2-20-10384/84 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

2. märts 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-10384

Tsiviilasi

OÜ Herakos hagi Termokar OÜ vastu 145 594.80 euro

ning viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

157 242.38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Herakos, registrikood 12843620, asukoht Suur-

Posti 3, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Kostja Termokar OÜ, registrikood 12045143, asukoht

Lõokese tn 20, Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Helmut Pikmets ja

advokaat Maris Vutt

Viimase

kohtuistungi

toimumise aeg

12.11.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Herakos hagi.

2. Välja mõista Termokar OÜ-lt (registrikood 12045143) 145 594.80 eurot OÜ Herakos

(registrikood 12843620) kasuks.

3. Välja mõista Termokar OÜ-lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 145 594.80 eurolt)

alates 18.07.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o kuni 02.03.2022) summas 18 908.77

eurot ning edasi alates 03.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas) OÜ Herakos

kasuks.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata kostja kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 15 346.11 eurot ning

mõista nimetatud summa OÜ-lt Termokar OÜ Herakos kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud

ulatuses.

7. Jätta läbi vaatamata 20.12.2021 kostja poolt koos kohtukõne teesidega esitatud

vastuväide kohtu tegevusele.

Tsiviilasi nr 2-20-10384

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta istungil lahendamist.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid,

menetluse käi

k

1. Hageja nõuded ja väited

1.1. Hagiavalduse (I kd tl 2-6) kohaselt on hageja OÜ Herakos kortermajade ehitamise ja

korterite müümisega tegelev ettevõtja. Hageja tegeles 2018. aasta II poolaastal Pärnu linnas

korraga kahe kortermaja ja samal kinnistul ka ühe ärihoone ehitamisega – üks kortermaja

ehitati aadressile Suur-Posti 1/3, ärihoone Suur-Posti 1/4 ning teine kortermaja Suur-Posti 1/5.

Enne seda olid valminud samal kinnistul (Suur-Posti 1, Pärnu) kortermajad asukoha

aadressidega Suur-Posti 1/1 ja Suur-Posti 1/2.

1.2. Hageja avastas 2020.a kevadel enda 2018. aasta majandusaasta aruande koostamise käigus

(esitatud registripidajale 14.05.2020, I kd tl 7), et kostja OÜ Termokar on esitanud hagejale 4

õigusliku aluseta arvet, mille hageja on tasunud ning mille arvel on kostja hageja arvel alusetult

rikastunud. Kostja kasutas ära asjaolu, et kahe esimese kortermaja (Suur-Posti 1/1 ja Suur-Posti

1/2) ehitusel oli poolte vahel kokkulepe sarnaste tööde teostamiseks. Kuna hageja ehitas

kortermaju järjepanu ning teostas ka Pärnu kesklinnas Port Artur Kaubanduskeskuse ehitust,

millega oli hõivatud ja ülekoormatud, ei märganud ta toime pandud pettust ja usaldas

varasemat koostööpartnerit. Arvete kogusumma on 145 594,80 eurot, mis on kujunenud

järgnevalt:

1) 29.06.2018 arve nr 180122 summas 43 174,80 eurot (I kd tl 8) selgitusega „Ehitustööd

Eestis vastavalt aktile, Objekt: Suur-Posti 1/3 korterelamu“;

2) 06.08.2018 arve nr 180135 summas 11 934,40 eurot (I kd tl 9) selgitusega „Ehitustööd Suur-

Posti 1/5 korterelamu, I ja II korruse kergvaheseinte ehitus (ainult töö). Katusekorruse villa,

aurutõkkekile, puitkarkassi ja tulekindla kipsi paigaldus.“

3) 30.08.2018 arve nr 180163 summas 47 499,60 eurot (I kd tl 10) selgitusega „Ehitustööd

vastavalt aktile, Objekt: Suur-Posti“;

4) 30.10.2018 arve nr 180203 summas 42 984 eurot (I kd tl 11) selgitusega „Ehitustööd

vastavalt aktile, Objekt: Suur-Posti“.

1.3. Hageja viitab, et eelmärgitud kostja arvetel puudub mistahes õiguslik alus, kuna:

1) hageja ei ole kostjaga sõlminud töövõtulepingut Suur-Posti 1/3, Suur-Posti 1/4 ega ka Suur-

Posti 1/5 objektidel tööde teostamiseks;

2) kostja ei ole Suur-Posti 1/3, Suur-Posti 1/4 ja Suur-Posti 1/5 objektidel mistahes töid

teostanud, mida kinnitavad muu hulgas asjaolud, et: a) Suur-Posti 1/3, Suur-Posti 1/4 ning

Suur-Posti 1/5 ehitustööde päevikutest, mis on esitatud kortermajadele kasutusloa saamiseks ka

ehitisregistrile, nähtub, et kostja ei ole antud objektidel mistahes töid teostanud;

b) ükski kostja töötaja ei ole Suur-Posti 1/3, Suur-Posti 1/4 ning Suur-Posti 1/5 objektidel

viibinud ega neil objektidel mistahes töid teinud;

c) kuigi 29.06.2018, 30.08.2018 ja 30.10.2018 arvel viidatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktile, ei ole Suur-Posti 1/3, Suur-Posti 1/4 ning Suur-Posti 1/5 objektide osas hageja ja kostja

2 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

vahel ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostatud, kuna kostja ei ole antud objektidel

mistahes töid hagejale teostanud, töid hagejale ülevaatamiseks esitanud ning seetõttu ei ole ka

hageja saanud ühtegi tööd kostjalt vastu võtta. Sel põhjusel ei ole ka ühtegi tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti koostatud, mistõttu puuduvad tööde üleandmise aluseks olevad aktid.

d) kostja seaduslik esindaja K. M. on ise andnud kostja vastu algatatud kriminaalmenetluses

Maksu- ja Tolliametile kui uurimisasutusele ütlusi, mille kohaselt ei ole kostja Suur-Posti 1/3,

Suur-Posti 1/4 ning Suur-Posti 1/5 objektidel ehitustöid teostanud ning et kostja poolt hagejale

väljastatud arved on fiktiivsed.

1.4. Seega on kostja väljastanud hagejale arveid töö eest, mida ta ei ole hagejale teinud ehk

kostja poolt hagejale väljastatud arved on mistahes õigusliku aluseta. Hageja tasus arved, täites

kostjale töövõtulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi, mida tegelikkuses ei ole hagejal kostja

ees kunagi tekkinud. Seega on kostja rikastunud hageja arvel 145 594,80 euro ulatuses. Kostja

ei ole hagejalt alusetult saadud raha hagejale tagastanud.

1.5. Hageja palub kostjalt välja mõista 145 594.80 eurot ning alates 18.07.2020 kuni

kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja viivise kindla summana arvestatuna ning VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 145 594.80 eurolt aastas.

2. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas

2.1. Kostja palub oma vastuses (I kd tl 26-30) ja täiendatud vastuses (I kd tl 33-40) ning

vastuse terviktekstides (02.06.2021 II kd tl 2-11, 22.06.2021 III kd tl 18-40, viimasest lähtub

kohus) jätta hagi rahuldamata. Kostja toob selguse huvides järgnevalt välja faktilised asjaolud,

mille üle pooled ei vaidle:

• Kostja on väljastanud hagejale 29.06.2018 arve nr 180122 summas 43 174,80 eurot;

• Kostja on väljastanud hagejale 06.08.2018 arve nr 180135 summas 11 934,40 eurot;

• Kostja on väljastanud hagejale 30.08.2018 arve nr 180163 summas 47 499,60 eurot;

• Kostja on väljastanud hagejale 30.10.2018 arve nr 180203 summas 42 984 eurot;

• Hageja on kostjale viidatud arvete alusel teinud ülekandeid kogusummas 145 594,80 eurot.

Kostja ei vaidle iseenesest vastu sellele, et hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe

arvetel märgitud tööde teostamiseks, mille alusel oleks kostja saanud hagejale arveid esitada.

Küll aga olid hageja, kostja ning S. S. u vahel kokkulepped, mille kohaselt oli arvete esitamise

eesmärgiks panna toime käibemaksupettus. Tegemist oli klassikalise nn arvevabriku teenusega,

mida hageja käibemaksupettuse toimepanemiseks kasutas. K. M. kui Termokar OÜ juhatuse

liige ja T. K. kui Herakos OÜ juhatuse liige olid 2018. aastal suhtluses seoses Termokar OÜ

poolt Herakos OÜ-le esitatud võltsarvetega nr 180122, 180135, 180163, 180203 selleks, et

toime panna käibemaksupettus ning leppisid võltsarvete tegemise ja käibemaksupettuse

toimepanemise kokku.

2.2. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lääne Talitus alustas 21.06.2019 KarS § 3891 lg 1

ja 3 tunnustel kriminaalmenetluse selle kohta, et kostja läbi oma juhatuse liikme K. M.

tegevuse, on esitanud hagejale ajavahemikul 2018 juuni, august ja oktoober vale sisuga

müügiarveid selleks, et hageja juhatuse liikme T. K. u juhtimisel saaks arvetel näidatud

käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates KMD-des sisendkäibemaksu näitamiseks ja

maksukohustuse vähendamiseks. Kokku vähendas eelpooltoodud perioodil hageja kostja

kaasabil oma käibemaksukohustust summas 24 265,80 eurot. Kostja juhib kohtu tähelepanu ka

asjaolule, et samas summas, s.o 145 594,80 euro ulatuses on ka Maksu- ja Tolliamet oma

30.03.2020 avalik-õiguslikus nõudeavalduses (II kd tl 29-30) poolte vahel tasutud arvete

summat kajastanud. Praeguseks hetkeks on kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud.

3 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

2.3. Kostja väitel on hageja kogu ülekannetega kostjale kantud raha tagasi saanud. Hageja

väide, et kostja on hageja poolt tehtud ülekannete arvel alusetult rikastunud, on ebaõige. Poolte

eesmärk arvete väljastamisel ja nende tasumisel oli käibemaksupettuse toimepanemine.

Maksupettus ja raha tagasisaamine seisnes selles, et kostjale makstud raha sai hageja sularahas

tagasi summas, millest oli kokkuvõttes maha arvestatud arvevabrikantide teenustasu (kostjale

teadaolevalt suurusjärgus 2-3%) ja riigilt (Maksu- ja Tolliameti kaudu) sai hageja 20%

(käibemaks) arvete summast sisendkäibemaksuna (vähendades sisendmaksu arvelt enda

tasumisele kuuluvat käibemaksu ehk väljundkäibemaksu). See tähendab, et hageja on kogu

arvete alusel makstud raha tagasi saanud, sh sularahas. Tegelikkuses sai hageja veel kasugi,

kuna riigilt saadud sisendkäibemaksust (20%) jäi arvevabrikantidele maksud teenustasust (ca 2-

3%) veel ülegi. Hageja väide, nagu kostja oleks ära kasutanud eelnevaid pooltevahelisi

lepingulisi suhteid ja selle alusel „lootnud“, et hageja tähelepanematusest alusetud arved tasub,

on otseselt ebaõige. Hageja oli teadlik sellest, millisel eesmärgil talle viidatud arved esitatud

olid. Samamoodi ei ole eluliselt usutav hageja väide, et hageja avastas 14.05.2020 äriregistrile

esitatud 2018. aasta majandusaasta aruannet koostades, et kostja poolt esitatud arved on

alusetud. Isegi kui hageja asus 2018. aasta majandusaasta aruannet koostama alles 2020. aasta

kevadel, oli hagejale selleks hetkeks teada, et on algatatud kriminaalmenetlus. Hageja 2018.

aasta majandusaasta aruande kohaselt oli hageja 2018. aasta müügitulu 1 059 383 eurot; kauba,

toore, materjali ja teenuste kulu 1 220 235 eurot ja tööjõukulud 133 695 eurot. Hagis on hageja

esitanud kostja vastu põhinõude kokku summas 145 594,80 eurot, mis moodustab ca 12%

hageja 2018. aasta kauba, toore, materjali ja teenuste kuludest ja ca 15% müügitulust, mis

moodustab märkimisväärse osa hageja 2018. aasta kuludest ja tuludest. Ühtlasi moodustasid

kostja arved ca 45% hageja 2018. aasta tegevuskahjumist, mis ei saa kogenud ettevõtjale

(hageja juhatuse liige T. K. on tegutsenud paljude ettevõtete juhatuses, sh Merko Ehitus)

kuidagi märkamatuks jääda. Igakuiseid käibemaksuarvestusi silmas pidades on samuti eluliselt

mitteusutav, et hagejale jäi pea poole aasta vältel tähelepanuta, et kostja on esitanud kolmel

kuul neli alusetut arvet. Nimelt on kostja poolt esitatud arvete puhul käibemaksuarvestuse

seisukohast tegemist arvetega, mida lisaks käibedeklaratsioonis kajastatakse ka

käibemaksudeklaratsiooni lisas, kuna arve summa on sedavõrd suur. Käibedeklaratsiooni lisas

märgitakse arve esitaja nimi, registrikood, arve summa, arve käibemaks, arve kuupäev ja arve

number. Lisaks käibedeklaratsioonile kajastati neid arved eelduslikult ka hageja

raamatupidamises, st pearaamatus, milles tehti samuti mitmeid kandeid (vähemalt kontodel

hankijad, käibemaks, pank). Samuti tehti arvetega seoses kanded hageja bilansis ja

kasumiaruandes. Lõpetuseks teostati arve tasumine panga kaudu, milleks samuti tehakse

mitmeid toiminguid (reeglina raamatupidaja valmistab makse pangas ette ja äriühingu juhatuse

liige või muu esindaja kinnitab selle). Seega ei ole eluliselt usutav hageja väide, nagu oleks

tegemist olnud arvetega, mis jäid hagejale 2018. aastal tähelepanuta, kuna hageja mitu töötajat

tegid nendega mitmeid toiminguid käsitledes korduvalt arvetega seotud kogu informatsiooni.

Seega ei ole usutav, et hageja oleks kergekäeliselt ja ilma eelneva kontrollita kostjale

ülekandeid teinud. Hagejale oli teada, millisel eesmärgil raha kostjale üle kantakse.

2.4. Hageja ja kostja vaheline skeem tuvastati ka kriminaalasja nr 19930000204 menetluses.

30.03.2020 Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud nõudekirjas leiti, et „Samuti on käesoleva

kriminaalasja käigus kogutud tõendeid hinnates alust arvata, et K. M. koostas ja esitas OÜ

Termokar nimelt vale sisuga arveid veel kooskõlastatult /…/ T. K. uga OÜ-le Herakos /…/.

Samuti on nõudekirjas viidatud järgnevale: „OÜ-le Herakos (registrikood 12843620) esitas

Termokar OÜ ajavahemikul 2018. aasta juuni, august, oktoober vale sisuga müügiarveid, sh oli

vale arvetel näidatud kauba/teenuse nimetus, hind ja tasumisele kuuluv käibemaksu summa.

Vale sisuga arveid esitas Termokar OÜ nimelt selleks, et T. K. u juhitav OÜ Herakos saaks

arvetel

näidatud

käibemaksu

kajastada

maksuhaldurile

esitatavates

käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse

4 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

vähendamiseks. Kokku vähendas eelpool toodud perioodil Herakos OÜ Termokar OÜ kaasabil

oma käibemaksukohustust summas 24 265,80 eurot ning OÜ Termokar kajastas

käibedeklaratsiooni real 1 „20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud“ ning

käibedeklaratsiooni lisa INF A osas summas 121 329 eurot ja sellest arvestatud käibemaksu

summa 24 265,80 eurot. Vale sisuga arvete kasutamist on kinnitanud OÜ Termokar juhatuse

liige K. M. . OÜ Herakos korrigeeris vale sisuga arvete osas oma käibedeklaratsioonid

02.03.2020.“ 31.03.2020 maksuarvestuse dokumendis (II kd tl 30p – 32) on sõnaselgelt

konstateeritud, et „Vale sisuga arveid esitas Termokar OÜ nimelt selleks, et T. K. u juhitav OÜ

Herakos saaks arvetel näidatud käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks“.

Samu järeldusi on korratud ka 07.04.2020 Maksu- ja Tolliameti avalduses (II kd tl 12-17).

Järelikult on selge, et hageja väide, nagu fiktiivsed arved oleksid 2020. aastal avastatud

„juhuslikult“, ei vasta tõele. Maksu- ja Tolliamet on uurimise käigus tuvastanud, et hagejal ja

kostjal oli kokkulepe, mille tulemusel vähendas hageja enda maksukohustust, mis sisuliselt

tähendab seda, et hageja sai kostja arvetel märgitud ja kostjale tasutud käibemaksusumma

riigilt tagasi. Seega ei ole juba põhimõtteliselt loogiline, et kui hageja eesmärk oli

maksukohustuse vähendamine, siis miks oleks hageja pidanud kostjale tegema ülekandeid, ilma

ülekannete alusel raha hiljem tagasi saamata. Sellega on tõendatud, et hageja eesmärk oli

samuti käibemaksupettus toime panna ja rahaliselt skeemi kasutades koguni rikastuda. Ei ole

eluliselt usutav ega ka majanduslikult loogiline, et hageja soov on ühelt poolt enda

maksukohustust vähendada, kandes selleks kordades suurema summa kostja kontole. Kui

hageja ei oleks raha sularahas tagasi saanud, oleks hageja majanduslik olukord skeemi

tagajärjel hoopis tunduvalt halvenenud. Kostja selgitab, et hageja suhtes ei algatatud

kriminaalmenetlust, kuna hageja poolt pettuse kaudu „säästetud“ käibemaksusumma jäi alla 40

000 euro.

2.5. Samuti ei ole hageja väited eluliselt usutavad tulenevalt sellest, et hageja tegutseb

kinnisvarasektoris, kus on tööde üleandmise eelduseks ja arvete tasumise eelduseks poolte

vahel tööde üleandmis-vastuvõtmisaktide allkirjastamine ja kõigi tööde üksikasjalik

dokumenteerimine, milline kohustus tuleneb ka seadusandlusest. Kui lähtuda tavapärasest

õigussuhtest, sõlmitakse sellistes olukordades tellija ja töövõtja vahel töövõtuleping ning

töövõtjale tasu maksmine eeldab tööde valmimist ja nende vastuvõtmist tellija poolt. Hageja ei

ole usutavalt selgitanud, kuidas on võimalik, et nn fiktiivse ehitusteenuse osutamisel tasuti

hagejale poole aasta jooksul olulistes summades mittearusaadavalt arved, ilma et hageja oleks

eelnevalt veendunud, kas a) tööd on valmis või b) kas tööd üleüldse teostatud on (mis on

käesolevas asjas relevantne küsimus). Seega ei ole juba põhimõtteliselt usutav, et hoolas

ettevõtja, eriti ehitussektoris tegutsev ettevõtja, annaks raamatupidajale korralduse teostada

ettevõtte raamatupidamises esmalt kulukanded, mis moodustavad ca 12% hageja 2018. aasta

kuludest ja ca 15% müügitulust ning ca 45% hageja 2018. a tegevuskahjumist ning seejärel

esitada üksikasjalikud käibedeklaratsioonid. Samuti ei ole usutav, et hoolas ettevõtja annaks

raamatupidajale korralduse või tasuks ise arved, mille osas ta eelnevalt veendunud ei ole, kas ja

millises ulatuses talle vastavalt teenuseid osutatud on.

2.6. Käesolevas asjas tehtav kohtulahend ei saa tekitada olukorda, kus hageja hoopis kostja

arvelt alusetult rikastub. Nagu kostja on eelnevalt selgitanud, olid kriminaalmenetluse

algatamise üheks ajendiks samad arved nr 180122, 180135, 180163 ja 180203, mille alusel

Maksu- ja Tolliamet oli tuvastanud, et pooled võivad olla toime pannud kuriteo KarS § 3891 lg

1 ja 3 tunnustel. Seega ei saa käesolev kohtumenetlus viia olukorrani, kus hageja rikastub

hoopis kostja arvel alusetult. Kuna hageja on kogu kostjale makstud raha tagasi saanud, saaks

hageja hagi rahuldamise korral raha topelt ja kostjale tekiks sellise kohtulahendi täitmisel

otsene varaline kahju.

5 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

2.7. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kostja on hagejale väljastanud neli arvet. Küll aga on

arveahel edasi läinud, s.t arveid on esitatud järjest mitmele äriühingule ning lõpuks on raha

sularahas vastava ühingu kontolt välja võtnud. Kostja selgitab alljärgnevalt raha liikumist

erinevate äriühingute vahel. Kuna kõigi nelja kostja poolt hagejale väljastatud arve osas toimus

raha liikumine erinevat ühingute ahelat pidi, toob kostja välja iga arve ja selle liikumise.

2.8. 29.06.2018 arve nr 180122 ahel.

• Ameron Invest OÜ on kostjale 29.06.2018 esitanud arve nr 1806291 (II kd tl 36) summas 41

880 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja on tasunud 18.07.2018 (II kd tl 37).

• AJ Lahendus OÜ on Ameron Invest OÜ-le 29.06.2018 esitanud arve nr 1806291 (II kd tl 38)

summas 39 980,40 eurot (koos käibemaksuga), mille Ameron Invest OÜ on tasunud summas

14 100 eurot 19.07.2018, summas 15 810 eurot on tasunud 27.07.2018 ja summas 10 070,40

eurot on tasunud 13.08.2018 (II kd tl 39-41).

• Metsaru grupp OÜ on AJ Lahendus OÜ-le väljastanud 29.06.2018 arve nr 2906181 summas

38 281,18 eurot (koos käibemaksuga) (II kd tl 42).

Kostja kinnitab, et viidatud arvete alusel ei ole tegelikkuses ükski äriühing töid teostanud.

Metsaru grupp OÜ esindaja on vastava summa ühingu kontolt välja võtnud või andnud selleks

käsundi mõnele kolmandale isikule (eelkõige võimalikult S. S. ule), andnud sularaha üle S. S.

ule, kes on selle omakorda toimetanud hageja esindajale vähemalt summas 38 281,18 eurot

(kuna kostjale ei ole teada ja ükski tõend sellele ka ei viita, et seda summat oleks vähendatud).

Metsaru grupp OÜ juhatuse liige J. M. on ka kriminaalasjas antud ütlustes tunnistanud seotust

AJ Lahendus OÜ-ga (II kd tl 42a-43).

Nagu kostja on viidanud, on hageja seaduslikule esindajale T. K. ule raha tagastanud S. S. . S.

S. ja T. K. olid 2018. aastal suhtluses seoses Termokar OÜ poolt Herakos OÜ-le esitatud

võltsarvetega (mh arvega 180122) selleks, et toime panna käibemaksupettus ning T. K. ja S. S.

leppisid selles kokku. Samuti oli S. S. u ja T. K. u vahel kokkulepe ning suhtlus pärast hageja

poolt kostjale arvete (mh arve 180122) tasumist, et S. S. tagastab hageja poolt kostjale tasutu

sularahas hageja esindajale T. K. ule. Hageja esindaja T. K. kinnitas S. S. ule, et S. S. u poolt

üleantav sularaha antakse Herakos OÜ-le tagasi seoses Herakos OÜ poolt Termokar OÜ

väljastatud võltsarvete nr 180122, 180135, 180163 ja 180203 tasumisega. S. S. toimetas

sularaha hagejale tagasi hageja kontoris. Seoses kõnealuse arveahelaga andis S. S. Metsaru

grupp OÜ juhatuse liikmele J. M.le korralduse väljastada Metsaru grupp OÜ poolt AJ

Lahendus OÜ-le 29.06.2018 fiktiivne arve nr 2906181. Arve väljastamise eesmärk oli

käibemaksupettuse toimepanemine ja Metsaru grupp OÜ ei osutanud arve alusel AJ Lahendus

OÜ-le teenust. Samuti nähtuvalt esitatud dokumentaalsetest tõenditest (kostjaga seotud

vaatlusprotokoll II kd tl 105-119) on AJ Lahendus OÜ tasunud Metsaru grupp OÜ arvete eest

Troparks OÜ-le. Seega võttis Metsaru grupp OÜ juhatuse liige J. M. Metsaru grupp OÜ arvelt

pärast 29.06.2018 arve laekumist summas 38 281,18 eurot sularahas välja või kohustas AJ

Lahendus OÜ-d tasuma vastav arve Troparks OÜ-le või andis sularaha väljavõtmiseks käsundi

mõnele kolmandale isikule ja andis sularaha üle S. S. ule tehes kõike eelnevat S. S. u

korraldusel ja juhiste alusel. S. S. on aga igal juhul arveahela viimasest lülist raha sularahas

saanud, mille on omakorda toimetanud T. K. ule.

2.9.

06.08.2018 arve nr 180135 ahel

.

• Ameron Invest OÜ on kostjale 03.08.2018 esitanud arve nr 1808031 (II kd tl 44) summas 11

280 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja on tasunud 27.08.2020 (II kd tl 45).

6 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

• Balans-Tiim OÜ on Ameron Invest OÜ-le 31.08.2018 esitanud arve nr MA1800067 summas

10 944 eurot (koos käibemaksuga, II kd tl 46), mille Ameron Invest OÜ on tasunud 20.09.2018

koos arvetega nr MA1800068, 1800069 ja 1800070 (III kd tl 78-79).

Kostjale teadaolevalt on Balans-Tiim OÜ-le omakorda arve esitanud Eldora Ehitus OÜ, mida

kinnitavad ka kostja poolt toodud täiendavad tõendid, kust nähtub Balans-Tiim OÜ ülekanne

summas 3360 eurot Eldora Ehitus OÜ-le (II kd tl 152), samuti nähtuvad andmed Balans-Tiim

OÜ käibedeklaratsioonidest (II kd tl 136-145), mis tõendab, et Balans-Tiim OÜ tasus

arveahelas arve eest Eldora Ehitus OÜ-le. Eldora Ehitus OÜ kontolt on raha sularahas välja

võtnud juhatuse liige M. I. . Kostja taotlusel on Maksu- ja Tolliamet esitanud kohtule 10 arvet

summas 166 432,80 eurot, mille esitas Eldora Ehitus OÜ Balans-Tiim OÜ-le ajavahemikus

19.10. – 31.10.2018 (III kd tl 190-194). Kostja väidab, et M. I. , olles Eldora Ehitus OÜ

juhatuse liige,

-

väljastas 2018. aasta perioodil augustist kuni oktoobrini Balans-Tiim OÜ-le fiktiivseid

arveid;

-

võttis Balans-Tiim OÜ-le 2018. aasta augustist kuni oktoobrini väljastatud fiktiivsete

arvete alusel saadu perioodil august kuni november 2018 sularahas summas 92 878,80

eurot välja või andis selleks käsundi mõnele kolmandale isikule või sai Balans-Tiim

OÜ-lt väljastatud arvete summas sularaha;

-

andis Balans-Tiim OÜ-le perioodil august-oktoober 2018 esitatud fiktiivsete arvete

alusel saadu sularahas väljavõetuna või Balans-Tiim OÜ esindaja K. O-. poolt

üleantuna üle S. S. ule ja oli teadlik, et Herakos OÜ esindaja T. K. on andnud S. S. ule

käsundi sularaha summas 92 878,80 eurot tagastada Herakos OÜ esindajale T. K. ule;

-

oli teadlik, et Herakos OÜ ja esindaja T. K. u eesmärk ja Eldora Ehitus OÜ poolt

Balans-Tiim OÜ-le arvete esitamisel ja Herakos OÜ-le sularaha tagastamisel oli

Herakos OÜ poolt käibemaksupettuse toimepanemine.

S. S. sai perioodil august kuni november 2018 sularaha Eldora Ehitus OÜ juhatuse liikmelt M.

I. ilt summas 92 878,80 eurot ja juhised T. K. ult, et M. I. i poolt üleantud sularaha tuleb

tagastada Herakos OÜ seaduslikule esindajale T. K. ule, S. S. ja T. K. on vastavas skeemis

kokku leppinud. S. S. on M. I. ilt saadud summa 92 878,80 eurot tagastanud hageja esindajale

T. K. ule ja viimane on vastavast asjaolust teadlik. Seega on hageja esindaja ühtlasi teadlik ka

sellest, et hagejal puudub kostja vastu hagiavalduses esitatud nõue. Kostjale teadaolevalt

toimus sularaha üleandmine M. I. i poolt Pärnus, Sillakeskuse büroomajas 2 ja S. S. tagastas

sularaha hageja esindajale T. K. ule hageja kontoris. S. S. , tagastades hageja esindajale T. K.

ule sularaha, oli teadlik, et sularaha tagastatakse seoses käibemaksupettuse toimepanemisega

kostja poolt väljastatud arvetega seonduvalt, mille hageja tasus kostjale (mh arve nr 180135).

Hageja esindaja T. K. kinnitas S. S. ule, et S. S. u poolt üleantav sularaha antakse Herakos

OÜ-le tagasi seoses Herakos OÜ poolt Termokar OÜ väljastatud võltsarvete nr 180122,

180135, 180163 ja 180203 tasumisega. S. S. on aga igal juhul arveahela viimasest lülist raha

sularahas saanud, mille on omakorda toimetanud T. K. ule.

2.10.

30.08.2018 arve nr 180163 ahel

.

• Ameron Invest OÜ on kostjale 30.08.2018 esitanud arve nr 1808302 (II kd tl 48) summas 45

035,88 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja on osaliselt tasunud 01.10.2018 summas 27

035,88 eurot ja osaliselt tasunud 24.10.2018 summas 18 000 eurot (II kd tl 49-50).

• Balans-Tiim OÜ on Ameron Invest OÜ-le 31.08.2018 esitanud arve nr MA1800073 (II kd tl

51) summas 45 034,80 eurot (koos käibemaksuga), mille on Ameron Invest OÜ osaliselt koos

arve nr MA1800072 (III kd tl 77p) maksega tasunud 09.10.2018 summas 26 800 eurot (II kd tl

52) ja osaliselt tasunud summas 9934,80 eurot 15.10.2018 (II kd tl 53) ja osaliselt koos

7 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

arvetega MA1800074 (III kd tl 77) ja MA1800075 (III kd tl 76p) summas 44 947,60 eurot

16.10.2018 (II kd tl 54).

Muud kostja väited kõnealuse arveahela osas ühtivad juba eelmises punktis (otsuse p 2.9 alates

sõnadest „Kostjale teadaolevalt“) esitatuga.

2.11.

30.10.2018 arve nr 180203 ahel

.

• Ameron Invest OÜ on kostjale 30.10.2018 esitanud arve nr 1810301 (II kd tl 55) summas 40

824 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja on osaliselt tasunud 19.11.2018 summas 22 984

eurot ja osaliselt 04.12.2018 summas 17 840 eurot (II kd tl 56-57).

• Balans-Tiim OÜ on Ameron Invest OÜ-le 30.10.2018 esitanud arve nr MA1800110 (II kd tl

58) summas 39 600 eurot (koos käibemaksuga), mille Ameron Invest OÜ on osaliselt tasunud

koos arve nr MA1800109 (III kd tl 76) maksega summas 36 500 eurot 04.12.2018 ja teise

osamaksena tasunud summas 29 100 eurot 12.12.2018 (II kd tl 59-60).

Muud kostja väited kõnealuse arveahela osas ühtivad otsuse punktis 2.9. (alates sõnadest

„Kostjale teadaolevalt“) esitatuga.

2.12.

Summa vähenemine arvete edasitegemisel

. Kostja selgitab täiendavalt, et kõikides

eeltoodud arveahelates on näha, et arvel olev summa on järjest vähenenud. Tegemist oli kõigi

seotud osapoolte kokkuleppega, mille sisu järgi jättis iga arve omakorda edasi esitanud

äriühing osa talle laekunud maksest n-ö teenustasuna endale. See on ka põhjus, miks lõpliku

arve tegemine ja selle sularahas väljavõtmine ning hagejale tagastamine ei kattu summaga, mis

on kajastatud algselt kostja poolt hagejale tehtud arvetel. Sisuliselt on summade vähenemise

skeemi selgitanud ka S. S. kriminaalasjas nr 19930000204 antud ütlustes (II kd tl 61-70), kus

on selgitanud (küll teise arveahela näitel): „Tean, et J. V. i maksta oli tasutud summast kogu

käibemaks + 3% ning ülejäänud tagastati temale. Selline skeem toimis ka teiste ettevõtetega,

kellele esitati läbi OÜ Termokar fiktiivseid arveid“. Seega tähendab see, et iga arveahela puhul

toimis põhimõte, et nn vahendav äriühing võttis vahendustasu ning edasikantav summa oli

teatud protsendi ulatuses väiksem. Hageja sai aga kogu rahasumma tagasi koos kasuga selliselt,

et deklareeris kostja arved enda käibemaksudeklaratsioonis, mille tulemusel riik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) hüvitas hagejale viimase poolt kostjale makstud käibemaksu.

2.13.

Sularaha tagastamine

. Kuna poolte eesmärk oli panna toime käibemaksupettus, tagastati

hagejale S. S. u poolt kokku summad ulatuses, mille hageja oli kostjale algselt arvete nr

180122, 180135, 180163 ja 180203 alusel tasunud ja millest oli maha arvatud võltsarvete

teenusepakkujate teenustasu. Käibemaksuarvestuse normide kohaselt sai hageja kostja poolt

väljastatud arvetel märgitud (sisend)käibemaksusumma riigilt (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

tagasi. Ehk siis vastupidiselt oma väidetele sai hageja kokkuvõttes pettuses osalemisest hoopis

tulu.

a. Seoses 29.06.2018 kostjalt hagejale esitatud arvega summas 43 174,80 eurot (arve nr

180122) tagastati hagejale vähemalt 38 281,18 eurot (Metsaru grupp OÜ arve nr 2906181 AJ

Lahendus OÜ-le);

b. Seoses 06.08.2018 kostjalt hagejale esitatud arvega summas 11 934,40 eurot (arve nr

180135) tagastati hagejale vähemalt 10 944 eurot (Balans-Tiim OÜ arve nr MA1800067

summa Ameron Invest OÜ-le);

c. Seoses 30.08.2018 kostjalt hagejale esitatud arvega summas 47 499,60 eurot (arve nr

180163) tagastati hagejale vähemalt 45 034,80 eurot (Balans-Tiim OÜ arve nr MA1800073

summa Ameron Invest OÜ-le);

8 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

d. Seoses 30.10.2018 kostjalt hagejale esitatud arvega summas 42 984 eurot (arve nr 180203)

tagastati hagejale vähemalt 36 900 eurot (Balans-Tiim OÜ arve nr MA1800110).

Kokku tagastati hagejale sularahas S. S. u poolt seega vähemalt 131 159,98 eurot. Lisaks

tagastas Maksu- ja Tolliamet hagejale 24 265,80 eurot, s.t kostja poolt hagejale esitatud arvete

käibemaks. Kostja rõhutab, et kostja põhiline vastuväide on, et hageja on igal juhul saanud

tagasi summa, mis vastab hageja nõude suurusele, seega puudub hagejal kostja vastu nõue.

2.14. Kostja kinnitab, et arvevabriku teenuse puhul on tavapärane, et arved ei pruugi olla

järjestatud kronoloogilises järjekorras. Sellise käitumismustri puhul ei ole midagi ebatavalist.

Valitsev kohtupraktika kinnitab, et ka võltsarvete teenusepakkujad üritavad sama joont hoida.

Täiendavalt ei ole kostjal mõistlikult võimalik aga sellist asjaolu selgitada ega tõendada.

2.15. Kõigi viidatud äriühingute omavaheline seotus on kriminaalmenetluses tuvastatud.

Selleks, et täiendavalt tõendada, et kostja poolt väljatoodud arveahelad ka sellisel kujul

toimisid, esitab kostja tõendina 26.06.2019 prokuratuuri sideettevõtjalt andmete nõudmise loa,

21.08.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, 19.08.2019 sideettevõtjalt andmete

nõudmise loa, 22.08.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, 26.09.2019 sideettevõtjalt

andmete nõudmise loa ja 30.09.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (II kd tl 71-79).

Lubadest ja protokollidest nähtub selgelt, et skeemi järgi suhtlesid telefoni teel omavahel kostja

juhatuse liige K. M. , S. S. , K. O. (Ameron Invest OÜ juhatuse liige), K. O-. (Balans-Tiim

OÜ juhatuse liige) ja M. I. (Eldora Ehitus OÜ juhatuse liige). Prokuratuur on ka välja toonud,

et „senise menetluse käigus on ilmnenud, et kõnealuste äriühingute tegutsemisest joonistuv

„skeem“ annab aluse arvata, et OÜ Termokar juhatuse liige K. M. , tegutsedes koos teiste

äriühingutega seotud isikutega, on esitanud alates 2018. a märtsikuust kuni 2019. a juunikuuni

käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid, kajastades raamatupidamises reaalseid

majandustehinguid mittekajastatavaid arveid /…/“.

2.16. Kostja esitas tõendina 18.06.2019 Maksu- ja Tolliameti kuriteoteate (II kd tl 80), millest

nähtub väärteomenetluse käigus kogutud informatsiooni põhjal, et näilike tehingute üheks

[kostja] partneriks on Ameron Invest (14387712), mille juhatuse liige on K. O. . Ameron

Investi ja kostja pangakontodest nähtub, et OÜ Termokar kannab perioodil november 2018

kuni aprill 2019 ettevõttele Ameron Invest OÜ raha, mille peamiseks selgituseks on „arved“

ning Ameron Investi kontole laekunud summad kantakse peaaegu täies ulatuses edasi Balans-

Tiim OÜ-le, millest teatud summa võetakse sularahas välja. Lisaks on seos ahela hageja-kostja-

Ameron Invest vahel nähtav ka kostja 2018. aasta juuni, augusti, ja oktoobri

käibedeklaratsioonidest (II kd tl 81-91), kus on ajalises seoses kostja kajastanud

müügitehinguid hagejaga ja ostutehinguid Ameron Invest OÜ-ga. Hageja

käibedeklaratsioonidel ja nende lisadel samast perioodist (III kd tl 51-72) on andmed kostja

esitatud võltsarvete kohta eemaldatud, sest deklaratsioone on 2020.a kevadel parandatud.

Lisaks tõendab Ameron Invest OÜ ja kostja seotust käibemaksupettuse toimepanekul ka

asjaolu, et 2018. aasta juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris kajastas Ameron Invest

OÜ käibedeklaratsioonides (II kd tl 92-104) tehinguid kostjaga müügitehingute kategoorias

ning tehinguid AJ Lahendus OÜ-ga või Balans-Tiim OÜ-ga ostutehingute kategoorias, millel ei

olnud tegelikku majanduslikku sisu. Seega on tõendatud, et AJ Lahendus OÜ ning Balans-Tiim

OÜ osalesid arveahelas, eesmärgiga panna toime käibemaksupettus. Lisaks said kostjale

kriminaaltoimikust kättesaadavaks ka Ameron Invest OÜ ja Balans-Tiim OÜ vahel sõlmitud

fiktiivsed töövõtulepingud nr 12.09.2018 ja 24.07.2018 (II kd tl 151), millel tegelikku sisu ei

olnud ja mis olid koostatud, varjamaks käibemaksupettuse toimepanekut. Ka 30.03.2020

EMTA nõudekirjas on märgitud, et mh 2018. aastal kajastas kostja oma käibedeklaratsioonides

Ameron Invest OÜ arveid, eesmärgiga hoida kõrvale käibemaksu tasumisest. Täiendavalt on

kostja ja Ameron Invest OÜ vahelised rahalised liikumised tuvastatud ka kriminaalasja raames

9 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

koostatud vaatlusprotokollides, mis on koostatud nii kostja kui Ameron Invest OÜ kohta (II kd

105-135).

2.17. Kostja esitas tõendina 16.07.2019 Maksu- ja Tolliameti teabenõude kriminaalasjas nr

19930000204 (I kd tl 152), mille kohaselt on Balans-Tiim OÜ teinud 05.09.2018 summas 3360

eurot ülekande Eldora Ehitus OÜ-le. Sellega tõendab kostja vähemalt kaudselt, et Eldora Ehitus

OÜ oli Balans-Tiim OÜ järel käibemaksupettuse arveahela järgmine (viimane) lüli. Samuti

tõendab Balans-Tiim OÜ ja Eldora Ehitus OÜ seotust Balans-Tiim OÜ 2018. aasta augustis,

septembris ja oktoobris koostatud käibedeklaratsioonid (II kd tl 136-145), kus müügitehingute

all on kajastatud Ameron Invest OÜ-le tehtud arveid ja ostutehingute all Eldora Ehitus OÜ-le

tehtud arveid, millel ei olnud sarnaselt eelmiste käibedeklaratsioonides kajastatud tehingutega

tegelikku majanduslikku sisu. Balans-Tiim OÜ endine juhatuse liige K. O-. on

kriminaalmenetluses antud ütlustes (II kd tl 153-155) samuti tunnistanud, et tegi koostööd

Eldora Ehitus OÜ-ga ja andis teatud ulatuses sularaha üle Eldora Ehitus OÜ juhatuse liikmele

M. I. ile. Täiendavalt sisaldus kriminaaltoimikus ka 30.10.2018 koostatud tööde üleandmise-

vastuvõtmise akt (II kd tl 156), kus on märgitud objektiks „maja 1/5 pärnu“ ja mis on

allkirjastatud Balans-Tiim OÜ juhatuse liikme K. O-. ja Eldora Ehitus OÜ juhatuse liikme M.

I. i poolt. Järelikult on tõendatud kahe ühingu omavaheline suhtlus.

2.18. Kostja selgitab, et vastavalt Ameron Invest OÜ juhatuse liikme K. O. a poolt antud

ütlustele kriminaalasjas nr 199300000204 (II kd tl 157-163) on K. O. tunnistanud, et S. S. oli

sisuliselt Ameron Invest OÜ faktiline ühingujuht, suheldes Ameron Invest OÜ alltöövõtjatega

ja raamatupidajaga. Samuti soovib kostja tõendada, et K. O. oli kriminaalasjas nr

199300000204 kahtlustatav ja teda kahtlustati OÜ Termokar poolt käibemaksupettuse

toimepanemisele kaasaaitamises. Täiendavalt on K. O. a ja S. S. u koostööd tunnistanud ka

käesolevasse menetlusse mittepuutuv, kuid kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isik H. O. ,

kes on andnud kriminaalasjas nr 199300000204 ütlusi (II kd tl 164-168), et K. O. ja S. S.

tegutsesid Ameron Invest OÜ alt, eesmärgiga panna toime käibemaksupettus ja erinevate

ühingute kaudu fiktiivseid arveid esitada. Sisuliselt on sama tunnistanud viidatud

kriminaalasjas ka S. S. kahtlustatavana ülekuulamise protokollis. Ka kostja juhatuse liige K.

M. on nii K. O. a kui S. S. u rolli käibemaksupettuse toimepanemises tunnistanud (II kd tl 169-

174).

3. Hageja seisukohad/väited kostja vastuväidete osas

3.1. Hageja märgib oma seisukohtades (I kd tl 53-75, III kd tl 111-127), et kostja ei ole oma

menetlusdokumentides esile toonud ühtegi asjaolu, mis kummutaks hagi. Vastupidi, kostja on

nii 02.06.2021 kui ka 22.06.2021 hagi tervikvastustes esile toonud jälle varasemates

menetlusdokumentides esitatust uue tegelikkusele mittevastava versiooni raha väidetava

tagastamise kohta. Nii on kostja 02.06.2021 vastuses väitnud nn esimese arveahela (arve nr

180122) osas üllatuslikult uue asjaoluna, et AJ Lahendus OÜ-le oli väljastajaks mitte varem

väidetud Admiral Kinnisvara OÜ (esindaja A. P. ), vaid Metsaru Grupp OÜ (esindaja J. M.).

Veelgi enam, 22.06.2021 vastuse terviktekstis tuuakse samasse väidetavasse arveahelasse

juurde veel uus äriühing Troparks OÜ. Selliselt on kostja nii 02.06.2021 vastuses kui ka

22.06.2021 vastuses jällegi muutnud oma hagi vastuse põhiväiteid, mistõttu kostja väited on

täielikult ebausaldusväärsed. Kostja on omaks võtnud, et ta ise ei ole mingit raha hagejale

tagastanud. Kostja on väitnud, et raha on hagejale tagastanud kolmandad isikud mingite

ebamääraste „arveahelate“ kaudu, kusjuures erinevates kostja menetlusdokumentides esitab

kostja täiesti erinevaid versioone, kuidas väidetavalt on kolmandad isikud hagejale raha

tagastatud. Kostja versioonide paljusus ja hagi vastuse põhiväidete pidev muutumine kinnitab

ühest küljest vaid asjaolu, et kostja ei ole mingit raha hagejale tagastanud, teisalt aga kinnitab

see tõika, et kostja põhiväited on tervikuna eluliselt mitteusutavad. Kostja poolt erinevate

10 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

versioonide menetluses „otsimine“ või „klapitamine“ vastavalt tõenditele või hageja

vastuväidetele kinnitab vaid seda, et kostja väited on läbivalt alusetud ega vasta tegelikkusele,

sisuliselt on tegemist pärast hagi saamist välja mõeldud paljasõnaliste versioonidega, millel

puudub mistahes sisu. Hageja rõhutab, et kostja väited arveahelate kaudu raha hagejale

tagastamisest kummutavad täielikult kostja enda poolt hagi vastuse terviktekstile lisatud

dokumentaalsed tõendid (kriminaalasjas isikute ülekuulamise protokollid), milledest nähtub, et

kostja väited arveahelatest ja selle kaudu raha hagejani jõudmisest ei vasta tegelikkusele ning

hagejani ei ole kostjalt sentigi raha jõudnud. Kõigilt kriminaalasjas üle kuulatud isikutelt (nt J.

M. jt) on küsitud, et mida te fiktiivse arve alusel saadud rahaga tegite, ning mitte ükski isik ei

ole väitnud, et ta oleks raha andnud T. K. ule või hagejale. Vastupidi, isikud on selgitanud,

kuidas nad on ise raha oma ettevõtte tarbeks ära kulutanud, rääkimata asjaoludest, et mitmed

„skeemis“ osalised ei tunne teineteist ning on omavahelisi seoseid eitanud. Selliselt on kostja

käesoleval juhtumil ise tõendanud hagile esitatud vastuväidete täielikku alusetust, kuna kostja

taotletud tunnistajad on kriminaalmenetluses andnud ütlusi, mis kummutavad

ümberlükkamatult kostja väited. Käesolevas asjas soovib aga kostja tulla kohtusse

valetunnistajatega tõendama asjaolusid, mille kohta on tunnistajad juba eelnevalt

kriminaalmenetluses teistsuguse sisuga ütlusi andnud. Kostja erinevad ja pidevalt muutuvad

„versioonid“ ning vastuväited hagile on läbivalt alusetud ning perspektiivitud.

3.2. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja on hagi lisas olevate arvete alusel

tasunud kostjale 145 594.80 eurot. Samuti on kostja menetluses tunnistanud, et ta ei ole arvetel

märgitud ehitustöid teostanud ehk kostja poolt hagejale esitatud arvetel ei ole mistahes

õiguslikku alust. Hageja on kandnud kostjale viimase poolt väljastatud arvete alusel raha üle

õigusliku aluseta, st kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Kostja põhiväide menetluses

on see, et ta on hagejalt saadud rahalised vahendid hagejale tagastanud läbi paljasõnaliselt

väidetud ja pidevalt muutuvate „arveahelate“. Kostja ei ole tõendanud hagejale raha

tagastamist.

3.3. Kostja on asunud väitma, et K. M. kui Termokar OÜ juhatuse liige ja T. K. kui Herakos

OÜ juhatuse liige olid 2018. aastal suhtluses seoses Termokar OÜ poolt Herakos OÜ-le

esitatud võltsarvetega nr 180122, 180135, 180163, 180203 selleks, et toime panna

käibemaksupettus ning leppisid võltsarvete tegemise ja käibemaksupettuse toimepanemise

kokku. Hageja märgib sellega seoses, et:

1) arvestades, et kostja väljatatud arvetel ei ole õiguslikku alust, millise asjaolu on ka kostja

ise omaks võtnud, ei olnud ka hageja poolt kostjale ülekantud rahasummadel mistahes

õiguslikku alust ning tsiviilõiguslikult ei oma vähimatki õiguslikku tähtsust arvete esitamise

eesmärk. Arvete esitamise eesmärk ei tekita mistahes õigusliku aluseta ülekantud rahale mingit

raha saamise õiguslikku alust ega võimalda kostjal jätta õigusliku aluseta saadud raha endale.

Raha, mille kostja on saanud õigusliku aluseta, tuleb kostjal VÕS § 1028 lg 1 alusel hagejale

tagastada.

2) kostja väited mingi arvevabrikuteenuse osutamise või käibemaksupettuse toimepanemise

kokkuleppe sõlmimise kohta T. K. u ja K. M. vahel on paljasõnalised. Hageja ei ole osalenud

mistahes käibemaksupettuses, hagejat ega tema seaduslikku esindajat ei ole kahtlustatud

käibemaksupettuses ega isegi mitte tunnistajana kriminaalmenetluses mistahes

käibemaksupettuse osas üle kuulatud. Hageja seaduslik esindaja ei ole kellegagi (sh K. M. või

S. S. ) sõlminud ka mistahes kokkuleppeid käibemaksupettuse toimepanemiseks. Asjaolu, et

kostja ja tema seaduslik esindaja K. M. , K. O. , S. S. ning mitu raamatupidajat tegelesid

ulatuslike käibemaksupettuste ehk kuritegude toimepanemisega, ei anna alust väita, et hageja

seda oleks teinud.

11 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

3) hageja on seisukohal, et kostja poolt hagejale arvete esitamise eesmärgiks ei olnud mitte

käibemaksupettuse toimepanemine, vaid kostja tegelikuks tahteks arvete esitamisel oli hageja

petmine kogu arvetel märgitud rahasummade ulatuses, s.o hageja suhtes KarS § 209 lg 1

alusel kelmuse toimepanemine, mis kostjal ka kahjuks õnnestus. Kostja oli 2017. a sügisel ja

sellele järgnenud talvel hagejale ehitusteenust osutanud (mõned näited kostja arvetest III kd tl

128-132) ning ilmselt lootis kostja ära kasutada hageja tähelepanematust arvete tasumisel, mis

kostjal ka õnnestus, kuna hageja ehitas vaidlusaluste arvete väljastamise ajal mitut

ehitusobjekti korraga (sh Suur-Posti 1 kinnistul järjepanu viite kortermaja, millest 3 oli sel aja

samaaegselt erinevates faasides töös), mistõttu ehitamisega seonduvaid arveid oli hulganisti.

Lisaks korraldas hageja seaduslik esindaja alates 2018.a kevadest oma pulmapidustusi

Itaalias (toimusid augustis), millele järgneva rohkem kui kuu veetis hageja seaduslik esindaja

pulmareisil. Hageja seaduslik esindaja korraldas isiklikult välismaal oma pulmi, sealjuures

kaasamata pulmakorraldajat ning pole raske ette kujutada, et peopaiga, toitlustuse, ametliku

tseremoonia korraldamine võõrriigi kohalikus omavalitsuses, aga ka külaliste ja esinejate

transpordi, majutuse ja toitlustuse korraldamine ning samuti pulmapäevale eelnenud päeval

külalistele laevasõidu korraldamine Garda järvel koos toitlustuse ja meelelahutusega ja ka

oma Kesk- ja Lõuna-Ameerika pulmareisi korraldamine ainuisikuliselt on palju aega ja

tähelepanu nõudev (tõendid, sh lennupiletid III kd tl 133-148). Seega oli hageja esindaja

tähelepanu põhiliselt eraelulistel sündmustel, mida kostja varasemalt objektil töid teostanud

isikuna alatult ära kasutama asus. Kostjal õnnestus hagejale õigusliku aluseta arvete

väljastamise tulemusena saada hagejalt 145 594.80 eurot, mis tuleb kostjal hagejale

tagastada. Olukorras, kus kostja ja tema juhatuse liige K. M. on pannud toime ulatuslikke

käibemaksupettusi, on ilmne, et ebaaus kostja soovis ka hagejat petta ning see tal alusetute

arvete väljastamise ja seeläbi hagejalt raha kättesaamise näol ka õnnestus. Ilmselt on

erinevate pettuste toimepanemine muutunud kostja seadusliku esindaja tavapäraseks

äripraktikaks või „käekirjaks“.

4) asjaolu, et hageja ei ole mistahes käibemaksupettuses osalenud, kinnitab ka kostja esitatud

kuriteoteade, millest selgub, et arvevabriku tegevust on kostja viljelenud ajaliselt pärast kostja

poolt Herakos OÜ-le arvete väljastamist.

Eelnevast tulenevalt on kostja väited arvete esitamise eesmärgist paljasõnalised ega vasta

tegelikkusele. Seega kui kostja väidab, et tal on õigus raha endale jätta, peab kostja tõendama

asjaolu, et tal on tehinguline õiguslik alus hagejalt saadud raha endale jätta.

3.4. Kostja poolt kohtule esitatud K. M. kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (II kd 169-

174) nähtub, et K. M. t on kahtlustatud Deckol Nord OÜ-ga ja ValiceCar OÜ-ga seotud

episoodides, kuid mitte Herakos OÜ-ga seotud episoodis. Herakos OÜ ärinime ei ole K. M. le

esitatud kahtlustuses isegi mitte mainitud. Seega ei vasta tegelikkusele kostja väide, mille

kohaselt Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lääne Talitus alustas 21.06.2019 KarS § 3891

lg 1 ja 3 tunnustel kriminaalmenetluse selle kohta, et kostja läbi oma juhatuse liikme K. M.

tegevuse, on esitanud hagejale ajavahemikul 2018 juuni, august ja oktoober vale sisuga

müügiarveid selleks, et hageja juhatuse liikme T. K. u juhtimisel saaks arvetel näidatud

käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates KMD-des sisendkäibemaksu näitamiseks ja

maksukohustuse vähendamiseks. Hageja rõhutab, et kostja ja tema juhatuse liikme K. M. kui

kuritegusid toime pannud isikute käitumist ei ole võimalik omistada hagejale ega tema

seaduslikule esindajale, kes ei ole kuritegusid toime pannud ning kelle tegevuse suhtes

puuduvad riigil mistahes pretensioonid. Käesoleval juhtumil on hageja ise sisuliselt langenud

kostja ja tema juhatuse liikme pettuse ohvriks. Kostja esitatud Maksu- ja Tolliameti avalik-

õiguslikus nõudevalduses on käsitletud kahtlustatavatena vaid kostjat, tema seaduslikku

esindajat, kostja raamatupidajat, Ameron Invest OÜ juhatuse liiget K. O. at ja S. S. ku. Maksu-

ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudevaldus tõendab iseenesest ümberlükkamatult, et kostja poolt

12 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

paljasõnaliselt väidetud „arvevabriku“ skeemis ei osalenud hageja, kes ei ole ka mistahes

kahtlustust mingis arvevabriku skeemis osalemises saanud. Kostja ja tema juhatuse liikme K.

M. suhtes kriminaalmenetluse läbiviimine käibemaksupettuse uurimiseks kinnitab, et tegemist

on ebaausate isikutega, kes lisaks riigile panid ka hageja suhtes toime kelmuse ning nüüd ei

soovi alusetult saadud raha hagejale tagastada.

3.5. Hageja ei ole ülekannetega kostjale kantud raha tagasi saanud. Kostja sellekohased väited

on läbivalt tõendamata, eluliselt mitteusutavad ning üheselt vastuolus kostja enda poolt

kohtule esitatud tõenditega, mis väidetavalt peaksid tõendama raha hagejale tagastamist läbi

erinevate arveahelate. Kostja igas menetlusdokumendis muutuvad „versioonid“ ning kostja

väidete vastuolu tema enda poolt kohtule esitatud tõenditega, kinnitab vaid asjaolu, et kostja ei

ole hagejale mistahes raha tagastanud. Seejuures on kõik kostja faktiväited raha tagastamise

kohta jäänud ka täielikult ebamääraseks nii raha tagastanud isikute, aja, rahasummade kui ka

muude asjaolude osas.

3.6. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit sularaha Herakos OÜ-le üleandmise kohta (nt

kassa sissetuleku order, tšekk, täitmise kviitung, raha kättesaamise kinnitus vms dokumendi

näol). Samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi dokumentaalset tõendit Herakos OÜ poolt

sularaha vastuvõtmise kohta. Ei ole eluliselt usutav, et keegi käitleks niivõrd suuri

rahasummasid ilma raha üleandmise fakti dokumentaalselt fikseerimata ning rahapesu alaseid

nõudeid täitmata (vt põhjendused allpool). Järelikult ei ole mingit raha hagejale üleandmist

toimunudki. Hagi vastuses märgitud sularahasummade suurust arvestades kehtivad sellises

suuruses raha käitlemisel täiendavad seadusest tulenevad nõuded. Kuna kostja väidab, et

hageja poolt alusetult arvete nr 180122, 180135, 180163 ja 180203 alusel tasutud summad on

hagejale sularahas tagastatud, pidi sularaha üleantav isik lähtuma RahaPTS-s sätestatud

kohustustest. Kostja ei ole tõendanud mistahes hoolsusmeetmete rakendamist isikute poolt, kes

kostja paljasõnaliste väidete kohaselt on Herakos OÜ-le rahalisi vahendeid üle andnud. Antud

asjaolu kinnitab täiendavalt, et mitte keegi ei ole Herakos OÜ-le mistahes sularaha üle

andnud. Antud asjaolu kinnitab täiendavalt, et mitte keegi ei ole Herakos OÜ-le mistahes

sularaha üle andnud. Eeltoodu kinnitab jällegi ümberlükkamatult, et hagi vastustes niigi

vastuolulised „versioonid“ sellest, kuidas erinevad „rahakullerid“ on hagejale raha üle

andnud, on tervikuna paljasõnalised ning eluliselt mitteusutavad.

3.7. Kostja esitatud paljasõnaline seletus, kuidas toimuvad käibemaksupettused jne, on

täielikult asjakohtu, kuna hageja ei ole mistahes käibemaksupettuses osalenud ning õigusliku

aluseta saadud raha tuleb tagastada sõltumata sellest, milline on riigi avalik-õiguslik hinnang

kellegi tegevusele. Hageja on hoopis kostja poolt hageja suhtes toimepandud kelmuse ohver.

Sisutu on kostja väide, mille kohaselt oli hageja teadlik, mis eesmärgil vaidlusalused arved olid

esitatud. Hageja uskus ja eeldas arvete saamisel, et kostja on hagejale arvetel märgitud teenust

osutanud, mistõttu hageja kostja poolt väljastatud arved tasuski. Kostja „loogika“ järgi tasus

hageja 4 arve alusel kostjale kokku 145 594,80 eurot selleks, et vähendada sisendkäibemaksu

näol oma käibemaksukohustust summas 24 265,80 eurot ning justkui anda kostjale niisama ära

121 329 eurot (145 594,80 eurot – 24 265,80 eurot). On selge, et hageja ega ükski teine

ettevõtja ei loobu 121 329 eurost sellepärast, et teeninda 24 265,80 eurot. Selline kostja

käsitlus on täielikult eluvõõras ning eluliselt mitteusutav. Kostja viited kostja 2018.a

majandusaasta aruandele ning selles märgitud aastasele kulutustele kaupadele, toormele,

materjalidele, teenustele, tööjõukuludele ja tegevuskuludele on täielikult sisutu, kuna kostja 4

arvet ei tasunud hageja ühe summana ja ühel päeval, vaid hageja arveldusarvelt nähtuvalt

pika ajavahemiku (17.07.2018-03.12.2018) jooksul selliselt, et enamus makseid on olnud ca 20

000 – 27 000 eurot, üks makse oli ca 43 000 eurot ning üks makse ca 12 000 eurot.

Kortermajade ehitamisel ja arendamisel ei ole tegemist kuigi suurte rahasummadega ning

sellises suuruses maksed on täiesti igapäevased ega ole midagi erandlikku. Selliselt juhtuski, et

13 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

kostja väljastatud 4 arvet tasuti ära ning antud viga (vastusoorituse mittesaamine ning kostja

alusetu rikastumine) avastati alles 2020.a kevadel, mil hageja koostas 2018.a majandusaasta

aruannet. Hagejale teenust osutav raamatupidaja sisestab hagejale laekunud arved hageja

käibedeklaratsioonidesse ega kontrolli (ega saagi kontrollida) seda, kas arve esitaja on

objektil töid teostatud või mitte või et kas mingid arved on õiguslikul alusel või õigusliku

aluseta esitatud. Kokkuvõttes tingis kostja arvete tasumise hageja seadusliku esindaja ebaõige

veendumus, et kostja on reaalselt arvetel kajastatud tööd teostanud, kostja pettuslik käitumine

hagejale alusetute arvete väljastamisel kui ka hageja seadusliku esindaja isiklikus elus toimuv,

mis hajutas tähelepanu tööasjadelt (2018. a augustis toimunud pulmade korraldamine Itaalias

ning seejärel rohkem kui kuu aega kestnud pulmareis). Kostja soovimatus alusetult saadud

rahasummasid hagejale mitte tagastada veenab vaid kostja pahausksuses, milles ei ole kostja

poolt toimepandud pettusi arvestades ka midagi üllatavat.

3.8. Väär on kostja väide, mille kohaselt on ka EMTA kriminaalmenetluses mingi hageja ja

kostja vahelise skeemi tuvastanud. EMTA nõudekirjast nähtub, et EMTA on tuvastanud, et

kostja seaduslik esindaja K. M. on vale sisuga arveid väljastanud Herakos OÜ-le, milline fakt

ju vastab tõele. EMTA subjektiivne hinnang, et seda on tehtud selleks, et Herakos OÜ saaks

vähendada oma käibemaksukohustust summas 24 265,80 eurot, on täielikult oletuslik ega

põhine ühelegi tõendile, sellistele tõenditele ei ole viidatud EMTA nõudekirjas ega avalik-

õiguslikus nõudeavalduses. Sellist järeldust ei kinnita ka ükski teine kostja poolt kohtule

esitatud kriminaalmenetlusest pärinev dokument. Sisuliselt on EMTA suvaliselt ning

konkreetsele tõenditele osutamata sellisele järeldusele jõudnud tulenevalt kostja muudest

kuritegudest, ajades muu hulgas segamini põhjus-tagajärg seose – sisendkäibemaksu

mahaarvamine Herakos OÜ poolt on kostja poolt hagejale alusetute arvete väljastamise (ehk

kelmuse toimepanemise) tagajärg, mitte põhjus. Olukorras, kus Herakos OÜ, uskudes ekslikult

kostjalt ehitusteenuse saamist, tasus kostja arved ära ning kajastas kostja väljastatud arved

vastavalt seadusele oma raamatupidamises ja maksuarvestuses, ei võimalda väita, et hageja

tasus 4 arve alusel kostjale kokku 145 594,80 eurot selleks, et vähendada sisendkäibemaksu

näol oma käibemaksukohustust summas 24 265,80 eurot ning justkui anda kostjale niisama ära

121 329 eurot (145 594,80 eurot – 24 265,80 eurot). Seega ei baseeru EMTA seisukohad

ühelegi tõendile, on ebaloogilised ning EMTA on ilmselt suvaliselt ja oletuslikult laiendanud

kostja kui arvevabrikandi osas tekkinud järeldusi meelevaldselt hagejale. Kui hageja oleks

mingis käibemaksupettuses osalenud, oleks ilmselgelt ka hagejast ja tema esindajast saanud

kriminaalmenetluse subjektid. Seega on väär ka kostja väide, mille kohaselt hageja eesmärk oli

samuti käibemaksupettus toime panna ja rahaliselt skeemi kasutades koguni rikastuda. Õige on

kostja väide, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav ega ka majanduslikult loogiline, et hageja

soov on ühelt poolt enda maksukohustust vähendada, kandes selleks kordades suurema summa

kostja kontole. Sel põhjusel ei olegi hageja mingit käibemaksupettust toime pannud, vaid on

ekslikult (uskudes kohustute olemasolu) tasunud kostja poolt hagejale väljastatud alusetud

arved. Kuna hageja ei ole kostjalt raha tagasi saanud, siis ongi hageja majanduslik seisund

145 594,80 euro võrra halvem, sest selle raha vastu ei ole hageja kostjalt mistahes sooritust

saanud.

3.9. Kostja väidab, et hageja poolt arvete tasumine käibemaksupettuses osalemata ei ole

eluliselt usutav, kuna hageja tegutseb kinnisvarasektoris, kus on tööde üleandmise eelduseks ja

arvete tasumise eelduseks poolte vahel tööde üleandmis-vastuvõtmisaktide allkirjastamine ja

kõigi tööde üksikasjalik dokumenteerimine. Hageja viitab, et pikaajalise ja hea koostöö tõttu

oli hagejal tekkinud kostja suhtes usaldus ning hageja ei osanud eeldada, et kostja kuritarvitab

hageja usaldust niivõrd alatult ära, esitades hagejale fiktiivseid arveid tööde eest, mida kostja

ei ole teinud. Võttes arvesse EMTA poolt tuvastatud kostja ja tema seadusliku esindaja K. M.

poolt toime pandud käibemaksupettusega seotud kuriteoepisoodide arvu ja ulatust, siis ei ole

14 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

imekspandav, et kostja ja tema seaduslik esindaja on käitunud hageja suhtes ebaausalt, hageja

usaldust kuritarvitanud ning pannud hageja suhtes toime kelmuse. Hageja peab äärmiselt

kahetsusväärseks kostja käitumist, kus kostja on tõendatult saanud hagejalt raha, mis ei kuulu

kostjale, ning nüüd üritab kostja pahauskselt mitte tagastada alusetult saadud rahasummasid,

vaid selle asemel üritab kostja valetunnistajatega ja kohtu eksitamisega saavutada olukorda,

kus selgelt alusetult saadud raha (mille saamise aluse puudumist ka kostja tunnistab) ei peaks

hagejale tagastama. Hageja leiab, et üksnes kostja väited raha hagejale tagastamise kohta on

eluliselt mitteusutavad ega ole enam tõsiselt võetavad (vt muu hulgas põhjendusi allpool). Kui

kostja oleks reaalselt hagejale mingit raha tagastanud, suudaks kostja vähemalt oma

faktiväidete osas olla konkreetne kui ka järjepidev. Arvestades, et kostja on igas

menetlusdokumendis muutnud oma põhilisi vastuväiteid hagile (väidetav raha tagastamise viis

hagejale), on üksnes kostja enda faktiväited eluliselt mitteusutavad. Kostja suutmatus isegi

väite tasandil enda põhiväidetele kindlaks jääda kinnitab vaid asjaolu, et kostja ei ole mingit

raha hagejale tagastanud. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et tunnistajad, kes peaksid tulema

kohtusse kostja väiteid tõendama, ei ole kostja väiteid kriminaalmenetluses ütlusi andes

kordagi kinnitanud, vaid vastupidi – tunnistajad on kostja väited kriminaalmenetluses ütlusi

andes selgelt kummutanud.

3.10. Hageja leiab, et kostja väited hageja alusetust rikastumisest kostja arvel oleksid

asjakohased siis, kui kostja oleks alusetute arvete alusel saadud rahalised vahendid hagejale

tagastanud, mida kostja ei ole teinud. Kui kostja oleks alusetult saadud raha hagejale

tagastanud, ei oleks hageja hagi esitanudki. Seega ei ole kostja väited hageja alusetust

rikastumisest kostja arvel tõsiselt võetavad.

3.11. Kostja ei ole hagejalt saadud rahalisi vahendeid hagejale tagastanud. 29.06.2018 arve

nr 180122 ahelaga seonduvad väited on läbivalt vastuolulised ning paljasõnalised, kusjuures

kostja enda poolt kohtule esitatud tõendid kummutavad kostja „arveahela“ ja paljasõnalised

väited hagejale raha tagastamisest. Kostja on menetluse vältel esitanud koguni 5 erinevat raha

tagastamise „versiooni“. Kostja väidete ebausaldusväärsust iseloomustavad selgelt ka on

menetluses erinevatel kuupäevadel kohtule esitatud menetlusdokumentides kajastatud erinevad

„versioonid“ 29.06.2018 arve nr 180122 ahelaga väidetavalt seotud raha tagastamisest, mida

hageja peab kostja poolt hagile esitatud vastuväidete vastuolude tõendamiseks alljärgnevalt

käsitlema:

1) 21.09.2020 – kostja väidab, et K. O. ja S. S. tagastasid Herakos OÜ-le sularahas raha,

mille Herakos OÜ oli Termokar OÜ-le fiktiivsete arvete alusel tasunud;

2) 05.10.2020 – kostja väidab, et hagejale tagastati raha järgmise ahela kaudu:

a) Ameron Invest OÜ on kostjale 29.06.2018 esitanud arve summas 41 880 eurot (sh km);

b) AJ Lahendus OÜ on Ameron Invest OÜ-le 29.06.2018 esitanud arve nr 1806291 summas 39

980,40 eurot (sh km), mille Ameron Invest OÜ on tasunud;

c) Admiral Kinnisvara OÜ on AJ Lahendus OÜ-le esitanud omakorda fiktiivse arve (arvet

kohtule esitamata);

d) Admiral Kinnisvara OÜ seaduslik esindaja A. P. on vastava summa Admiral Kinnisvara

OÜ kontolt välja võtnud ning toimetanud selle sularahas hagejale.

.

3) 26.03.2021 seisukohas väidab kostja, et kuna poolte eesmärk oli panna toime

käibemaksupettus, tagastati hagejale S. S. u poolt kokku summad ulatuses, mille hageja oli

kostjale algselt arvete nr 180122, 180135, 180163 ja 180203 alusel tasunud ja millest oli maha

arvatud võltsarvete teenusepakkujate teenustasu.

4) 02.06.2021 kostja väidab, et hagejale tagastati raha järgmise ahela kaudu:

15 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

a) Ameron Invest OÜ on kostjale 29.06.2018 esitanud arve nr 1806291 summas 41 880 eurot

(sh km);

b) AJ Lahendus OÜ on Ameron Invest OÜ-le 29.06.2018 esitanud arve nr 1806291 summas 39

980,40 eurot (sh km);

c) Metsaru grupp OÜ on AJ Lahendus OÜ-le väljastanud 29.06.2018 arve nr 2906181 summas

38 281,18 eurot (sh km);

d) Metsaru grupp OÜ esindaja on vastava summa ühingu kontolt välja võtnud või andnud

selleks käsundi mõnele kolmandale isikule (eelkõige võimalikult kostja tunnistaja S. S. ule),

andnud sularaha üle S. S. ule, kes on selle omakorda toimetanud hageja esindajale vähemalt

summas 38 281,18 eurot (kuna kostjale ei ole teada ja ükski tõend sellele ka ei viita, et seda

summat oleks vähendatud).

5) 22.06.2021 kostja väidab, et hagejale tagastati raha 02.06.2021 seisukohas väljendatud

skeemi pidi, muutes veel skeemi lõpposa: eksisteerib võimalus (mida kinnitab ka 11.11.2019

koostatud vaatlusprotokoll), et esimene arveahel ei lõppe raha ülekannetega seonduvalt

Metsaru grupp OÜ- ga, vaid AJ Lahendus OÜ on tasunud Troparks OÜ-le 19.07.2018 summas

29 000 eurot selgitusega „Metsaru Grupp Ou Arvete Tasumine 2906181“. Samuti nähtuvalt

esitatud dokumentaalsetest tõenditest on AJ Lahendus OÜ tasunud Metsaru grupp OÜ arvete

eest Troparks OÜ-le. Lisaks on kostja väitnud veel lausa 3 erinevat alternatiivi raha

teekonnale: Metsaru grupp OÜ juhatuse liige J. M. võttis Metsaru grupp OÜ arvelt pärast

29.06.2018 arve laekumist summas 38 281,18 eurot sularahas välja või kohustas AJ Lahendus

OÜ-d tasuma vastav arve Troparks OÜ-le või andis sularaha väljavõtmiseks käsundi mõnele

kolmandale isikule ja andis sularaha üle S. S. ule tehes kõike eelnevat S. S. u korraldusel ja

juhiste alusel. S. S. on aga igal juhul arveahela viimasest lülist raha sularahas saanud, mille

on omakorda toimetanud T. K. ule.

3.12. Kostja vastuväited hagile on äärmiselt vastuolulised, kuna kostja on suutnud esitada

kohtule 5 erinevat menetlusdokumenti tuues neis kõigis kindlas kõneviisis välja 5 täiesti

erinevat teekonda, kuidas raha on väidetavalt hagejani jõudnud. Kui alguses olid raha

hagejani väidetavad toimetanud rahakulleriteks K. O. ja S. S. , siis vahepeal oli A. P. ning

lõpuks S. S. üksinda, rääkimata asjaolust, et ka „skeemis“ osalenud äriühingud on pidevalt

muutunud – Admiral Kinnisvara OÜ vahetati välja Metsaru grupp OÜ vastu ning viimane veel

omakorda Troparks OÜ koostöös Metsaru grupp OÜ vastu. Kostja poolt oma põhiväidete

menetluse vältel koguni 5 korral muutmine on absurdne, kuna raha kellelegi väidetavalt

üleandmine on niivõrd lihtne sündmus, et see ei eelda 5 erinevat menetlusdokumenti 5 erineva

raha tagastamise „skeemiga“. Kostja on minetanud oma väidete esitamisel igasuguse elulise

usutavuse, kuna kümnetes tuhandetes eurodes raha käitlemisel ei ole kostja enda poolt kindlas

kõneviisis esile toodud 5 erinevat versiooni paraku tõsiselt võetavad. Kostja 5 erinevat

versiooni raha tagastamise kohta kinnitavad vaid seda, et tegelikkuses ei ole kostja mistahes

raha hagejale tagastanud ning kostja tegeleb menetluses asjaolude väljamõtlemisega ja

mingite suvaliste isikute vahel toimunud rahaülekannete klapitamisega, üritades luua skeemi,

kuidas väidetavalt on raha hagejale tagastatud.

3.13. Kostja on ise esitanud kohtule tõendid, mis kummutavad täielikult kostja väidetud

arveahela. Sõltumata eeltoodud kostja vastuväidete vastuolulisusest ja elulisest

mitteusutavusest on kostja 02.06.2021 menetlusdokumendile lisatud tõenditega ise tõendanud,

et antud arveahel ei vasta vähimalgi määral tegelikkusele. Nii on kostja esitanud 02.06.2021

vastuse lisas nr 11 Metsaru grupp OÜ juhatuse liikme J. M. 03.02.2020 tunnistajana

ülekuulamise protokolli (II kd tl 42-43) kriminaalasjas nr 19930000204, milles J. M. on

tunnistajana ütlusi andes:

1) kinnitanud, et ta ei tunne S. S. ku (vt protokolli lk 3);

16 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

2) kinnitanud, et Metsaru grupp OÜ arveldusarvelt võttis J. M. sularaha välja kassasse

materjalide või töötasu maksmiseks;

3) kinnitanud, et ta ei ole kassasse võetud raha kellelegi üle andnud, on raha ise ära

kulutanud, kas maksnud palkasid või muid kulusid teinud;

4) kinnitanud, et ta ei ole kellelegi andnud pangakaarte kasutada ning arveid on ta väljastanud

ise juhatuse liikmena tehtud tööde eest, seda ka AJ Lahendus OÜ-le;

5) Troparks OÜ kontole on raha kantud tööde eest, mida Metsaru grupp OÜ vahendas.

Selliselt on Metsaru grupp OÜ juhatuse liige J. M. kriminaalmenetluses ütlusi andes täielikult

kummutanud kostja väited esimese väidetava arveahela osas, kuna olukorras, kus J. M. ei

tunne S. S. , ei ole ta saanud ka S. S. le mistahes sularaha üle anda. Niisamuti on J. M.

kinnitanud, et ta ei ole kassasse võetud raha kellelegi üle andnud, vaid on raha ise ära

kulutanud palkade või muude kulude tasumiseks. Järelikult ei vasta kostja väited J. M. ja

Metsaru grupp OÜ poolt raha S. S. le üleandmise kohta tegelikkusele ning kostja üritab S. S.

valetunnistusega tõendada vastupidiseid asjaolusid. Antud arveahelaga väidetavalt seonduv

raha ei ole mitte kunagi S. S. ni jõudnudki, nagu nähtub J. M. ütlustest. Kostja ei ole

22.06.2021 seisukohas ka esile toonud, millises ulatuses raha Mestaru grupp OÜ-st ja millises

ulatuses Troparks OÜ-st väidetavalt S. S. ni jõudis, millal ning kuidas. Kostja ei saa enam hagi

vastuse aluseks olevaid väiteid täiendada. Lisaks on J. M. kinnitanud, et arve AJ Lahendus

OÜ-le esitas Metsaru grupp OÜ tehtud tööde eest ehk J. M. ei kinnitanud arve fiktiivsust, nagu

väidab kostja. Seega puuduvad igasugused andmed ja tõendid antud arve fiktiivsuse kohta.

Samuti selgitas J. M. , et ka Troparks OÜ-le on kantud raha tööde eest, mida vahendati ehk

lepingulise sooritusena. Kostja on esitanud kohtule ka S. S. poolt kriminaalasjas antud

ütlused, milles S S. ei kinnita kostja väiteid antud arveahela osas. Seega on J. M. ja S. S.

poolt kriminaalmenetluses antud ütlustega ehk kostja enda poolt kohtule esitatud tõenditega

täielikult kummutatud kostja niigi vastuolulised ja ebausaldusväärsed väited esimene

arveahela kohta. Kostja ei ole esile toonud, millises ulatuses raha jõudis Troparks OÜ-le,

millises ulatuses viimase äriühingu arveldusarvetelt välja võeti, kes võttis, kus võttis, kellele

üle andis jne. Kostja väited on jäänud täielikult üldsõnalisteks. Kostja lihtsalt paljasõnaliselt

väidab, et S. S. on andnud raha T. K. ule üle, kuigi ka nimetatud asjaolu kohta puuduvad

igasugused tõendid, mh tõendid, et S. S. l üldse oli mingit raha üle anda, rääkimata antud

rahaliste vahendite päritolust. Kostja väited esimese arveahela osas kummutab täielikult ka S.

S. u kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt ei ole EMTA uurimisosakond

tuvastanud, et S. S. oleks mingit raha Herakos OÜ-le või T. K. ule üle andnud. EMTA

uurimisosakond on tuvastanud, et S. S. on andnud raha üle ainult J. V. ile Nord Deckol OÜ-st,

mitte Herakos OÜ-le. Seega on kostja ise esitanud kohtule tõendid, mis kummutavad kostja

väiteid T. K. ule või Herakos OÜ-le raha üleandmise kohta.

3.14. Kostja väidab 22.06.2021 hagi vastustes raha tagastamist täiesti paljasõnaliselt ja

ebamääraselt, jättes esile toomata raha tagastamisega seonduvad detailid. Kostja ei suuda

kostja isegi esile tuua nt asjaolusid – kes, kus, millistes rahasummades ja millistest

pangaautomaatidest on väidetavalt sularaha välja võtnud, olukorras kus J. M. on selgelt

eitanud kellelegi raha ülekandmist. Kuigi kohus on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu, et

hagi vastuses esitatud väited raha tagastamise kohta peavad olema detailsed, kohus on

korduvalt andnud kostjale võimalusi oma väiteid täpsustada, kuigi selleks puudub mistahes

vajadus, sest kui kostja väidab kindlas kõneviisis, et ta on hagejale raha tagastanud, peab ta

iseenesest mõistetavalt ka suutma tõendada raha tagastamist, rääkimata faktiväidete

esitamisest. Käesoleval juhtumil ei ole kostja suutnud isegi mitte oma faktiväidetele kindlaks

jääda, muutes 5 korda menetluse jooksul „versioone“, kuidas raha tagastati, rääkimata

väidete tõendamisest. Seejuures ei saa kostja kindlas kõneviisis raha tagastamist väites

17 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

vabandada ennast väitega, et tema ei tea, kuidas raha täpselt tagastati. Sellised kostja väited

on selgelt vastuolus formaalse loogikaga, sest raha hagejale tagastamise väitmine eeldab ka

selle teadmist, kuidas raha hagejale tagastati. Selliselt on kostja ise ennast jällegi „sisse

rääkinud“. Kostja vastuolulised väited menetluses, kostja suutmatus isegi väite tasandil

selgitada detailselt raha tagastamist ning kostja positsiooni kummutavate tõendite kostja poolt

kohtule esitamine kinnitavad ümberlükkamatult, et kostja ei ole mistahes raha hagejale

tagastanud.

3.15. Hageja hinnangul ei ole arve nr 180122 alusel saadud rahaliste vahendite tagastamise

väidetav ahel jälgitav ja kontrollitav, kostja väited on lubamatult ebamäärased ja tervikuna

tõendamata ka järgmistel põhjustel:

1) Kostja ei ole tõendanud, et Ameron Invest OÜ on üldse 29.06.2018 kostjale arve esitanud.

Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi e-kirja ega muud tõendit, et Ameron Invest OÜ oleks

kostjale arve esitanud, mistõttu pole ka tõendatud, et kostja Ameron Invest OÜ-le on teinud

makse just 29.06.2018 arve alusel. Kostja ei ole tõendanud ka AJ Lahendus OÜ poolt Ameron

Invest OÜ-le 29.06.2018 arve esitamist ega Ameron Invest OÜ poolt arve tasumist nimetatud

arve alusel. Hageja selgitab, et ainuüksi arvete ja maksekorralduste esitamine ei tõenda, et

arved tegelikult esitati või et ühe äriühingu arveldusarvelt liigutati teise äriühingu

arveldusarvele edasi just seda raha, mille hageja on kostjale tasunud.

2) Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks Metsaru grupp OÜ poolt AJ Lahendus

OÜ-le fiktiivse arve esitamist, kusjuures J. M. on ütlusi andes eitanud fiktiivsete arvete

esitamist. Kostja väited Metsaru grupp OÜ poolt AJ Lahendus OÜ-le väidetavalt fiktiivse arve

esitamise kohta on täielikult paljasõnalised, seda enam, et J. M. on kinnitanud tööde tegemist

AJ Lahendus OÜ-le, ja et raha liikus lepingulise sooritusena.

3) Kostja väidab, et Metsaru grupp OÜ esindaja on vastava summa ühingu kontolt välja

võtnud ja toimetanud selle S. S. ule, kes on raha viinud hagejale. Kostja ei ole selgitanud, mis

summas, kus ja millal Metsaru grupp OÜ esindaja väidetavalt sularaha äriühingu kontolt välja

on võtnud. Kostja ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit sularaha väljavõtmise kohta

Metsaru grupp OÜ pangakontolt. J. M. on kinnitanud, et ta ei tunne S. S. , niisamuti on J. M.

kinnitanud, et ta ei ole kellelegi mingit raha üle andnud. Kostja ei ole ka tõendanud, kes

väidetavalt sularaha Metsaru grupp OÜ arveldusarvelt välja võttis ning kes on väidetavalt

hagejale mingit raha üle andnud. Kostja väited S. S. poolt sularaha hagejale üleandmise

kohta on paljasõnalised, niisamuti S. S. l selliste sularahaliste vahendite olemasolu kohta.

4) Kostja on 05.10.2020 vastuse p-s 1.9 väitnud, et sularaha toimetas hagejale hoopis Admiral

Kinnisvara OÜ esindaja A. P. , mis on vastuolus kostja 02.06.2021 ja 22.06.2021 vastustest

väljendatud versioonidega, et rahakuller oli hoopis S S. . Samas 05.10.2020 hagi vastuse p-s

4.5 selgitab kostja, et soovib A. P. i ütlustega tõendada, et A. P. , olles Admiral Kinnisvara OÜ

juhatuse liige, võttis AJ Lahendus OÜ-lt talle esitatud fiktiivse arve alusel saadud sularahas

välja või andis selleks käsundi mõnele kolmandale isikule; Admiral Kinnisvara OÜ seaduslik

esindaja poolt saadud käsundi alusel tagastas mõni kolmas isik või A. P. Admiral Kinnisvara

OÜ juhatuse liikmena Herakos OÜ-le sularahas raha, mille oli algselt Herakos OÜ kandnud

fiktiivse arve alusel Termokar OÜ-le. Seega on kostja püüdnud kohut korduvalt eksitada, väites

algselt, et väidetavalt andsid sularaha hagejale üle K. O. ja S. S. , seejärel väideti, et seda tegi

Admiral Kinnisvara OÜ esindaja A. P. . Kostja vastuväidetest nähtub selgelt, et tegelikult ei

tea kostja ise ka, kes on väidetavalt hagejale 29.06.2018 arve nr 180122 alusel sularaha üle

andnud, kas üldse on antud, millal on antud, millises summas on antud ning millistes

kupüürides on antud. Kostja on seda ka 19.02.2021 istungil ise tunnitanud (vt protokolli lk 4):

pole teada, kas O. või S. andis faktiliselt raha hageja seaduslikule esindajale. Kostja on jätnud

kõik enda üldsõnalised ja ebamäärased väited hageja poolt kostjale 29.06.2018 arve nr

18 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

180122 alusel tasutud summa väidetavalt sularahas tagastamise kohta tõendamata, mistõttu ei

ole kostja väited väidetavalt hagejale sularaha tagastamise kohta eluliselt usutavad.

5) Kostja väidetest tulenevalt osalesid väidetavas käibemaksupettuses mh AJ Lahendus OÜ,

Ameron Invest OÜ ning Metsaru grupp OÜ. Hageja ei pea kostja väidet eluliselt usutavaks.

Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest tuleneb, et kriminaalmenetlus algatati vaid kostja

ja tema juhatuse liikme suhtes. Kui käibemaksupettuses oleksid osalenud ka AJ Lahendus OÜ,

Ameron Invest OÜ ning Metsaru grupp OÜ, oleks ka nende äriühingute suhtes algatatud

kriminaalmenetlus, millist asjaolu ei ole tõendatud.

6) Kostja poolt väidetud suvaline arvete ahel kolmandate äriühingute vahel, millega hagejal

puudub mistahes seos, ei tõenda kostja poolt Herakos OÜ-le raha üleandmiseks käsundi

andmist. Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et iga väidetav arve-ahela lüli oleks andnud

järgmisele lülile edasi käsundi teatud viisil käituda, s.o mingi raha Herakos OÜ-le üle anda.

7) Tõendamata on ka asjaolu, et mööda väidetavat arve-ahelat on liikunud just Herakos OÜ

poolt kostjale tasutud rahalised vahendid. J. M. on tunnistanud, et Metsaru grupp OÜ sai AJ

Lahjendus OÜ-lt raha tehtud tööde eest ehk lepingulise sooritusena, vastupidiselt kostja poolt

kohtule väidetust.

8) Kostja jätab tähelepanuta ka asjaolu, et suvaliste kolmandate isikute omavahelistest

arveldustest ei tulene hagejale mistahes õigusi või kohustusi. Isegi kui kostja väited

kolmandate isikute vahelistest fiktiivsete arvete alusel raha liigutamisest tõele vastavad,

tõendavad nimetatud asjaolud üksnes asjaolu, et antud isikutel on üksteise vastu alusetust

rikastumisest tulenevad nõuded. Kolmandate isikute vahelised omavahelised väidetavad

tehingud või pangaülekanded ei tõenda mistahes raha tagastamist kostja ega ka kolmandate

isikute poolt hagejale, seda enam, et hagi vastuses ei ole mistahes käsundeid väidetud,

rääkimata tõendamisest.

9) Kostja on väitnud, et iga väidetavas arvevabriku skeemis osalenud lüli võttis mitu protsenti

teenustasuna vahelt. Kostja ei ole isegi mitte väite tasandil esile toonud, kui palju raha

hagejale tagastati ning mille arvelt. Kostja enda väited mitme protsendiliste arvevabriku

teenustasude võtmise näol on selgelt vastuolus kostja väidetega, et kõik kostja poolt saadud

rahasummad on hagejale tagastatud.

10) Kostja ei ole tõendanud, et kõigil arve-ahelas nimetatud isikutel üldse oli arveldusarvel

hagi vastuses väidetud suuruses rahalisi vahendeid, mis võimaldanuks neid vahendeid teistele

isikutele üle kanda ning pangakontolt välja võtta. Kostja ei ole tõendanud ka kellegi poolt

sularaha väljavõtmist ega selle üleandmist hagejale.

11) Hageja leiab, et kostja, tema seadusliku esindaja K. M. kui ka S. S. poolt toime pandud

kuritegude arvu ja olemust arvestades ei ole kostja ega ka S. S. seletused vähimalgi määral

usutavad. Kostja seaduslik esindaja K. M. pettis hagejalt fiktiivsete arvetega raha välja ning

nüüd üritab erinevaid vastuolulisi versioone kohtule presenteerides pääseda alusetult saadud

raha tagastamisest.

Kokkuvõttes on kõik kostja väited seoses esimese arveahelaga täielikult alusetud ning pelgalt

„otsitud“. Kostja on ise kinnitanud kohtule, et ta ei tea, kuidas hagejale on raha tagastatud.

Seeläbi on kostja ise tegelikkuses omaks võtnud, et mingit raha ei ole kunagi tagastatud, sest

raha tagastamise korral oleks kostjal ka teadlikkus, kuidas raha väidetavalt tagastati. Kostja

tegeleb menetluses sisuliselt raha tagastamise skeemi väljamõtlemise või konstrueerimisega,

seda kinnitavad ületamatud vastuolud kostja väidetes, kostja suutmatus elementaarse

detailsusega selgitada kohtule hagejale raha tagastamist ning kostja enda poolt kohtule

esitatud tõendid, mis kummutavad kostja faktiväited. Kostja ei ole hagejale mistahes raha

tagastanud.

19 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

3.16. 06.08.2018 arve nr 180135 ahelaga seonduvad väited on läbivalt vastuolulised ning

paljasõnalised, kusjuures kostja enda poolt kohtule esitatud tõendid kummutavad kostja

„arveahela“ ja paljasõnalised väited hagejale raha tagastamisest Hageja on tasunud kostjale

viimase 06.08.2018 arve nr 180135 alusel 11 936,40 eurot. Kostja on menetluse vältel

vastuoluliselt väitnud, et 06.08.2018 arve nr 180135 alusel saadud raha on kostja tagastanud

hagejale järgmiselt:

1) 21.09.2020 – kostja väidab, et K. O. ja S. S. tagastasid Herakos OÜ-le sularahas raha,

mille Herakos OÜ oli Termokar OÜ-le fiktiivsete arvete alusel tasunud;

2) 05.10.2020 – kostja väidab, et raha tagastati hagejale järgmise ahela kaudu:

a) Ameron Invest OÜ on kostjale 03.08.2018 esitanud arve nr 1808031 summas 11 280 eurot

(sh km), mille kostja on tasunud 27.08.2018 – hageja osundab, et Ameron Invest OÜ poolt

kostjale esitatud arve kuupäev on varasem, kui kostja poolt Herakos OÜ-le 06.08.2018

väljastatud arve kuupäev ehk raha on justkui hakatud tagastama hagejale enne, kui kostja on

hagejale arve esitanud ja hageja on kostjale raha üle kandnud, mis kinnitab jällegi, et kostja

väited mingi arveahela või selle kaudu raha tagastamise kohta on ebaloogilised, vastuolulised

ning pelgalt paljasõnaline väljamõeldis;

b) Balans-Tiim OÜ on Ameron Invest OÜ-le 31.08.2018 esitanud arve nr MA1800067 summas

10 944 eurot (koos km), mille Ameron Invest OÜ on tasunud 20.09.2018 koos arvetega nr

MA1800068, 1800069 ja 1800070;

c) Balans-Tiim OÜ on arve edasi teinud äriühingule Eldora Ehitus OÜ. Eldora Ehitus OÜ

kontolt on raha sularahas välja võtnud M. I. , kes tagastas Herakos OÜ-le kostjalt pärineva

raha (vt kostja 05.10.2020 vastuse p 4.7).

3) 02.06.2021 vastuses (ning hiljem ka 22.06.2021 vastuses) tugineb kostja eelmise punkti a) ja

b) asjaoludele, kuid punkti c) osas tuuakse sisse jälle muudatus, mille kohaselt enam M. I. ei

olegi olnud rahakulleriks, kes Herakos OÜ-le väidetavalt raha üle andis. Nii väidab kostja

ühtäkki, et M. I. , olles Eldora Ehitus OÜ juhatuse liige, andis Balans-Tiim OÜ-le perioodil

august-oktoober 2018 esitatud fiktiivsete arvete alusel saadu sularahas väljavõetuna või

Balans-Tiim OÜ esindaja K. O-. poolt üleantuna üle S. S. ule. Hagejale on arveahela

viimasest lülist saadud sularaha tagastanud S. S. . Lisaks eelnevale, erinevalt varasematest

seisukohtadest, on kostja fantaasia mõelnud välja väite, et S. S. sai perioodil august kuni

november 2018 sularaha Eldora Ehitus OÜ juhatuse liikmelt M. I. ilt summas 92 878,80 eurot

ja juhised T. K. ult, et M. I. i poolt üleantud sularaha tuleb tagastada Herakos OÜ seaduslikule

esindajale T. K. ule, S. S. ja T. K. on vastavas skeemis kokku leppinud. Kostjale teadaolevalt

toimus sularaha üleandmine M. I. i poolt Pärnus, Sillakeskuse büroomajas 2 ja S. S. tagastas

sularaha hageja esindajale T. K. ule hageja kontoris.

Seega on kostja ka antud väidetava arveahela osas suutnud menetluse kestel tuua välja koguni

3 täiesti erinevat versiooni, kuidas väidetavalt on mingit raha hagejale tagastatud. Selliselt ei

ole kostja väited vähimalgi määral usutavad, kuna raha ei ole samaaegselt võimalik tagastada

3 erineva ja teineteisega vastuolus oleva versiooni järgi. Hageja leiab, et kostja fantaasia

areneb menetluses vastavalt sellele, kuidas hageja esitab vastuväiteid või kohus küsib hagejalt

küsimusi kostja seisukohtades esinevate vastuolude kohta, mistõttu on tuvastatav, et kostja

tegeleb menetluses raha tagastamise väidete väljamõtlemisega, sest tegelikkuses ei ole ju

kostja hagejale mingit raha tagastanud, mida kinnitavad ka kostja enda poolt kohtule esitatud

tõendid. Seejuures ei ole kostja sõnagagi suutnud põhistada ega esile tuua, miks pidi kostja

hagejalt ülekannetega saadud raha mingite hagejaga mittesoetud väidetavate arveahelate ja

hagejaga mitteseotud isikute kaudu tagastama, kui seda oleks võinud lihtsa pangaülekandega

tagasi maksta.

20 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

3.17. Kostja on esitanud kohtule 02.06.2021 vastuse lisas 50 Eldora Ehitus OÜ juhatuse liikme

M. I. i kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamise protokolli, milles M. I. tunnistab, et:

1) Balans-Tiim OÜ ostis Eldora Ehitus OÜ-lt ehitusteenust ja ehitusmaterjale, Eldora Ehitus

OÜ väljastas arved Balans-Tiim OÜ-le osutatud ehitusteenuse eest, milles sisaldus ka

ehitusmaterjal.

2) Balans-Tiim OÜ-lt sai ta raha sularahas ning antud raha eest maksis M. I. töötajatele

palka;

3) S. S. ku tunneb, kuid ärilist suhet temaga ei ole;

4) K. M. t ei tunne.

M. I. i poolt kriminaalasjas antud ütluste põhjal ei vasta tõele:

1) kostja poolt 05.10.2020 kohtule esitatud väited, mille kohaselt M. I. andis T. K. ule raha

üle;

2) kostja poolt 02.06.2021 ja 22.06.2021 kohtule esitatud väited, mille kohaselt: a) Eldora

Ehitus OÜ on Balans-Tiim OÜ-le väljastanud fiktiivseid arveid ning saanud fiktiivsete arvete

alusel Balans-Tiim OÜ-lt raha – M. I. on kriminaalmenetluses kinnitanud, et Eldora Ehitus

OÜ osutas Balans-Tiim OÜ-le ehitusteenust, mille osutamiseks ostis ka ehitusmaterjali. Seega

ei ole raha liigutatud ühest äriühingust teise mitte fiktiivse arve alusel, vaid lepinguliste

kohustuste täitmisena. M. I. ei ole kriminaalmenetluses ütlusi andes väitnud mistahes arvete

fiktiivsust.

b) M. I. , olles Eldora Ehitus OÜ juhatuse liige, võttis Balans-Tiim OÜ-le 2018. aasta augustist

kuni oktoobrini väljastatud fiktiivsete arvete alusel saadu perioodil august kuni november 2018

sularahas summas 92 878,80 eurot välja või andis selleks käsundi mõnele kolmandale isikule –

M. I. on ütlusi andes kinnitanud, et Balans-Tiim OÜ maksis Eldora Ehitus OÜ-le

ehitusteenuse eest sularahas, kuna Eldora Ehitus OÜ pangakontod olid maksuvõlgade tõttu

arestitud. Seega ei saanud M. I. pangakontodelt midagi välja võtta, mistõttu kostja väited ei

vasta tegelikkusele.

c) M. I. andis S. S. ule raha T. K. ule üleandmiseks ja M. I. oli teadlik, et Herakos OÜ

esindaja T. K. on andnud S. S. ule käsundi sularaha summas 92 878,80 eurot tagastada

Herakos OÜ esindajale T. K. ule – kostja ilmselgelt valetab kohtule, kuna M. I. on

tunnistanud, et ta maksis Balans-Tiim OÜ-lt saadud raha eest töötajatele palka ning soetas

ehitusteenuse osutamiseks vajalikku ehitusmaterjali. Ühtlasi kinnitas M. I. , et S. S. ga ei ole tal

mingeid ärilisi suhteid. M. I. ei ole väitnud, et oleks Balans-Tiim OÜ-lt saadud raha S. S. le

üle andnud, rääkimata selle üleandmise eesmärgist või teadlikkusest mingist T. K. u käsundist,

mida kostja paljasõnaliste väidete kohaselt M. I. väidetavalt teadis. M. I. ei ole väitnud 92

878,80 euro S. S. le üleandmist. Kostja eeltoodud väited on täielikult meelevaldsed, kuna kostja

ei ole väitnud, kus millal, millise sisuga käsundi, kellele jne on T. K. väidetavalt andnud.

Väide T. K. u käsundi kohta on esmakordselt esitatud 02.06.2021 menetlusdokumendis,

kusjuures veel 05.10.2020 vastuse p-s 4.7 on kostja väitnud M. I. i tunnistajana ülekuulamist

taotledes tõendatava asjaluna, et Eldora Ehitus OÜ seadusliku esindaja poolt saadud käsundi

alusel tagastas mõni kolmas isik või M. I. Eldora Ehitus OÜ juhatuse liikmena Herakos OÜ-le

sularahas raha, mille oli algselt Herakos OÜ kandnud fiktiivse arve alusel Termokar OÜ-le.

02.06.2021 ja 22.06.2021 vastuses on ühtäkki Eldora Ehitus OÜ käsund ära kadunud ning

asendunud väidetava raha saaja T. K. u käsundiga.

On selge, et kostja vastuväidetes esinevad ületamatud vastuolud, liiatigi on T. K. u poolt

mistahes käsundi andmine vastuolus formaalse loogikaga, kuna T. K. ei ole tegelenud endale

raha tagastamisega, vaid kostja on väitnud, et tema tagastas kolmandate isikute kaudu raha

hagejale. Seega loogiliselt võttes pidanuks käsund tulema kostjalt, millist käsundit enam ei

väideta. Seejuures ei ole kostja väitnud, et K. O. (Ameron Invest OÜ juhataja), K. O-.

(Balans-Tiim OÜ juht) ja M. I. (Eldora Ehitus OÜ juhataja) oleksid mööda väidetavat

21 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

arveahelat üksteisele mingeid käsundeid edasi andnud, K. O-. ja M. I. i kriminaalasjas antud

ütlused ka kummutaksid sellised kostja väited. T. K. u poolt sellise käsundi andmist ei ole

kriminaalmenetluses väitnud M. I. ega ka mitte S S. . Seega on kostja väited täielikult

paljasõnalised. Sellised väited on ka võimatud, kuna eeldavad seda, et T. K. u teadlikkust

kostja väidetavast arve-ahelast ning skeemidest. Kostja enda poolt 02.06.2021 kohtule esitatud

kriminaalasja materjalid kinnitavad, et T. K. ei ole mitte ühestki kostja poolt paljasõnaliselt

väidetud arve-ahelast osa võtnud, rääkimata neist teadlikkusest.

Seega on M. I. ühemõtteliselt kriminaalmenetluses antud ütlusega kummutanud kostja selged

valeväited väidetavast teisest arveahelast. Kostja valeväiteid mingist fiktiivsest arveahelast

kummutavad ka Balans-Tiim OÜ juhataja K. O-. ütlused (II kd tl 153-155), milles K. O-.

tunnistab, et:

1) Balans-Tiim OÜ on osutanud Ameron Invest OÜ-le maalritöid, plaatimistöid, lammutustöid

ning vähesel määral ka betoonitöid.

2) Eldora Ehitus OÜ on osutanud Balans-Tiim OÜ-le ehitustöid, mida Balans-Tiim OÜ on

vahendanud;

3) Balans-Tiim OÜ on Eldora Ehitus OÜ poolt osutatud ehitusteenuse eest tasunud Eldora

Ehitus OÜ juhatajale sularahas, kuna M. I. soovis nii, sest tal olid makseraskused. M. I. ostis

selle raha eest ka ehitusmaterjale.

Seega on ka Balans-Tiim OÜ juhataja K. O-. kriminaalmenetluses kinnitanud M. I. i poolt

kriminaalmenetluses tunnistajana antud ütlusi, mille kohaselt Eldora Ehitus OÜ osutas

ehitusteenust Balans-Tiim OÜ-le. Seega kostja väited mingitest fiktiivsetest arvetest jne ei

põhine kostja enda poolt kohtule esitatud tõenditele. K. M. , K. O. , K. O-. , M. I. ega ka mitte

S. S. ei ole kriminaalmenetluses kordagi väitnud, et mingit raha oleks antud üle T. K. ule.

Arvestades kostja väidete täielikku vastuolulisust, on kostja väited läbivalt ebausaldusväärsed

ning vastuolus kostja enda poolt kohtule esitatud tõenditega.

3.18. Kostja väited teise arveahela osas kummutab täielikult ka S. S. u kahtlustatavana

ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt ei ole EMTA uurimisosakond tuvastanud, et S. S.

oleks mingit raha Herakos OÜ-le või T. K. ule üle andnud. EMTA uurimisosakond on

tuvastanud, et S. S. on andnud raha üle J. V. ile Nord Deckol OÜ-st, mitte Herakos OÜ-le.

Seega on kostja ise esitanud kohtule tõendid, mis kummutavad kostja väiteid T. K. ule või

Herakos OÜ-le raha üleandmise kohta. Hageja viitab, et kostja esitas 02.06.2021 kohtule ka

EMTA 16.07.2019 teabenõude, millest nähtub, et Balans-Tiim OÜ on teinud Eldora Ehitus

OÜ-le vaid ühe rahaülekande summas 3360 eurot. Tõendamata on, et Balans-Tiim OÜ oleks

üldse kunagi rohkem raha Eldora Ehitus OÜ-le kandnud. Hageja on seisukohal, et arve nr

180135 alusel saadud rahaliste vahendite tagastamise väidetav ahel ei ole jälgitav ega

kontrollitav, kostja väited on lubamatult ebamäärased ning tõendamata:

1) Kostja väidab, et Ameron Invest OÜ on esitanud kostjale 03.08.2018 arve nr 1808031, mille

kostja on tasunud 27.08.2018. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Ameron

Invest OÜ oleks tegelikult kostjale arve edastanud. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi

tõendit selle kohta, et kostja on tasunud Ameron Invest OÜ-le nimetatud arve alusel. Hageja

selgitab, et ainuüksi arve ja maksekorralduse esitamine ei tõenda, et arve tegelikult kostjale

esitati ning et just antud arve alusel mingit raha Ameron Invest OÜ-le tasuti.

2) Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ka selle kohta, et Balans-Tiim OÜ on Ameron Invest

OÜ-le esitanud 31.08.2018 arve nr MA1800067. Kostja on esitanud kohtule nimetatud arve,

kuid ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud arve ka Balans-Tiim OÜ poolt Ameron Invest OÜ-le

tegelikkuses on esitatud.

3) Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et Balans-Tiim OÜ-le oleks

esitanud arve just Eldora Ehitus OÜ, kuna Eldora Ehitus OÜ arveid ei ole kohtule esitatud.

22 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

Peale selle, kostja ei ole suutnud motiveerida, millal on Eldora Ehitus OÜ Balans-Tiim OÜ-le

arve esitanud, millises summas, millise tähtajaga ning millise selgitusega. Samuti on tervikuna

tõendamata Balans-Tiim OÜ poolt arve tasumine Eldora Ehitus OÜ-le.

4) Kostja sõnul on Balans-Tiim OÜ arve tehtud edasi Eldora Ehitus OÜ-le, kuid kostja ei ole

oma väite kinnitamiseks esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit. Kostja ei ole ka tõendanud,

millal nimetatud arve on tehtud, kas arve on esitatud, kas arve alusel on raha makstud, millises

summas on raha makstud, mille alusel arve tehti, mis on arve selgitus jne. Kostja väited on

tervikuna paljasõnalised.

5) Kostja väidab, et Eldora Ehitus OÜ kontolt on raha sularahas välja võtnud M. I. . Kostja ei

ole isegi suutnud motiveerida, millal ja mis summas seda tehti, kes väidetavalt sularaha

hagejale üle andis, millises summas sularaha üle anti, kes sularaha üle andis, millistes

kupüürides, millal ja kus sularaha üle anti. Seejuures on kostja vastuväited vastuolus M. I. i ja

K. O-. poolt kriminaalasjas antud ütlustega, kus mõlemad tunnistajad selgitasid, et Balans-

Tiim OÜ tasus Eldora Ehitus OÜ-le sularahas.

6) Kostja sõnul osalesid ka Balans-Tiim OÜ ja Eldora Ehitus OÜ väidetavalt

käibemaksupettuses. Hageja ei pea kostja väiteid usutavaks, kuivõrd hagi vastuse lisast 1

tulenevalt on kriminaalmenetlus käibemaksupettuse toimepanemise tõttu algatatud vaid kostja

suhtes. Samuti ei ole kostja poolt 02.06.2021 kohtul esitatud vastuse lisaks olevastest

seisukohtadest tuvastatav, et Balans-Tiim OÜ või Eldora Ehitus OÜ esindajad oleksid saanud

kahtlustuse käibemaksupettuses osalemise eest. Kui Balans-Tiim OÜ ja Eldora Ehitus OÜ

oleksid toime pannud käibemaksupettuse, oleks ka nende suhtes kriminaalmenetlus algatatud.

Kostja väited ei ole eluliselt usutavad ning need on tõendamata.

7) Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks andnud kellelegi mistahes käsundeid raha

Herakos OÜ-le üleandmiseks. Kostja poolt väidetud suvaline arvete ahel kolmandate

äriühingute vahel, millega hagejal puudub mistahes seos, ei tõenda kostja poolt Herakos OÜ-

le raha üleandmiseks käsundi andmist. Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et iga väidetav

arve-ahela lüli oleks andnud järgmisele lülile edasi käsundi teatud viisil käituda, s.o mingi

raha Herakos OÜ-le üle anda.

8) Tõendamata on ka asjaolu, et mööda väidetavat arve-ahelat on liikunud just Herakos OÜ

poolt kostjale tasutud rahalised vahendid. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on

Termokar OÜ osutanud arvevabrikuteenust hoopis Nord Deckol OÜ-le ja ValiceCar OÜ-le,

kusjuures kriminaalmenetleja on tuvastanud, et kostja kirjeldatud arveahelat pidi on raha

jõudnud hoopis Nord Deckol OÜ juhatuse liikme J. V. ini.

9) Kostja jätab tähelepanuta ka asjaolu, et suvaliste kolmandate isikute omavahelistest

arveldustest ei tulene hagejale mistahes õigusi või kohustusi. Isegi kui kostja väited

kolmandate isikute vahelistest fiktiivsete arvete alusel raha liigutamisest tõele vastavad,

tõendavad nimetatud asjaolud üksnes asjaolu, et antud isikutel on üksteise vastu alusetust

rikastumisest tulenevad nõuded. Kolmandate isikute vahelised omavahelised väidetavad

tehingud või pangaülekanded ei tõenda mistahes raha tagastamist kostja ega ka kolmandate

isikute poolt hagejale, seda enam, et hagi vastuses ei ole mistahes käsundeid väidetud,

rääkimata tõendamisest.

10) Kostja ei ole tõendanud, et kõigil arve-ahelas nimetatud isikul üldse oli arveldusarvel hagi

vastuses väidetud suuruses rahalisi vahendeid, mis võimaldanuks neid vahendeid teistele

isikutele üle kanda ning pangakontolt välja võtta.

11) Hageja leiab, et kostja, tema seadusliku esindaja K. M. kui ka S. S. poolt toime pandud

kuritegude arvu ja olemust (käibemaksupettus) arvestades ei ole kostja ega ka S. S. seletused

vähimalgi määral usutavad. Kostja seaduslik esindaja K. M. pettis hagejalt fiktiivsete arvetega

23 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

raha välja ning nüüd üritab erinevaid vastuolulisi versioone kohtule presenteerides pääseda

alusetult saadud raha tagastamisest.

3.19. 30.08.2018 arve nr 180163 ahelaga seonduvad väited on läbivalt vastuolulised ning

paljasõnalised, kusjuures kostja enda poolt kohtule esitatud tõendid kummutavad kostja

„arveahela“ ja paljasõnalised väited hagejale raha tagastamisest. Hageja on tasunud kostjale

viimase 30.08.2018 arve nr 180163 alusel 47 499,60 eurot. Kostja on menetluse vältel

vastuoluliselt väitnud, et 30.08.2018 arve nr 180163 alusel saadud raha on kostja tagastanud

hagejale järgmiselt:

1) 21.09.2020 – kostja väidab, et K. O. ja S. S. tagastasid Herakos OÜ-le sularahas raha,

mille Herakos OÜ oli Termokar OÜ-le fiktiivsete arvete alusel tasunud;

2) 05.10.2020 – kostja väidab, et raha tagastati hagejale järgmise ahela kaudu:

a) Ameron Invest OÜ on kostjale 30.08.2018 esitanud arve nr 1808302 summas 45 035,88

eurot (koos km), mille kostja on osaliselt tasunud 01.10.2018 summas 27 035,88 eurot ja

osaliselt tasunud 24.10.2018 summas 18 000 eurot.

b) Balans-Tiim OÜ on Ameron Invest OÜ-le 31.08.2018 esitanud arve nr MA1800073 summas

45 034,80 eurot (koos käibemaksuga), mille on Ameron Invest OÜ osaliselt koos arve nr

MA1800072 maksega tasunud 09.10.2018 summas 26 800 eurot ja osaliselt tasunud summas

9934,80 eurot 15.10.2018 ja osaliselt koos arvetega MA1800074 ja MA1800075 summas 44

947,60 eurot 16.10.2018.

c) Balans-Tiim OÜ on arve edasi teinud äriühingule Eldora Ehitus OÜ. Eldora Ehitus OÜ

kontolt on raha sularahas välja võtnud M. I. , kes tagastas Herakos OÜ-le kostjalt pärineva

raha (vt kostja 05.10.2020 vastuse p 4.7).

4) 02.06.2021 vastuses (ning hiljem ka 22.06.2021 vastuses) tugineb kostja eelmise punkti a) ja

b) asjaoludele, kuid punkti c) osas tuuakse sisse jälle muudatus, mille kohaselt enam M. I. ei

olegi olnud rahakulleriks, kes Herakos OÜ-le väidetavalt raha üle andis. Nii väidab kostja

ühtäkki, et M. I. , olles Eldora Ehitus OÜ juhatuse liige, andis Balans-Tiim OÜ-le perioodil

august-oktoober 2018 esitatud fiktiivsete arvete alusel saadu sularahas väljavõetuna või

Balans-Tiim OÜ esindaja K. O-. poolt üleantuna üle S. S. ule. Hagejale on arveahela

viimasest lülist saadud sularaha tagastanud S. S. . Lisaks eelnevale, erinevalt varasematest

seisukohtadest, on kostja fantaasia mõelnud välja väite, et S. S. sai perioodil august kuni

november 2018 sularaha Eldora Ehitus OÜ juhatuse liikmelt M. I. ilt summas 92 878,80 eurot

ja juhised T. K. ult, et M. I. i poolt üleantud sularaha tuleb tagastada Herakos OÜ seaduslikule

esindajale T. K. ule, S. S. ja T. K. on vastavas skeemis kokku leppinud. Kostjale teadaolevalt

toimus sularaha üleandmine M. I. i poolt Pärnus, Sillakeskuse büroomajas 2 ja S. S. tagastas

sularaha hageja esindajale T. K. ule hageja kontoris.

Seega on kostja ka antud väidetava arveahela osas suutnud menetluse kestel tuua välja koguni

3 täiesti erinevat versiooni, kuidas väidetavalt on mingit raha hagejale tagastatud. Selliselt ei

ole kostja väited vähimalgi määral usutavad, kuna raha ei ole samaaegselt võimalik tagastada

3 erineva ja teineteisega vastuolus oleva versiooni järgi. Kostja väited raha tagastamisega

seotud asjaolude kohta on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalised ning eluliselt

mitteusaldusväärsed.

3.20. Hageja on seisukohal, et arve nr 180163 alusel saadud rahaliste vahendite tagastamise

väidetav ahel ei ole jälgitav ega kontrollitav, kostja väited on lubamatult ebamäärased ning

tõendamata: 1) Kostja väidab, et Ameron Invest OÜ on kostjale 30.08.2018 esitanud arve nr

1808302, mille kostja tasus 01.10.2018 ja 24.10.2018. Kostja ei ole aga kohtule esitanud mitte

ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud arve on üldse kostjale esitatud. Seetõttu ei ole kostja

24 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

suutnud ka tõendada, et kostja on Ameron Invest OÜ-le nimetatud arvete alusel tasunud, või

mingil muul alusel, rääkimata sellest, mis oli tegelikult arve selgituseks.

2) Kostja väidab, et Balans-Tiim OÜ on Ameron Invest OÜ-le esitanud 31.08.2018 arve nr

MA1800073, mille Ameron Invest OÜ on osamaksetena tasunud. Kostja ei ole esitanud kohtule

ühtegi tõendit selle kohta, et Balans-Tiim OÜ oleks Ameron Invest OÜ-le üldse arve esitanud,

mistõttu on ka tõendamata, et Ameron Invest OÜ on teinud osamaksed nimetatud arve alusel.

3) Kostja väidab, et Balans-Tiim OÜ arve tehti edasi Eldora Ehitus OÜ-le. Ometi ei ole kostja

aga kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks. Kostja ei ole suutnud isegi

motiveerida, millal väidetavalt arve esitati, kas arve on tasutud, millises summas arve esitati,

millises summas arve tasuti, mille alusel arve esitati ning mis oli arve selgitus.

4) Kostja väidab, et Eldora Ehitus OÜ kontolt on raha sularahas välja võtnud M. I. , M. I. ei

ole kriminaalasjas seda kinnitanud, vaid kriminaalajas M. I. i ja K. O-. ütluste põhjal on

tuvastatav, et Balans-Tiim OÜ tasus raha Eldora Ehitus OÜ-le arvete alusel sularahas ehk

kostja väited ei vasta jällegi tegelikkusele. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud

ühtegi tõendit. Veelgi enam, kostja ei ole suutnud isegi selgitada, millal ja millises summas

sularaha väidetavalt välja võeti, kes hagejale väidetavalt sularaha üle andis, millises summas

ja millistes kupüürides sularaha üle anti, kus ja millal sularaha üle anti. Kostja väited on

täielikult paljasõnalised ning tõendamata, mistõttu ei ole kostja väited usutavad.

5) Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks andnud kellelegi mistahes käsundeid raha

Herakos OÜ-le üleandmiseks. Kostja poolt väidetud suvaline arvete ahel kolmandate

äriühingute vahel, millega hagejal puudub mistahes seos, ei tõenda kostja poolt Herakos OÜ-

le raha üleandmiseks käsundi andmist. Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et iga väidetav

arve-ahela lüli oleks andnud järgmisele lülile edasi käsundi teatud viisil käituta, s.o mingi raha

Herakos OÜ-le üle anda.

6) Tõendamata on ka asjaolu, et mööda väidetavat arve-ahelat on liikunud just Herakos OÜ

poolt kostjale tasutud rahalised vahendid. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on

Termokar OÜ osutanud arvevabrikuteenust hoopis Nord Deckol OÜ-le ja ValiceCar OÜ-le,

kusjuures kriminaalmenetleja on tuvastanud, et kostja kirjeldatud arveahelat pidi on raha

jõudnud hoopis Nord Deckol OÜ juhatuse liikme Jaani Vikatini.

7) Kostja jätab tähelepanuta ka asjaolu, et suvaliste kolmandate isikute omavahelistest

arveldustest ei tulene hagejale mistahes õigusi või kohustusi. Isegi kui kostja väited

kolmandate isikute vahelistest fiktiivsete arvete alusel raha liigutamisest tõele vastavad,

tõendavad nimetatud asjaolud üksnes asjaolu, et antud isikutel on üksteise vastu alusetust

rikastumisest tulenevad nõuded. Kolmandate isikute vahelised omavahelised väidetavad

tehingud või pangaülekanded ei tõenda mistahes raha tagastamist kostja ega ka kolmandate

isikute poolt hagejale, seda enam, et hagi vastuses ei ole mistahes käsundeid väidetud,

rääkimata tõendamisest.

8) Kostja ei ole tõendanud, et kõigil arve-ahelas nimetatud isikul üldse oli arveldusarvel hagi

vastuses väidetud suuruses rahalisi vahendeid, mis võimaldanuks neid vahendeid teistele

isikutele üle kanda ning pangakontolt välja võtta.

9) Hageja leiab, et kostja, tema seadusliku esindaja K. M. kui ka S. S. poolt toime pandud

kuritegude arvu ja olemust arvestades ei ole kostja ega ka S. S. seletused vähimalgi määral

usutavad. Kostja seaduslik esindaja K. M. pettis hagejalt fiktiivsete arvetega raha välja ning

nüüd üritab erinevaid vastuolulisi versioone kohtule presenteerides pääseda alusetult saadud

raha tagastamisest.

25 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

Kokkuvõttes on kõik kostja väited seoses kolmanda arveahelaga täielikult alusetud ning pelgalt

„otsitud“. Kostja tegeleb menetluses sisuliselt raha tagastamise skeemi väljamõtlemise või

konstrueerimisega, seda kinnitavad ületamatud vastuolud kostja väidetes, kostja suutmatus

elementaarse detailsusega selgitada kohtule hagejale raha tagastamist ning kostja enda poolt

kohtule esitatud tõendid, mis kummutavad kostja faktiväited. Kostja ei ole hagejale mistahes

raha tagastanud.

3.21. 30.10.2018 arve nr 180203 ahelaga seonduvad väited on läbivalt vastuolulised ning

paljasõnalised, kusjuures kostja enda poolt kohtule esitatud tõendid kummutavad kostja

„arveahela“ ja paljasõnalised väited hagejale raha tagastamisest. Hageja on tasunud kostjale

viimase 30.10.2018 arve nr 180203 alusel 42 984 eurot. Kostja on menetluse vältel

vastuoluliselt väitnud, et 30.10.2018 arve nr 180203 alusel saadud raha on kostja tagastanud

hagejale järgmiselt:

1) 21.09.2020 – kostja väidab, et K. O. ja S. S. tagastasid Herakos OÜ-le sularahas raha,

mille Herakos OÜ oli Termokar OÜ-le fiktiivsete arvete alusel tasunud;

2) 05.10.2020 – kostja väidab, et raha tagastati hagejale järgmise ahela kaudu:

a) Ameron Invest OÜ on kostjale 30.10.2018 esitanud arve nr 1810301 summas 40 824 eurot

(koos km), mille kostja on osaliselt tasunud 19.11.2018 summas 22 984 eurot ja osaliselt

04.12.2018 summas 17 840 eurot.

b) Balans-Tiim OÜ on Ameron Invest OÜ-le 30.10.2018 esitanud arve nr MA1800110 summas

39 600 eurot (koos km), mille Ameron Invest OÜ on osaliselt tasunud koos arve nr MA1800109

maksega summas 36 500 eurot 04.12.2018 ja teise osamaksena tasunud summas 29 100 eurot

12.12.2018.

c) Balans-Tiim OÜ on arve edasi teinud äriühingule Eldora Ehitus OÜ. Eldora Ehitus OÜ

kontolt on raha sularahas välja võtnud M. I. , kes tagastas Herakos OÜ-le kostjalt pärineva

raha (vt kostja 05.10.2020 vastuse p 4.7) – hageja osundab, et kohtule ei ole esitatud Eldora

Ehitus OÜ arveid Balans-Tiim OÜ-le ega ka antud arvete tasumist tõendavaid

maksekorraldusi, mistõttu ei ole tuvastatav, kas ja millises ulatuses on Eldora Ehitus OÜ

väljastanud Balans-Tiim OÜ-le arveid ja millises ulatuses on neid tasutud. Kostja väited on

paljasõnalised.

3) 02.06.2021 vastuses (ning hiljem ka 22.06.2021 vastuses) tugineb kostja eelmise punkti a) ja

b) asjaoludele, kuid punkti c) osas tuuakse sisse jälle muudatus, mille kohaselt enam M. I. ei

olegi olnud rahakulleriks, kes Herakos OÜ-le väidetavalt raha üle andis. Nii väidab kostja

ühtäkki, et M. I. , olles Eldora Ehitus OÜ juhatuse liige, andis Balans-Tiim OÜ-le perioodil

august-oktoober 2018 esitatud fiktiivsete arvete alusel saadu sularahas väljavõetuna või

Balans-Tiim OÜ esindaja K. O-. poolt üleantuna üle S. S. ule. Hagejale on arveahela

viimasest lülist saadud sularaha tagastanud S. S. . Lisaks eelnevale, erinevalt varasematest

seisukohtadest, on kostja fantaasia mõelnud välja väite, et S. S. sai perioodil august kuni

november 2018 sularaha Eldora Ehitus OÜ juhatuse liikmelt M. I. ilt summas 92 878,80 eurot

ja juhised T. K. ult, et M. I. i poolt üleantud sularaha tuleb tagastada Herakos OÜ seaduslikule

esindajale T. K. ule, S. S. ja T. K. on vastavas skeemis kokku leppinud. Kostjale teadaolevalt

toimus sularaha üleandmine M. I. i poolt Pärnus, Sillakeskuse büroomajas 2 ja S. S. tagastas

sularaha hageja esindajale T. K. ule hageja kontoris. Seega on kostja ka antud väidetava

arveahela osas suutnud menetluse kestel tuua välja koguni 3 täiesti erinevat versiooni, kuidas

väidetavalt on mingit raha hagejale tagastatud. Selliselt ei ole kostja väited vähimalgi määral

usutavad, kuna raha ei ole samaaegselt võimalik tagastada 3 erineva ja teineteisega vastuolus

oleva versiooni järgi. Kostja väited raha tagastamisega seotud asjaolude kohta on

paljasõnalised ning eluliselt mitteusaldusväärsed.

26 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

Kuna antud väidetav arveahel on sarnane teise ja kolmanda arveahelaga, tugineb hageja

siinjuures juba ülalpool esitatud väidetele (otsuse p 3.17. – 3.20.), mis kummutavad täielikult

kostja väited nn neljandast arveahelast.

3.22. Hageja leiab täiendavalt, et arve nr 180203 alusel saadud rahaliste vahendite

tagastamise väidetav ahel ei ole jälgitav ning kostja väited on lubamatult ebamäärased ja

tõendamata:

1) Kostja väidab, et Ameron Invest OÜ on esitanud 30.10.2018 kostjale arve nr 1810301, mille

kostja on osamaksetena tasunud. Kostja ei ole aga tõendanud, et nimetatud arve on üldse

esitatud. Seetõttu on tõendamata, kas kostja tasus Ameron Invest OÜ-le nimetatud arve alusel

või mingil muul alusel, rääkimata sellest, mis oli tegelikult arve selgituseks.

2) Kostja väidab, et Balans-Tiim OÜ on Ameron Invest OÜ-le esitanud 30.10.2018 arve nr

MA1800110, mille Ameron Invest OÜ on osamaksetena tasunud. Kostja ei ole tõendanud, et

arve on esitatud ning Ameron Invest OÜ on Balans-Tiim OÜ-le nimetatud arve alusel tasunud.

3) Kostja sõnul on Balans-Tiim OÜ arve tehtud edasi Eldora Ehitus OÜ-le. Kostja ei ole aga

esitanud mitte ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks, ei arveid ega ka mitte nende tasumist

tõendavaid tõendeid. Kostja ei ole isegi motiveerinud ega tõendanud, millal ja millises summas

on arve esitatud, kas ja millises summas on arve tasutud.

4) Kostja väidab, et Eldora Ehitus OÜ kontolt on raha sularahas välja võtnud M. I. , M. I. ei

ole kriminaalasjas seda kinnitanud, vaid kriminaalajas M. I. i ja K. O-. ütluste põhjal on

tuvastatav, et Balans-Tiim OÜ tasus raha Eldora Ehitus OÜ-le arvete alusel sularahas ehk

kostja väited ei vasta jällegi tegelikkusele. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud

ühtegi tõendit. Veelgi enam, kostja ei ole suutnud isegi selgitada, millal ja millises summas

sularaha väidetavalt välja võeti, kes hagejale väidetavalt sularaha üle andis, millises summas

ja millistes kupüürides sularaha üle anti, kus ja millal sularaha üle anti. Kostja väited on

täielikult paljasõnalised ning tõendamata, mistõttu ei ole kostja väited eluliselt usutavad.

5) Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks andnud kellelegi mistahes käsundeid raha

Herakos OÜ-le üleandmiseks. Kostja poolt väidetud suvaline arvete ahel kolmandate

äriühingute vahel, millega hagejal puudub mistahes seos, ei tõenda kostja poolt Herakos OÜ-

le raha üleandmiseks käsundi andmist. Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et iga väidetav

arve-ahela lüli oleks andnud järgmisele lülile edasi käsundi teatud viisil käituta, s.o mingi raha

Herakos OÜ-le üle anda.

6) Tõendamata on ka asjaolu, et mööda väidetavat arve-ahelat on liikunud just Herakos OÜ

poolt kostjale tasutud rahalised vahendid. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on

Termokar OÜ osutanud arvevabrikuteenust hoopis Nord Deckol OÜ-le ja ValiceCar OÜ-le,

kusjuures kriminaalmenetleja on tuvastanud, et kostja kirjeldatud arveahelat pidi on raha

jõudnud hoopis Nord Deckol OÜ juhatuse liikme J. V. ini.

7) Kostja jätab tähelepanuta ka asjaolu, et suvaliste kolmandate isikute omavahelistest

arveldustest ei tulene hagejale mistahes õigusi või kohustusi. Isegi kui kostja väited

kolmandate isikute vahelistest fiktiivsete arvete alusel raha liigutamisest tõele vastavad,

tõendavad nimetatud asjaolud üksnes asjaolu, et antud isikutel on üksteise vastu alusetust

rikastumisest tulenevad nõuded. Kolmandate isikute vahelised omavahelised väidetavad

tehingud või pangaülekanded ei tõenda mistahes raha tagastamist kostja ega ka kolmandate

isikute poolt hagejale, seda enam, et hagi vastuses ei ole mistahes käsundeid väidetud,

rääkimata tõendamisest.

27 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

8) Kostja ei ole tõendanud, et kõigil arve-ahelas nimetatud isikul üldse oli arveldusarvel hagi

vastuses väidetud suuruses rahalisi vahendeid, mis võimaldanuks neid vahendeid teistele

isikutele üle kanda ning pangakontolt välja võtta.

9) Hageja leiab, et kostja, tema seadusliku esindaja K. M. kui ka S. S. poolt toime pandud

kuritegude arvu ja olemust arvestades ei ole kostja ega ka S. S. seletused vähimalgi määral

usutavad. Kostja seaduslik esindaja K. M. pettis hagejalt fiktiivsete arvetega raha välja ning

nüüd üritab erinevaid vastuolulisi versioone kohtule presenteerides pääseda alusetult saadud

raha tagastamisest.

Kokkuvõttes on kõik kostja väited seoses neljanda arveahelaga täielikult alusetud ning pelgalt

„otsitud“. Kostja tegeleb menetluses sisuliselt raha tagastamise skeemi väljamõtlemise või

konstrueerimisega, seda kinnitavad ületamatud vastuolud kostja väidetes, kostja suutmatus

elementaarse detailsusega selgitada kohtule hagejale raha tagastamist ning kostja enda poolt

kohtule esitatud tõendid, mis kummutavad kostja faktiväited. Kostja ei ole hagejale mistahes

raha tagastanud.

3.23. Kostja ei ole tõendanud mistahes rahaliste vahendite hagejale tagastamist. Hageja on

seisukohal, et ülal analüüsitud kostja vastuväitedes esinevate jämedate vastuolude põhjal ei ole

kostja ka 02.06.2021 ja 22.06.2021 vastustes suutnud elementaarsemat väitmiskohustust täita,

s.o tuua hagi vastuses esile konkreetsed faktilised asjaolud, millele kostja tugineb. Kostja on

tänaseks kohtule esitatud 4 erinevas hagi vastuse versioonis jäänud raha tagastamisega seotud

väidete osas täiesti ebamääraseks, suutmata konkreetselt sisustada vägagi lihtsat kostja

põhiväidet, s.o raha tagastamist hagejale. Kostja väited ja „versioonid“ on vastuolulised ning

kostja põhiväited on tervikuna ebamäärased ning täielikult paljasõnalised ja tõendamata.

Raha mittetagastamist kinnitab täiendavalt kostja esindaja H. Pikmetsa poolt 19.02.2021

istungil kohtule avaldatu (vt protokolli lk 4): pole teada, kas O. või S. andis faktiliselt raha

hageja seaduslikule esindajale. Hageja on seisukohal, et antud kostja seletus üksnes kinnitab,

et hagi tuleb rahuldada. Kui kostja ei tea, kuidas raha on hagejale tagastatud, siis tekib

paratamatult elementaarne formaal-loogiline küsimus, et kuidas kostja üldse teab kohtule

väita, et mingit raha on hagejale üldse tagastatud? On selge, et kostja on ennast n-ö „sisse

rääkinud“, sest mitte teades raha väidetava tagastamise asjaolusid, on kostja tegelikult ju

tunnistanud, et tegeleb käesolevas menetluses kohtule üksnes oletuste ja spekulatsioonide

esitamisega, mida kinnitavad ka kostja vastuses esinevad 5 erinevat raha tagastamise

„versiooni“ I väidetava arveahela osas ning 3 erinevat „versiooni“ II-IV väidetava arveahela

osas. Kostja väited hageja poolt temale pangaülekannetega kantud rahaliste vahendite

sularahas tagastamise kohta on tervikuna täiesti üldsõnalised, ebamäärased ning tõendamata.

Kostja ei ole motiveerinud, kus väidetavalt sularaha üle anti, millal sularaha üle anti, kes ning

kellele sularaha üle andis, mille alusel sularaha üle anti, millises summas sularaha üle anti,

kust sularaha pärineb jne. Kõik kostja vastuväited hagile on jäänud pelgalt ebamäärasteks.

3.24. Kostja ei ole kohtule esitanud ka ühtegi dokumentaalset tõendit sularaha Herakos OÜ-le

üleandmise ega vastuvõtmise kohta. Hageja selgitab, et kostja ei saagi seda teha, sest hagejale

ei ole hageja poolt kostjale alusetult arvete nr 180122, 180135, 180163 ja 180203 alusel

tasutud summasid tagastatud. Kuna kostja ei ole suutnud tõendada ega isegi mitte kirjeldada

(kuigi kohus saab TsMS § 442 lg 8 aluse rajada otsuse vaid tõenditele), kuidas konkreetselt

hageja poolt kostjale alusetult arvete nr 180122, 180135, 180163 ja 180203 alusel tasutud

summad hagejale on tagastatud, ei ole kostja vastuväited tõsiselt võetavad. Ei ole eluliselt

usutav, et keegi käitleks niivõrd suuri rahasummasid ilma raha üleandmise fakti

dokumentaalselt fikseerimata ning RahaPTS-ist tulenevaid nõudeid täitmata. Järelikult ei ole

mingit raha hagejale tagastamist toimunud. Veelgi enam, on eluliselt täiesti mitteusutav, et

terve rida äriühingud ja füüsilisi isikuid tegeleb kostja poolt hagejale raha tagastamisega

28 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

kostja poolt kirjeldatud viisil, ilma et kostja ise ka teaks, kuidas hagejale raha on tagastatud.

Kostja vastuväidete ilmset sisutust kinnitab ümberlükkamatult ka asjaolu, et kostja 21.09.2020,

05.10.2020, 02.06.2021 ja 22.06.2021 hagi vastuste „versioonid“ väidetavatest

sularahakulleritest erinevad oluliselt ehk ka kostja enda väited ja „versioonid“ on põhilistes

asjaoludes vastuolulised, rääkimata nende otsesest vastuolust kostja enda poolt 02.06.2021

kohtule esitatud tõenditega. Hageja on seisukohal, et kostja püüab menetluses asjaolusid n-ö

„kokku klapitada“, üritades hõlmata Herakos OÜ-d ja T. K. u oma arvevabriku skeemidesse,

milles viimased ei ole osalenud. Kui Herakos OÜ ja T. K. oleksid osalenud, oleks nimetatud

asjaolude kohta ka ilmselgelt rohkem tõendeid, kui ühe korra EMTA avalik-õiguslikult

nõudeavalduses märkimine, hageja hinnangul seejuures ekslikult, kuna hageja on langenud

kostja kelmuse ohvriks.

3.25. Hageja on ka seisukohal ning kostja on 02.06.2021 kohtule esitatud tõenditega

tõendanud, et kostja väidetavad arve-ahelad seonduvad hoopis kostja poolt Deckol Nord OÜ

huvides toime pandud käibemaksupettusega, kus kostja vormistas Deckol Nord OÜ-le fiktiivsed

arved ning edasi liigutati raha läbi ahelat pidi, kus osalesid Ameron Invest, ning sealt edasi

kas AJ Lahendus OÜ, Balans-Tiim OÜ, Grandbalt OÜ, MDV Invest OÜ, SS Security OÜ või

Paintworld OÜ, kust raha jõudis S. S. u kätte ning viimane andis raha üle Deckol Nord OÜ

juhatuse liikmele J. V. ile. Seda kinnitavad kostja poolt 02.06.2021 kohtule esitatud K. M. le

esitatud kahtlustus ja tema ütlused, S. S. ule esitatud kahtlustus ja tema ütlused ning H. O. le

esitatud kahtlustus ja tema ütlused. Sisuliselt üritab kostja arvevabriku skeemi n-ö „ümber

mängida“ selliselt, et paljasõnaliselt ning vastuolus kohtule esitatud tõenditega väita, et

Deckol Nord OÜ asemel oli hoopis skeemis sees Herakos OÜ, kellele väidetavalt raha läbi S.

S. u jõudis. Paraku on kostja ise esitanud kohtule eelviidatud tõendid, mis kinnitavad, et mööda

ahelat Termokar OÜ -> Ameron Invest OÜ -> AJ Lahendus OÜ ja hiljem Balans-Tiim OÜ ->

sularaha väljavõtmine ja jõudmine S. S. u kätte, kes on sularaha tagastanud Deckol Nord OÜ

esindaja J. V. ile, mida S S. on ise kriminaalmenetluses tunnistanud. Hageja osundab, et

käibemaksupettuses osalenud K. M. , S. S. ja H. O. on ise kriminaalmenetluses ütlusi andes

tunnistanud, et mööda eelkirjeldatud ahelat liikunud raha on jõudnud hoopis Deckol Nord

OÜ-ni, mistõttu sama raha ei ole saanud mistahes viisil jõuda Herakos OÜ-ni. Seega on kostja

ise tõendanud, et mööda tema väidetavaid arveahelaid pidi väidetavalt liikunud raha ei ole

jõudnud Herakos OÜ-ni. Raha jõudmise Deckol Nord OÜ-ni on tuvastanud ka Maksu- ja

Tolliamet kohtueelse uurimisasutusena, esitades asjakohased kahtlustused K. M. le, H. O. le ja

S. S. ule. Kostja üritab vastuolus kõigi eelpool loetletud tõenditega ning S. S. u valeütlustega

tõendada, et S. S. viis raha J. V. i asemel T. K. ule, kuigi EMTA ei ole seda tuvastanud.

3.26. Kostja väited summade vähenemisest väidetavas arveahelas kinnitavad vahetult, et kostja

väited hageja poolt kostjale tasutud rahaliste vahendite tagastamisest hagejale ei vasta

tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud kellegi teenustasusid, niisamuti ei ole kostja tõendanud

ühegi tõendiga, mistahes rahasummade hagejale tagastamist, mistõttu on pelgalt alusetud ja

paljasõnalised ka kostja väited, mille kohaselt on S. S. tagastanud hagejale 131 159,98 eurot.

Kostja on tõendanud, et S. S. on raha andnud üle J. V. ile Nord Deckol OÜ-st, kuid kostja ei

ole tõendanud raha üleandmist hagejale.

Mis puudutab kostja väidet – et lisaks tagastas Maksu- ja Tolliamet hagejale 24 265,80 eurot,

st kostja poolt hagejale esitatud arvete käibemaks. Kostja rõhutab, et kostja põhiline

vastuväide on, et hageja on igal juhul saanud tagasi summa, mis vastab hageja nõude

suurusele, seega puudub hagejal kostja vastu nõue – siis see on paljasõnaline ega vasta

tegelikkusele, kuna hageja on 2020 kevadel, mil hageja avastas vaidlusaluste kostja arvete

alusetuse, asjakohased käibedeklaratsioonid parandanud, mistõttu ei ole hageja midagi riigilt

tagasi saanud. Liiatigi ei saa riik kostja eest hagejale raha tagastada, Herakos OÜ ja riigi

29 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

vahelised maksuõigussuhted ei puutu üldse asjasse. Kostja ei ole tõendanud alusetult saadud

rahaliste vahendite hagejale tagastamist.

3.27. Kostja poolt kohtule väidetud arveahelas arvete tegemise järjekorras kuupäevaliste

anomaaliate esinemine kinnitab vaid asjaolu, et mingit arveahelat kui sellist ei ole

eksisteerinud ning see on kostja enda poolt välja mõeldud. Kostja väited arvevabriku teenuse

kasutamise osas on tõendatud üksnes Nord Deckol OÜ suhtes, nagu on tuvastanud EMTA ning

mille kohta on kostja kohtule ka tõendid esitanud. Kostja on hageja suhtes toime pannud

lihtlabase kelmuse, esitades hagejale alusetuid arveid ning rikastudes hageja arvel alusetult.

Kostja poolt hageja suhtes pettuse toimepanek õnnestus, s.o hageja tegi kostjale alusetu

varakäsutuse, lähtudes arvete tasumisel väärast ettekujutusest, et kostja on hagejale arvetel

kajastatud töid teinud.

3.28. Kostja väited kostja, Ameron Invest ja Balans-Tiim OÜ omavahelisest seotusest või selle

tuvastamisest kriminaalmenetluses ei oma asjas mistahes tähtsust, sest mida kostja hagejalt

saadud rahaga edasi tegi, ei oma alusetu rikastumise nõude osas mistahes tähtsust, sest see ei

tõenda hagejale raha tagastamist. Kostja poolt hagejalt saadud rahaliste vahendite

kolmandatele isikutele ülekandmine tõendab vaid asjaolu, et kostja ei ole hagejale raha

tagastanud, sest tal ei ole raha, mida hagejale tagastada. Kolmandatel isikutel puudus hageja

ees kohustus hagejale mistahes raha tagastamiseks, mistõttu ei ole ka eluliselt usutav, et keegi

kolmas isik on hagejale kostja poolt väidetud 131 159,98 eurot üle andnud. Kostja 02.06.2021

vastusele lisatud EMTA 18.06.2019 kuriteoteade kinnitab üksnes asjaolu, et kostja juhatuse

liige K. M. , kostja raamatupidaja M. O. , Ameron Invest OÜ juhatuse liige K. O. ning A. S.

on ebaausad isikud, kes on üritanud riiki petta. Nimetatud tõend ei tõenda kostja poolt

hagejale raha tagastamist.

3.29. Kostja 22.06.2021 vastuse p-des 2.20-2.21 esitatud seisukohad, kuidas Ameron Invest, AJ

Lahendus, Balans-Tiim OÜ ja Elodra Ehitus OÜ on väidetavalt seotud mingi arveahelaga, ei

tõenda kostja poolt hagejale raha tagastamist. Kostja poolt 02.06.2021 kohtule esitatud lisad

37-44 üksnes kummutavad hageja väidetud arveahelate olemasolu, kusjuures seda

kummutavad nii M. I. i, S. S. u, K. M. kui ka H. O. poolt kriminaalasjas antud ütlused ning

EMTA uurimisosakonna poolt neile esitatud kahtlustused (vt põhjenduses ülal), mis kinnitavad

üksnes Nord Deckol OÜ huvides tegutsemist ning raha viimase juhatuse liikmele J. V. ile

üleandmist. Hagejale raha tagastamist ei tõenda ükski tõend, veelgi enam, lisades 37-44 pole

hagejat isegi mitte mainitud. Seega ei ole nende tõenditega võimalik tõendada hagejale raha

tagastamist, vaid need tõendid tõendavad üksnes asjaolu, et kostja ei ole 22.06.2021 vastuse

terviktekstis kirjeldatud arveahelaid pidi hagejale mistahes raha tagastanud.

3.30. Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud hagejale raha tagastamist, mistõttu hagi tuleb täies

ulatuses rahuldada. Kostja väidete paljasõnalisus, raha tagastamise „versioonide“ paljusus

ning kostja väidete vastuolu kostja enda poolt kohtule esitatud tõenditega kinnitab

ümberlükkamatult, et kostja ei ole hagejale mistahes rahalisi vahendeid tagastanud.

4. Kohus on korraldanud asjas neli kohtuistungit ehk 19.02.2021 (protokoll I kd tl 121-127),

10.06.2021 (protokoll II kd tl 186-196), 08.09.2021 (protokoll IV kd tl 24-26) ning 12.11.2021

(protokoll IV tl 50-65), kus kuulas kostja taotlusel ära ka tunnistajad K. O. a, S. S. u ja M. I. i.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

5. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

30 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS §

232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on

tõendatud või mitte.

6. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et

6.1. Kostja on väljastanud hagejale 29.06.2018 arve nr 180122 summas 43 174,80 eurot,

millise hageja tasus ülekandega 17.07.2018;

6.2. Kostja on väljastanud hagejale 06.08.2018 arve nr 180135 summas 11 934,40 eurot,

millise hageja tasus ülekandega 27.07.2018;

6.3. Kostja on väljastanud hagejale 30.08.2018 arve nr 180163 summas 47 499,60 eurot,

millise hageja tasus ülekandega kahes osas, 01.10. ja 23.10.2018 (vastavalt 27 499,60 eurot ja

20 000 eurot);

6.4. Kostja on väljastanud hagejale 30.10.2018 arve nr 180203 summas 42 984 eurot, millise

hageja tasus ülekandega kahes osas, 19.11. ja 03.12.2018 (vastavalt 22 984 eurot ja 20 000

eurot)

6.5. Poolte vahel puudus kokkulepe kõnealustel arvetel märgitud ehitustööde teostamiseks ja

neid pole tehtud.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)

saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt

tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Käesoleval juhul puudus hagejal kohustus arveid tasuda, vaidlusküsimus on selles, kas kostja

on hagejale temalt saadud raha tagastanud, nagu ta arvevabriku skeemile viidates väidab.

8. Andmaks hinnangut kostja väidetele, kuidas hageja poolt kostjale nelja arve alusel tasutud

summad hagejani tagasi jõudsid, tuleb kohtu arvates esmalt peatuda kostja nn üldistel väidetel

(otsuse punkt 9 ja selle alapunktid) ja siis käsitleda eraldi arveahelate kaudu raha liikumist.

9. Hageja teadlikkus käibemaksupettusest.

9.1. Vaidlus puudub, et OÜ Herakos ega tema juhatuse liige T. K. ei ole olnud kahtlustatav

käibemaksupettuse skeemis, mida menetleti kriminaalasja nr 19930000204 raames. Hageja

juhatuse liiget (vaidlust pole ka selles, et T. K. oli ja on hageja ainus juhatuse liige) ei ole

nimetatud kriminaalasjas ei kahtlustatavana ega tunnistajana üle kuulatud. Kostja on küll

õigesti viidanud Maksu- ja Tolliameti 30.03.2020 nõudeavalduses, 31.03.2020

maksuarvestuses ja 07.04.2020 nõudeavalduse täpsustuses märgitule, kuid üheski nimetatud

dokumendis märgitu ei viita konkreetselt hageja osalusele või teadlikkusele kostja juhatuse

liikme K. M. esitatud arvete tegelikust fiktiivsest sisust, rääkimata KarS § 3891 lg 1 ja 3 ning §

121 punkti 2 sätetest tulenevast, et käibemaksu tagastusnõude alusetu suurendamise

karistatavuse koosseisuliseks tunnuseks on vähemalt 40 000 euro suurune tagastusnõue ehk

suur kahju (käesoleval juhul jäi see alla 25 000 euro). Maksu- ja Tolliamet on nõude esitamisel

üksnes konstateerinud valearvete esitamise fakti ja nende suurust koos võimaliku alusetu

tagastusnõudega, need asjaolud aga ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kostja väidetud poolte

kokkulepet maksukohustuse vähendamiseks Maksu- ja Tolliamet tuvastanud ei ole ning kohus

nõustub hagejaga selles, et Herakos OÜ poolt sisendkäibemaksu mahaarvamine on olnud kostja

esitatud alusetute arvete tagajärg, aga mitte põhjus. Hageja on korrigeerinud oma

käibemaksudeklaratsioone 02.03.2020 tegelikult osutatud teenustele vastavaks ning puudub

vaidlus selles, et reaalset kasu ta väidetavast teadlikust valearvete tasumisest saanud ei ole.

31 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

9.2. Nagu hageja on kohtule esitatud arvetega (III kd tl 128-132) näidanud, olid poolte vahel

enne vaidlusaluste arvete esitamist töövõtualased suhted samal kinnistul (Suur-Posti 1, Pärnu)

asuval objektil. Ajavahemikus 21.09.2017 – 29.12.2017 on kostja esitanud hagejale 5 arvet

vastavate ehitustööde kohta sarnases suurusjärgus hiljem esitatud valearvetega (objektiks Suur-

Posti või Suur-Posti 1-2, kogusumma arvetel 142 395,12 eurot). Kuivõrd T. K. oli esitatud

2018.a keskel hõivatud nii pulmade korraldamise kui pulmareisiga (esitatud lennupiletid, sh

nimelised, Itaaliasse ja Lõuna-Ameerikasse aprillist, augustist ja septembrist), siis on kohtule

usutav, et ainsa hageja juhatuse liikmena võis tema tähelepanu erinevatele esitatud ehitustöid

puudutavatele arvetele olla pealiskaudne. Pealegi esitas hageja oma 2018.aasta majandusaasta

aruande alles suure hilinemisega ehk 2020.a kevadel (asjaolu pole vaidluse all) ja ehitusalane

tegevus 2018.aastal oli hagejal üsna intensiivne. Nimelt nähtub kostja taotlusel ja kohtu nõudel

Maksu- ja Tolliameti esitatud hageja 2018.a juuni, augusti ja oktoobri käibedeklaratsioonidest

(III kd tl 61-72), et juunis oli hagejal 49 deklareeritud ostuarvet (sh ka nt Raneks Ehitus OÜ

arve ligemale 30 000 euro suuruses summas) kogukäibega üle 100 000 euro, augustis 41

ostuarvet kogukäibega ligemale 230 000 eurot (sh 7 arvet 10 000 eurot ületavas summas) ning

oktoobris 31 arvet kogukäibega üle 40 000 euro. Kohtu hinnangul on kostja oma väidetes

puutuvalt kostja esitatud valearvete osakaalu hageja tuludes, kuludes ja kahjumis üle

tähtsustanud. Kostja esitatud neli fiktiivset arvet moodustasid hageja kui tegutsenud

ehitusettevõtte aastakuludest siiski vaid 12% olukorras, kus igakuiselt tuli hagejal tasuda

kümneid ostuarveid. Mis seos on kostja arvete summal hageja tulude või kahjumiga, ei ole

kohtule mõistetav. Seega ei ole veenev kostja positsioon, justkui saaks hageja tähelepanematust

teenust osutamata esitatud, kuid tasutud arvete tasumisel tõlgendada kui hageja teadlikkust

arvete tegeliku sisu ja esitamise eesmärgi kohta. Kahtlusi tekitab hageja ja T. K. u süüstamise

juures ka asjaolu, et väidetav „võit“ maksukohustuse tagastusnõude osas olnuks hagejale lisaks

iga arve käibemaksule veel ¼ käibemaksusummast (tunnistaja S. S. ütlused sularaha

tagastamise summade osas) ehk kokku ca 30 000 EUR, samas kui hageja 2018.a müügitulu

ületas kostja enda kinnitusel miljon eurot – miks pidanuks hageja riskima uurimise ja erinevate

menetlustega vaid mõne protsendi lisa teenimiseks müügitulule.

9.3. Oluline on siinkohal märkida, et meelevaldne on kostja viide, nagu oleks kostja suhtes

kriminaalmenetlus 21.06.2019 algatatud KarS § 3891 lg 1 ja 3 tunnustel muuhulgas selle kohta,

et kostja esitas hagejale võltsarveid. Sellist infot ei nähtu 18.06.2019 kuriteoteatest (II kd tl 80)

ega ka kostja juhatuse liikme kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (II kd 169-174).

Menetluste (sh väärteoasi K. M. suhtes, mis alustati 23.04.2019, vt kuriteoteate esimene lõik)

sisuks on käibedeklaratsioonide ja müügiarvete esitamine valeandmetega perioodil november

2018 – aprill 2019, milliseks ajaks olid arved hagejale juba esitatud. Nimetatud dokumentides

ei mainita hageja ärinime kordagi, sh ka K. M. kahtlustuses, mis ulatub ajas tagasi juba 2018.a

märtsikuu OÜ Termokar käibedeklaratsioonideni.

9.4. Kostja on tunnistajate ülekuulamist taotledes muuhulgas soovinud nimetatud isikute

ütlustega kinnitada väiteid hageja juhatuse liikme teadlikkusest ja eelnevatest kokkulepetest

hageja osalemiseks arvevabriku skeemis (kohtu 20.07.2021 määruse p 2.2.1.- 2.2.3., 2.2.8.,

2.3.3. – 2.3.4.). Kohus tõdeb, et M. I. ei andnud kohtus selle väite toetuseks mingeid ütlusi, T.

K. uga ei ole ta enda väitel üldse kohtunud. Tunnistaja K. O. ei kinnitanud kostja taotluses

esitatud asjaolu, nagu oleks ta olnud teadlik, et Ameron Invest OÜ poolt kostjale arvete

väljastamise ja Balans-Tiim OÜ-lt saadud arvete tasumise eesmärgiks oleks olnud hageja poolt

käibemaksupettuse toimepanemine. Tunnistaja S. S. u ütlused olid T. K. u puudutavalt väga

üldsõnalised, sh märkis ta, et ta kõige algsemalt ei mäletagi, kuidas me T. K. uga võltsarvete

saamise kokku leppisime, äkki see oli läbi K. M. . Tunnistaja teadis täpselt kirjeldada OÜ

Herakos kontoreid, kus raha üleandmisi hageja juhatuse liikmele toimus, kuid raha üleandmise

asjaolude osas puudus tal selgus nii summade, kupüüride kui üleandmise kordade osas. Selliselt

32 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

ei ole võimalik kohtul tuvastada kostja väidetut, nagu oleks hageja saanud läbi arveahelate

tagasi vähemalt 131 159,98 eurot (vt ülalpool otsuse p 2.13.). Samuti on S. S. u ütlused

käesolevas asjas võrreldes 05.12.2019 antud ütlustega uurijale kahtlustatavana kriminaalasjas

nr 19930000204 (II kd tl 67p – 70) sootuks teistsugused, muuhulgas:

9.4.1. S S. on tunnistanud end kriminaalasjas süüdi ja nõustunud esitatud kahtlustusega.

Ülekuulamisel 05.12.2019 kinnitas ta, et sai enne 2019.aastat sularaha K. O-. lt ja A. J. ilt ning

talle ei meenunud, et oleks saanud raha ka kelleltki teiselt. Käesolevas asjas on ta tunnistajana

2 aastat hiljem aga kinnitanud, et sai raha M. I. ilt ja K. U. elt, M. I. i puhul teadis ka

täpsustada, kus ja millistes kupüürides seda tehti;

9.4.2. S S. andis 05.12.2019 vabas vormis ütlusi selle kohta, et ta sai J. V. ilt andmed, millised

ta edastas K. M. le ja mille alusel tehti OÜ Termokar nimelt arved OÜ-le Deckol Nord. Samuti

selgitas ta siis allharudelt saadud raha J. V. ile ja suhtles temaga telefoni teel. Käesolevas asjas

toimunud istungil vastas S S. , et talle hetkel ei tule ette J. V. i nimi;

9.4.3. kuigi S S. jättis 05.12.2019 ülekuulamisel enda teada 4-6 väidetavat ettevõtet, kellele

OÜ Termokar fiktiivseid arveid koostas (vt II kd tl 69p) ja seeläbi võis nende hulgas olla ka

Herakos OÜ, on ta arvevabriku kirjeldamisel täiesti ebajärjekindel nn tasu osas. Käesolevas

tsiviilasjas kinnitas S S. , et sularahamaksed tehti netosummas + ¼ käibemaksust, samas andis

ta kriminaalasjas kindlas kõneviisis (kasutas sõna „tean“) ütlusi, et J. V. i maksta oli tasutud

summast kogu käibemaks + 3% ning ülejäänu tagastati temale. Selline skeem toimis ka teiste

ettevõtjatega, kellele esitati läbi OÜ Termokar fiktiivseid arveid.

Arvestades eeltoodut kogumis ning juhindudes TsMS § 238 lg 5 sätetest ei saa kohtu hinnangul

S. S. ütlusi puutuvalt hageja teadlikkust/osalemist käibemaksupettuses arvestada kui

ebausaldusväärseid ega lugeda tõendatuks kostja väiteid selles osas. Seega saab kostja väidete

paikapidavust analüüsida vaid tingimusel, et on tõendatud hagejalt kostjale üle kantud

summade tagasimaksmine.

10. Arveahelad.

10.1. Sissejuhatuseks märgib kohus, et nõustuda tuleb kostjaga selles, et kui tegevuse eesmärk

on maksupettuse toimepanemine, pole loogiliselt mõeldav sularaha üleandmise kirjalik

dokumenteerimine, sularaha kassa orderite, tšekkide, täitmise kviitungite või raha kättesaamise

kinnituste olemasolu. Kuritegeliku tulu teenimisel on ilmselgelt eesmärgiks asjaolusid varjata

ja jälgi mitte maha jätta. Tegevuse organiseeritust vähemalt kostja, S. S. , K. M. jt

kriminaalasjas läbivalt käsitletud isikute osas näitab juba kasutatud äriühingute, fiktiivsete

arvete ja nn tankistide hulk. Nendel asjaoludel ei ole kohane rääkida rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (Raha PTS) hoolsusmeetmetest suurte summade käitlemisel,

samas on kohus korduvalt juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tagantjärgi on väidetavalt pikki

arveahelaid pidi liikunud ja sularahas väljavõetud summade hagejale tagastamist äärmiselt

keeruline tõendada.

10.2. Kostja juhatuse liige K. M. on kriminaalasjas nr 19930000204 27.11.2019 ülekuulamise

protokolli kohaselt tunnistanud end süüdi esitatud kahtlustuses ega soovinud ka kaitsjat (II kd tl

172 pöördel alumised ja tl 173 ülemised laused). Nimetatud kahtlustuse esimese episoodi osas

on olulised kostja enda esitatud väited (02.06.2021 tervikvastuse p 2.11 – 2.14, käesoleva

otsuse p 2.8. – 2.11. esimesed punktid), et

• Ameron Invest OÜ on kostjale 29.06.2018 esitanud arve nr 1806291 summas 41 880 eurot

(koos käibemaksuga), mille kostja on tasunud 18.07.2018 (esimene arveahel).

• Ameron Invest OÜ on kostjale 03.08.2018 esitanud arve nr 1808031 summas 11 280 eurot

(koos käibemaksuga), mille kostja on tasunud 27.08.2020 (teine arveahel).

33 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

• Ameron Invest OÜ on kostjale 30.08.2018 esitanud arve nr 1808302 summas 45 035,88 eurot

(koos käibemaksuga), mille kostja on osaliselt tasunud 01.10.2018 summas 27 035,88 eurot ja

osaliselt tasunud 24.10.2018 summas 18 000 eurot (kolmas arveahel).

• Ameron Invest OÜ on kostjale 30.10.2018 esitanud arve nr 1810301 summas 40 824 eurot

(koos käibemaksuga), mille kostja on osaliselt tasunud 19.11.2018 summas 22 984 eurot ja

osaliselt 04.12.2018 summas 17 840 eurot (neljas arveahel).

Esiletoodud Ameron Invest OÜ arved on kõik ära toodud K. M. le esitatud kahtlustuses

(vastavalt kahtlustuse p 4 viies arve, kahtlustuse p 6 esimene ja neljas arve ning kahtlustuse p 8

kolmas arve) ning märgitud (II kd tl 171pöördel), et kõigi arvete alusel rahaliste vahendite

väljamaksmise Ameron Invest OÜ-le kostja poolt summas 1 464 918,92 eurot korraldas K. M.

ning edasi tegutsesid koos K. O. , raamatupidaja A. S. , H. O. , S. S. ja K. M. selliselt, et raha

jõudis variettevõtete SS Security OÜ, Grandbalt OÜ ja MDV Invest OÜ kontodele, kust see

sularahas välja võeti. Nimetatud variettevõtete hulgas pole ühtki neist, keda kostja käesolevas

asjas esitatud raha tagastamise versiooni(de)s esile toob.

Küll aga on mõned neist, täpsemalt AJ Lahendus OÜ ja Balans-Tiim OÜ, välja toodud K. M. le

esitatud kahtlustuse kolmandas episoodis (milles ta end samuti süüdi tunnistas). Nimelt tuleneb

nimetatud episoodi sisust (II kd tl 172 alumised kaks lõiku, tekst jätkub kuni tl 172 pöördel

oleva paksus kirjas kvalifikatsioonini), et K. M. , S S. ja J. V. korraldasid koos

raamatupidajate M. O. ja A. S. ning K. O. aga kümne OÜ Deckol Nord esitatud arve alusel

raha jõudmise läbi kostja ja Ameron Invest OÜ variettevõtete pangakontodele – sh AJ

Lahendus OÜ kontole vähemalt 28 661 eurot ja Balans-Tiim OÜ pangakontole 54 882 eurot.

Nimetatud summad anti sularahas lõpuks S. S. ja H. O. kaasabil J. V. ile. Oluline on märkida,

et nii AJ Lahendus OÜ-ni kui Balans-Tiim OÜ-ni kõnealuse kahtlustuse kohaselt jõudnud

summad on oluliselt väiksemad kui kostja käesolevas asjas väidab (esimese arveahela puhul üle

38 000 euro AJ Lahendus OÜ-le Metsaru grupp OÜ arve alusel ja ülejäänud kolme arveahela

summas üle 92 000 euro Balans-Tiim OÜ-le). Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Metsaru

grupp OÜ-d eeltoodud Ameron Invest OÜ arvete alusel tasutud summade adressaadina üldse ei

mainita, mis seab täiendavalt kahtluse alla kostja väited esimese arveahela osas.

Kui siia kõrvale panna hageja poolt korduvalt esiletoodud asjaolu, et erinevates

menetlusdokumentides on kostja muutnud arveahelate lülisid ja asjaolusid (vt käesoleva otsuse

p 3.11. ja 3.12. esimese arveahela puhul, p 3.16. teise arveahela puhul, p 3.19. kolmanda

arveahela puhul ja p 3.21. neljanda arveahela puhul) vähemalt kolm korda iga ahela kohta, siis

asub kohus seisukohale, et sedavõrd oluliste muudatuste ja tõenditevahelise vastuolude

valguses ei saa ka kogumis kostja väiteid hagejale sularaha tagastamise kohta tõendatuks

lugeda. Kostja on küll menetluses väitnud, et tema seisukohtade muutumine on tingitud uute

tõendite väljanõudmisest ja tutvumisest kriminaalasja toimiku materjalidega tagantjärele, kuid

olukorras, kus kostja juhatuse liige on ise tunnistanud kriminaalasjas juba enam kui 2 aastat

tagasi süükspandud tegude toimepanemist, ei saa kostja meelemuutusi pidada muuks kui oma

väidete kohendamiseks tagantjärgi tõenditele maksimaalses ulatuses vastavaks. Pealegi on

kostja mitme arveahela kirjeldamisel jäänud ka ise kahtlevale seisukohale, milline versioon

raha tagastamise/liikumise osas tegelikkusele vastab, kasutades erinevate versioonide osas

sidesõna „või“.

10.3. Kostja taotletud tunnistajate, eelkõige S. S. , ütlused ei ole usaldusväärsed ega

konkreetsed, arvestades juba ülalpool otsuse punktides 9.4. ja selle alapunktides sedastatule

lisaks, et

10.3.1. kui kriminaalasjas K. M. le esitatud kahtlustuses oli just tema peamiseks maksupettuse

organiseerijaks, sh K. O. aga kokkuleppijaks fiktiivsete arvete väljastamisel, siis tsiviilasja

34 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

istungil väitis S S. , et arvevabriku idee ei tulnud K. M. lt ja tema juhiseid ei jaganud, vaid

hoopis S S. andis K. M. le korraldusi,

10.3.2. S S. ei teadnud ka ise täpselt, millal ta AJ Lahendus OÜ-lt raha sai ja millised olid sealt

edasised lõpulülid arveahelas,

10.3.3. S S. ei kinnitanud kostja väidet, et ta oleks saanud J. M.lt raha või et viimane oleks

kohustanud tasuma AJ Lahendus OÜ-d Troparks OÜ-le (siinkohal on oluline märkida, et J. M.

on tunnistajana kriminaalasjas ütlusi (II kd tl 42a-43), mille kohaselt Metsaru Grupp OÜ tegi

töid AJ Lahendus OÜ-le vastupidiselt kostja väidetele ning tema S. S. ei tunne),

10.3.4. S S. on karistatud kriminaalkorras 14 korda (seda väitis ta istungil ise), mistõttu ei ole

tema jaoks ajas muutuvate või pealiskaudsete või valeütluste andmine probleemiks,

10.3.5. Ei S. S. ega M. I. i ütlused kohtuistungil ei kinnitanud kostja korduvaid väiteid sularaha

väljavõtmise ja edasiandmise osas sendi täpsusega, sh J. M. poolt 38 281,18 euro väljavõtmine

(otsuse p 2.8.), M. I. i poolt 92 878,80 euro väljavõtmine (otsuse p 2.9.) või nende summade

üleandmine T. K. ule. S S. selgitas, et sularaha üleandmine oli mitte väiksema kui 5 euro

täpsusega, M. I. aga kinnitas, et sularaha andis tema S. S. le üle pakkidena olenevalt tellitud

summast 15 000, 20 000, 30 000 eurot. Vastuolu on ka M. I. i ja S. S. ütlustes puutuvalt

omavahelisi kohtumisi ja arveahelaid, sest M. I. selgitas, et kohtus S. S. ga mitte enam kui 2

korda, samas on ta kostja väidete kohaselt osaline kolmes arveahelas (ahelad 2-4). Et üle anda

T. K. ule raha, mida S. S. enda sõnul võeti välja iga OÜ Herakos teostatud makse järel (arveid

tasuti mitmes osas), pidanuks tunnistajad kohtuma rohkem kordi kui kaks,

10.3.6. M. I. on kriminaalasjas andnud erinevalt tsiviilasjast ütlusi, et ta ei saanud Eldora

Ehitus OÜ kontolt raha arvete arestituse tõttu välja võtta, samuti et (sama kinnitas

kriminaalasjas Balans-Tiim OÜ juhatuse liige K. O. ) Eldora Ehitus OÜ ja Balans-Tiim OÜ

vahel olid lepingulised suhted.

11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista

alusetult saadud 145 594.80 eurot, viivis TsMS § 367 kohaselt alates 18.07.2020 kuni otsuse

tegemiseni seadusjärgses määras (8% vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teisele lausele)

viivisekalkulaatoriga arvutatuna 18 890.77 eurot ning alates 03.03.2022 vastavalt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määrale põhinõudelt 145 594.80 eurolt aastas kuni kohtuotsuse

täitmiseni. Viivise nõude õigus tuleneb VÕS § 101 lg 1 punktist 6, mille kohaselt on

võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel õigus nõuda viivist.

12. Vastavalt TsMS § 442 lg 5 tuleb otsuses lahendada ka veel lahendamata taotlused.

Käesolevas asjas on kostja pärast kohtuistungi toimumist esitanud 20.12.2021 koos kohtukõne

teesidega vastuväite kohtu tegevusele, milline taotlus on seni lahendamata. Kostja viitab

asjaoludele, et ta esitas 03.12.2021 täiendavad tõendid seoses tunnistaja S. S. poolt 12.11.2021

kohtuistungil antud ütlustega, kus isik viitas kaasasolevatele lepingutele. Kohus ei võtnud

tõendeid 08.12.2021 kirjaga vastu, viidates asjaolule, et kostja ei esitanud kohtuistungil ega

sellele järgnevas menetlusdokumendis vastuväidet kohtu tegevusele. Samas sai kostja tõendite

sisu ja nende esitamise vajadust hinnata alles pärast istungit, kui sai esmakordselt tõendite

sisuga tutvuda.

13. TsMS § 333 lg 1 lubab menetlusosalisel esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse

juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise

vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

Sama paragrahvi teine lõige selgitab, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt

kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud

35 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta

vastuväidet hiljem esitada.

Nimetatud sätete alusel jääb kohus juba 08.12.2021 kirjas väljendatu juurde – vastuväite

esitamise õiguse on kostja minetanud, sest esitas pärast kohtuistungit 25.11.2021 taotluse

kohtuistungi protokolli parandamiseks, mida kahtlemata saab käsitleda menetlusdokumendina.

Pealegi tõstatas kostja juba kohtuistungil kahel korral küsimuse samade tõendite

vastuvõtmiseks ning nõustus vaatamata kohtu poolt tõendite vastuvõtmisest keeldumisele asja

sisulise arutamise lõpetamisega. Vastavalt TsMS § 402 sätetele ei saa kohtuvaidluses ehk

pärast asja sisulise arutamise lõpetamist enam uusi tõendeid esitada. Seega tuleb vastuväide

jätta läbi vaatamata.

14. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamisel jätta kostja kanda. TsMS §

177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7

kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka

juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi

seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu

lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise

esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas

tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest

lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja

keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Käesoleval juhul on hageja

esitanud menetluskulude nimekirja koos lisadega 20.12.2021 (IV kd tl 129-135), mille osas on

kostja väljendanud seisukohta (27.12.2021 repliik p 1, IV kd tl 142), et ei esita eraldiseisvaid

vastuväiteid, kuid palub kohtul mõista hageja menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

14.1. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle

kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud,

menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv

sissetulek.

14.2. Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt menetluskuludena välja mõista 16 149,71

eurot, millest

14.2.1. 1800 eurot moodustab hagilt tasutud riigilõiv

14.2.2. 50 eurot moodustab hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv

14.2.3. lepingulise esindaja kulu osutatud õigusabile 148,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 96 eurot

kokku 14 227,20 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega lisandu). Ajakulu menetlustoimingutele on

esitatud tabelina.

14.2.4. lepingulise esindaja sõidukulu kütusele Tallinnast Pärnusse kolmele kohtuistungile

käimisele kokku 72,51 eurot (käibemaksuta, esitatud kütusetšekid kütusekogustele 20,50, 22,05

ja 22,64 liitrit).

36 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

14.3. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada

osaliselt. Põhjendused:

14.3.1. hagilt tasutud riigilõiv 1800 eurot on vajalik ja põhjendatud, ilma selleta ei saanuks

kohus hagi menetleda;

14.3.2. hagi tagamise riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud, kuivõrd kohus jättis hagi tagamise

avalduse 16.12.2020 määrusega rahuldamata;

14.3.3. lepingulise esindaja osutatud õigusabikulud on enamjaolt põhjendatud ja näidatud

ajakulu on kooskõlas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, v.a

- 14.12.2020 menetlusdokumendi täiendamine hagi tagamise taotlusega koos dokumendi

redigeerimisega 2,8 tunni ulatuses – hagi tagamise avaldus jäeti rahuldamata;

- kliendi esindamine 19.02.2021 istungil 2 tunni ulatuses, kuivõrd hageja märgib selleks 4

tundi, aga protokolli kohaselt kestis istung 2 tundi (algus pidi olema kl 11.00 ja lõppes 13.01).

Kohus saab küll hüvitada advokaadi ajakulu menetlustoimingul, sh kohtuistungil, osalemisel,

kuid kohtupraktika kohaselt ei hüvitata ajakulu istungile jõudmiseks või tagasisõiduks;

- kliendi esindamine 08.09.2021 istungil 1,65 tunni ulatuses, kuivõrd hageja märgib selleks 2,5

tundi, aga protokolli kohaselt kestis istung 52 minutit (algus pidi olema kl 10.00 ja lõppes

10.52);

- kliendi esindamine 12.11.2021 istungil 1,4 tunni ulatuses, kuivõrd hageja märgib selleks 4,7

tundi, aga protokolli kohaselt kestis istung 3 tundi ja 18 minutit (algus pidi olema kl 10.00 ja

lõppes 13.18).

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 96 eurot on kohtupraktikat silmas pidades igati

mõistlik (lubatuks on vandeadvokaadi puhul peetud ka enam kui 150-eurost tunnitasu)

14.3.4. lepingulise esindaja sõidukulud kogusummas 72,51 eurot on mõistlikud ja põhjendatud,

kütusekulu Tallinnast Pärnu ja tagasisõiduks (kokku ca 260 km) on asjakohane.

14.4. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 16 149,71 – 50 –

96 x (2,8 + 2 + 1,65 + 1,4)= 15 346,11 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sellise taotluse on hageja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2024 otsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 02.03.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse

põhjendusi.

2. Jätta OÜ Termokar apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud OÜ Termokar kanda.

37 (38)

Tsiviilasi nr 2-20-10384

4. Mõista OÜ-lt Termokar OÜ Herakos kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 9482,82 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

38 (38)