2-21-15266/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15266

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Ero Liivik, seaduslik esindaja Q

Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y 17. veebruari 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17. jaanuari

2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-15266 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse

võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses

tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-15266

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q (isa) esitas X (hageja, poeg) nimel 28. septembril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja, ema)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni välja poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruse

elatise ning alates 2021. a maist kuni septembrini tagasiulatuva elatise 1460 eurot. Hageja palus

tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks.

Hagiavalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX poeg, kes jäi pärast

vanemate kooselu lõppemist elama emaga ning isa tasus pojale elatist. Alates 2020. a

septembrist elab poeg isaga. Ema ei ole alates 2021. a maist vaatamata korduvatele palvetele

pojale elatist tasunud. Arvestades seda, et ema ei ole pojale juba viis kuud elatist tasunud ja isa

peab last üksi ülal, mis on isale majanduslikult koormav, on õiglane tunnistada kohtuotsus

viivitamata täidetavaks.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt lõppes 2020. a detsembris (ekslikult

märgitud 2012. a detsembris) erakorraliselt ema töösuhe ning ta võttis end töötuna arvele. Ema

tasus esialgu pojale elatist töötu abirahast, kuid selle vähenedes ei olnud tal enam võimalik

elatist tasuda. Ema sai 2021. a juunis tööd lasteaia õpetajana ning lubas isale, et hakkab elatist

uuesti tasuma hiljemalt 2021. a augustis. Isa oli mõistev ning vanematel ei olnud kokkulepet,

et ema jääb vahepealse elatise võlgu. Ema kattis sel perioodil poja vajadusi vahetult, nt ostis

riideid ja ravimeid. Emal ei olnud võimalik pojale uuesti elatist tasuma hakata, kuna ta pidi

hakkama 300 euroga kuus toetama vanemate ühist täisealiseks saanud tütart, kes asus 2021. a

septembris õppima XXX. Ema toetab tütart 300 euroga kuus, kuid isa teda ei toeta. Sellises

olukorras on õiglane, et ema ei pea pojale elatist maksma. Emal ei ole oma sissetulekuid ja

kulutusi arvestades võimalik tasuda elatist ka pojale.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 17. jaanuari 2022. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 600 eurot ning alates 1. oktoobrist 2021 kuni hageja

täiealiseks saamiseni 29. novembril 2022 elatise 150 eurot kuus. Maakohus tunnistas

kohtuotsuse igakuise elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jättis

maakohus poolte enda kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus võimaldada tal maakohtu otsusega välja

mõistetud tagasiulatuv elatis ja kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlg tasuda osamaksetena.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei võimalda ema brutosissetulek (1180 eurot kuus)

tagantjärele 1350 euro suuruse elatise võla tasumist. Ema teeb ettepaneku tasuda see lisaks

igakuise elatise maksetele 150 euro suuruste osamaksetena kuus alates 10. märtsist 2022.

2-21-15266

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab

seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

7. Praegusel juhul ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada, sest kostja ei ole

kaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni ega heitnud maakohtule ette vaidluse

lahendamisel õigusnormi rikkumist ning ringkonnakohtul ei oleks seetõttu alust maakohtu

otsust tühistada ega teha maakohtust erinevat otsust.

Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonkaebuse saab esitada maakohtu otsuse resolutsiooni

vaidlustamiseks ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS 630 lg 1 I lause ja § 651 lg 1). Seejuures peab

apellatsioonkaebus sisaldama mh apellandi selgelt väljendatud taotlust, milles on märgitud,

millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu

lahendit apellant taotleb, samuti apellatsioonkaebuse põhjendust (TsMS § 633 lg 2 p-d 2 ja 3

ning lg 3).

Praegusel juhul tegi maakohus otsuse, millega mõistis kostjalt välja igakuise ja tagasiulatuva

elatise. Kostja esitas kohtule 17. veebruaril 2022 apellatsioonkaebusena pealkirjastatud

menetlusdokumendi, milles palub tal võimaldada tasuda maakohtu otsusega välja mõistetud

tagasiulatuv elatis ja kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlg osamaksetena, kuid ei ole

palunud maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada ega toonud esile, et maakohus oleks vaidlust

lahendades eksinud menetlusõiguse normide vastu või kohaldanud vääralt materiaalõiguse

normi. Samuti ei nähtu kaebuse väidetest, et ema ei nõustuks maakohtu väljamõistetud elatise

ja selle suurusega. Seega ei saaks ringkonnakohus sellise sisuga apellatsioonkaebust rahuldada,

kuna see ei vasta seaduses apellatsioonkaebusele sätestatud sisunõuetele. Võttes arvesse

kaebuse sisu, ei ole seda võimalik lugeda ka puudustega apellatsioonkaebuseks ja anda kostjale

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sest kostja ei ole TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud

apellatsioonitähtaja jooksul ühtegi maakohtu otsuse osa vaidlustanud.

Kostja soovib sisuliselt maakohtu otsust täiendada ning tema kaebuses esitatud taotlus on

käsitatav otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise taotlusena TsMS § 445 lg 1 I lause

mõttes. Sellise taotluse oleks aga kostja pidanud esitama maakohtule enne otsuse tegemist, sest

TsMS § 445 lg 1 I lause järgi saab kohus määrata otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaks

üksnes menetlusosalise taotluse alusel. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks

maakohtule enne otsuse tegemist sellise taotluse esitanud. Seetõttu ei saanud maakohus ka

2-21-15266

kohtuotsuse täitmise viisi ega korda otsusega määrata ning ringkonnakohtul ei oleks alust heita

maakohtule ette otsuse täitmise viisi ja korra määramata jätmist. Samuti ei oleks

ringkonnakohtul alust heita maakohtule ette vastava taotluse lahendamata jätmise korral

TsMS § 448 lg 1 järgi täiendava otsuse tegemata jätmist. Kostja on esitanud kohtuotsuse

täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotluse hilinenult ning ringkonnakohus ei saa seda

lahendada, kuna kostja ei ole maakohtu otsust sisuliselt vaidlustanud.

Kolleegium märgib, et maakohtu otsuse jõustumise järel saavad vanemad leppida omavahel

kokku võla ositi tasumises. Juhul, kui vanemad ei saavuta kokkulepet ja kohtulahendi täitmiseks

alustatakse täitemenetlust, saab võlga sissenõudja nõusolekul ajatada ning kui sissenõudja

keeldub, siis pöörduda TMS § 45 alusel täitmise ajatamiseks kohtu poole. Kohus võib võlgniku

avalduse alusel TMS § 45 järgi täitemenetluse ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane, seejuures arvestatakse sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh

võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

8. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

10. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik