Legislator Case Law & Legislation
2-21-15549/4 AI generated

2-21-15549/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-15549/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista G. M.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhinõue 5336,48 eurot, intressid 332,22 eurot, viivised 1856,80 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-21-15549/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista G. M.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhinõue 5336,48 eurot, intressid 332,22 eurot, viivised 1856,80 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.03.2022. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-15549

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G. M.’i vastu võla

nõudes

Hagihind

8627,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115);

Hageja

lepinguline

esindaja:

Carlo

Kask

(e-post:

carlo.kask@plusplus.ee);

Kostja: G. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista G. M.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhinõue 5336,48 eurot,

intressid 332,22 eurot, viivised 1856,80 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.

3. Välja mõista G. M.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (5336,48

eurolt) 20% aastas alates 05.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Menetluskulud jätta G. M.’i kanda.

6. Välja mõista G. M.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 740 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele

hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s

Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV

Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 04.10.2021 Harju Maakohtusse hagi G. M.’i vastu võla

nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue S AS ja kostja vahel 20.06.2019

sõlmitud Väikelaenu lepingust nr. xxxx.

3. Harju Maakohtu 08.10.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale

20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus

toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 20.12.2021. Kuna

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis, siis luges kohus hagile vastuse esitamise tähtajaks

TsMS § 394 lg 5 alusel 28 päeva. Vastamise tähtaeg saabus 17.01.2022. Kostja ei ole

kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

4. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks.

Menetluskulud

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja

mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 500 eurot ja õigusabikulu 420 eurot ning kohustada

kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

tasuda riigilõivu 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

7. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on

hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja

vajalik 240 euro ulatuses (koos käibemaksuga).

8. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 740 eurot (500 + 240). Vastavalt

hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik