2-21-121499/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (7)

2-21-121499

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-121499

Tsiviilasi

Aaroni Kapital OÜ hagi MAYZE CONCEPT OÜ vastu

võla nõudes

Hagihind

112,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aaroni Kapital (registrikood: 11549433; aadress:

Paju 2, Tartu linn, 50603 Tartu maakond);

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Axxxxx

Rxxxxxxxx (e-postx;

Kostja: MAYZE CONCEPT OÜ (registrikood: 16037138;

aadress: Sakala tn 10-8, Kamari alevik, Põltsamaa vald,

48003 Jõgeva maakond);

Kostja

seaduslik

esindaja:

juhatuse

liige

AxxxxxxxxxxxxxxxxxxAxxxxx (e-post: x

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Mõista kostjalt MAYZE CONCEPT OÜ-lt hageja Aaroni Kapital OÜ kasuks välja

105,87 eurot, sh põhivõlgnevus 35 eurot, käsunduslepingu lõppemisest tulenev tasu

70 eurot ja viivised alates 06.05.2021. a kuni 27.08.2021. a 0,87 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja MAYZE CONCEPT OÜ kanda.

2. Määrata Aaroni Kapital OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot, s.o

menetluses tasutud riigilõiv.

3. Mõista kostjalt MAYZE CONCEPT OÜ-lt hageja Aaroni Kapital OÜ kasuks välja

menetluskulu 100 (ükssada) eurot.

2 (7)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aaroni Kapital OÜ esitas 15.07.2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse MAYZE CONCEPT OÜ vastu 39,97 euro saamiseks. Kohus tegi 16.07.2021. a

võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 19.07.2021. a e-toimiku

menetlemise Infosüsteemi kaudu. Võlgnik MAYZE CONCEPT OÜ esitas 31.07.2021. a

nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 10.08.2021. a määrusega kohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis Aaroni Kapital OÜ nõude MAYZE CONCEPT OÜ vastu 39,97 euro

saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Aaroni Kapital OÜ esitas 27.08.2021. a Tartu Maakohtule hagi MAYZE CONCEPT OÜ

vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovis MAYZE CONCEPT OÜ juhatuse

liige

Axxxxxxxxx

Oxxxxxx

Axxxxx

Aaroni

Raamatupidamisteenustest

raamatupidamisteenust oma kahele ettevõttele. Kohtumine info vahetamiseks teenuse osutaja

ning tellija vahel toimus 29.09.2020. a. Peale kohtumist saatis hageja esindaja kostjale

tutvumiseks hinnakirja ning ka teenuste tingimused. Tingimustes on kirjas, et

raamatupidamisteenuse kasutamine on võimalik üksnes teenuse tingimusi aktsepteerides.

Tingimused näevad ette, et teenuse lõpetamise soovist tuleb teatada ette 2 kuud. Kostja

kirjutas

26.02.2021.

a,

et

soovib

raamatupidamisteenuse

lõpetada.

Hageja

tegi

raamatupidamist kostjale viidatud kirja saamise kuu lõpuni, kuna raamatupidamise tava

kohaselt tuleb lõppsaldod üle anda bilansipäeva seisuga (kuu lõpus). Tehtud töö eest esitati

kostjale arve (nr 202174) summas 35 eurot. Arve on kostjal tasumata. Hageja palub kostjalt

välja mõista tasumata arve summas 35 eurot, viivised 7,98 eurot, hinnakirjajärgne kahe kuu

miinimum tasu hüvitiseks etteteatamise tähtaja rikkumise eest 70 eurot, menetluskulud 60

eurot ja kõik kohutukulud (nii hagiavalduse menetluskulud 60 eurot ja riigilõiv ning

kiirmenetluse riigilõiv 45 eurot, menetluskulud 20 eurot). Hageja on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

3. Kohus võttis hagi 31.08.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

4. 18.09.2021. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Kostja nõustub, et hageja Aaroni Kapital OÜ osutas raamatupidamisteenust

kostja ettevõttetele MAYZE CONCEPT OÜ ja MAYZE HOLDINGS OÜ. Kostja ei ole

hagejaga sõlminud ühtegi vastastikust kirjalikku lepingut. Hageja saatis kostjale ühepoolsed

teenusetingimused ning on neid teenuse pakkumise perioodil uuendanud. Teenuse tingimused

ei andnud kostjale õigust kaevata halva teeninduse ega ka muud kaebuste osas. Kostja maksab

saadud teenuse eest siis, kui töö on tehtud. Hageja ei ole maininud, et teenuse lõpetamise

korral ilma 2-kuulise etteteatamise tähtajata, järgneb karistus. Kostja teavitas hagejat

26.02.2021. a, et soovib saadava teenuse lõpetada ning ei olnud teenuse lõpetamise ajal

hagejale võlgu. Hageja esitas arve nr 202174 perioodil 01.01 kuni 28.02.2021.a tehtud tööde

eest, kuid mingeid töid tehtud ei ole. Alates ajast, mil kostja andis teada oma soovist teenus

lõpetada, hakkas hageja viivitama e-kirjadele vastamisega. MAYZE CONCEPT OÜ-l ei

olnud töötamise registris ühtegi töötajat, samuti ei ole ettevõte käibemaksukohustuslane.

Seega puudus vajadus jätkata raamatupidamisteenust pärast 26.02.2021. a. Hageja saab

teenust osutada üksnes siis, kui kostja on talle dokumendid edastanud. Kostja seda teinud ei

3 (7)

ole ning seega ei saanud hageja ka teenust osutada. Kostjale on arusaamatu, miks hageja

viivitas viimase arve esitamisega 2021. a maini. Menetluskulud jätta hageja enda kanda.

Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. 11.10.2021. a kirjaga täitis kohus selgitamiskohustust ning selgitas pooltele

tõendamiskoormist.

6. 26.10.2021. a kirjalikus seisukohas märkis hageja, et poolte vahel oli suuliselt sõlmitud

käsundusleping raamatupidamisteenuse osutamiseks. Lepingu alguseks tuleb lugeda

08.10.2020. a, s.o aeg, mil kostja esindaja andis hagejale teada oma soovist teenust tellida.

Hageja loeb teenuse osutamise lepingu lõppenuks kaks kuud pärast 26.02.2021. a, s.o

26.04.2021. a. Seega hageja välja toodud hüvitis on miinimumtasu viimase kahe kuu lepingu

kehtivuse aja eest.

Teenuse osutamise eest esitati arveid kindla perioodi tagant. Lepingu lõpetamise hetkeks ei

olnud viimaseid arveid veel välja saadetud. Hinnakirja kohaselt on null kirjega teenuse

miinimum kuu tasu 35 eurot. Raamatupidamisteenuse lõpetamise vajadust veebruari seisuga

oleks kostja pidanud ette nägema. Vastavalt teenuse tingimustele teostatakse raamatupidamist

jooksvalt, kus igapäevaselt kinnitatakse pangatehinguid ja e-arveid. MAYZE CONCEPT OÜ-

l olid kontoväljavõtte järgi majandustehingud ning oli ka väljastatud vähemalt üks ostuarve

(raamatupidamisteenuste eest) mis tuli kajastada teenuse tellija raamatupidamises.

7. Kohus teatas 25.01.2022. a kirjaga pooltele asja sisulise arutamise lõpetamisest ning

määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

8. Kostja toob 14.02.2022. a seisukohas välja, et kohtus hagejaga 29.09.2020. a viimase

kontoris ning sõlmisid individuaalse kokkuleppe raamatupidamisteenuse osutamise

tingimuste suhtes. Kostja arusaama järgi võib teenuse osutamise lõpetada igal ajal ning ilma

tingimusteta. Lepiti kokku, et teenust osutatakse kostja vajadustest lähtuvalt. Individuaalne

kokkulepe asendab teenuse tingimuste mistahes sisu. Muus osas jääb kostja oma varasemate

seisukohtade juurde.

9. Hageja märgib oma 14.02.2022. a seisukohas, et tegi kostjale kompromissettepaneku, kuid

kostja sellele ei vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista: tasumata arve 202174 summas

35 eurot ja viivised 7,98 eurot. Lisaks välja mõista menetluskulud: maksekäsu kiirmenetluse

riigilõiv 45 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, hagiavalduse riigilõiv 75

eurot ja hagiavalduse menetluskulud 60 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

11. Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108).

Hageja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1.

Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on

muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid teenuselepingu VÕS § 619

tähenduses, mille sisuks oli raamatupidamisteenuse osutamine. Kostja on 17.09.2021. a

4 (7)

vastuses hagiavaldusele (punktis 4) kinnitanud, et Aaroni Kapital OÜ osutas kostjale

raamatupidamisteenust.

Võlaõigusseadus

ei

sätesta

käsunduslepingule

kohustuslikku

vormi,

mistõttu

on

käsunduslepingu sõlmimine VÕS § 11 lg-st 1 tulenevalt võimalik ka suuliselt või mis tahes

muus vormis.

VÕS 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei

ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta

ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu

olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku

tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada

pakkumus.

VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumuse (aktsept) on otsese tahteavalduse või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud käsundusleping tahteavalduste vahetamise teel, st

hageja esitas pakkumuse ehk oferdi ning kostja andis nõustumise ehk aktsepti. Nimetatud

asjaolu tõendamiseks on kohtule esitatud pooltevaheline e-kirja vahetus perioodil

28.09.2020.a kuni 11.10.2020. a. Nii nähtub 08.10.2020. a kostja juhatuse liikme

Axxxxxxxxx Oxxxxxx Axxxxx e-kirjast Aaroni Raamatupidamisteenused OÜ-le, et kostja

avaldab soovi palgata hagejat MAYZE CONCEPT OÜ-le (registrikood 160371138)

raamatupidajaks ning seda alates novembrist. Seega saab lugeda käsunduslepingu sõlmimise

ajaks 08.10.2020. a. Leping on sõlmitud tähtajatult, mistõttu on tegemist püsiva kohustuse

täitmisele suunatud kestvuslepinguga. Raamatupidamisteenus on juriidilise isiku puhul

üldjuhul jooksvalt vajalik teenus ning selle peamiseks eesmärgiks on tagada, et juriidilise

isiku raamatupidamisaruandlus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Tegemist ei ole VÕS

§ 635 lg 1 tähenduses kokkulepitud tulemusega, mille valmimise peab töövõtja tellijale

tagama.

Lepingu sõlmimisel edastas hageja kostjale teenuse tingimused. Kostja on teenuse tingimused

(sh nii vanad teenuse tingimused kui ka uued tingimused) edastanud kohtule koos

18.09.2021.a seisukohaga. Seega ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli teadlik teenuse

tingimustest, sh etteteatamise tähtajast lepingu lõpetamise korral.

12. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus maksta tasu 35 eurot kuus,

millele lisanduvad viivised, temale esitatud arve nr 202174 alusel ning kas kostjal on kohustus

maksta teenuse hind lepingu ülesütlemisele järgneva kahe kuu eest, s.o 70 eurot.

VÕS § 620 kohaselt on käsundisaajal kohustus täita käsund käsundi laadist tulenevalt vajaliku

hoolsusega.

Kuna poolte vahel oli kehtiv leping, tuli lepingupooltel lepingust tulenevaid kohustusi täita

lepingu lõppemiseni. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule

lepingu üles öelda (VÕS § 195 lg 2).

5 (7)

Teenuse tingimuste punktist 1.7 (uued teenuse tingimused) tulenevalt on teenuse lõpetamise

etteteatamise tähtaeg 2 kuud. Ka vanad teenuse tingimused (punkt 1.6) sätestasid samasuguse

etteteatamistähtaja. VÕS § 195 lg 3 sätestab, et püsiva kohustuse täitmisele suunatud

kestvuslepingu, mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku

etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on

seisukohal, et teenuse tingimuste punkt 1.6 (ja 1.7) osas on tegemist lepingu ülesütlemise

korda reguleeriva sättega, mille eesmärgiks on reguleerida, millistel tingimustel on õigus

leping üles öelda. Mõistlik etteteatamistähtaeg võib sõltuda nii pooltevahelise õigussuhte

olemusest (käesoleval juhul käsundusleping), osutatava teenuse sisust (raamatupidamisteenus)

kui ka selle kutsetegevuse reeglitest, mille valdkonda osutatav teenus kuulub. Hageja on

põhjendanud, et raamatupidamisteenust osutatakse Raamatupidamisseaduse järgi jooksvalt,

kus igapäevaselt kinnitatakse panga tehingud (pank saadab automaatselt iga öö andmed

raamatupidamisprogrammi). Sellisest metoodikast lähtumine on vajalik põhjusel, et tagada

osutatava raamatupidamisteenuse vastavus Raamatupidamisseaduse nõuetele (lõpusaldod

antakse üle bilansipäeva seisuga, mis on kuu lõpuseis). Seega saab asuda seisukohale, et

pooltevahelise lepingu ülesütlemise etteteatamiseks tähtaja määramine on vajalik

raamatupidamisteenuse

osutamiseks

ja

teenuse

lõpetamiseks

vastavalt

Raamatupidamisseaduse nõuetele ja on kooskõlas seadusega.

Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja edastas hagejale teate lepingu ülesütlemise kohta

26.02.2021. a. Kostja vastavasisuline e-kiri ei sisalda viiteid sellele, et tegemist oleks lepingu

erakorralise ülesütlemisega VÕS § 196 ja § 631 järgi.

Kostja on 18.09.2021. a seisukohas esitanud väljavõtted poolte vahelisest e-kirja vahetusest.

Esitatu kohaselt soovib kostja lepingu lõpetada, kuid palub hagejal esitada ettevõtte 2020. a

majandusaasta aruande (niipea kui võimalik) ning allkirjastada otsus dividendide maksmise

kohta. Seega on kostja soovinud siiski teenuse osutamist ka pärast 26.02.2021. a. Ettevõtte

majandusaasta pikkuseks on 12 kuud. Raamatupidamise seaduse ja selle alamalseisvatest

aktidest tulenevalt peab raamatupidamise aastaaruanne kajastama asjakohast ja tõepäraselt

esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, majandustulemuse ja

rahavoogude kohta. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest,

rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Eeltoodust tulenevalt

ei ole ka mõeldav, et raamatupidamisteenuse osutamine lõpetatakse koheselt vastava avalduse

esitamisel ning seda ka olukorras, kus äriühingul puudub majandustegevus, töötajad jms.

Majandusaasta aruanne tuleb äriregistrile esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast

majandusaasta lõppu (enamasti on majandusaasta kalendriaasta). Seega saab nõustuda

hagejaga osas, et poolte vahel sõlmitud leping tuleb lugeda lõppenuks alates 26.04.2021. a.

Käsundusleping lõppes korralise ülesütlemisega 26.04.2021. a.

Kohtul esitatud asjaolude kohaselt osutas hageja raamatupidamisteenust hinnakirja alusel, mis

on samuti kostjale 09.10.2020. a e-kirja vahendusel esitatud. Seega tuleb eeldada, et kostja on

aktsepteerinud hinnakirjas toodud tasu.

13. Hageja nõuab kostjalt osutatud teenuse eest tasu 35 eurot, s.o 2021. a veebruari eest,

lisanduvad viivised, hinnakirjajärgset kahe kuu miinimumtasu hüvitiseks etteteatamise tähtaja

rikkumise eest 70 eurot ning menetluskulude hüvitamist

13.1 Hageja on esitanud 28.04.2021. a kostjale arve nr 202174 summas 35 eurot ning seda

perioodi 01.01.2021. a kuni 28.02.2021. a eest. Maksetähtaeg 05.05.2021. a. Hinnakirja

kohaselt on raamatupidamisteenuse miinimumhind 35 eurot kuus. Võttes arvesse osutatud

teenuse olemust, hinnakirja ning teenusele kehtivaid kutsestandardeid, on hageja kohtu

hinnangul õigustatud saama tasu (s.o 35 eurot) arve nr 202174 alusel.

6 (7)

13.2 VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 161 lg 1 alusel võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda

leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.

Ehkki hageja viitab, et nõue 70 eurot on etteteatamise tähtaja rikkumise eest lepingu

lõpetamisel, ehk leppetrahv, ei tulene sellekohane järeldus teenuse tingimustest ega ka

hagiavaldusest. Hageja on teinud kostjale kompromissettepaneku leppida kokku kahe kuu

teenuse tasu summas, s.o. tasu aja eest pärast 26.02.2021.a. Kostja ettepanekule ei vastanud.

Tasu maksmist käsunduslepingu lõppemise korral reguleerib VÕS § 629 lg-d 1, 2, 3. VÕS §

629 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi

täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle

täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul

on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast

tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Sama sätte lõike 2

kohaselt tuleb tasu suuruse määramisel arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut,

käsundiandajale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust.

Seadus näeb seega ette, et käsundisaajale tasu maksmine peab olema asjaolusid arvestades

õiglane ehk tasu peab olema mõistlik. Mõistlikkuse määratlemisel on seaduse kohaselt

peamiseks kriteeriumiks see, kui suur osa kohustusi on täidetud.

Hageja on 26.10.2021. a seisukohas (punktis 4) välja toonud, et on kostjale osutanud teenust

jooksvalt. Igapäevaselt on kinnitatud pangatehinguid (pank saadab igaöiselt andmed

raamatupidamisprogrammi) ja e-arveid. Hageja sellesisulised väited on tõendatud pearaamatu

väljavõttega perioodi 01.01 kuni 26.04.2021. a kohta. Seega tuleb arvesse võtta käsundisaaja

poolt tehtut, käsundiandja toimingutest saadud kasu ja ka poolte vahelise lepingu lõppemise

põhjust. Leping on kostja poolse ülesütlemisega lõppenud alates 26.04.2021. a ja kogu tasu,

s.o 70 eurot maksmine on asjaolusid arvestades õiglane, sest käsund on hageja poolt tervikuna

täidetud.

13.3 Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisenõude kostja vastu summas 7,98

eurot. Viivise määraks on 0,2% päevas. Hageja poolt nõutav viivisemäär ei ole teenuse

tingimustes kajastatud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevalt on see

8% aastas (0,022% päevas).

Seega kujuneb seadusjärgseks viiviseks alates 06.05.2021. a kuni 27.08.2021. a 0,87 eurot.

Kostja on koos lõppseisukohtadega esitanud kohtule kirjavahetuse isikuga Vxxxxxxx Mxxxx

OÜ, kellelt küsib seisukohta raamatupidamisteenuse sisu kohta. Kohus ei saa esitatut

arvestada tõendida käesolevas asjas, kuna viidatud isik ei ole hageja ja kostja vahelise

lepingu osaline, samuti ei ole tegemist ei asjatundja ega eksperdiga.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

7 (7)

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hagiavalduse kohaselt on menetluskulu kokku 200 eurot, sh menetluses tasutud riigilõiv 120

eurot (45+75) eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja hagiavalduse

menetluskulu 60 eurot.

Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuleb hagi hinnalt kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab pidada nõudelt tasutud riigilõivu summas

100 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja

hagimenetlusse astudes täiendavalt 75 eurot, s.t. kokku 120 eurot, mis on 20 eurot nõutavast

rohkem. Hagejal on õigus taotleda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu 20 eurot tagastamist

TsMS § 150 lg.1 p.1, lg.4 alusel. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus hiljemalt kahe aasta

jooksul arvates riigilõivu tasumisest (TsMS § 150 lg.4, lg.6).

Ülejäänud osas ei saa menetluskulu pidada põhjendatuks.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on menetluses esindanud hageja enda juhatuse liige

Axxxxx Rxxxxxxxx. Seega ei ole hagejat menetluses esindanud lepinguline esindaja, mistõttu

ei ole hagejal tekkinud ka õigusabikulusid. Hagiavaldusest ega ka hageja lõppseisukohtadest

ei nähtu, millest koosnevad maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja hagiavalduse

menetluskulud 60 eurot.

Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik