2-20-10187/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-10187

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha hagi

Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu Eesti Practical-

laskmise Ühingu 05.05.2020, 19.06.2020 ja 25.06.2020

juhatuse otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Mittetulundusühingu

Laskespordiklubi

Alpha

apellatsioonkaebus, hind 10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Mittetulundusühing

Laskespordiklubi

Alpha

(registrikood 80270050), lepinguline esindaja Viljar

Subka, nõustaja Aivar Orukask

Kostja Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood

80201273), seaduslik esindaja AM, lepinguline esindaja

advokaat Rein Laid

Kohtuistungi toimumise aeg

10.02.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha

kanda.

3. Mõista Mittetulundusühingult Laskespordiklubi Alpha Eesti Practical-laskmise

Ühingu kasuks välja menetluskulude hüvitis apellatsiooniastmes 900 eurot.

4. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

Mittetulundusühingul

Laskespordiklubi Alpha tasuda Eesti Practical-laskmise Ühingule viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha (hageja) esitas 14.07.2020 Harju Maakohtule

hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu (kostja) vastu. Hageja palus:

− tuvastada kostja juhatuse 05.05.2020 koosolekul päevakorrapunktis 3 vastuvõetud

otsuse tühisus, alternatiivselt tunnistada otsus kehtetuks;

− tuvastada kostja juhatuse 19.06.2020 koosolekul päevakorrapunktides 1 ja 2

vastuvõetud otsuste tühisus, alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks;

− tuvastada kostja juhatuse 25.06.2020 koosolekul päevakorrapunktides 1 ja 2

vastuvõetud otsuste tühisus, alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks;

− jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli hageja kostja liige. 05.05.2020 toimus kostja juhatuse

koosolek, kus päevakorrapunktina 3 võeti vastu otsus eesti keele kasutamise korra kinnitamisest

infosüsteemi võistluste sisestamisel. Otsuse kohaselt peab võistluse korraldaja poolt sisestatav

info olema kuvatud eesti keeles. Hageja leidis, et otsus oli vastuolus kostja põhikirja p-ga 2.2.

Laskevõistluse kohta esitatav informatsioon laskesportlastele peab olema ingliskeelne, kuna

enamus riikide laskesportlased ei valda eesti keelt.

19.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus otsustati eemaldada võistlustelt ALPHA

OPEN 2020 ja ALPHA OPEN PCC 2020 kostja juhatuse kinnitus (päevakorrapunkt 1) ning

peatada Y-le 17.06.2020 antud volitus tegutseda kostja nimel (päevakorrapunkt 2). Nimetatud

otsused olid vastuolus heade kommetega ja hea usu põhimõttega, kuna olid tehtud soovist

hagejale kätte maksta selle eest, et hageja esitas 17.06.2020 kohtusse kostja vastu hagi.

Protokollis päevakorrapunkti 1. juures esitatud informatsioon polnud õige. Võistlused polnud

vastuolus juhatuse 05.05.2020 otsusega, kuna olid juhatuse poolt kinnitatud juba enne selle

otsuse tegemist. Kostja juhatusel polnud kuni 17.06.2020 hageja poolt hagi esitamiseni mingeid

probleeme Y usaldamisega.

25.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktina 1. otsustati kehtestada

täiendavad nõuded turvalise laskuri nimekirja kandmiseks, kandidaadil tuli esitada

karistusregistri väljavõte ja kodakondsust tõendav dokument. Päevakorrapunktina 2. otsustati

saata kostja liikmetele otsustamiseks eelnõu hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast.

Hageja leidis, et 1. otsus oli vastuolus heade kommetega, samuti seadusest tulenevate

andmekaitse nõuetega ning kostja põhikirjaga. Otsus 2 oli vastuolus hea usu põhimõttega, see

oli tehtud soovist hagejale kätte maksta hagi esitamise eest. Hageja polnud tõsiselt rikkunud

kostja juhtorganite poolt antud seaduslikke juhiseid.

Kõik koosolekute protokollid olid digitaalselt allkirjastamata, kuigi koosolekud viidi läbi

elektroonilisel teel. Ka seetõttu olid vaidlustatavad otsused õigusvastased.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Juhatuse 05.05.2020

koosolekul päevakorrapunktis 3 vastuvõetud otsus käsitles mitte eesti keele kasutamist

Rahvusvahelise Praktikali Konföderatsiooni püstoli praktikali reeglites, vaid eesti keele

kasutamise korda võistluste sisestamisel kostja ühingusisesesse infosüsteemi. 19.06.2020

juhatuse otsuse 1 vaidlustamine oli ainetu, kuna kostja juhatus 25.06.2020 otsustas anda

kinnituse infosüsteemis parandatud kujul nimetatud võistlustele. Punktis 2 vastu võetud otsuse

osas leidis kostja, et seadusest tulenevalt võis volituse igal ajal sõltumata põhjusest tagasi võtta.

25.06.2020 juhatuse otsuste vaidlustamine oli alusetu, sest otsuse hageja väljaarvamiseks tegi

kostja üldkoosolek. Kostjal juhatusel oli õiguslik alus teha ettepanek hageja väljaarvamiseks

seoses hageja liikmete järjepideva kostjat ja kostja mainet kahjustava tegevusega. Kõik

asjassepuutuvad juhatuse koosolekud viidi läbi elektroonilises suhtluskanalis Viber.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt

kostja kasuks menetluskulude hüvitise 3 751,44 eurot ja kohustas hagejat maksma eelnimetatud

summalt lahendi jõustumisest viivist seadusjärgses määras.

Hagejal oli õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 368 lg 1 alusel seoses ühingu otsustega, mis oli tehtud hageja liikmeksoleku ajal, sõltumata

tema hilisemast võimalikust väljaarvamisest (dtl 292-294, dtl 384-386). Kohus lahendas hagi

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 241 lg 1,

lg 4 ja § 24 lg 7 ning otsuse kehtetuks tunnistamiseks MTÜS § 24 lg 1, lg 3 ja lg 7 alusel.

5. 05.05.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktis 3 võeti vastu järgmine

otsus (dtl 301-302): „Kinnitada Eesti keele kasutamise kord võistluste sisestamisel IS-i

alljärgnevas sõnastuses: Infosüsteemi (IS-i) võistluse lehel kajastuv informatsioon, selles osas

mida sisestab võistluste korraldaja, peab olema kuvatud Eesti keeles. Informatsioon peab olema

kuvatud õigekeelselt ja grammatiliselt korrektselt. Võõrkeelset informatsiooni on vajadusel

lubatud lisada "Match files" alagruppi näiteks pealkirja all "Match description in English".

Alates 15.05.2020 ei kinnita EPLÜ Juhatus IS-is võistlusi, mille sisestamisel ei ole järgitud

eeltoodud korda.“

Kohus leidis, et hageja ei toonud välja asjaolusid, mis võiksid anda alust 05.05.2020 kostja

juhatuse otsuse 3 tühisuse tuvastamiseks. Seadus ei näe ette juhatuse koosoleku protokollile ega

koosolekul hääletamisele kirjaliku vormi nõuet. Hageja nõue otsuse tühisuse tuvastamiseks jäi

rahuldamata.

Kostja põhikirja (dtl 284-288) p 2.2. järgi juhindub ühing oma tegevuses kehtivatest Eesti

Vabariigi õigusaktidest, Rahvusvahelise practical-laskmise konföderatsiooni konstitutsioonist,

reeglitest ja määrustest, käesolevast põhikirjast ning ühingu juhatuse poolt kinnitatavast

kodukorrast. Rahvusvahelise praktikali konföderatsiooni praktikali reeglite „Püstol“ (dtl 137-

228) p 12.2. näeb ette, et praktikali reeglite ametlikuks keeleks on inglise keel; kui

ingliskeelsete reeglite ja teistes keeltes esitatud reeglite vahel on erinevusi, siis on ingliskeelne

variant ülimuslik.

Viidatud p 12.2. ei mõjutanud infosüsteemi. Keelenõuded praktikali reeglitele või vastuolude

kõrvaldamine erinevates keeltes esitatud reeglite vahel ei puudutanud seda, millised nõuded

näeb kostja ette oma infosüsteemi täitmiseks või kas võistlejate registreerimiseks on kohustus

infosüsteemi kasutada (kostja kodukord dtl 387-408, p 7.2). Vaidlustatud otsus ei saanud

seetõttu olla vastuolus kostja põhikirjaga seoses praktikali reeglite „Püstol“ p 12.2.

rikkumisega. Asjaolust, kes võivad osaleda kostja poolt korraldatavatel võistlustel või et

enamike riikide laskesportlased ei valda eesti keelt, ei saa tuletada kostja põhikirjast tulenevaid

nõudeid kostja poolt peetavale infosüsteemile. Samuti ei seondu põhikirjast tulenevate nõuetega

asjaolu, kas kostjal oli seadusest tulenev kohustus võistlusi puudutava teabe eesti keelde

tõlkimiseks. Vaidlustatud otsus ei olnud hagis esitatud asjaoludel vastuolus kostja põhikirjaga,

st otsus polnud kehtetu.

6. 19.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktis 1. võeti vastu otsus (dtl

309-310): „Eemaldada võistlustelt ALPHA OPEN 2020 ja ALPHA OPEN PCC 2020, EPLÜ

Juhatuse kinnitus. Nimetatud võistlused ei vasta EPLÜ juhatuse 05.05.2020 otsusele ja

vastavalt EPLÜ Põhikirjale on see süstemaatiline ja korduv EPLÜ juhatuse otsuste täitmata

jätmine“ ning päevakorrapunktis 2 : „Antud olukorras, kus ALPHA klubi juhatus on kaotanud

usalduse EPLÜ juhatuse vastu ning loobunud koostööst EPLÜ juhatusega tuleb peatada Y-le

17.06.2020 antud volitus tegutseda EPLÜ nimel.“

Heade kommete vastasus kui mittetulundusühingu organi otsuse tühisuse alus sai tulla kõne alla

eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostus otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati.

Päevakorrapunktides 1 ja 2 vastu võetud otsused ei olnud oma sisu poolest sellised, mida sai

pidada mingil viisil ebamoraalseteks või taunitavateks. Hageja väide, et nimetatud otsustel oli

heade kommete vastane eesmärk (maksta kätte hagi esitamise eest), oli paljasõnaline. Sellist

järeldust polnud võimalik teha ainuüksi asjaolust, et vaidlustatud otsused tehti pärast seda, kui

hageja oli esitanud kostja vastu hagi (dtl 305-306). Hageja polnud välja toonud asjaolusid,

millega seonduvalt saaksid vaidlustatavad otsused olla tühised.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 32 järgi juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või

liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea

usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Hageja esitas väljavõtted kostja infosüsteemist (dtl 296, 298), millest nähtuvalt oli võistlus

Alpha Open 2020 saanud staatuse „confirmed“ (st kinnitatud) esmakordselt 20.11.2019 ning

võistlus Alpha Open PCC 2020 esmakordselt 02.02.2020. Kohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et

juhatuse otsus infosüsteemi täitmise nõuete kohta võeti vastu pärast kinnituse andmist, ning

kinnitus eemaldati mh põhjusel, et hageja ei täitnud 05.05.2020 otsust, ei olnud piisav

tuvastamaks, et otsus ei järginud kostja liikmete õigustatud huve. 05.05.2020 otsuses oli

märgitud, et alates 15.05.2020 ei kinnita juhatus infosüsteemis võistlusi, mille sisestamisel ei

ole järgitud sama otsusega kehtestatud korda, kuid otsus ei puuduta seda, millised nõuded

infosüsteemi täitmisel on seoses nende võistlustega, mis oli 05.05.2020 seisuga juba kinnitatud.

Seadus või kostja põhikiri iseenesest ei keelanud täiendavate nõuete kehtestamist juba

kinnitatud võistlustele, et kinnitust ei eemaldataks. Hageja ei toonud välja asjaolusid, mis

objektiivselt takistanuks või oluliselt raskendanuks 05.05.2020 otsustatud nõuete täitmist juba

kinnituse saanud võistluste osas andmete sisestamiseks infosüsteemi, so et võistluse lehel

kajastuv informatsioon olnuks kuvatud eesti keeles õigekeelselt ja grammatiliselt korrektselt.

Vastupidi, nähtuvalt kostja juhatuse 25.06.2020 kirjast (dtl 312), andis juhatus

asjassepuutuvatele võistlustele 25.06.2020 uuesti kinnituse infosüsteemis parandatud kujul, st

andmete parandamine oli võimalik.

Seoses 19.06.2020 juhatuse otsusega volituse tagasi võtmiseks, nõustus kohus kostjaga, et

tulenevalt TsÜS § 126 lg 1 järgi võib esindatav volituse igal ajal tagasi võtta. Hageja ei toonud

esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust pidada vastavasisulist juhatuse otsust

hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Asjaolu, et hageja arvates puudus põhjus Yi mitte

usaldada, ei seondu võimaliku õigustatud huvi riivega seoses volituse tagasivõtmise

otsustamisega.

7. 25.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktis 1 võeti vastu otsus (dtl

315-316): „Seoses ühiskonnas lahvatanud aruteluga vastutusest relvade isikute kätte andmise

kergekäelisusest otsustas EPLÜ juhatus viia sisse täiendavad nõuded Turvalise laskuri

nimekirja kandmiseks. EPLÜ Kodukorra punkt 1.7 alusel kehtestada täiendavad nõuded.

Kandidaat peab esitama karistusregistri väljavõtte ja kodakondsust tõendava dokumendi. Peale

otsuse vastuvõtmist EPLÜ juhatus hävitab 14 päeva jooksul temale esitatud täiendava

informatsiooni kandjad.“ Päevakorrapunktis 2 võeti vastu järgmine otsus: „Vastavalt

Mittetulundusühingute seaduse § 221 kohaselt saata EPLÜ liikmetele otsustamiseks eelnõu

“MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamine MTÜ-u Eesti Practical-laskmise Ühing liikmete

hulgast.” EPLÜ liikmed peavad esitama oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis(digiallkirjastatult). Seisukoha andmiseks antav tähtaeg on 14 (neliteist) päeva.“

Hageja ei toonud välja kummaski päevakorrapunktis vastuvõetud otsuse osas asjaolusid, mille

esinemise seob seadus otsuse tühisusega. Otsused polnud sisu poolest sellised, mis annaksid

alust pidada neid heade kommetega vastuolus olevateks.

Hageja väitel oli p 1 vastuvõetud otsus vastuolus seadusest tulenevate andmekaitse nõuetega,

kuna andmete kogumiseks puudus õiguslik alus. Kohus hagejaga ei nõustunud. Tulenevalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 6 p 1 a on isikuandmete töötlemise

õiguslikuks aluseks mh andmesubjekti nõusolek. Vaidlustatud otsus ei välista nõusoleku

küsimist selles märgitud andmete töötlemiseks. Seoses hageja väljatooduga, et laskesportlased

ei ole kostja liikmed, mistõttu nad ei saa vaidlustada võimalikke kostja otsuseid, mis kogutud

andmete alusel tehakse, märkis kohus, et andmesubjektide õigused isikuandmete töötlemisel ei

seondu sellega, kas andmesubjektid on kostja liikmed.

Tulenevalt kostja põhikirja p 2.2. juhindub ühing oma tegevuses mh Rahvusvahelise practical-

laskmise konföderatsiooni konstitutsioonist, reeglitest ja määrustest. Rahvusvahelise praktikali

konföderatsiooni praktikali reeglid „Püstol“ jaanuarist 2019 p 6.5.1. kohaselt kõik võistlejad ja

võistluse ametnikud peavad olema oma elukohajärgse regiooni liikmed. Kohus leidis, et

võistlusel osalevale võistlejale esitatavad nõuded ei puudutanud seda, milliseid andmeid võib

kostja koguda otsustamaks isiku kandmine enda poolt peetavasse nimekirja. Esitatust ei

nähtunud, et vaidlustatud otsuses nimetatud nimekirja pidamine oleks hageja poolt viidatud

reeglitega üleüldse reguleeritud, reeglid puudutasid võistluste korraldamist seoses konkreetse

relvaliigiga. Seetõttu ei saanud vaidlustatud otsus olla vastuolus viidatud reeglite ning seeläbi

kostja põhikirjaga.

Hageja väljatoodu, et turvakoolituse reklaamis (dtl 232-234) ei nimetatud, et esitada tuleks

vaidlustatud juhatuse otsuses nimetatud andmed, ei seondunud sellega, kas otsus on kooskõlas

seaduse ja põhikirjaga.

Seoses p 2 vastuvõetud otsusega leidis kohus, et see ei saanud olla vastuolus seaduse ega

põhikirjaga põhjusel, et tegelikult alused hageja väljaarvamiseks puudusid. Seejuures ei olnud

asjassepuutuv, millised selgitused olid märgitud juhatuse koosoleku protokolli. Tulenevalt

kostja põhikirja p-st 5.3.6. oli liikmelisuse lõpetamise otsustamine üldkoosoleku pädevuses.

MTÜS § 20 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku ning määrab päevakorra juhatus,

tulenevalt MTÜS § 221 lg 2 saadab juhatus ühingu liikmetele otsuste eelnõud otsuse

vastuvõtmiseks, kui otsust soovitakse vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata.

Väljaarvamise otsuse sisuline põhjendatus ei seondu juhatuse õigusega teha üldkoosolekule

ettepanek otsuse vastuvõtmiseks. Sisulist põhjendatust oli võimalik hinnata üksnes võimaliku

üldkoosoleku otsuse vaidlustamise raames. Nõuet üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks

käesolevas hagis ei esitatud, mistõttu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisega seotud asjaolud,

millega seoses oli esitatud juhatuse 26.06.2020 e-kiri koos hääletussedeliga (dtl 322-324) asja

lahendamisel tähendust ei omanud.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja saata asi tagasi maakohtusse uueks

läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus hageja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Esimese

ja teise kohtuastme menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Kohus rikkus otsuse tegemisel nii materiaal- kui menetlusõigusnorme, samuti hindas ebaõigesti

esitatud asjaolusid ja tõendeid ning tegi sellest tulenevalt ebaõige otsuse. Otsus oli vastuoluline

ja ei põhinenud asjas esitatud tõenditel. Samuti jättis kohus hageja seisukohad ja olulised

tõendid sisuliselt hindamata ning tuvastas asjaolud ebaõigesti. Hageja jäi kõikide varasemate

seisukohtade, tõendite, põhjenduste ja vastuväidete juurde ning palus nendega arvestada

kaebuse lahendamisel.

Kohus tuvastas ebaõigesti, et kostja juhatuse elektrooniliselt läbiviidud koosolekud toimusid ja

seal vastuvõetud otsused olid seaduslikud. Protokollidest ei nähtunud, millise elektroonilise

sidekanali kaudu olid koosolekud toimunud ja hagejale allkirjastatud protokolle ei väljastatud.

Juhatus sai otsuseid vastu võtta koosolekul häälteenamusega (tuli osaleda füüsiliselt) või

kirjalikult koosolekut pidamata, kuid sellisel juhul pidid poolt hääletama kõik juhatuse liikmed.

Elektrooniliselt läbi viidud koosolekutel vastuvõetud otsuste poolt pidid hääletama kõik

juhatuse liikmed ja andma selleks otsusele digitaalselt allkirja või esitama kirjalikult poolt

hääle. MTÜS elektroonilise koosoleku läbiviimist ei reguleeri. Hageja taotles, et maakohtus

koguks tõendeid, milledega hageja soovis tõendada, et kostja juhatuse liikmete otsused olid

õigusvastased. Kohus jättis tõendite kogumise taotluse rahuldamata.

Vastustaja seisukoht

9. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

10. Ringkonnakohus ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud

apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et hageja on

kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest

asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega

käsitletud enamikku apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile

väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus

arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Ringkonnakohus

ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud

asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu

menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

12. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

13. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tulenevalt MTÜS § 241 lg 4 ja § 24 lg 7

kohaldub MTÜS § 241 lg 1 ka mittetulundusühingu teiste organite otsustele.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt ei ole kostja

juhatuse 05.05.2020 koosoleku päevakorra p-s 3 vastu võetud otsus „Kinnitada Eesti keele

kasutamise kord võistluste sisestamisel IS-i alljärgnevas sõnastuses: Infosüsteemi (IS-i)

võistluse lehel kajastuv informatsioon, selles osas mida sisestab võistluste korraldaja, peab

olema kuvatud Eesti keeles. Informatsioon peab olema kuvatud õigekeelselt ja grammatiliselt

korrektselt. Võõrkeelset informatsiooni on vajadusel lubatud lisada "Match files" alagruppi

näiteks pealkirja all "Match description in English". Alates 15.05.2020 ei kinnita EPLÜ

Juhatus IS-is võistlusi, mille sisestamisel ei ole järgitud eeltoodud korda.“ tühine ega vastuolus

kostja põhikirjaga ning kehtetu. Kostja juhatuse koosoleku protokollile ega koosolekul

hääletamisele ei näe seadus ette kirjaliku vormi nõuet ja otsuse tühisuse nõude rahuldamiseks

ei olnud maakohtu hinnangul hageja toodud asjaoludel alust, millega ringkonnakohus nõustub.

Samuti ei olnud vaidlustatud otsus kehtetu, kuivõrd tegemist oli kostja poolt peetava

infosüsteemi täitmisega, millele ei kohaldu hageja viidatud Rahvusvahelise praktikali

konföderatsiooni praktikali reeglite p-s 12.2 sätestatud inglisekeelsete reeglite nõude, mis ei

puuduta kostja infosüsteemi.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja vaidlustatud kostja juhatuse 19.06.2020 juhatuse

otsused: p 1- „Eemaldada võistlustelt ALPHA OPEN 2020 ja ALPHA OPEN PCC 2020, EPLÜ

Juhatuse kinnitus. Nimetatud võistlused ei vasta EPLÜ juhatuse 05.05.2020 otsusele ja

vastavalt EPLÜ Põhikirjale on see süstemaatiline ja korduv EPLÜ juhatuse otsuste täitmata

jättmine“ ning p 2: „Antud olukorras, kus ALPHA klubi juhatus on kaotanud usalduse EPLÜ

juhatuse vastu ning loobunud koostööst EPLÜ juhatusega tuleb peatada Y-le 17.06.2020 antud

volitus tegutseda EPLÜ nimel“ tühised ega kehtetud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlustatud juhatuse otsused ei olnud vastuolus

heade kommetega, st otsused ei olnud oma sisu poolest sellised, mida saanuks pidada

ebamoraalseteks ja taunitavateks. Lisaks jäi paljasõnaliseks hageja väide, mille kohaselt oli

vastuvõetud otsustel heade kommete vastane eesmärk, so soov kätte maksta hagi esitamise eest.

Ainuüksi hageja poolt hagi esitamine ei saa olla piisavaks aluseks pidada kostja juhatuse

otsuseid tühisteks. Kuivõrd täiendavate asjaolusid ei esitatud, jättis maakohus õigesti

eelnimetatud otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka 19.06.2020 juhatuse otsuste kehtetuks

tunnistamise nõude rahuldamata jätmise osas. Võistlus Alpha Open 2020 oli saanud staatuse

„kinnitatud“ esmakordselt 20.11.2019 ja võistlus Alpha Open PCC 2020 „kinnitus“ 02.02.2020.

Et juhatus võttis ajaliselt hiljem 05.05.2020 koosolekul vastu otsuse infosüsteemi täitmise

nõuete kohta ja „kinnitus“ eemaldati mh põhjusel, et hageja ei täitnud 05.05.2020 otsust, ei ole

piisav tuvastamaks, et otsus ei järgi kostja liikmete õigustatud huve. 05.05.2020 otsuses märgiti,

et kehtestatud kord ei puuduta neid võistlusi, mis on eelnevalt juba kinnitatud. Seadus ja

põhikiri ei keela selliste nõuete kehtestamist, nagu kohus juba eelpool tuvastas. Samas ei nähtu,

mis takistas hagejal eelnimetatud nõuet täita, sisestada andmed infosüsteemi ja võistluste lehel

eesti keeles ja grammatiliselt korrektselt. Lisaks oli juhatus andnud ülalnimetatud võistlustele

uuesti kinnituse.

Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei nõustu hageja väidetega, et kostja juhatuse poolt Y-lt

volituse tagasi võtmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu põhjendustega. Volituse võis kostja juhatus tagasi võtta igal ajal ja hageja kahtlus

usaldamatusest ei olnud asjakohased. Eelnimetatud 19.06.2020 otsuste kehtetuks

tunnistamiseks puudus alus, nagu on maakohus õigesti tuvastanud.

16. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus

pidas kostja juhatuse 25.06.2020 koosolekul päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsuseid

kehtivateks, so jättis hageja nõude nende tühisuse tuvastamiseks või/ja kehtetuks

tunnistamiseks rahuldamata.

25.06.2020 võttis kostja juhatus päevakorrapunktis 1 vastu otsuse: „Seoses ühiskonnas

lahvatanud aruteluga vastutusest relvade isikute kätte andmise kergekäelisusest otsustas EPLÜ

juhatus viia sisse täiendavad nõuded Turvalise laskuri nimekirja kandmiseks. EPLÜ Kodukorra

p 1.7 alusel kehtestada täiendavad nõuded. Kandidaat peab esitama karistusregistri väljavõtte

ja kodakondsust tõendava dokumendi. Peale otsuse vastuvõtmist EPLÜ juhatus hävitab 14

päeva jooksul temale esitatud täiendava informatsiooni kandjad.“ Päevakorrapunktis 2 võttis

kostja juhatus vastu otsuse: „Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 221 kohaselt saata

EPLÜ liikmetele otsustamiseks eelnõu “MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamine MTÜ-u

Eesti Practical-laskmise Ühing liikmete hulgast.” EPLÜ liikmed peavad esitama oma

seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis(digiallkirjastatult). Seisukoha

andmiseks antav tähtaeg on 14(neliteist) päeva.“

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna hageja tühisuse asjaolusid esile ei toonud ja

maakohus otsuste sisu hinnates vastuolu heade kommetega ei tuvastanud, siis tuli jätta nõue

rahuldamata. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et vastuolu andmekaitse seadusega puudub,

kuivõrd kostjal on võimalik küsida märgitud andmete töötlemiseks isikult nõusolekut.

Maakohus on põhjendatult viidanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 6 p 1 a

on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks mh andmesubjekti nõusolek.

Ekslik on kostja väide, mille kohaselt vaidlustatud otsus on vastuolus kostja põhikirja p-s 2.2

viidatud reeglite ja põhikirja endaga. Reeglid puudutavad võistluste korraldamist seoses

konkreetse relvaliigiga ja nõuded võistlejale ei puuduta seda, milliseid andmeid võib kostja

koguda otsustamaks isiku kandmine enda poolt peetavasse nimekirja.

Maakohus jättis hageja nõude seoses kostja juhatuse päevakorrapunktis 2 vastuvõetus otsuse

kehtetuks tunnistamiseks õigesti rahuldamata ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

Tulenevalt kostja põhikirja p-st 5.3.6 üldkoosoleku pädevuses liikmelisuse lõpetamise

otsustamine. Juhatus kutsub kokku üldkoosoleku, määrab päevakorra ja saadab liikmetele

otsuse eelnõu otsuse vastuvõtmiseks, kui otsust soovitakse vastu võtta üldkoosolekut kokku

kutsumata. Väljaarvamise sisulist põhjendatust hinnatakse võimaliku üldkoosoleku otsuse

vaidlustamisel. Maakohus leidis, et alused hageja väljaarvamiseks puudusid ja asjasse ei puutu,

millised selgitused olid märgitud juhatuse koosoleku protokolli. Vastuolu seaduse ja

põhikirjaga puudus, nagu maakohus õigesti tuvastas.

Eeltoodu alusel puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja maakohtu otsuse

tühistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole

alust otsust selles osas muuta. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.

18. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3

järgides ka ringkonnakohus. Kostja menetluskulud apellatsiooniastmes on lepingulise esindaja

tasu 2 190 eurot käibemaksuga 12 tunni ja 10 minuti eest tasumääraga 180 euro tunnis

(tunnihind käibemaksuta 150 eurot) järgmiste toimingute eest: tutvumine 09.06.2021

määrusega (10 minutit), kaebuse ja otsuse analüüs (3 tundi), nõupidamine kliendiga (1 tund),

vastuse koostamine (4 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund), ettevalmistus ja

osalemine istungil (3 tundi).

19. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja kulud vastavad menetluse käigule. Arvestades, et

vaidlus polnud tavapärasest keerukam ja pooled kordasid samu seisukohti, mida maakohtuski,

siis polnud eelnimetatud toimingutele kulunud aeg kogu mahus põhjendatud ja vajalik.

Arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni, kostja dokumentide sisu, kohtuistungi pikkust ja

sellel arutatut peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 5 tundi, mis

teeb

kokku

900 eurot

käibemaksuga

(5 x 180).

Kostja

kinnitas,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane. Esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuga 180 eurot), on

mõistlik ja põhjendatud ning vastab tavalisele kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist

esindaja tasumäärale.

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Hagejal tuleb vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda menetluskuludelt

viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)