2-21-20192/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

1.märts 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-20192

Tsiviilasi

Desiree Beauty salong OÜ avaldus pankroti välja

kuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: Desiree Beauty salong OÜ (registrikood

14859944, asukoht: Juhkentali 8 - 8 Tallinn)

Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige Gregory Lee

Vint, e-post xxx

Ajutine pankrotihaldur: Andres Tootsman (asukoht: OÜ

Pankrotivara Roseni 7 Tallinn, telefon 501 8178 , e-post :

andres.tootsman@haldur.just.ee)

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse lahendamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Desiree Beauty salong OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida Desiree Beauty salong OÜ ja kustutada ta Tartu Maakohtu

registriosakonna registrist.

3. Desiree Beauty salong OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha

ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Andres Tootsman.

4. Pärast Desiree Beauty salong OÜ (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist

vabastada Andres Tootsman ajutise halduri kohustustest.

5. Määrata Desiree Beauty salong OÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse

liige Gregory Lee Vint (isikukood xxx).

6. Menetluskulud jätta Desiree Beauty salong OÜ kanda.

7. Määrata Desiree Beauty salong OÜ ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani

töötasuks 720 eurot (käibemaksuta), mis maksta välja OÜ Pankrotivara

(registrikood 16117170) arvelduskontole nr xxx. Tasust:

7.1. 654 eurot (käibemaksuta) hüvitada riigi vahenditest ja maksta välja Riigi

Tugiteenuste Keskusel;

7.2. 66 eurot (käibemaksuta) mõista välja Desiree Beauty salong OÜ-lt.

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

Harju Maakohus võttis 11.01.2022 menetlusse Desiree Beauty salong OÜ avalduse pankroti

väljakuulutamiseks ning määras ajutiseks halduriks Andres Tootsmani. Ajutine haldur esitas

31.01.2022 aruande, milles tegi ettepaneku tasuda deposiit 3000 eurot raugemise vältimiseks.

Kohus tegi 10.02.2022 määruse, milles andis tähtaja ettemaksu tasumiseks, et vältida

menetluse raugemist. Kohtu poolt määratud tähtajaks ettemaksu ei tasutud.

Ajutise halduri aruanne

31.01.2022 esitas Andres Tootsman kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.

Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi vähemalt 22

081euro ulatuses ning vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks.

Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud. Ajutine haldur pole tuvastanud

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse

põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku

vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse

kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna

pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta,

siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega.

Kohtumääruse põhjendused

Avaldaja ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et

Desiree Beauty salong OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid,

mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul kohustusi

vähemalt 22 081 euro ulatuses ning vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et

kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole

tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 10.02.2022 määrusega Desiree

Beauty salong OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina

pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot hiljemalt 25.02.2022. Teade nimetatud

ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud.

Kohus leiab, et kuna Desiree Beauty salong OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Desiree Beauty

salong OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS §

29 lg 1 alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Desiree Beauty salong OÜ juhatuse

liikmele Gregory Lee Vint (isikukood xxx).

PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel

võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine

haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva

seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on 31.01.2022 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks 12 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast

60 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et

eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja

ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele

vastu vaielnud. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 720 eurot.

Ajutine haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 alusel summas

720 eurot. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi

andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta

pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist

huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse

välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks.

Kohus märgib, et pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja

kohaselt on ja jääb ajutise halduri tasu ja kulude puhul aluseks riigi abi määramisel PankrS §

23 lg 4. TsMS § 183 lg 2 sätte muutmisega koondatakse ajutise halduri ja halduri tasu ja

kulude katteks riigi arvel kantava menetlusabi ülempiir ühe menetluse kohta (st ajutise halduri

tasu ja kulud ning vajadusel pankrotihalduri tasu ja kulud) ja määratakse selleks kaks

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määra. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et TsMS § 183 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel saab riigi vahenditest hüvitada

ajutise halduri tasu ja kulud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordses alammääras.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu

deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ kohaselt kui

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja deposiiti ei ole tasutud,

määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest. Tasu suurus 12 tunni ja 33 euro

suuruse pooltunni tasu puhul oleks 792 ehk riigi vahenditest tasutavat piirmäära ületav –

seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (käibemaksuta)

Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik