3-22-127/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-127

Haldusasi

Aktsiaseltsi

RETENT

kaebus

Sihtasutuse

Tallinna

Hambakliinik riigihankes „Hambaraviseadmete ostmine“

(viitenumber 240809) 30.11.2021 otsuste tühistamiseks

osas, millega lükati aktsiaseltsi RETENT pakkumus hanke

osas nr 1 tagasi ning tunnistati Plandent Eesti osaühingu

pakkumus hanke osas nr 1 vastavaks ja edukaks ning

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

05.01.2022

otsuse

vaidlustusasjas

number

215-21/240809

osaliselt

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) aktsiaselts RETENT (registrikood

10126713), volitatud esindaja v.adv Birje Kalmus

Vastustaja (hankija) Sihtasutus Tallinna Hambakliinik

(registrikood 90008465), volitatud esindaja v.adv Veikko

Puolakainen

Kolmas isik (pakkuja) Plandent Eesti osaühing (registrikood

10117045)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta aktsiaseltsi RETENT kaebus rahuldamata.

2. Mõista aktsiaseltsilt RETENT välja Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik kasuks

menetluskulu summas 1512 eurot (koos käibemaksuga).

3. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 määruse resolutsiooni punktiga 9

kohaldatud esialgne õiguskaitse.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

3-22-127

2(10)

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb

sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Tallinna Hambakliinik alustas 24.09.2021 avatud hankemenetlusena läbiviidavat

riigihanget „Hambaraviseadmete ostmine“ (viitenumber 240808). Hange on jaotatud kaheks

osaks: (1) hambaraviseadmed tüüp 1 (5 komplekti); (2) hambaraviseadmed tüüp 2 (2

komplekti). Mõlemas osas hinnatakse pakkumusi üksnes maksumuse alusel.

2. Hanke osas nr 1 esitasid pakkumused kaks pakkujat: aktsiaselts (edaspidi AS) RETENT

(pakkumuse hind 97 000 eurot) ning Plandent Eesti osaühing (edaspidi OÜ) (107 982 eurot).

3. Hankija 30.11.2021 otsusega lükati hanke osas nr 1 AS RETENT pakkumus tagasi ning

tunnistati Plandent Eesti OÜ pakkumus vastavaks ja edukaks. Hankija põhjendas kaebaja

pakkumuse tagasi lükkamist asjaoluga, et pakkuja AS RETENT pakkumus ei vasta „Tehniline

kirjeldus_Osa 1 – Hambaraviseadmed tüüp 1-5 komplekti“ punktile 2.3. „Hambaraviseade peab

olema kõrge töökindlusega, kõik korpuse detailid peavad olema metallist“.

4. AS RETENT esitas hankija 30.11.2021 otsuste peale vaidlustuse riigihangete

vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO), paludes mh hankija kohustamist tegema uued

otsused, millega tunnistataks AS RETENT pakkumus hanke osas nr 1 vastavaks ja edukaks.

5. VAKO 05.01.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 215-21/240809 jäeti läbi vaatamata

vaidlustus osas, mis puudutab nõuet kohustada Sihtasutust Tallinna Hambakliinik võtma hanke

osas nr 1 vastu AS RETENT pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused

(resolutsiooni punkt 1), muus osa jäeti vaidlustus rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ning

mõisteti AS-lt RETENT Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik kasuks välja viimase lepingulise

esindaja kulud summas 1782 eurot (koos käibemaksuga); AS-i RETENT menetluskulud jäeti

tema enda kanda (resolutsiooni punkt 3). VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised.

Vaidlustuses esitatud kohustamisnõue ei ole vastuvõetav ning see tuleb jätta läbi vaatamata

(riigihangete seadus (RHS) § 192 lg 3 p 7). Pakkuja saab pärast pakkumuste esitamist nõuda

vaid hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, mitte hankija kohustamist mingiks tegevuseks (vt

RHS § 190 lg 4, § 197 lg 1 p 5).

Hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjusel, et see ei vasta tehnilise kirjelduse

punktile 2.3. Viidatud punkt sätestab järgmist: „Hambaraviseade peab olema kõrge

töökindlusega, kõik korpuse detailid peavad olema metallist.“ Hankija hinnangul ei täida

pakkumus nõuet, mille järgi peavad kõik pakutava seadme korpuse detailid olema metallist.

Vaidlustaja on hankijale pakkunud hambaraviseadet SternWeber S280TRc ning poolte vahel

puudub vaidlus, et antud seadme välispind ei ole täiesti plastmassivaba, st see ei ole üleni

metallist. Riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuse tõlgendamise võimalused peavad

tulenema asjaomase tingimuse tekstist. See tähendab, et hanketingimuse tõlgendamise

alguspunktiks on alati tingimuse tekst (vt otsus asjas nr 181-21/239028, p 20). Grammatilisest

tõlgendusest lähtuvalt tuleb järeldada, et tehnilise kirjelduse p-s 2.3 mainitud „korpus“ ei hõlma

3-22-127

3(10)

mitte vaid hambaraviseadme seesmist ja kandvat konstruktsiooni, vaid ka seadme kere välimisi

osiseid, mis sisemust katavad. Kuna riigihange on suunatud hankija vajaduste rahuldamisele,

siis on oluline, mida hankija on tõlgendatava tingimusega silmas pidanud. Hankija soovib

hanke osas nr 1 soetatavad seadmed, õieti osad neist, paigutada mobiilsesse hambaravikabinetti

(lihtsustatult: selleks spetsiaalselt kohandatud autobussi). Sellises keskkonnas peab

hambaraviseade taluma erinevaid füüsikalisi jõude, samuti pidama vastu vibratsioonile ja

temperatuuri kõikumistele jne. Üleni metallist korpusega seade on sellistes tingimustes

turvalisem, vastupidavam ja töökindlam valik kui plastikdetailidega seade. Niisiis toetab

hankija eesmärk selle riigihanke korraldamisel järeldust, et seadme korpuse mõistet tuleb

tõlgendada laialt. Hankijal on igasugune õigus hankida parimat saadaolevat tehnoloogiat ning

ta ei pea rahulduma kehvemaga (vt VAKO otsus asjas nr 187-17/192426, p 21; otsus asja snr

12-19/199628, p 11). Kuna vaidlustaja pakutud seadme korpuse kõik detailid ei ole metallist,

siis hankija võis ja pidigi vaidlustaja pakkumuse selles sisalduva sisulise puuduse tõttu RHS §

114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama (vrdl VAKO otsus asjas nr 137-20/220835, p 12).

Arvestades, et vaidlustaja pakkumus on hanke osas nr 1 õiguspäraselt tagasi lükatud ning

vaidlustaja on selles hankeosas õigesti edasisest hankemenetlusest kõrvale jäetud, siis ei saa

vaidlustaja jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Sellest lähtuvalt tuleb vaidlustaja ülejäänud

nõuded juba eos, tulenevalt tema esimese nõude alusetusest, jätta rahuldamata (vt VAKO otsus

asjas nr 129-21/236097, p 18). Juhul, kui vaidlustaja on seisukohal, et kolmandal isikul

puuduvad hankija nõutud ISO-sertifikaadid, siis on tegemist pakkujale suunatud

kvalifitseerimistingimusega, mitte pakkumuse vastavustingimusega ning seetõttu pidanuks

vaidlustaja vaidlustama kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust, mitte tema vastavaks

tunnistamise otsust.

6. AS RETENT esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sihtasutuse Tallinna

Hambakliinik riigihankes „Hambaraviseadmete ostmine“ (viitenumber 240809) 30.11.2021

otsuste tühistamiseks osas, millega lükati AS-i RETENT pakkumus hanke osas nr 1 tagasi ning

tunnistati Plandent Eesti OÜ pakkumus hanke osas nr 1 vastavaks ja edukaks ning VAKO

05.01.2022 otsuse vaidlustusasjas number 215-21/240809 tühistamiseks osas, millega jäeti AS

RETENT vaidlustus rahuldamata ja mõisteti AS-lt RETENT välja Sihtasutuse Tallinna

Hambakliinik kasuks viimase lepingulise esindaja kulud summas 1782 eurot (käibemaksuga)

ning AS-i RETENT menetluskulud jäeti tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja hinnangul on riigihankes nr 240809 kaebaja pakkumus ebaõigesti mittevastavaks

tunnistatud (tagasi lükatud) ning seetõttu on ebaõigesti ka hanke osa 1 suhtes Plandent Eesti

osaühingu pakkumus edukaks tunnistatud. Kaebaja pakkumus vastas hanke alusdokumentides

sätestatud kvalifitseerimis- ja vastavusnõuetele. Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud tagasi

lükata, mistõttu tuleks kehtetuks tunnistada lisaks edukaks tunnistamise otsusele vastavusotsus

osas, millega nii vaidlustaja pakkumus kõrvaldati kui ka osas, millega kolmanda isiku

pakkumus vastavaks tunnistati.

7.1. Põhjendatud on kontrollida riigihanke alusdokumentides nõutud ISO-sertifikaatide

olemasolu pakkujal, kuivõrd need on kogu hooldus- ja teenindusprotsessi reguleerivateks

standarditeks. Antud juhul on hankija vastava nõude riigihanke alusdokumentides

pakkumustele esitanud ning seda ka vastavusotsuse raames kontrollinud (vt kaebuse lisa 2),

kuid asunud ebaõigele järeldusele, et kolmandal isikul on vastavad sertifikaadid olemas.

Kolmandal isikul puuduvad vastavad sertifikaadid. Hankija on VAKO-le esitanud Planmeca

Oy-le väljastatud sertifikaatide koopia. Kolmas isik on aga Plandent Eesti osaühing. Tegemist

3-22-127

4(10)

ei olnud ka Planmeca Oy ja kolmanda isiku ühispakkumisega (vt RHS § 103). Seetõttu ei vasta

kolmanda isiku pakkumus hanke alusdokumentides sätestatud nõuetele ning see oleks tulnud

tagasi lükata.

7.2. Isegi kui nõustuda VAKO seisukohaga, et vastavaks tunnistamise otsuse raames puudus

vajadus kontrollida kolmandal isikul ISO-sertifikaatide olemasolu (seda oleks tulnud teha

eraldi, pakkumiste kvalifitseerimisel), leiab kaebaja, et arvestades RHS regulatsiooni ning

hankija tegevust ja vastust VAKO-le, on hankija kooskõlas RHS § 52 lg-ga 2 ja RHS § 114 lg-

ga 1 pärast pakkumuste avamist kontrollinud mõlema pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste

puudumist ja kvalifikatsiooni ning seejärel hinnanud pakkujate pakkumuste vastavust ning

vormistanud selle koos kui „vastavusotsuse“. Samas, kuna kolmandal isikul puuduvad ISO-

sertifikaadid, tulnuks kolmanda isiku pakkumine kõrvaldada.

7.3. Hankija otsus lükata kaebaja pakkumus tagasi, on õigusvastane. VAKO on asunud

seisukohale, et kuna kaebaja pakkumuses pakutud seadme korpusele on disaini eesmärgil

lisatud plastkattega detaile, siis hankija pidigi hankija pakkumuse olulise puuduse tõttu tagasi

lükkama. Samas on VAKO nõustunud hankijaga, et üleni metallist korpusega seade on

niisugustes tingimustes turvalisem, vastupidavam ja töökindlam valik kui plastikdetailidega

seade. Hankija on aga vastavaks tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse, kus on samuti

korpusel detaile, mis ei ole metallist (vt hankija vastus VAKO-le, p 28 ning kaebuse lisa 2).

7.4. Olukorras, kus hankija hindab ühe pakkumuse vastavaks vaatamata plastikdetailidele

tootel viitab sellele, et tegemist ei olnud hankija jaoks olulise tingimusega ning hankija on

vastavast tingimusest loobunud. Sel juhul ei oleks hankija tohtinud ka kaebaja pakkumust

vastava tingimuse tõttu tagasi lükata vaid pidanuks pakkumusi hindama võrdsetel alustel (kõiki

pakkumusi samade tingimuste kohaselt). Käesoleval juhul ei ole seda tehtud.

Hindamiskriteeriumi õigusvastasusele peab saama tugineda ka hindamise vaidlustamisel, kui

selleks on mõjuv põhjus (vt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-538/13: eVigilo, p-d 55-58; vt

Riigikohtu lahend asjas nr 3-20-1198). Hindamiskriteerium, mille kohaselt peavad kõik

korpuse detailid olema metallist, on õigusvastane. Antud juhul on ühe pakkuja pakutud toote

korpuses esinenud plastdetailide tõttu lükatud pakkumus tagasi, kuid teise pakkuja (kolmas

isik) pakutud toote korpuses plastdetailide esinemisele vaatamata tunnistatud pakkumus

vastavaks. Sellega on hankija ühtlasi kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. VAKO ei ole avaldanud

seisukohta kolmanda isiku pakkumise tagasi lükkamata jätmise kohta seoses seadmel asuvate

plastikelementidega.

7.5. Arusaamatu on VAKO väide, et üleni metallist korpusega seade mobiilses

hambaravikabinetis on turvalisem, vastupidavam ja töökindlam. Kaebaja on esitanud tõendeid,

et tema pakutud seadmeid on edukalt kasutatud mobiilsetes hambaravikabinettides ka

varasemaltki. Kaebaja ei nõustu VAKO hinnanguga mõistele „korpus“. Hankija on kinnitanud,

et mobiilse kabineti eripäradest tulenevalt on vajalik, et hambaravitooli konstruktsioonid

oleksid võimalike tekkivate probleemide vältimiseks valmistatud metallist ning et

sõnaraamatust tulenevalt tähendab korpus masina põhiosa, kere. Antud juhul ongi kaebaja

pakutud toolide põhiosa ja kere ning konstruktsioonid olnud metallist. Hankija ei ole tõestanud

vastupidist. Korpusele on küll lisatud disaini eesmärgil plastkattega detaile, kuid viimased ei

mõjuta seadme vastupidavust või jäikust.

7.6. Kaebaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et kaebaja ei saa jõuda hankelepingu sõlmimiseni.

Juhul kui hankija vastavusotsus tühistada, siis on kaebajal teoreetiline võimalus saada

hankeleping (esimesel juhul kas osutudes edukaks pakkujaks või teisel juhul kõigi pakkumuste

tagasilükkamise tõttu läbi potentsiaalselt uue riigihanke korraldamise).

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

3-22-127

5(10)

8.1. Kaebaja on halduskohtu ette toonud valdavalt samad argumendid, mis ta esitas VAKO-le,

kuid mida riigihankevaidluste lahendamisele spetsialiseerunud VAKO pidas alusetuks.

Vastustaja hinnangul on VAKO otsuse põhjendused asjakohased ja kaebuse väited ei lükka

neid põhjendusi ümber.

8.2. Kaebus ei sisalda enam nõuet kohustada vastustajat tegema uus otsus, millega tunnistataks

vaidlustaja pakkumus hanke I osas vastavaks ja edukaks. See nõue oli esitatud VAKO-le, kes

aga märkis põhjendatult, et sellist nõuet ei saa hankija otsuste kehtetuks tunnistamise raamides

VAKO-le esitada. VAKO jättis pakkuja kohustamisnõude RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi

vaatamata. Sellest tulenevalt on VAKO otsus selles osas vaidlustamata ning seega jõustunud

(RHS § 200 lg 4).

8.3. Hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamise ja kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

ja edukaks tunnistamise kohta on õiguspärane.

8.4. VAKO leidis 05.01.2022 otsuses (II osa) põhjendatult, et peamise menetletava nõudena

taotleb vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Menetluslikult

on oluline, et kui kaebaja pakkumus on hanke Osa nr 1 osas õiguspäraselt tagasi lükatud, siis ei

osale kaebaja edasises hankemenetluses ja ei saa jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Sellest

tulenevalt tuleb kõik tema ülejäänud nõuded juba eos jätta rahuldamata. Seetõttu ei ole

asjakohane kaebusest arutelu osas, kas kolmandal isikul olid vajalikud sertifikaadid või mitte.

8.5. Vastustaja nõustub VAKO otsuse punktides 11-17 märgituga. VAKO on õigesti leidnud,

et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise aluseks oli see, et hankija arvates ei täida pakkumus

nõuet, mille järgi peavad kõik pakutava seadme korpuse detailid olema metallist (VAKO otsuse

punkt 11). VAKO on veenvalt selgitanud, et vaidluse lahendamisel tuleb terminit „korpus“

tõlgendada lähtudes grammatilisest tõlgendusest esmajoones, kuid vajadusel kasutada ka teisi

üldtunnustatud

tõlgendamisvõtteid,

arvestades

hankija

eesmärki.

VAKO

jõuab

lõppkokkuvõttes õigele järeldusele, et kuna vaidlustaja pakutud seadme kõik korpuse detailid

ei ole metallist, vaid suur osa seadme korpusest moodustavad plastmassdetailid, siis hankija

võis ja pidigi vaidlustaja pakkumuse selles sisalduva sisulise puuduse tõttu RHS § 114 lg 2

esimese lause alusel tagasi lükkama. Hankija nõustub VAKO otsuse põhjendustega ka selles,

et praeguses vaidluses ei oma tähtsust, kas vaidlustaja pakutavad toolid on kasutusel kuskil

mujal mobiilses hambaravikliinikus. Ka ei oma tähtsust, kas plastmassdetailid mõjutavad

seadme omadusi. Hankija seatud vastavustingimus oli ühene ja selge – kõik korpuse detailid

peavad olema metallist.

8.6. Kaebaja ja kolmanda isiku pakutud tooted ei olnud identsed. Vastustaja jääb 15.12.2021

VAKO-le esitatud vastuväidete juurde. Vaidlustaja pakutavad seadmed ei vastanud tehnilisele

kirjeldusele. Pakkumus lükati tagasi põhjusel, et tema pakkumus ei vasta „Tehnilise kirjeldus

Osa 1 – Hambaraviseadmed tüüp 1-5 komplekti“ punktile 2.3. „Hambaraviseade peab olema

kõrge töökindlusega, kõik mobiilse hambaravi haagises kasutatavate ravitoolide korpuste

detailid peavad olema metallist. Vastustaja ei ole kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. Vaidlustaja

pakkumus oli erinevalt kolmanda isiku pakkumusest sisuliselt mittevastav. Pakkujad ei

pakkunud samasuguseid, vaid erinevaid tooteid.

8.7. Vastustajal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal

on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad tingimused. Hankijal on eriti suur

kaalumisruum rahvatervise valdkonnas. Hankijal on konkreetse tingimuse (kõik mobiilse

hambaravi haagises kasutatavate ravitoolide korpuste detailid peavad olema metallist)

esitamiseks objektiivsed põhjendused ning ta ei ole pakkujat sellega nõudega ebavõrdselt

kohelnud. Seejuures riigihanke alusdokumente vaidlustatud ei ole. Hankijal on õigus saada

3-22-127

6(10)

parimat saadaolevat tehnoloogiat ning hankija ei pea rahulduma kehvemaga (vt VAKO otsus

nr 187-17/192426; otsus nr 12-19/199628).

8.8. Kaebaja esitas hankes pakkumise hanke Osale 1, milles pakkus 5 hambaraviseadet

SternWeber S280TRc komplekti. Hankijal ei ole kahtlust, et tavapärastes kliiniku töö

tingimustes on samad hambaraviseaded osutunud töökindlaks. Praeguse hanke eripäraks on, et

hanke Osa 1 raames soovis hankija osta hambaraviseadmeid, kus osa komplektist (3

hambaraviseadet)

hakatakse

kasutama

mobiilse

hambaravi

kabinettides.

Mobiilse

hambaravikabineti varustusele on seatud kõrgendatud nõudmised. Kabinetis paiknevad

seadmed ja varustus massiga üle 5 kg peavad olema kinnitatud liikumatult ka sõiduki

kokkupõrkel mõjuva aeglustuse kuni 100m/s2 korral (sõiduki piki- ja põikisuunas). Pealisehitis

ning selles paiknevad seadmed ja varustus massiga üle 5 kg peavad olema kinnitatud piisavalt,

et tagada nende liikumatus vertikaalsihilise kiirenduse kuni 20m/s2 korral. Mobiilses

hambaravikabinetis mõjuvad sõiduki liikumisel ka hambaravitoolidele füüsikalised jõud.

Lisaks liikumisel tekkivatele jõududele peab tool taluma temperatuuride kõikumisi suurtes

piirides ning taluma vibratsiooni. Seetõttu on vajalik, et hambaravitooli konstruktsioonid

oleksid võimalike tekkivate probleemide välistamiseks valmistatud metallist. Eelnevalt

kirjeldatud tehniliste tingimustega on kursis ka vaidlustaja, kuna talle väljastati need hanke

tingimused. Samuti sisaldus viide, et 3 hambaarstiseadmekomplekti on mõeldud mobiilse

hambaravi haagisele, praeguse hankeasja vastavustingimuste p 4 kui ka tehnilise kirjelduse osa

1, hanke objekt p 1.1.

8.9. Asjaolu, et vaidlustaja pakutavad seadmed ei vasta täielikult hankija seatud kriteeriumile

metallkonstruktsiooni kohta, tõendas hankija fotodega hankija poolt pakutavatest seadmetest

(vt VAKO toimik). Fotod on tehtud hankija kliinikus varasemalt ühes varasemas hankes samalt

vaidlustajalt ostetud samadest seadmetest SternWeber S280TRc. Fotodel on punaste täppidega

märgistatud korpuse osad, mis on tehtud plastmassist. Fotodelt võib näha, et korpus on

suuremal määral kaetud plastikuga, mis vastustaja hinnangul mõjutab seadmete püsivust ja

vastupidavust kasutades liikuvas hambaravi kabinetis (haagises). Vastustaja esitas võrdluseks

ka fotomaterjali, mis puudutas Plandent Eesti OÜ poolt pakutavaid seadmeid (vt VAKO vastuse

lisa 3 – „Planmeca CompactTM i Classic“). Piltidelt nähtub, et hambaraviseadmel puuduvad

võrdluses kaebaja pakutava seadmega plastmasselemendid, mis viitavad sellele, et antud

parameetri järgi saab antud toote vastavaks hinnata. Vaidlustaja poolt VAKO-le esitatud pildid

(vt 001 – lisa 4 – pilt kolmanda isiku pakkumusest) kolmanda isiku pakkumusest ei vasta tõele,

sest pakutakse hoopis teist mudelit. Hankija leiab, et kolmanda isiku pakkumine on vastav

tehnilistele nõuetele ja seetõttu polnud seda mingit põhjust ka tagasi lükata. Praeguse vaidluse

keskne küsimus ei ole see, kas kolmanda isiku pakutav seade vastas tingimustele, vaid see, kas

kaebaja pakutavad seadmed vastavad hankija seatud tingimustele.

8.10. Kolmanda isiku kvalifitseerimisega seonduv ei oma antud vaidluse lahendamisel

tähtsust, kuna kaebaja ei osale edasises hankemenetluses. Arvestades, et kaebaja pakkumus on

hanke osas nr 1 õiguspäraselt tagasi lükatud, siis ei osale kaebaja edasises hankemenetluses ja

seetõttu ei saa kaebaja ka jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Sellest tulenevalt tuleb kõik tema

ülejäänud nõuded jätta rahuldamata, k.a. väited kolmandal isikul vajalike sertifikaatide

puudumisest. Vastustaja nõustub VAKO seisukohaga (vt VAKO otsus, p-d 18-20), et kaebaja

väited ISO sertifikaatide nõudega seonduvalt on tema pakkumuse kontrolli vastavuse kontekstis

põhimõtteliselt asjakohatud. ISO sertifikaatide nõue on olemuselt pakkujale suunatud

kvalifitseerimistingimus, mitte pakkumuse vastavustingimus.

3-22-127

7(10)

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus

avalduses nõutud ulatuses. Kaebuses on taotletud 1) hankija 30.11.2021 vastavusotsuse hanke

(viitenumbriga 240809) osas nr 1 tühistamist; 2) hankija 30.11.2021 koostatud edukaks

tunnistamise otsuse hanke (viitenumbriga 240809) osas nr 1 tühistamist ning 3) VAKO

05.01.2022 otsuse vaidlustusasjas number 215-21/240809 tühistamist osas, milles jäeti AS

RETENT vaidlustus rahuldamata ning mõisteti AS-lt RETENT välja vastustaja menetluskulud.

Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et käesoleval juhul ei ole kaebaja vaidlustanud

VAKO 05.01.2022 otsuse resolutsiooni punkti 1, millega jäeti vaidlustus läbi vaatamata osas,

mis puudutab nõuet kohustada Sihtasutust Tallinna Hambakliinik võtma hanke osas nr 1 vastu

AS-i RETENT pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused. Selles osas on VAKO

05.01.2022 otsus jõustunud (RHS § 200 lg 4).

11. Kaebaja on 07.02.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et kuigi kaebaja hinnangul on

07.02.2022 menetlusdokumendi lisadega (fotod) ning menetluses varem esitatud materjalide

põhjal üheselt selge, et kolmanda isiku pakutud toote korpuse kõik detailid ei ole metallist

(sisaldavad plastikosi), palub kaebaja ebapiisavate tõendite korral kohtul koguda vajadusel

täiendavaid tõendeid (nt korraldada vaatlus vmt) või teha pooltele ettepanek esitada täiendavaid

tõendeid.

12. Kaebaja on asjakohaselt viidanud HKMS § 59 lg-le 3, mis sätestab, et kui asja õigeks

lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus

menetlusosalistele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise.

13. Kohtu hinnangul puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks seoses asjaoluga,

milline korpus oli kolmanda isiku pakutaval tootel. Nii nagu kaebaja on viidanud, siis on nii

vaidlustusmenetluses (vt vastustaja 15.12.2021 menetlusdokumendi lisa 3, VAKO toimik) kui

ka kohtumenetluses (vt kaebaja 07.02.2022 menetlusdokumendi lisad 1-2) esitatud tõendid

asjaolu kohta, millisest korpusest on tehtud kolmanda isiku pakutav toode. Seetõttu puudub

vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, kuivõrd asjaolu on kohtu hinnangul piisavalt

tõendatud (HKMS § 62 lg 2 viimane lause).

14. Poolte vahel on põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

lükanud kaebaja pakkumuse hanke osas nr 1 tagasi, kuivõrd kaebaja pakkumus ei vastanud

riigihanke alusdokumentidele, täpsemalt tehnilise kirjelduse punktile 2.3 põhjusel, et pakutava

toote korpus ei olnud üleni metallist. Lisaks on vaidlusaluseks küsimuseks, kas hankija, olles

vastavaks tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse, milles pakutud toote korpus ei olnud kaebaja

väitel ka 100% metallist, on hankija sisuliselt loobunud hanketingimusest, et pakutava toote

korpus peab olema metallist ning seega oleks pidanud ka kaebaja pakkumuse vastavaks

tunnistama. Samuti on poolte vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas sellega on vastustaja

kohelnud pakkujaid ebavõrdselt.

15. Vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 2.3 peab hambaraviseade olema kõrge

töökindlusega, kõik korpuse detailid peavad olema metallist1. Kohus nõustub VAKO

seisukohaga, et tehnilise kirjelduse punktis 2.3 mainitud „korpus“ ei hõlma mitte vaid

Avalikult

kättesaadav

riigihangete

registrist

aadressilt:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/3624256/documents/source-document?group=B&documentOldId=14740603

seisuga

01.03.2022.

3-22-127

8(10)

hambaraviseadme seesmist ja kandvat konstruktsiooni, vaid ka seadme kere välimisi osiseid,

mis sisemust katavad (vt VAKO 05.01.2022 otsus, p 13).

16. Hankedokumentides ette nähtud tingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt nende eesmärgist,

ülesehitusest ja sõnastusest (vt Euroopa Kohtu 20.04.2007 määrus kohtuasjas C-189/06 P:

TEA-CEGOS ja STG vs. Komisjon, punkt 31). Kaebaja on üksnes lähtunud keelelisest

tõlgendamismeetodist, kui leiab, et sõnaraamatust tulenevalt tähendab korpus masina põhiosa,

kere (vt kaebuse p 1.15). Kuid ka selline grammatiline tõlgendus pole kohtu hinnangul päris

korrektne. Nimelt on Eesti Keele Instituudi (edaspidi EKI) veebilehelt (portaal.eki.ee) leitav

EKI ühendsõnastik 2021 (Sõnaveeb), mis annab sõna „korpus“ esmaseks seletuseks masinat

või seadet kaitsev (või kaunistav) kõva kate2. Seega ka plastdetailid, mis on kaebaja väitel

lisatud disaini eesmärgil ning mis ümbritsevad metallkonstruktsiooni on osa seadme korpusest.

Seetõttu on VAKO õigesti järeldanud, et tehnilise kirjelduse punktis 2.3 mainitud „korpus“ ei

hõlma mitte ainult hambaraviseadme seesmist ja kandvat konstruktsiooni, vaid ka seadme kere

välimisi osiseid, mis sisemust katavad (vt VAKO 05.01.2022 otsus, p 13). Siinkohal nõustub

kohus VAKO otsuse punktis 14 märgituga, et vajadusel tuleb riigihanke alusdokumentide sätte

tõlgendamisel kasutada grammatilise meetodi kõrval teisigi õigusteaduses üldtunnustatud

tõlgendamismeetodeid. Kohus ei pea vajalikuks neid VAKO seisukohti korrata (HKMS § 165

lg 2). Nii viib ka teleoloogiline tõlgendusmeetod tulemuseni, et „korpus“ hõlmab ka seadme

konstruktsiooni ümbritsevat katet.

17. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja poolt pakutaval tootel

(hambaraviseade SternWeber S280TRc) ei ole kogu välispind metallist ehk plastmassivaba.

Selle kohta on vastustaja esitanud vaidlustusmenetluses ka tõendid (fotod), millel on punase

värviga märgistatud pakutava toote plastmassist osad (vt VAKO toimik, hankija 15.12.2021

vastuse lisa 2). Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka kaebaja, vaid hoopis leidnud, et

kaebaja pakutud toolide põhiosa ja kere ning konstruktsioonid on metallist, kuid korpusele on

lisatud disaini eesmärgil plastkattega detaile, mis aga ei mõjuta seadme vastupidavust ega

jäikust (kaebuse punkt 1.15).

18. Asjakohatu on kaebaja väide, et plastdetailid ei mõjuta toote funktsionaalsust. Hankijal on

lai kaalutlusruum määratlemaks riigihanke alusdokumentides tingimused. „Hankijal ei ole

kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada

enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest

kogemustest. Senikaua kuni tingimusele on objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole

diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus. Eriti suur on hankija kaalutlusruum

tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.11.2020

otsus nr 3-20-718, p 17). Kuigi praegusel juhul ei ole vaidlustatud riigihanke alusdokumente,

siiski on VAKO oma 05.01.2022 otsuse punktis 14 analüüsinud ka hankija kohaldatud

kriteeriumi objektiivset põhjendust ning leidnud järgmist: „Nimelt soovib hankija hanke osas

nr 1 soetatavad seadmed, õieti osad neist, paigutada mobiilsesse hambaravikabinetti

(lihtsustatult: selleks spetsiaalselt kohandatud autobussi). Sellises keskkonnas peab

hambaraviseade talume erinevaid füüsikalisi jõude, samuti pidama vastu vibratsioonile ja

temperatuuri kõikumistele jne. Tuleb nõustuda hankijaga, et üleni metallist korpusega seade on

niisugustes tingimustes turvalisem, vastupidavam ja töökindlam valik kui plastikdetailidega

seade. Niisiis toetab hankija eesmärk selle riigihanke korraldamisel järeldust, et seadme

korpuse mõistet tuleb tõlgendada laialt.“ Kohus nõustub nende põhjendustega.

2 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/korpus/1

3-22-127

9(10)

19. Kohus nõustub vaidlusaluses VAKO otsuses märgituga, et kaebaja pakkumuse

tagasilükkamise otsus on õiguspärane (vt VAKO 05.01.2022 otsus, p 15) ega pea vajalikuks

neid põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2).

20. Kaebaja on vaidlustanud ka vastustaja 30.11.2021 otsuse, millega tunnistati kolmanda isiku

pakkumus hanke osas nr 1 vastavaks ja edukaks. Kaebaja hinnangul on vastustaja kohelnud

pakkujad ebavõrdselt, kuivõrd ka kolmanda isiku pakutud toote korpus sisaldab plastdetaile.

21. Kohus nõustub VAKO-ga, et kuivõrd kaebaja pakkumus on hanke osas nr 1 õiguspäraselt

tagasi lükatud, siis on kaebaja selles hankeosas õigesti edasisest hankemenetlusest kõrvale

jäetud; seega ei saa vaidlustaja jõuda hankelepingu sõlmimiseni ning kaebaja ülejäänud nõuded

tuleb juba eos jätta rahuldamata (vt VAKO 05.01.2022 otsus, p 18).

22. Kohtuasjas C-401/09 P on Üldkohus märkinud (ja sellega on nõustunud ka Euroopa

Kohus), et hageja ei suutnud tõendada, et kõnealust läbirääkimistega menetlust reguleerivates

dokumentides ette nähtud imperatiivne kriteerium, mille kohaselt pidi pakkujatel olema nõutav

luba, oli õigusvastane, ja teiseks, et see äriühing oli oma kirjalikes märkustes sõnaselgelt

möönnud, tal ei olnud mingil juhul võimalik Saksamaal nõutavat luba saada; hagejal ei olnud

Üldkohtu hinnangul mingisugust võimalust saada kasu sellest, kui üks või mitu tema seitsmest

väitest oleks osutunud põhjendatuks; isegi kui tema pakkumuse tagasilükkamise ja

hankelepingu teiste pakkujatega sõlmimise otsused oleks tulnud nende väidete alusel tühistada,

ei ole hageja siiski suutnud tõendada, et põhjus, miks hankija tema pakkumuse tagasi lükkas,

oleks õigusvastane, mistõttu saaks hankija asendada vaidlustatud otsused vaid niisuguse uue

otsusega, mis lükkab kaebaja pakkumuse samal põhjusel tagasi (punkt 29).

23. Ka käesoleval juhul tuleb nentida, et hankija ei oleks saanud teha teistsuguse sisuga otsust

kaebaja pakkumise osas hanke osas nr 1, mistõttu sõltumata sellest, kas kaebus oleks ülejäänud

väidete osas (seoses kolmanda isiku pakkumusega) edukas, ei saaks kaebaja jõuda

hankelepingu sõlmimiseni. Seda põhjusel, et tema pakkumine ei vastanud selgelt ja läbipaistvalt

sätestatud tehnilise kirjelduse punktile 2.3, mille kohaselt kõik korpuse detailid peavad olema

metallist. Tegemist oli kriteeriumiga, mis kehtis kõigile pakkujatele, mistõttu ei esine

diskrimineerimist (vt Euroopa Kohtu 09.06.2011 otsus kohtuasjas C-401/09 P, p 26). Samuti ei

ole kaebajat koheldud ebavõrdselt võrreldes kolmanda isikuga. Kaebaja ei ole samas olukorras

kolmanda isikuga, kuivõrd pakuti erinevaid hambaraviseadmeid ning isegi juhul, kui hankija

hindaks kaebaja pakutud toodet samal viisil, kui kolmanda isiku pakutavat toodet, ei saaks

kaebaja pakkumist lugeda riigihanke alusdokumentidega kooskõlas olevaks. Nimelt nähtub

kohtule esitatud tõenditest, et kolmanda isiku pakutaval tootel on fotol näidatud vaid üks koht

punase täpiga (vt vastustaja 15.12.2021 menetlusdokument vaidemenetluses, lisa 3; VAKO

toimik), kus asub plastikdetail, erinevalt kaebaja pakutavast hambaraviseadmest, kus on

punasega märgistatud enamus korpuse osadest (vt vastustaja 15.12.2021 menetlusdokument

vaidlustusmenetluses, lisa 2; VAKO toimik). Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ja

kolmanda isiku ebavõrdset kohtlemist ei esine.

24. Eeltoodust lähtuvalt puudub vajadus analüüsida kaebaja väidet seoses kolmandal isikul

väidetavalt ISO-sertifikaatide puudumisega, kuivõrd see ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja

subjektiivsete õiguste kaitsele. Nimelt sõltumata asjaolust, kas kolmandal isikul on olemas ISO-

sertifikaadid, ei saaks hankija teha kaebaja osas teistsugust otsust ning kaebajal puudub

võimalus jätkata edasises hankemenetluses eesmärgiga sõlmida hankeleping.

25. Ülaltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

3-22-127

10(10)

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda.

27. Haldusorgani esindajatasu väljamõistmist peetakse kohtupraktikas põhjendamatuks juhul,

kui vaidlus on seotud haldusorgani põhiülesannetega. Riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei

saa käsitada haldusorgani põhitegevusena, sest hankemenetluste läbiviimine on halduse

kõrvalfunktsioon (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d

30–31; 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33). Küll aga tuleb menetluskulude

väljamõistmisel hinnata õigusabikulude väljamõistmise ulatust. HKMS § 109 lg 6 kohaselt

mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

28. Vastustaja on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1512 eurot koos

käibemaksuga (kokku 7 töötundi, ühe tunni hind 180 eurot (ilma käibemaksuta)). Kohtule

esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad õigusabikulud järgnevast: 1) 19.01.2022

tutvumine kaebusega ja Tallinna Halduskohtu 18.01.2022 määrusega, esmane analüüs, 1 tund

(180 eurot); 2) 20.01.2022 vastuse koostamine kaebusele, 2 tundi (360 eurot); 3) 25.01.2022

vastuse koostamine kaebusele, 3 tundi (540 eurot); 4) 26.01.2022 vastuse täiendamine,

lõpetamine, kohtule edastamine, 1 tund (180 eurot). Taotlusele on lisatud kuludokument – arve

nr 20220015 (HKMS § 109 lg 1 ja lg 11).

29. Kohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud. Kohus ei nõustu

kaebajaga, et vastustaja menetluskulud on ülepaisutatud. Kuigi kaebus sisaldab samu väiteid,

nagu vaidlustusmenetluses, mistõttu ka vastustaja vastus on oma sisult sarnane VAKO-le

esitatud vastusega. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et kohtumenetluses tuli vastustajal lisaks

esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ning läbi töötada kohtumäärused.

Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et vaidlustusmenetluses on vastustaja menetluskulud

olnud suuremad (vastavalt 1782 eurot), kui kohtumenetluses. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja

vastuväited vastustaja menetluskulude suurusele põhjendatud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt

mõistab kohus kaebajalt välja vastustaja kasuks menetluskulud summas 1512 eurot (koos

käibemaksuga).

30. Kolmas isik menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kolmanda isiku

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

31. Juhindudes HKMS § 253 lg-st 3 tühistab kohus oma 18.01.2022 määruse resolutsiooni

punktiga 9 kohaldatud esialgse õiguskaitse.

(allkirjastatud digitaalselt)