2-21-15266/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Y 17. veebruari 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17. jaanuari 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-15266 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse
Legislator headnote
AI generated2-21-15266/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Y 17. veebruari 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17. jaanuari 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-15266 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-15266
Kohtuasi
X hagi Y vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. jaanuari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Ero Liivik, seaduslik esindaja Q
Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Y 17. veebruari 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17. jaanuari
2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-15266 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse
võtmata.
2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses
tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
2-21-15266
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Q (isa) esitas X (hageja, poeg) nimel 28. septembril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja, ema)
vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja
täisealiseks saamiseni välja poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruse
elatise ning alates 2021. a maist kuni septembrini tagasiulatuva elatise 1460 eurot. Hageja palus
tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks.
Hagiavalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX poeg, kes jäi pärast
vanemate kooselu lõppemist elama emaga ning isa tasus pojale elatist. Alates 2020. a
septembrist elab poeg isaga. Ema ei ole alates 2021. a maist vaatamata korduvatele palvetele
pojale elatist tasunud. Arvestades seda, et ema ei ole pojale juba viis kuud elatist tasunud ja isa
peab last üksi ülal, mis on isale majanduslikult koormav, on õiglane tunnistada kohtuotsus
viivitamata täidetavaks.
Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt lõppes 2020. a detsembris (ekslikult
märgitud 2012. a detsembris) erakorraliselt ema töösuhe ning ta võttis end töötuna arvele. Ema
tasus esialgu pojale elatist töötu abirahast, kuid selle vähenedes ei olnud tal enam võimalik
elatist tasuda. Ema sai 2021. a juunis tööd lasteaia õpetajana ning lubas isale, et hakkab elatist
uuesti tasuma hiljemalt 2021. a augustis. Isa oli mõistev ning vanematel ei olnud kokkulepet,
et ema jääb vahepealse elatise võlgu. Ema kattis sel perioodil poja vajadusi vahetult, nt ostis
riideid ja ravimeid. Emal ei olnud võimalik pojale uuesti elatist tasuma hakata, kuna ta pidi
hakkama 300 euroga kuus toetama vanemate ühist täisealiseks saanud tütart, kes asus 2021. a
septembris õppima XXX. Ema toetab tütart 300 euroga kuus, kuid isa teda ei toeta. Sellises
olukorras on õiglane, et ema ei pea pojale elatist maksma. Emal ei ole oma sissetulekuid ja
kulutusi arvestades võimalik tasuda elatist ka pojale.
Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 17. jaanuari 2022. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt
hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 600 eurot ning alates 1. oktoobrist 2021 kuni hageja
täiealiseks saamiseni 29. novembril 2022 elatise 150 eurot kuus. Maakohus tunnistas
kohtuotsuse igakuise elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jättis
maakohus poolte enda kanda.
Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus võimaldada tal maakohtu otsusega välja
mõistetud tagasiulatuv elatis ja kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlg tasuda osamaksetena.
Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei võimalda ema brutosissetulek (1180 eurot kuus)
tagantjärele 1350 euro suuruse elatise võla tasumist. Ema teeb ettepaneku tasuda see lisaks
igakuise elatise maksetele 150 euro suuruste osamaksetena kuus alates 10. märtsist 2022.
2-21-15266
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia
kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2
sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku
aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei
tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust
menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt
rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab
seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele
apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses
menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud
tõendeid.
7. Praegusel juhul ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada, sest kostja ei ole
kaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni ega heitnud maakohtule ette vaidluse
lahendamisel õigusnormi rikkumist ning ringkonnakohtul ei oleks seetõttu alust maakohtu
otsust tühistada ega teha maakohtust erinevat otsust.
Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonkaebuse saab esitada maakohtu otsuse resolutsiooni
vaidlustamiseks ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse
seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS 630 lg 1 I lause ja § 651 lg 1). Seejuures peab
apellatsioonkaebus sisaldama mh apellandi selgelt väljendatud taotlust, milles on märgitud,
millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu
lahendit apellant taotleb, samuti apellatsioonkaebuse põhjendust (TsMS § 633 lg 2 p-d 2 ja 3
ning lg 3).
Praegusel juhul tegi maakohus otsuse, millega mõistis kostjalt välja igakuise ja tagasiulatuva
elatise. Kostja esitas kohtule 17. veebruaril 2022 apellatsioonkaebusena pealkirjastatud
menetlusdokumendi, milles palub tal võimaldada tasuda maakohtu otsusega välja mõistetud
tagasiulatuv elatis ja kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlg osamaksetena, kuid ei ole
palunud maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada ega toonud esile, et maakohus oleks vaidlust
lahendades eksinud menetlusõiguse normide vastu või kohaldanud vääralt materiaalõiguse
normi. Samuti ei nähtu kaebuse väidetest, et ema ei nõustuks maakohtu väljamõistetud elatise
ja selle suurusega. Seega ei saaks ringkonnakohus sellise sisuga apellatsioonkaebust rahuldada,
kuna see ei vasta seaduses apellatsioonkaebusele sätestatud sisunõuetele. Võttes arvesse
kaebuse sisu, ei ole seda võimalik lugeda ka puudustega apellatsioonkaebuseks ja anda kostjale
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sest kostja ei ole TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud
apellatsioonitähtaja jooksul ühtegi maakohtu otsuse osa vaidlustanud.
Kostja soovib sisuliselt maakohtu otsust täiendada ning tema kaebuses esitatud taotlus on
käsitatav otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise taotlusena TsMS § 445 lg 1 I lause
mõttes. Sellise taotluse oleks aga kostja pidanud esitama maakohtule enne otsuse tegemist, sest
TsMS § 445 lg 1 I lause järgi saab kohus määrata otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaks
üksnes menetlusosalise taotluse alusel. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks
maakohtule enne otsuse tegemist sellise taotluse esitanud. Seetõttu ei saanud maakohus ka
2-21-15266
kohtuotsuse täitmise viisi ega korda otsusega määrata ning ringkonnakohtul ei oleks alust heita
maakohtule ette otsuse täitmise viisi ja korra määramata jätmist. Samuti ei oleks
ringkonnakohtul alust heita maakohtule ette vastava taotluse lahendamata jätmise korral
TsMS § 448 lg 1 järgi täiendava otsuse tegemata jätmist. Kostja on esitanud kohtuotsuse
täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotluse hilinenult ning ringkonnakohus ei saa seda
lahendada, kuna kostja ei ole maakohtu otsust sisuliselt vaidlustanud.
Kolleegium märgib, et maakohtu otsuse jõustumise järel saavad vanemad leppida omavahel
kokku võla ositi tasumises. Juhul, kui vanemad ei saavuta kokkulepet ja kohtulahendi täitmiseks
alustatakse täitemenetlust, saab võlga sissenõudja nõusolekul ajatada ning kui sissenõudja
keeldub, siis pöörduda TMS § 45 alusel täitmise ajatamiseks kohtu poole. Kohus võib võlgniku
avalduse alusel TMS § 45 järgi täitemenetluse ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku
suhtes ebaõiglane, seejuures arvestatakse sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh
võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
8. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud
väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse
menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud
TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse
võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale
apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle
esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.
Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal
ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab
teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole
esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik