigus pankrotihalduri tegevuse

peale esitada kaebuskohtule pankrotitoimkonnale, kojale või võlausaldajate üldkoosolekule.

14. Kohus leiab, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on sätestatud PankrS § 77 ning muude

küsimuste seas on ka punkt 7 alusel pankrotihalduri tegevuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamine. Kostja on esile toonud, et võlausaldajate üldkoosolekule ei saa ette heita

võlausaldajate üldkoosoleku pädevusest väljuvate otsuste tegemata jätmist. Võlausaldajate

üldkoosolek ei saa teha pankrotihaldurile hagejate soovitud ettekirjutusi. Kohus nõustub kostjaga,

et pankrotihalduri peale esitatud kaebuse läbivaatamisel saab kaebuse lahendamisel lähtuda

PankrS § 68 lg 2, kas teha kohtule esitatud asjaolude pinnalt ettepanek halduri vabastamiseks või

mitte, põhimõtteliselt saab kohus siis otsustada, kas selle tegevuse /tegevusetuse tõttu on haldur

kaotanud kohtu või võlausaldajate usalduse. PankrS § 68 lg 2 näeb ette, et kui haldur on jätnud

oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri mh ka

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Nimetatud küsimuse läbivaatamine toimub

pankrotiasja menetlevas kohtu järelevalvemenetluses. Otsused, mida võlausaldajate üldkoosolek

saab vastu võtta ehk koosoleku pädevus, on sätestatud PankrS § 77 ja otsustus halduri peale

esitatud kaebuse osas on piiritletud PankrS § 68 lg 2.

15. Hagejate esindaja esitas 23.11.2021 toimunud korraldaval istungil taotluse halduri

kõrvaldamiseks menetluses. Kohus selgitas, et halduril on õigus menetlusest teada PankrS § 83

kohaselt, mil kohus teavitab vaidlusasja pankrotihaldurit kohtuistungist. 14.12.2021 kohtuistungil

esitas hageja kohtu tegevusele vastuväite, mille kohus jättis rahuldamata. Hageja leidis, et haldur

ei tohiks eraldi menetluslikku seisukohta esitada. Kostja, leidis, et haldurit tuleks kolmanda

isikuna käsitleda, halduri esitatu ei tohiks jääda hindamata ja esitas 23.11.2021 taotluse halduri

kaasamiseks kolmanda isikuna kostja poolele. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata,

Kohus võtab taotluse osas seisukoha TsMS § 442 lg 5 kohaselt kohtuotsusega, kui see on

menetluse

kestel

lahendamata.

Kohus

leiab,

et

taotluse

lahendamine

lähtudes

menetlusökonoomikast on põhjendatud alles kohtuotsusega. Haldur on saanud teavituse, et

menetlus toimub, kohtul on tõendiks TsMS § 229 lg 1 kohaselt igasugune teave ja halduril on

õigus oma seisukoht esile tuua. Kohus kaasab TsMS § 213 lg 1 kohaselt iseseisva nõuete

kolmanda isiku, kes ei esita iseseisvat nõuet, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus

lahendatakse ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Samuti võib

iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse kaasata poole taotlusel. Kolmanda isiku

kaasamiseks puudub TsMS§ st 213 lg 1 ja PankrS § 83 lg 4 alus. Käesolevas menetluses on

oluline hinnata võlausaldajate üldkoosoleku pädevusest lähtuvalt, kas võlausaldajate õigusi on

rikutud või on tegemist seadusega vastuolus oleva otsusega. Asja sisulisel läbivaatamisel ei

tuvastanud kohus, et võlausaldajate huvid oleks kahjustunud või otsus vastuolus PankrS § -ga

128. Kui hagejad ei ole rahul pankrotihalduri tegevusega on neil õigus esitada vastavasisuline

kaebus pankrotiasja menetlevale koosseisule, või PankrS § 67 märgitud isikutele.

Menetluskulud

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

18. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik