2-14-8927/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

3. märts 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-8927

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Lorita Šaganova

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lorita Šaganova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479)

Kostja (määruskaebuse esitaja): Lorita Šaganova

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Lorita Šaganova 12. jaanuari 2022. a määruskaebuses esitatud

taotlus käekirjaekspertiisi määramiseks ja 20. jaanuari 2022 menetlusdokumendis

esitatud taotlus dokumentaalse tõendi (Tartu Maakohtu 25. juuni 2015. a otsus

kriminaalasjas nr 1-15-5180) kogumiseks.

2. Jätta Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2022. a määruse resolutsioon muutmata,

täiendades määruse põhjendusi.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Lorita Šaganova kanda.

Osaühingul

Aktiva

Finants

määruskaebuse

menetlemisel

hüvitatavaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 26. veebruaril 2014 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Lorita Šaganova (kostja) vastu 1105 euro 50 sendi

saamiseks. Kostja sai makseettepaneku kätte 14. märtsil 2014. Kostja esitas

makseettepanekule 8. aprillil 2014 vastuväite, milles ühtlasi tunnustas hageja nõuet

664 euro 27 sendi ulatuses. Pärnu Maakohtu 14. mai 2014. a määrusega anti nõue üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Maakohus tegi 14. mai 2014. a määrusega kostja tunnustatud nõude osas maksekäsu

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 664 eurot 27 senti ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud 65 eurot.

3. Kostja esitas 16. detsembril 2021 määruskaebuse, milles palus 28. detsembri 2021. a

täpsustusi arvestades maakohtu 14. mai 2014. a määrus tühistada, jätta maksekäsk tegemata

ja hageja nõue rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt ei teadnud kostja kuni 6. detsembrini 2021 vaidlustatava määruse

(maksekäsu) olemasolust. Kostjal ei ole pangakontot. Eesti Töötukassa kannab

töövõimetoetuse kostja poja kontole. Kostja sai 6. detsembril 2021 teada, et kohtutäitur Oleg

Sirotin (kohtutäitur) on täiteasjas nr 187/2014/459 pööranud sissenõude töövõimetoetusele

453 eurot 90 senti, millest kuulub iga kuu arestimisele 46 eurot 68 senti. Seega on

määruskaebus esitatud tähtaegselt.

Kostja ei ole esitanud makseettepanekule vastuväidet. Esitatud vastuväide ei ole kostja poolt

koostatud ega allkirjastatud. Samuti ei ole kostjale 14. mai 2014. a määrust isiklikult allkirja

vastu üle antud. Koos kostjaga elasid toona Tartu linnas aadressil XXXXXXXXXXX asuvas

korteris ka teised isikud. Tõenäoliselt ongi nemad seotud hageja nõude aluseks olevate

lepingute sõlmimisega ning kohtu dokumentide kostjani mittejõudmisega. Politsei on

keeldunud selles osas aga kriminaalmenetlust alustamast. Kostja ei ole saanud Elisa Eesti AS-

ilt või hagejalt ühtegi nõuet ega kohtult ühtegi dokumenti.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus keeldus 7. jaanuari 2022. a määrusega kostja 16. detsembri 2021. a

määruskaebuse menetlusse võtmisest.

Määruse kohaselt on kostja määruskaebus esitatud hilinenult. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 4891 lg 1 kohaselt võib võlgnik maksekäsu peale esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates

maksekäsu kättetoimetamisest. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib

määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostja sai maakohtu 14. mai 2014. a määruse kätte 9. juunil 2014 isiklikult allkirja vastu. Ka

vastuväide makseettepanekule on koostatud omakäeliselt ning allkirjastatud kostja poolt.

Seega TsMS § 4891 lg 1 teine lause ei kohaldu, kuna maksekäsu määrust ei ole kostjale kätte

toimetatud avalikult. Järelikult algas määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates kostja

poolt määruse kättesaamisest. Kaebuse esitamise tähtaeg möödus 24. juunil 2014.

Kostja on märkinud, et ta ei teadnud nõudest ega makseettepanekust enne 6. detsembrit 2021.

Samas on kostja märkinud määruskaebuses oma telefoninumbriks 56767825. Tegemist on

sama telefoninumbriga, millele helistas kohtu istungisekretär 4. augustil 2014 seoses

vajadusega toimetada kostjale kätte ülejäänud nõude hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus. Seega ei ole usutavad kostja väited, et ta ei teadnud enne 2021. a detsembrit nõude

olemasolust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja

palub

12. jaanuaril

2022

esitatud

määruskaebuses

maakohtu

7. jaanuari 2022. a määruse tühistada, kostja 16. detsembri 2021. a määruskaebuse rahuldada,

maakohtu 14. mai 2014. a määruse tühistada, jätta maksekäsk tegemata, hageja nõue

rahuldamata ja lõpetada maksekäsu kiirmenetlus.

Määruskaebuse kohaselt ei ole 14. mai 2014. a määrust e-toimikus kostjale nähtavaks ega

teatavaks tehtud. Asja materjalidest nähtuvalt väljastati kostjale tähitud kirja edastamise teade

maakohtu 2. juuni 2014. a määruse kohta aadressile Nõlvaku 13-11, Tartu. Sellel aadressil

kostja kunagi küll elas, kuid polnud selleks ajaks seal elanud üle kolme aasta. Nii on see

kajastatud ka toimikus oleval väljastusteatel. Isegi kui väljastusteatel on allkiri

kohtudokumentide vastuvõtmise kohta, on selle väidetava vastuvõtmisega sama probleem,

mis vastuväite esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. Kostja allkiri ei ole ühelgi asjaga

seotud dokumendil, mis on esitatud enne 13. detsembril 2021 kohtule edastatud volikirja.

Selle tõendamiseks on kostja palunud käesolevas tsiviilasjas kaja esitamisel määrata hageja

nõude aluseks olevate dokumentide suhtes käekirjaekspertiis. Kostja arvates ei olnud

otstarbekas taotleda ühes asjas ekspertiisi kaks korda. Kui toimikus on dokument kostjale 14.

mai 2014. a määruse kättetoimetamise kohta allkirja vastu, täiendab kostja käekirjaekspertiisi

läbiviimise taotlust ka sellel dokumendil oleva väidatava kostja allkirja kohta.

Tõenäoliselt saadeti kostjale dokumendid postiga ning postiljon andis dokumendid üle

korteris viibinud isikule, kes ei olnud kostja. See peaks nähtuma dokumentide üleandmist

tõendavatest teatistest, mida kostjal ei ole. Korterit, kuhu kohus dokumendid saatis

(XXXXXXXXXXX, Tartu), üüris Denis Pirožak (uue nimega Denis Abramthuk). Üürileping

lõppes 24. detsembril 2014. Korteris elasid veel kostja ja Kevin Šaganov,

korterit külastas sageli ka kostja tütar Jelena Šteinmiller. Kostjal ei olnud temaga head suhted.

Vaidlusalustel lepingutel märgitud telefoninumbrit kasutas D. Abramthuk. Tõenäoliselt

allkirjastas vaidlusalused lepingud J. Šteinmiller, kelle isiku samasust Elisa Eesti AS-i töötaja

ei kontrollinud. Ilmselt võttis ta koos D. Abramthukiga vastu ka kohtu dokumendid ning

vastasid maksekäsu kiirmenetlusele.

Kostja ei mäleta istungisekretäri kõnet 4. augustil 2014. Lisaks nähtub kõne kohta koostatud

telefonogrammist, et kostja oli üüritud korterist eemal. Telefonogrammi järgi lubas

istungisekretär kostjale augusti lõpus uuesti helistada, et dokumentidele järgi tulemist meelde

tuletada, kuid toimikus muid telefonogramme ei ole. Sellest järeldub, et keegi võttis kostja

asemel dokumendid vastu või jäeti kostjale dokumentide vastuvõtmise vajadus meelde

tuletamata. Ka politsei kirjast nähtub, et kostja ei olnud 2014. a septembris korteris. Seega

puudub põhjus määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks või

tühistamiseks, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 ja §-ga 659 tuleb määruse põhjendusi

täiendada. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Määruskaebuse esitamine maksekäsu peale on ajaliselt piiratud ning sõltub

kättetoimetamise viisist ja kohast. TsMS § 4891 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt võib võlgnik

esitada

maksekäsu

peale

määruskaebuse

päeva

jooksul

alates

maksekäsu

kättetoimetamisest.

Kui

maksekäsk

toimetatakse

kätte

avalikult,

võib

võlgnik

TsMS § 4891 lg 1 teise alternatiivi järgi esitada maksekäsu peale määruskaebuse 30 päeva

jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Seega sõltub praeguses asjas kostja esitatud määruskaebuse tähtaegsus

sellest, mil viisil on maksekäsk kostjale kätte toimetatud.

8.1.

Toimikus olevatest dokumentidest nähtuvalt on kostja 14. mai 2014. a määruse kätte

saanud isiklikult allkirja vastu 9. juunil 2014 aadressil XXXXXXXXXXX, X (tl 64). Samas

väidab kostja määruskaebuses, et tema allkirja ei ole ühelgi praeguse asjaga seotud

dokumendil, mis on esitatud enne 13. detsembril 2021 kohtule edastatud volikirja. Kostja

väitel võttis 14. mai 2014. a kohtumääruse vastu kolmas isik.

8.2.

Ringkonnakohtu arvates ei ole usutav, et kostja ei ole 14. mai 2014. a määrust kätte

saanud ning väljastusteatel (tl 64) ei ole tema allkiri. Väljastusteatele on märgitud kostja isikut

tõendava dokumendi number XXXXXXXXXX ning politsei on 19. jaanuari 2022. a vastuses

ringkonnakohtu päringule kinnitanud, et kostjale oli ajavahemikul 4. veebruarist 2013 kuni

4. veebruarini 2018 sellise dokumendi numbriga isikutunnistus väljastatud (tl 129). Kohtul ei

ole infot, et kõnealune isikut tõendav dokument oleks sellel ajavahemikul kaotsiläinud,

millisel juhul oleks kostja pidanud dokumendi väljastajat sellest ka teavitama (isikut

tõendavate dokumentide seadus § 14 lg 2).

8.3.

Kostja ei ole ka põhistanud enda väiteid, nagu oleks 14. mai 2014. a määruse vastu

võtnud kolmas isik. Kostja poolt esitatud 12. juulil 2012 sõlmitud üürilepingust Tartus

aadressil XXXXXXXXXXX asuva korteri kasutamise kohta ning selle lepingu lõpetamise

kokkuleppest (tl-d 120–122) nähtub, et kostja asus korterisse elama 12. juulil 2012 ning

kasutas seda eeldatavalt kuni üürilepingu lõpetamiseni 24. detsembril 2014, sh ajal, mil

kostjale toimetati kätte 14. mai 2014. a määrus (s.o 9. juunil 2014). Samuti ei põhista kostja

väiteid 14. mai 2014. a määruse vastuvõtmise kohta kolmandate isikute poolt D. Abramthuki

suhtes tehtud kiirmenetluse otsused (tl-d 136 ja 137), kuna nendes märgitud süüteod ei ole

seotud 14. mai 2014. a kohtumääruse kättetoimetamisega. Samal põhjusel puudub vajadus ka

kostja 20. jaanuari 2022. a taotluses märgitud tõendi – D. Abramthuki suhtes tehtud Tartu

Maakohtu 25. juuni 2015. a otsuse kriminaalasjas nr 1-15-5180 – kogumiseks. Taotluse

põhjendustest ei nähtu, et tegu võiks olla asjakohase tõendiga. Kohus jätab taotluse tõendi

kogumiseks rahuldamata.

9. Eelmärgitust tulenevalt leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et kostja

määruskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Ringkonnakohtu arvates ei ole

usutav, et kostja ei ole 14. mai 2014. a määrust kätte saanud ning selle kättesaamist tõendaval

väljastusteatel ei ole tema allkiri. Samas leiab ringkonnakohus, et määruskaebus oleks

esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ka siis, kui väljastusteatel ei oleks kostja allkiri. Selles

osas ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi.

9.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri olukorda, millised on ajapiirangud

maksekäsu peale määruskaebuse esitamiseks juhuks, kui maksekäsku ei ole võlgnikule kätte

toimetatud või seda ei saa kättetoimetatuks lugeda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellises

olukorras lähtuda TsMS § 4891 lg-s 1 sätestatud teisest alternatiivist, st maksekäsu avaliku

kättetoimetamise puhuks ette nähtud regulatsioonist. Kõnealuse sätte järgi tuleks võlgnikul

lubada esitada määruskaebus 30 päeva jooksul ajast, mil ta sai maksekäsust või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

9.2.

Ringkonnakohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et kohtutäitur alustas kostja suhtes

14. mai 2014. a määruse alusel täitemenetluse 3. juunil 2014 (täiteasjas nr 187/2014/876;

tl 132). Kuigi kohtutäituri kinnitusel toimetati täitmisteade kostjale kätte avalikult

18. detsembril 2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded, on kostja 16. oktoobril 2014

volitanud J. Šteinmillerit esindama end kõikides tema võlgadega seotud küsimustes (tl-d 139–

140). Volikiri on kostja poolt digitaalallkirjastatud ning edastatud kohtutäiturile. Lisaks

nähtub kostja poolt volitatud J. Šteinmilleri 15. detsembril 2014 kohtutäiturile saadetud e-

kirjast, et kostja oli teadlik tsiviilasjas nr 2-14-8927 tehtud kohtulahendi kohtutäiturile

täitmiseks andmisest (tl 138 pöördel). Järelikult pidi kostja olema 14. mai 2014. a määruse

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadlik hiljemalt 15. detsembril 2014.

Kostja väitel ei ole ta volitanud J. Šteinmillerit enda esindamiseks ega volikirja

digitaalallkirjastanud ning kostjal puuduvad digitaalallkirja andmiseks vajalikud teadmised.

Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema digitaalset

isikutunnistust (ID-kaarti) ja selle PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab

isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud (vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2019. a

otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22). Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-

kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks

võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja

tema süüta, tema tahte vastaselt.

Praeguses asjas on kostjal kahtlus, et kolmandad isikud on kasutanud tema ID-kaarti ja PIN-

koode mh ülalviidatud volikirja digitaalallkirjastamisel. Samas ei ole kostja tõendanud ega

põhistanud, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema tahte

vastaselt. Seega kehtib eeldus, et kostja on J. Šteinmillerit kehtivalt volitanud

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1).

Ringkonnakohus rõhutab, et digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on isikul kõrge

hoolsuskohustus. ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust,

sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on

omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Seega kui isik annab talle väljastatud

digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab

ta möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase

asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda

selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja.

9.3.

Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1,

algas määruskaebuse esitamise tähtaeg seega 16. detsembril 2014 ja 30 päeva möödus

TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 15. jaanuaril 2015. Kostja määruskaebus saabus kohtule

16. detsembril 2021. Eelmärgitust tuleneb, et isegi kui 14. mai 2014. a kohtumääruse

kättesaamist tõendaval väljastusteatel ei ole kostja allkiri, on määruskaebus esitatud pärast

kaebetähtaja möödumist. Menetlusökonoomia kaalutlustel (TsMS § 2) ei ole seetõttu vajalik

ka käekirjaekspertiisi korraldamine väljastusteatel oleva allkirja osas.

10. Vastuseks kostja määruskaebuses ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus

lühidalt, et määruskaebuse rahuldamiseks ei anna ka alust kostja esitatud väited, et ta ei mäleta

istungisekretäri kõnet 4. augustil 2014 ning istungisekretär talle täiendavalt dokumentide

vastuvõtmist meelde ei tuletanud. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalide järgi ei

soovinud kohus sel ajal kostjale kätte toimetada 14. mai 2014. a määrust, vaid hagimaterjale

ja menetlusse võtmise määrust hageja selle nõude kohta, mida kostja ei tunnustanud.

2. juuni 2014. a kohtumääruse kättetoimetamist puudutavad kostja väited ei ole asjakohased,

kuna see määrus ei ole 16. detsembril 2021 esitatud määruskaebuse esemeks.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja (kostja) kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt ei ole hageja määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu

hagejal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest