2-21-107448/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

28. veebruar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-107448

Tsiviilasi

Osaühing MV Eesti hagi GSresto Teenused OÜ vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

838,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing MV Eesti (registrikood 11021347, asukoht

Kalmari tee 10, Karla küla, 75327 Rae vald, Harju maakond),

lepinguline esindaja advokaat Valeriy Gimaev (e-post:

valeriy@gimaev.ee)

Kostja: GSresto Teenused OÜ (registrikood: 14414018,

asukoht

Mere

pst

8-42,

10111

Tallinn,

e-post:

grandshisha@gmail.com), seaduslik esindaja G. V.

Kohtuistung

13.01.2022

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada Osaühing MV Eesti hagi GSresto Teenused OÜ vastu võla nõudes.

2. Välja mõista kostjalt GSresto Teenused OÜ hageja Osaühing MV Eesti kasuks põhinõue

summas 690,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 147,50 eurot.

3. Välja mõista kostjalt GSresto Teenused OÜ hageja Osaühing MV Eesti kasuks viivis alates

28.04.2021 lepingus kokkulepitud määras 0,15% päevas põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase

täitmiseni.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud kostja GSresto Teenused OÜ kanda.

5. Välja mõista kostjalt GSresto Teenused OÜ hageja Osaühing MV Eesti kasuks menetluskulud

summas 560,33 eurot (riigilõiv 200 eurot + õigusabikulud 360,33 eurot).

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja pöördus 14.04.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda maksekäsu kiirmenetluse

avaldusega. Kostja esitas avaldusele 31.03.2021 vastuväite. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud

16.11.2019 ostu-müügileping nr xxxx, mille alusel on hageja kohustus tarnida kostjale kaupu

vastavalt kostja nomenklatuurile. Hageja tarnis kostjale kaupu arve-saatelehtede alusel kasutades

VIA 3L logistika teenuseid. Ostu-müügilepingus on tarnekohaks märgitud T1, 4 korrus SKY Bar.

11.12.2019 on hageja töötaja e-kirja alusel kostja tarnekohana lisatud Mere pst 4, Grand Shisha.

Kostja on edastanud e-posti teel hageja töötajale 02.11.2020 tellimuse, mille alusel on tarnitud

06.11.2020 arve nr MV143084 alusel alkohoolseid jooke summas 291.79 eurot. Kauba

kättesaamist kinnitab allkiri arvel, mis on seni tasumata. Kostja on edastanud e-posti teel

01.12.2020 tellimuse, hageja on tarninud kostjale 03.12.2020 arve MV144429 alusel alkohoolseid

jooke summas 398.75 eurot. Kostja on kauba kätte saanud. Hageja palub hagi rahuldada ja välja

mõista põhivõlgnevus 690.54 eurot, viivis 147.50 eurot ja viivis 0,15% päevas põhivõla summalt

alates 28.04.2021 kuni võla tasumiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja esindaja G. V. leidis 11.06.2021 vastuses, et hagi on ennatlik ja

pahatahtlik. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse nõudega võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

6. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

7. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole

vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute

kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse

müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust

tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist,

lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt

antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.

8. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS §

9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled

on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13).

Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua

kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest

võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt

lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud

tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe

saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on

lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

9. Käesolevalt saab kohtule esitatud hagi faktilistest asjaoludest järeldada, et poolte vahel oli ostu-

müügi lepingust tulenev suhe. Seda kinnitab ostu-müügi leping nr xxxx, 26.11.2019.

10. Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1 kohaselt andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja

juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele

muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

11. Pooled on lepingu punktis 4.1 kokku leppinud, et müüja hangib ostjale kaupu vastavalt ostja

kirjalikule või telefoni teel esitatud tellimusele. Lepingu punkti 4.3. kohaselt vormistati kauba

üleandmine mõlema lepingupoole volitatud esindaja poolt allkirjastatava kauba saateleht/arvega.

Kohtule on esitatud arve/ saatelehed, millest nähtub kauba kogus ja sortiment ning hind. Kostja

on 09.09.2020 ja 14.10.2020 e-kirja grandshisha3@gmail.com teel edastanud tellimused tasunud.

Arvete nr MV1483084 ja MV144429 tellimuste osas on toimunud samal e-aadressil, kuid arved

on tasumata. Kostja on e-kirjaga aadressilt info.gsresto@gmail.com edastanud 11.06.2021

(26.07.2021 allkirjastatud) seisukoha, millest nähtub, et ta on hagimaterjalid jätte saanud ja hagi

ei tunnista. Kohus jättis 30.07.2021 määrusega kostja taotluse menetluskulude tagatise

määramiseks rahuldamata. Kostja 13.01.2022 kohtuistungile ei ilmunud, paludes asi läbi vaadata

tema kohalolekuta. Asjaolu, et kaup on kostjale edastatud kinnitab arvel nr MV143984 ja nr

MV144429 vastuvõtja kinnitus.

Kohus juhindub antud asjas lahendamisel ka VÕS § 76 lõikest 1, mis sätestab, et kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see

on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt,

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Käesolevalt tuleb kohaldada

lepingu punktis 7 kokkulepitud viivise määra.

12. Viivise vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus. VÕS § 113 lg 8

kohaselt võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS

§ 162 lg-st 1 tuleneb samuti, et leppetrahvi võib vähendada kohustatud lepingupoole nõudmisel.

Kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Käesoleval juhul ei ole

kostja toonud esile asjaolusid viivise vähendamiseks, mistõttu puudub kohtul seadusest tulenev

alus kostjalt nõutavat viivist vähendada. Kohtu hinnangul saab hageja rakendatud viivisemäära

(0,15%) pidada mõistlikuks, seetõttu on põhjendatud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

147.50 eurot. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja poolt on lepingulised kohustused täidetud, kaup

on üle antud ja ta on õigustatud esitama rahalise nõude kostja vastu. Hagi tuleb rahuldada ja

kauba eest tasumata summa välja kostjalt mõista, samuti kokkulepitud viivised.

Menetluskulud

13. Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1

jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

15. Hageja 13.01.2022 menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv

summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 331 eurot. Lisaks märkis hageja 13.01.2022

toimunud kohtuistungil, et hageja menetluskulud seoses istungiga välja mõista tunnihinnaga 110

eurot ilma käibemaksuta. Viidatud kohtuistung kestis protokolli kohaselt 16 minutit. Seega palub

hageja istungil osalemise eest kostjalt välja mõista 29,33 eurot. Kostja ei ole hageja

menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

16. Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot on põhjendatud

ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja

õigusabikulud kogusummas 360,33 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades

mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

17. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik