1-21-3736/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. , Tallinn märts 2022 kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-21-3736 Kohtukoosseis Sten Lind, ja Urmas Reinola Pavel Gontšarov Kriminaalasi Z.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31. jaanuaril 2022 tehtud lühimenetluses otsus Apellant süüdistatav Prokurör Laura Liisa Mölder Süüdistatav Z.E

Isikukood: XXX; asukoht Tallinna Vangla; emakeel: vene keel; 4 kehtivat kriminaalkaristust

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Z.E apellatsioon läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooni esitamiseks saab taotleda Riigikohtult kaitsja määramist riigi õigusabi korras. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.E-le on KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistus selles, et ta varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna pani 27. aprillil 2021 taas toime varguse katse.

Nimelt võttis ta 27. aprillil 2021 kell 08.30 Tallinnas asuvas X -i Balti Jaama XXX AS teenindusjaamas X -le kuuluvad kaubad: kakao-saia 7 saia AS Days väärtusega 0,80 €, vanilje 7Days i

väärtusega 0,80 €, šokolaadimuffin väärtusega 1,70 €, cappuccino väärtusega 2,20 € ehk kokku kaupa

. Ta lahkus kaupadega teenindusjaamast, nende eest 5,20 € väärtuses jättes tahtlikult tasumata. Z.E kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumata, kuna ta peeti kinni. Kohvijoogi rikkumisega tekitas ta on tagastatud kahju 2,20 eurot, ülejäänud kaubad kannatanule rikkumata kujul. Z.E on viimati karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Harju Maakohtu 8. märtsi 2021 otsusega 1-21-1364.

2. Harju Maakohus tegi 31. jaanuaril 2022 otsuse, millega tunnistas Z.E KarS 199 lg 2 p §

9 ja § 25 lg 2 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks 5 kuud vangistust.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, st 3 kuu 10 päevani. Sellest luges kohus KarS § 68 lg 1 alusel kantuks 2 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu märtsi

8. 2021 otsusega nr 1-21-1364 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõistis kohtuotsuste kogumis

liitkaristuseks 8 kuud 6 päeva vangistust. Kohus rahuldas kannatanu X AS tsiviilhagi ja mõistis Z.E-lt kannatanu kasuks välja 2,20 euro t. Mõistetud karistust põhistades leidis kohus, et Z.E süü on väike. Ta püüdis varastada toidukaupu. Nende asjade väärtus, mida ta varastada püüdis, oli väike (5,50 eurot). Veel arvestas kohus, et kuritegu jäi katsestaadiumi. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse sedagi, et Z.E kahetses toimepandud kuritegu. Kohus tõi välja, et Z.E on varem KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatud neljal korral. Kohus leidis

ui , et süüdistatav peaks juba olema aru saanud, et üha uute süütegude – ükskõik k väikses rahalises väärtuses – toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata tema olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Üldpreventsioonist lähtuvalt leidis kohus, et ühiskond ei saa leebelt reageerida olukorrale, kus isik teiste isikute arvelt elatub ning teadmine, et selliseid isikuid karistatakse mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele.

Kuna Z.E pani kuriteo toime katseajal, suurendas kohus mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra.

3. Z.E, kes vaidlustab talle Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav mõistetud karistust.

Z.E märgib, et ta tekitas oma kuriteoga väga väikse kahju (2,2 eurot). Ta leiab, et nii väikse kahju puhul on 5 kuud vangistust liiga karm karistus, isegi kui sellest võetakse üks kolmandik maha. Kohus ei arvestanud, et suurem osa tema kuritegudest on toidu varastamine ja varastatu väärtus ei ole selline, et varguse eesmärk saaks olla narkootikumide ostmine. Z.E selgitab, et tal on sotsiaalsed probleemid ja ta ise ei saa nendega hakkama. Ta palub karistuse mõistmisel arvestada, et tal on juba niigi 5 kuu 28 päeva pikkune vangistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium on üksmeelel, et apellatsiooni põhjendused ei anna ilmselgelt põhjust maakohtu otsusega mõistetud karistuse tühistamiseks ja Z.E-le kergema karistuse mõistmiseks. Seega on apellatsioon perspektiivitu.

5. Selle kindlaks määramiseks, milline karistus toimepandud kuriteole vastab, ei ole ette nähtud mingit konkreetset valemit aristuse mõistmisel on kohtul üsna suur otsustamisruum. . K Kõrgema astme kohtul on alust sekkuda juhul, kui karistus on toimepandud kuritegu ja süüdistatava isikut arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne või kui kohus on rikkunud mingeid seaduses ette nähtud karistuse mõistmise reegleid (nt jätnud arvestamata kergendavad asjaolud). Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus kõiki apellatsioonis nimetatud asjaolusid arvesse võtnud. Maakohtu otsusega mõistetud karistus jääb suhteliselt sanktsiooni alammäära lähedale, maakohus on põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks leebema karistuse mõistmist. Kohtuotsusega mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga. Seejuures väärib tähelepanu, et maakohtu istungi protokolli kohaselt taotles prokurör karmima karistuse mõistmist, kui kohus mõistis, ning Z.E ise oli prokuröri taotletud karistusega nõus. Varguse puhul ei ole varastatu väärtus või nende asjade väärtus, mida püüti varastada, ainus asjaolu, millest mõistetud karistus sõltub. Süstemaatilise varguse puhul on olulised ka teo süstemaatilisust iseloomustavad asjaolud, nt see, kui palju on möödunud aega eelmisest kohtuotsusest. Z.E suhtes oli eelmine süüdimõistev otsus tehtud märtsis 2021 ning uue varguse pani ta toime juba aprillis.

See, et Z.E peab niigi ära kandma eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, ei ole asjaolu, mis annaks põhjust tema karistuse kergendamiseks. Pigem on tõik, et isik paneb katseajal toime uue kuriteo, rangemat karistust toetav asjaolu.

6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

Allkirjastatud digitaalselt