2-21-118270/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

4. märts 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-118270

Tsiviilasi

Themis Õigusbüroo OÜ hagi X vastu.

Menetluskulude suuruse vaidlustamine

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 24. novembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Themis Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood

12803543), lepinguline esindaja Tanel Riivits

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 24. novembri 2021 otsus tühistada osas, milles hageja menetlus-

kulu rahalise kindlaksmääramise taotlus jäi rahuldamata 116 euro saamiseks.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude summat 116 euro võrra ning mõista see summa kostjalt X-lt hageja

Themis Õigusbüroo OÜ kasuks täiendavalt välja. Kohustada kostjat X tasuma

täiendavalt menetluskulude hüvitiselt (116 eurolt) hagejale Themis Õigusbüroo

OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud otsus muutmata.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2 (5)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 16. juunil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiir-

menetluse avalduse X (kostja) vastu. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja sama kohus

jätkas asja lahendamist hagimenetluses.

Hageja esitas 13. septembril 2021 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista:

(1) põhinõude 3322,50 eurot ja sellelt summalt sissenõutava viivise 154,80 eurot;

(2) põhinõude 1023,40 eurot, sellelt summalt intressi 832,32 eurot ja sissenõutava viivise

191,08 eurot;

(3) kohtueelse õigusabikulu hüvitise 172,50 eurot;

(4) viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates 14. septembrist 2021 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Hageja väitel tuleneb nõue:

-

hageja ja kostja vahel 1. veebruaril 2021 sõlmitud kokkuleppest võlgnevuse

tasumiseks, mille alusel tuli kostjal tasuda põhivõlg 1650 eurot, intress 1237,50 eurot,

viivis 412,50 eurot ja õigusabikulu 172,50 eurot. Kostja tasus ühe osamakse 150 eurot

ja ülejäänud summa on tasumata;

-

C (edaspidi: endine võlausaldaja) ja kostja vahel 5. veebruaril 2020 sõlmitud

laenulepingust, mille alusel kohustus kostja endisele võlausaldajale tasuma 1060 eurot

osamaksetena

hiljemalt

10. septembril 2020.

Endine

võlausaldaja

loovutas

9. veebruaril 2021 nõude hagejale.

2. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.

3. Maakohtu nõudmisel esitas hageja 11. novembril 2021 menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusabiteenust kokku 5,95 tundi tunnihinnaga 115 eurot

järgmiselt: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 1 t, hagiavalduse koostamine 4,75 t

ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,2 t. Õigusabikulu on kokku 684,25 eurot (käibe-

maksuta), millele lisandub riigilõiv 450 eurot.

4. Kostja leidis, et vastaspoole õigusabikulud on põhjendatud 158 euro ulatuses, millest

20 eurot on maksekäsu avalduse koostamise kulu, 115 eurot hagiavalduse ja 23 eurot kulu-

nimekirja koostamise kulu. Samas dokumendis palus kostja pikendada hagile vastamise

tähtaega.

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus rahuldas hagi 24. novembri 2021 tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus).

Menetluskulud jättis maakohus osaliselt kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatava

summa. Kostja tähtaja pikendamise taotluse jättis maakohus otsusega rahuldamata.

5.1. Maakohus leidis, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kostja tähtaegselt

hagile ei vastanud, seega saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 teise lause

alusel hageja esitatud faktilised väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kostja taotlust tähtaja

pikendamiseks ei saa rahuldada, sest selle esitamise ajaks oli tähtaeg juba möödunud.

5.2. Menetluskulude jaotust põhjendades märkis maakohus, et need tuleb jätta TsMS § 162

lg-te 1 ja 2 alusel kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu 450 eurot

ja hageja lepingulise esindaja kulu 80 eurot.

3 (5)

Menetlus on lihtne ja standardne. Kostja hagile ei vastanud ja kohtuistungit ei toimunud.

Hagiavaldus oli samuti standardne ja selle koostamine on hageja majandustegevuse igapäevane

osa. Nimetatud töö ei ole väga ajamahukas ega peaks võtma üle tunni.

Hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/t on põhjendamatu. Riigikohus on küll

pidanud seda advokaadi põhjendatud tunnitasuks, kuid advokaadi puhul on tunnitasu kõrgem

mh põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Tegemist ei ole ka

õiguslikult keerukas vaidlusega. Neil kaalutlustel on sissenõudmisteenuse raames osutatud

õigusabiteenuse põhjendatud tasumäär 80 eurot/t. Kulunimekirja koostamine ei vaja õigus-

alaseid eriteadmisi ja sellega seotud õigusabikulud on alusetud.

Maakohus märkis lisaks, et nii lihtsas menetluses saab hageja osaleda isiklikult esindajat

kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ja hageja peab kaaluma, kas

väiksemate nõuete kohtusse esitamisel on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste

kasutamine, kui sellega tekivad täiendavad menetluskulud.

Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohustas maakohus kostjat tasuma hüvitatavalt

menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega vaidlustab maakohtu otsuses menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise taotluse osaliselt rahuldamata jätmise. Hageja palub tema kulud

täies ulatuses kostjalt välja mõista. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus ei põhjendanud, mille põhjal ta leidis, et hagiavaldus on lihtne ja standardne.

Hageja tegevusala pole laenude andmine ega laenuvõlgade sissenõudmine, mistõttu ei

ole käesolevas asjas hagi esitamine hageja igapäevase majandustegevuse osa;

-

põhjendamata on maakohtu seisukoht, et hageja saanuks menetluses osaleda isiklikult

esindust kasutamata. Õigusbürool pole keelatud palgata enda huvide esindamiseks

õigusvaidluses spetsialisti. Praktiline vajadus selleks tulenes õigusbüroo suurest

töökoormusest;

-

hageja nõue põhines kahel laenusuhtel ja võlatunnistusel koos kahjuhüvitise nõudega.

Hagiavaldust, mis sisaldab mitut eriliigilist rahalist nõuet koos põhjenduste ja tõendite

viidetega, ei jõua koostada ühe tunniga. Hagiavaldus polnud lakooniline, vaid selle

sisuline osa oli seitse lehte. Kohtupraktikas on leitud, et ühe lehe koostamiseks kulub

tavaliselt 45 min. Esindajal kulus avalduse koostamiseks alla viie tunni;

-

maakohus eksis Riigikohtu uuema seisukoha vastu, kui jättis menetluskulude nimekirja

koostamise kulu kostjalt välja mõistmata. Kostja selle kulu hüvitamisele vastu ei

vaielnud;

-

maakohus ei põhjendanud, miks pika töökogemusega mitteadvokaadist esindaja

tunnitasu peaks olema tunduvalt madalam kui advokaadist esindaja tunnitasu. Hageja

esindaja osutab õigusteenuseid tunnitasuga 115 eurot, millele käibemaks ei lisandu.

Selline tasu ei ületa keskmist turuhinda. Lisaks kujundab õigusteenuse turuhinna turg

läbi nõudluse ja kohus ei saa sekkuda majandustegevusse.

7. Kostja kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja taotlus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 116 euro ulatuses ja suurendab selle võrra

4 (5)

kostjalt välja mõistetava hüvitise summat (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt ja ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.

9. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja maakohtu otsust ei

vaidlustanud, st eelmärgitud osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata

jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).

Hageja vaidlustab tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude osaliselt välja mõistmata jätmise osas.

10. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657

lg 2. Viidatud säte käsitleb üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

osas, milles maakohus lahendas hagis esitatud nõuded. Säte ei kohaldu menetluskulude

kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes

menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata teha ise uue otsuse, millega suurendab hageja kasuks

väljamõistetavat menetluskulu.

11. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul jättis maa-

kohus õigusabikulu osaliselt välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes nii

diskretsiooni piire.

12. Maakohus jättis tähelepanuta TsMS § 484², mille kohaselt hüvitatakse avaldajale

maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. Nii on

vähemalt selle summa ulatuses hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluses kantud

õigusabikulude eest, kui asi läheb üle hagimenetlusse (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause).

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja soov saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamiseks eest, kuid hüvitise suurus on piiratud konkreetse summaga 20 eurot.

13. Samuti jättis maakohus tähelepanuta Riigikohtu uuema seisukoha, mille kohaselt on

menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud

TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (vt 27. mai 2020 määrus tsiviilasjas

nr 2-18-7550, p 15). Arvestades hageja kulunimekirja sisu, on koostamise ajakulu 0,2 tundi

põhjendatud.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada

4,75 t, sest tegemist ei olnud õiguslikult keeruliste nõuetega. Hagiavaldusest ei nähtu, et selle

koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi.

Ringkonnakohtu hinnangul on nõude ja selle aluse esiletoomiseks ning hagiavalduse kohtule

esitamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu ühe tunni asemel siiski kaks tundi.

15. Maakohus leidis põhjendatult, et esindaja kohane tunnitasu on 80 eurot. Klient ja esindaja

võivad omavahel ükskõik kui suures tunnitasus kokku leppida, kuid kohus peab hindama, kas

konkreetses asjas vastab tasumäär asja keerukusele ja mahukusele (vt nt Riigikohtu

11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline ega

mahukas, et rakendada 80 eurost kõrgemat tunnitasu. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maa-

kohtu põhjendusega, et mitte-advokaadist tunnitasu ei ole täielikult võrreldav advokaadi tasuga,

sest advokaadil on tema kutsest tulenevaid täiendavaid kohustusi.

16. Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale täiendavalt hüvitada õigusabikulu 1,2 t eest tasumääraga

80 eurot/t, millele lisandub menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot – kokku 116 eurot

(= 1,2 × 80 + 20). Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt

5 (5)

hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude

suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamise.

18. Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt

viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega suurendatud kuluhüvitise osas saab otsust

täita alles pärast jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)