3-19-2079/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2022, Tartu

Haldusasja number

3-19-2079

Haldusasi

Kohtla-Järve linna kaebus Narva-Jõesuu linna vastu seoses

alusetust rikastumisest tuleneva nõudega.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. mai 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Narva Jõesuu linna apellatsioonkaebus ja Kohtla-Järve

linna vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Kohtla-Järve linn

esindaja Anna Generalova

Vastustaja/apellant Narva-Jõesuu linn

esindaja v.adv Rait Sarjas

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Kohtla-Järve linna taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

2. Rahuldada nii Narva-Jõesuu linna apellatsioonkaebus kui ka Kohtla-Järve linna

vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

3. Muuta halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 ja sõnastada see järgnevalt:

„3. Rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Narva-Jõesuu linnalt Kohtla-Järve linna

kasuks välja kakskümmend kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa (22 188)

eurot ja 19 senti.“

4. Mõista Narva-Jõesuu linnalt välja seitsesada üheksakümmend kaks (792) eurot ja 79

senti Kohtla-Järve linna kasuks menetluskulude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. märts 2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn esitas 7. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu linna

vastu. Kaebaja nõudis vastustajalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest hüvitist 25 281,04

eurot. Kaebaja selgitusel täitis ta ka pärast 21. oktoobrit 2017 Narva-Jõesuu linna koosseisu läinud

Viivikonna

ja

Sirgala

territooriumidel

kohaliku

omavalitsuse

korralduse

seaduse

(KOKS) § 6 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, ehkki ei olnud selleks enam kohustatud. Selleks tasus

kaebaja OÜ-le Sirglat 20 516,13 eurot Viivikonnas ja Sirgalas tehtud hooldustööde eest perioodil

21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018, 1161,48 eurot heitvee ja joogivee analüüside eest,

163,33 eurot 21. oktoobrist 2017 kuni 2018. a kolmanda kvartali lõpuni vee erikasutusõiguse tasu

ja veesaastetasu, 3440,10 eurot perioodil 21. oktoober 2017 kuni 31. jaanuar 2018 Alexela

Energia AS-ile elektrienergia eest ja OÜ VKG Elektrivõrgud võrguteenuse eest.

Kaebuse kohaselt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 92 järgi on kohaliku

omavalitsuse üksuste ühinemise korral tegemist üldõigusjärglusega, mis tähendab, et ühinenud

kohaliku omavalitsuse üksus võtab valimistulemuste väljakuulutamisel üle kõik õigused ja

kohustused, mis on nendel omavalitsustel, kelle õigusjärglane ta on.

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määrusega nr 153 moodustati Narva-Jõesuu linna ja

Vaivara valla ühinemise teel uus haldusüksus nimega Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu

Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrusega nr 103 „Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla piiri

muutmine territooriumiosa üleandmisega“ arvati senise Kohtla-Järve Viivikonna linnaosana

(Viivikonna ja Sirgala) määratud territoorium Vaivara valla koosseisu Narva-Jõesuu

Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

2. Vastuses kaebusele Narva-Jõesuu linn vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see läbi vaatamata

või alternatiivselt rahuldamata.

Vastustaja hinnangul on tegemist vaidlusega, mis ei tulene avalik-õiguslikust suhtest, vaid sellest,

kas kaebaja poolt võlaõiguslike lepingute alusel teenuse osutajale tasutud summad tuleb

vastustajal tasuda. Seega ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.

Kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu. Kaebaja ja OÜ Sirglat vahel sõlmitud töövõtulepingu

esemena määratletud töö ei vasta KOKS § 6 lg-s 1 loetletud kohaliku omavalitsuse ülesannetele.

Samuti ei vasta arved ja aktid lepingus kokkulepitule, millest tulenevalt puudus ka kaebajal

kohustus tasuda arvete alusel OÜ-le Sirglat.

Ei ole selge, mille alusel on kaebaja Alexela Energia AS-ile ja OÜ-le VKG Elektrivõrgud tasunud

ning kuidas on hüvitisena nõutav summa moodustunud.

Kuna OÜ Sirglat oli Viivikonnas ja Sirgalas vee-ettevõtja, siis pidi ta kandma selle teenusega

seotud kulutusi, sh kulutusi elektrienergiale ja võrguteenusele ning vee erikasutusele.

Elamufondi ja kinnisasjadega seotud vastustaja võimalikud kohustused ei saanud tekkida enne kui

kaebaja teatas 23. aprilli 2018. a kirjaga vallasvara üleandmisest ja 19. märtsi 2018. a kirjaga

kinnisvara üleandmisest.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3. Tartu Halduskohus võttis 31. mai 2021. a otsusega vastu kaebusest osalise loobumise ja lõpetas

asja menetluse osas, mis puudutab OÜ Sirglat tellitud heitvee ja joogivee analüüside eest tasutud

1161,48 eurot, jättis rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning

rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 17 829,60 eurot ja

menetluskulu 535,46 eurot.

4. Otsuse põhjenduste kohaselt nõuab kaebaja vastustajalt nende kulutuste hüvitamist, mida

kaebaja tegi, et täita vastustaja eest viimase KOKS § 6 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Kaebaja

määratles nõude küll kahju hüvitamise nõudena, kuid tegu on alusetust rikastumisest tuleneva

nõudega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 võimaldab esitada sellise nõude halduskohtule ka

teise avaliku võimu kandja vastu. Vaidlus seondub avalike ülesannete täitmisega ja nende

täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamisega. Tegu on avalik-õigusliku iseloomuga vaidlusega.

5. Kaebaja ja OÜ Sirglat vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi oli OÜ Sirglat ülesandeks hoolitseda

Viivikonnas ja Sirgalas avaliku ruumi heakorra ja munitsipaalelamufondi eest. Alates

21. oktoobrist 2017 tuli KOKS § 6 lg-st 1 tulenvaid kohustusi vastustaja koosseisu läinud

Viivikonnas ja Sirgalas täita vastustajal. Kohustuste täitmiseks tuli vastustajal võtta üle senised

või sõlmida uued lepingud, hankida vajalikud omandiõigused jne. Vastustaja ei ole esitanud

tõendeid, et ta oleks perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018 ise korraldanud Viivikonnas

ja Sirgalas elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda ja teede korrashoidu ning teinud selleks

kulutusi. Kaebajale ei saa kulutuste tegemist ette heita olukorras, kus vastustaja ei asunud ise

nimetatud kohustusi täitma.

6. Kaebaja esitas kohtule OÜ Sirglat esitatud arved ja aktid perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6.

juuli 2018 tehtud hooldustööde kohta ning nende arvete tasumist kinnitavad maksekorraldused.

Neist nähtub, et OÜ Sirglat esitas igakuiselt kaebajale kolm arvet koos nende juurde kuuluvate

aktidega. Kõik arved ja aktid olid kuust kuusse samasugused, kokku oli arvete igakuine summa

2400 eurot. Lepingust aga ilmneb, et OÜ-l Sirglat tuli tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja

nende alusel arved koostada vastavalt igas kuus tegelikult tehtud töödele. Kuna tunnistajad,

OÜ Sirglat esindaja V. Baltšunas ja Viivikonna linnaosas linnapeaabina töötanud T. Lillemets

kinnitasid mõlemad, et igas kuus tehti erinevaid töid erinevas mahus, ei kajasta järelikult

OÜ Sirglat arved ja aktid täpselt vastavates kuudes tegelikult tehtud töid. Siiski ei saa mööda

vaadata sellest, et töid tehti. Tunnistajate ütluste kohaselt tegi OÜ Sirglat nimel tegutsenud

V. Baltšunas regulaarselt töövõtulepingu lisadeks olevates riigihanke pakkumuses ja tehnilises

kirjelduses märgitud töid.

Arvestada tuleb ka V. Baltšunase ja T. Lillemetsa selgitustega, et mõned tööd võis V. Baltšunas

varem ära teha, ehkki raha nende eest laekus hiljem, ning mõned tööd võis ta jätta hilisemaks ajaks,

saades raha nende eest varem kätte. See võis tähendada, et mõned tööd võis ta ära teha ajal, kui

Viivikonna ja Sirgala olid veel kaebaja koosseisus, kuid raha tasumine nende tööde eest võis jääda

perioodi, kui Viivikonna ja Sirgala olid vastustaja koosseisus. Samuti võis see tähendada seda, et

ta sai raha juba ette kätte tööde eest, mida ta plaanis teha pärast 6. juulit 2018. Otsustus alusetu

rikastumise ulatuse ja põhjendatud hüvitise suuruse kohta saab seetõttu praegusel juhul olla üksnes

hinnanguline. Asjaolusid kogumis arvestades on OÜ Sirglat poolt tehtud hooldustöödega seonduv

nõue põhjendatud 70% ulatuses, s.o summas 14 361,29 eurot.

7. Keskkonnaameti väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/324719 Viivikonnas ja Sirgalas

põhjaveevõtuks üle 5 m3/ööpäevas ning heitvee juhtimiseks suublasse eest tasus kaebaja vee

erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu pärast 21. oktoobrit 2017 kokku 163,33 eurot. KOKS §

6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus korraldada vallas või linnas veevarustust

ja kanalisatsiooni. See, et vee erikasutusluba oli jätkuvalt kaebaja nimel, ei vabastanud vastustajat

kohustusest korraldada ise alates 21. oktoobrist 2017 Viivikonnas ja Sirgalas veevarustust ja

kanalisatsiooni ning teha selleks vajalikud toimingud ja kulutused.

OÜ Sirglat, kes oli piirkonna vee-ettevõtjaks, 11. märtsi 2010. a taotlusest veehinna

kooskõlastamiseks nähtub, et OÜ Sirglat on muu hulgas näidanud oma kuluna vee

erikasutusõiguse tasu, kuid mitte saastetasu. Vee erikasutusõiguse tasu kui OÜ Sirglat kulu pidi

jääma lõppastmes OÜ Sirglat kanda. Seetõttu ei saa kaebaja vee erikasutusõiguse tasu vastustajalt

nõuda. Küll saab nõuda veesaastetasu, mis 21. oktoobrist 2017 kuni 2018. a kolmanda kvartali

lõpuni moodustab kokku 28,21 eurot (4,79+6,21+8,30+8,91).

8. Kaebaja jätkas Alexela Energia AS-iga elektrienergia ja OÜ-ga VKG Elektrivõrgud

võrguteenuse ostmiseks sõlmitud lepingute alusel Viivikonnas ja Sirgalas tänavavalgustuse ning

Viivikonnas kanalisatsiooni puhastusseadmete toimimise tagamiseks elektrienergia ja

võrguteenuse ostmist kuni 31. jaanuarini 2018. Kaebaja nõuab vastustajalt perioodil 21. oktoober

2017 kuni 31. jaanuar 2018 elektrienergia ja võrguteenuse eest tasutud 3440,10 euro hüvitamist.

Kaebajale ei saa kulutuste tegemist ette heita olukorras, kus vastustaja ei asunud ise nimetatud

kohustusi täitma.

Elektrienergia ja võrguteenuste eest esitatud arvetelt on võimalik tuvastada tarbitud elektrienergia

hulk, mistõttu ei vasta tõele vastustaja väide, justkui poleks esitatud dokumentidest võimalik seda

tuvastada. Elektrienergia ja võrguteenuse ostmiseks sõlmitud lepingutest nähtub, et need on seotud

Viivikonnas ja Sirgalas tänavavalgustuse ning Viivikonnas kanalisatsiooni puhastusseadmete

teenindamisega. Lepingutes märgitud Euroopa ühtse energiaturu protsesside, objektide ja osaliste

identifitseerimiseks ENTSO-E (elektri süsteemihaldurite ühendus) välja töötatud ühtse

kodeerimise süsteemi (EIC - Energy Identification Coding) koodide kaudu on elektrienergia

tarbimiskohad identifitseeritavad ning seostatavad vaidlusaluses piirkonnas tänavavalgustuse ja

kanalisatsiooni puhastusseadmete teenindamisega.

OÜ Sirglat on veehinna kooskõlastamise taotluses tõepoolest kajastanud kulusid elektrienergiale,

kuid need puudutavad teisi tarbimiskohti. Kaebaja oli vaidlusaluste tarbimiskohtade osas

varasemalt sõlminud ise lepingud teenuse saamiseks, mistõttu ei saanud OÜ Sirglat samade

tarbimiskohtade osas ise lepinguid sõlmida. Ka OÜ-ga Sirglat sõlmitud lepingust ei ilmne alust

asuda seisukohale, et Viivikonna kanalisatsiooni puhastusseadmete elektrienergia ja võrguteenuse

kulud pidid jääma lõppastmes OÜ Sirglat kanda.

9. Kokkuvõttes on tõendamist leidnud, et kaebaja on alates 21. oktoobrist 2017 täitnud vastustaja

koosseisu üle läinud Viivikonnas ja Sirgalas KOKS § 6 lg-st 1 tulenevaid kohustusi korraldada

elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, teede korrashoidu, veevarustust ja kanalisatsiooni,

ehkki ta ei olnud selleks õigustatud ega kohustatud. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta oleks

vaatlusalustel ajavahemikel ise nimetatud kohustusi täitnud. Seega on vastustaja nimetatud

kohustuste täitmata jätmise tõttu kaebaja arvelt kulusid kokku hoidnud, s.o alusetult rikastunud.

Kaebaja tehtud kulutustest tuleb põhjendatuks pidada 17 829,60 eurot (14 361,29 + 28,21 +

3440,10).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja

kaebuse läbi vaatamata jätmist või alternatiivselt otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist,

millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja jätkuvalt, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Vaidlust ei ole, et pärast 21. oktoobrit 2017 pidi Viivikonna ja Sirgala linnaosades

KOKS § 6 lg-st 1 tulenevaid kohustusi täitma Narva-Jõesuu linn. Kaebaja nõuab aga nende kulude

hüvitamist, mis ta on teinud kolmandate isikutega sõlmitud eraõiguslike lepingute täitmiseks.

Arvestades, et halduskohus ise tugines kaebuse osalisel rahuldamisel eraõiguse normile, ei ole

mõistlikku kahtlust, et vaidluse iseloom on eraõiguslik.

Lisaks on halduskohus kohaldanud VÕS § 1041 ka sisuliselt valesti, kuna ei ole tuvastanud

vastustaja rikastumist kaebaja poolt eraõiguslike lepingute täitmiseks tehtud kulutuste arvel ega

teinud kindlaks rikastumise ulatust. Neid asjaolusid pidanuks tõendama kaebaja, kuid ta ei ole seda

teinud.

OÜ Sirglat poolt vee hinna kooskõlastamise taotluse esitamise ajal 2010. aastal kehtinud

ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 14 lg 1 kohaselt moodustus veevarustuse ja

reovee ärajuhtimise teenuse hind abonenttasust (p 1), tasust võetud vee eest (p 2), tasust reovee

ärajuhtimise eest (p 3). ÜVVKS § 14 lg 3 sätestas, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud tootmiskulude katmine (p 1 ),

kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine (p 2), keskkonnakaitse tingimuste täitmine (p 3), põhjendatud

tulukus (p 4), ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse

rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi (p 5).

Seega pidi teenuse hind katma ka veesaastetasu, kaebaja ei pidanud saastetasu ettevõtjale hüvitama

ning puudub alus saastetasu vastustajalt välja mõistmiseks.

Kaebuse lisana 4 esitatud seisukohas märkis Justiitsministeerium: „Olukorras, kus ühe kohaliku

omavalitsuse üksuse territooriumiosa arvatakse teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, ei

ole tegemist üldõigusjärglusega. HRS § 12 lg 10 näeb ette kohustuse teatud vara üle anda (ja seega

ka vastu võtta), mitte selle automaatse ülemineku.“ Tänavavalgustuse andis kaebaja üle alles 23.

märtsi 2018. a tahteavaldusega. Enne seda ei saanud vastustajal tekkida kohustust kanda

nimetatud varaga seotud kulutusi. Vaidlust et saa olla, et kanalisatsiooni puhastusseadmete

ekspluateerimiseks vajalik elektrienergia on osa tootmiskulust ning seega pidi selle kandma OÜ

Sirglat, mistõttu ei ole ka selle kulu vastustajalt väljamõistmine põhjendatud.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta see rahuldamata.

12. Kaebaja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse osalist

tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kaebaja märgib siiski, et

ei vaidlusta halduskohtu otsust seoses nõudega vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu

hüvitamiseks (halduskohus mõistis välja 28,21 eurot) ning elektrienergiat ja võrguteenust

puudutavas osas (halduskohus mõistis välja 3440,10 eurot).

Kaebaja sõlmis riigihanke tulemusel OÜ-ga Sirglat töövõtulepingu Viivikonnas ja Sirgalas

hooldustööde tegemiseks. Lepingu lisaks kehtestati maksegraafik. Lepingujärgne maksegraafik on

orienteeruv põhjusel, et töövõtulepingu p-de 5.3. ja 6.4. järgi on tellijal õigus vajadusel vähendada

töö mahtu ja kuutasu 10%. Lepingu kogumaksumus koos käibemaksuga on 115 200,19 eurot, mis

on jagatud neljaks aastaks ehk 28 800,05 eurot aastas ja 2 400 eurot kuus. See ongi riigihankega

soetatud avalike teenuste osutamise turuhind. Halduskohus, lugedes põhjendatuks hooldustöödega

seonduva nõude 70% ulatuses, ei arvestatud asjaoluga, et OÜ Sirglat võis mõned tööd ära teha

varem ajal, kui Viivikonna ja Sirgala olid juba vastustaja koosseisus (nt viimasele aastale

planeeritud tööd). Kuna tehtud tööde ja nende väärtuse täpne kindlakstegemine ei ole enam

mõistlikult võimalik, oleks õiglane lähtuda töövõtulepinguga kokkulepitud keskmisest tasust.

Vastustaja ei ole tõendanud, et ta oleks vaatlusalustel ajavahemikel ise KOKS § 6 lg-s 1 nimetatud

kohustusi täitnud. Seega on ta kohustuste täitmata jätmise tõttu kaebaja arvelt kulusid kokku

hoidnud, s.o alusetult rikastunud kokku 23 984,44 euro (20 516,13 + 28,21 + 3440,10) ulatuses.

13. Vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja osutab, et töövõtulepingu p 2.3. kohaselt pidi OÜ Sirglat töövõtjana esitama igakuiselt

üleandmise-vastuvõtmise akti eelneval kuul teostatud tööde kohta. Vaidlust ei ole aga selles, et

kõik aktid on kuude lõikes identse sisuga, st et aktide kohaselt on OÜ Sirglat igakuiselt teostanud

täpselt ühesuguses mahus töövõtulepingu kohaseid töid. Oletus, et OÜ Sirglat võis osa töid nö

ette ära, ei ole tõsiseltvõetav. Kuna tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on osutunud

ebausaldusväärseteks, tulnuks esitada muud tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja oli kohustatud

tasuma OÜ-le Sirglat summa, millise hüvitamist ta nõuab vastustajalt. Selliseid tõendeid ei ole aga

esitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Apellatsioonkaebuse esitasid nii vastustaja kui ka kaebaja. Kumbki vaidlustab halduskohtu

otsust osaliselt, v.a menetluse osalise lõpetamise osas. Seega on vaidluse all kaebaja nõue

menetlusse jäänud osas, v.a vee erikasutusõiguse tasu puudutavas osas. Samuti on endiselt

vaidluse all halduskohtu pädevus kaebuse läbivaatamiseks. Ringkonnakohus lahendab esmalt

halduskohtu pädevuse küsimuse (I), hindab siis kaebaja nõude põhjendatust ja tõendatust (II) ning

lahendab seejärel apellatsioonkaebused (III).

I

15. Vastustaja hinnangul on vaidlus eraõiguslik, kuna kaebaja nõuab kolmandate isikutega

sõlmitud eraõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise kulude hüvitamist ja nõude

õiguslikuks aluseks on eraõiguse norm, s.o VÕS § 1041.

Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.

16. Kohustused, mille täitmisega seoses tekkisid kaebajal käesolevas asjas vaidluse all olevad

kulud, on avalik-õiguslikud. Tulenevalt KOKS § 6 lg-st 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse

kohustuseks muu hulgas korraldada nii elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja

kanalisatsiooni, heakorda, kui ka linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole

seadusega antud kellegi teise täita. Apellatsioonkaebuses ei ole vastustaja enam väitnud, et OÜ-ga

Sirglat sõlmitud töövõtulepingus sätestatud töövõtja ülesanded ei kuulu kohaliku omavalitsuse

üksuse korraldada olevatesse valdkondadesse. Vastustaja isegi kinnitab, et alates 21. oktoobrist

2017 oli ta kohustatud täitma KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud ülesandeid Viivikonna ja Sirgala

linnaosades.

17. Nii Viivikonna ja Sirgala territooriumide liitmine Vaivara vallaga ning seejärel Vaivara valla

ja Narva-Jõesuu linna ühinemine kui ka sellega seotud kohustuste üleminek vastustajale on

reguleeritud avaliku õiguse normidega. Viivikonna ja Sirgala üleandmine kaebajalt teise kohaliku

omavalitsuse üksuse koosseisu toimus haldusreformi käigus haldusreformi seaduses sätestatud

korras Vabariigi Valitsuse määruste alusel. Viivikonna ja Sirgala piirkonnas asuva kohaliku

omavalitsuse üksuse vara ja kohustuste üleandmine kaebajalt vastustajale on reguleeritud

haldusreformi seadusega. Vastustajale üle antud territooriumil asunud kaebaja vara ja

territooriumiga seotud kohustused puudutavad eelkõige kohaliku omavalitsuse kui kohaliku võimu

teostaja õigusi ja kohustusi, s.t on vajalikud avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Seetõttu on

halduskohus põhjendatult leidnud, et ka vastustaja KOKS § 6 lg-st 1 tulenevate kohustuste

täitmisel tekkinud kulutuste hüvitamine on olemuslikult avalik-õiguslik, mitte eraõiguslik.

Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebaja täitis neid ülesandeid kolmanda isikuga

eraõigusliku lepingu kaudu. Kohaliku omavalituse üksus ei peagi kõiki talle KOKS § 6 lg-ga 1

pandud ülesandeid ise vahetult täitma. Kolmandate isikutega lepingute sõlmimise kaudu kohaliku

elu korraldamise kohustuse täitmist saab pidada kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuses

tavapäraseks. Samas ei vabasta kolmanda isikuga eraõigusliku lepingu sõlmimine kohaliku

omavalitsuse üksust talle seadusega pandud kohustustest ega muuda nende kohustuste iseloomu

eraõiguslikuks.

Praegusel juhul on oluline seegi, et Narva-Jõesuu linnavolikogu valimiste tulemuste kinnitamise

järel võttis kaebaja samme Viivikonna ja Sirgalaga seotud kohustuste üleandmiseks vastustajale,

kuid vastustaja ei nõustunud kaebaja sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi üle võtma,

lepingute täitmise kulusid tasuma ega asunud ka ise seadusest tulenevaid kohaliku omavalitsuse

üksuse kohustusi täitma. Kaebaja poolt Viivikonna ja Sirgala territooriumiga seotud kohustuste

täitmise jätkamine seondub otseselt nende kohustuste, aga ka piirkonnas asunud vara vastustajale

üleandmisel tekkinud viivitusega. Seega tõukub kaebaja ja vastustaja vaheline vaidlus eelkõige

haldusreformi käigus toimunud haldusterritoriaalsest muudatusest ning seondub avalik-õigusliku

suhtega kahe omavalitsuse üksuse vahel.

18. Halduskohus määratles kaebaja nõude õigusliku alusena RVastS § 22 lg-d 1 ja 2 ning

VÕS § 1041. Ringkonnakohus nõustub ka siin halduskohtuga. Tulenevalt RVastS § 22 lg 1 ls-st 1

võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja

või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti.

Käesoleval juhul ei ole kaebaja haldusterritoriaalse muudatusega seotud avalik-õiguslikus suhtes

andnud vastustajale vahetult üle asja ega raha, vaid jätkas OÜ-ga Sirglat sõlmitud hooldustööde

töövõtulepingu täitmist, samuti kandis muid Viivikonna ja Sirgalaga seostuvaid kulusid.

Kohtupraktikas on leitud, et RVastS § 22 lg 1 tähenduses alusetu rikastumisena ei tule mõista

üksnes neid olukordi, kus avalik-õigusliku suhte raames on avaliku võimu kandjale midagi üle

antud, vaid ka selliseid olukordi, kus avaliku võimu kandja varaline positsioon on paranenud asja

või raha üleandmiseta, näiteks tasaarvestuse tulemusel. Nii selgitas Riigikohus1, et isiku õiguste ja

rahalise seisundi seisukohast ei ole olemuslikku vahet, kas avaliku võimu kandja varaline

positsioon on isiku vara arvel paranenud raha maksmise või vastastikuste rahaliste kohustuste

tasaarvestuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuses kirjeldatud mõju kaebaja varalisele

positsioonile sarnane RVastS § 22 lg-s 1 kirjeldatule, s.t kaebaja hinnangul on ta teinud kulutusi

kohustuste täitmiseks, mis alates 21. oktoobrist 2017 olid üle läinud vastustajale. Vastustaja

varaline positsioon paranes seetõttu juhul, kui vastustaja säästis vastavalt oma kulusid.

Tulenevalt RVastS § 22 lg-st 1 on riigivastutuslik alusetu rikastumise nõue isiku nõue avaliku

võimu kandja vastu, s.t nõudeõigus selle sätte järgi on isikul, kes avalik-õiguslikus suhtes ei teosta

avaliku võimu. Kaebaja tegi vaidlusalused kulutused Viivikonna ja Sirgala hooldustööde eest

tasumiseks ajal, mil tema kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused selleks olid juba

lõppenud. Seega sai ta sel ajal olla avaliku võimu kandjaks vastustajale üle antud territooriumil

üksnes näiliselt, omamata selleks õigust ja pädevust. Kuigi kaebajal oli säilinud avaliku võimu

kandja volitus Kohtla-Järve linnas, oli ta sellest ilma jäänud Viivikonna ja Sirgala territooriumil.

Seal oli kohaliku võimu teostajaks alates 21. oktoobrist 2017 vastustaja, mistõttu on RVastsS § 22

lg 1 kohaldamisel põhjendatud pidada kaebajat sätte tähenduses isikuks ja vastustajat avaliku

võimu kandjaks.

19. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesolev vaidlus on tekkinud poolte avalik-

õiguslikust suhtest. Vaidlusaluste kulutuste tegemisel ei saanud kaebaja kasutada küll avaliku

võimu volitusi, kuid see ei muuda poolte vahelise õigussuhte iseloomu. RVastS-s on antud avalik-

õigusliku alusetu rikastumise õigussuhte üldisem regulatsioon. Muu hulgas nähakse ette eraõiguse

asjakohaste normide kohaldamine ka avalik-õigusliku alusetu rikastumise nõude lahendamisel.

Seejuures kasutatud piirav klausel „kui see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega“

osutab aga selgelt, et avalik-õiguslikke alusetu rikastumise nõudeid ei saa samastada eraõiguslike

nõuetega. Samuti ei saa kahtlust olla selles, et just halduskohus on pädev käesoleva kaebuse

lahendamiseks.

II

20. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 14 361,29 eurot OÜ Sirglat poolt

perioodil 21. oktoober 2017 kuni 6. juuli 2018 tehtud hooldustööde eest tasutu hüvitamiseks.

Halduskohus selgitas viidetega töövõtulepingu asjakohastele sätetele põhjalikult, miks tuleb

OÜ Sirglat poolt teostatud hooldustöid lugeda kohaliku omavalitsuse üksuse KOKS § 6 lg-s 1

sätestatud

ülesannete

täitmiseks.

Seda

seisukohta

ei

ole

vastustaja

ega

kaebaja

apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud. KOKS § 6 lg 1 järgi on kohaliku omavalitsuse üksuse

kohustuseks korraldada sättes nimetatud ülesannete täitmine vallas või linnas. Seega ei olnud

KOKS § 6 lg-s 1 loetletud kohustuste tekkimine seotud Viivikonnas ja Sirgalas asuva

munitsipaalvara vastustajale üle andmisega. Erinevalt vastustajast ei näe ringkonnakohus seetõttu

võimalust

lugeda

vastustaja

kohustuste

alguseks

kinnisasjade

omandiõiguse

kohta

kinnistusraamatus kande tegemise või muu vara vastustajale üleandmise päeva. Vastavalt tuleb

kaebuse nõude rahuldamiseks hinnata kogu vaidlusaluse perioodi jooksul kaebaja tehtud kulutusi

ning hinnata, kas vastustaja on kaebaja kulutuste tõttu vabanenud oma kohustuste täitmisest ja

seega alusetult rikastunud.

21. Halduskohus uuris põhjalikult OÜ Sirglat tegevust töövõtulepingust tulenevate kohustuste

täitmisel ning tuvastas tõendeid uurides kokkuvõtvalt, et OÜ Sirglat teostas jooksvalt hooldustöid.

Samas ei ole käesoleval ajal enam võimalik tuvastada, milliseid töid ja millises mahus täpsemalt

1 Vt RKHK 20. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-81-13 (p 14).

tehti vaidlusalusel ajal, kuna OÜ Sirglat arved ja aktid ei kajasta täpselt vastavates kuudes

tegelikult teostatud töid. Seda järeldust ei ole kumbki pool apellatsioonimenetluses kahtluse alla

seadnud. Menetlusosalised on aga eri meelt selles, kas seetõttu tuleb vastustaja soodustamine

tervikuna tõendamatuks lugeda või arvestada töövõtulepingu järgi makstud tasu osaliselt või

tervikuna. Halduskohus pidas põhjendatuks lugeda vastustaja rikastunuks 70% ulatuses kaebaja

poolt töölepingu järgi tehtud maksetest. Vähendamist põhjendas halduskohus sellega, et

tunnistajate ütluste kohaselt võis OÜ Sirglat mõned tööd varem ära teha, ehkki raha nende eest

laekus hiljem, ning mõned tööd võis ta jätta hilisemaks ajaks, saades raha nende eest varem kätte.

22. VÕS § 1041 järgi alusetult rikastumise nõude rahuldamiseks pidi kaebaja tõendama kulutuste

kandmise vastustaja kohustuste täitmiseks, samuti vastustaja rikastumise kohustustest vabanemise

tõttu. Ringkonnakohus mõistab poolte seisukohti selliselt, et vaidluse all ei ole kaebaja poolt

kulutuste kandmine. Samas leiab vastustaja, et töövõtulepingu järgi tehtud tööde liigi ja mahu

tõendamata jätmise tõttu ei ole tõendatud ka vastustaja rikastumise fakt.

Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.

23. 7. juulil 2015. a töövõtulepingu p 1.1. kohaselt kohustus OÜ Sirglat osutama teenuseid

vastavalt riigihanke „Viivikonna hooldustööd“ hankedokumentidele. Hankedokumentide lisas 2

(Ikd, tl 31A-37) on kirjeldatud tellitud töid ja töödele esitatavaid nõudeid. Tööde mahu

määratlemiseks on lisas 2 nimetatud alad või hooned, millel hooldustöid tuleb teha.

Tähelepanuväärne on siinkohal, et tööde mahtu aja või muu mõõdetava suuruse kaudu ei ole üldse

piiritletud. Näiteks tuli OÜ-l Sirglat tagada lisas 2 nimetatud tänavate ja kõnniteede ja

bussipeatuste aastaringne seisunditase vastavalt 2, 4 või 6 tunni jooksul liiklusohutuse

halvenemisest. Töödele aga ei ole seatud minimaalset lubatavat ega maksimaalset võimalikku

lepingujärgset mahtu. Sarnaselt on määratletud hooldustööde ulatus ka muude hoolduse liikide

osas. Näiteks kohustus OÜ Sirglat tagama tühjade munitsipaalhoonete säilimise, ohutuse ning

tehnosüsteemide teenindamise ja remondi, munitsipaalkorterite üürnike tellimusel rikete

kõrvaldamise ja üürnike poolt teenustasu arvestuse pidamise, samuti teenustasu õigeaegse

tasumise. Ringkonnakohus järeldab töövõtulepingust ja hankedokumentidest, et töövõtulepingu

eesmärgiks oli Viivikonnas ja Sirgalas tagada avaliku ruumi ning munitsipaalelamute heakorra ja

ohutuse tase lepingu perioodi jooksul, mitte saavutada konkreetses mahus tööde teostamine.

Heakorra ja ohutuse taseme saavutamiseks vajalike tööde mahu risk jäi seejuures töövõtja kanda.

24. Töövõtulepingu p 2.1. järgi maksti OÜ-le Sirglat ette kindlaks määratud summa igakuiste

maksetena. OÜ-l Sirglat ei olnud õigust nõuda tasu suurendamist kulude suurenemise korral

(töövõtulepingu p 2.2.). Samas oli ta kohustatud täiendavat tasu saamata teostama töid ja

toiminguid, mida ei ole töövõtulepingus nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingu

eesmärgi saavutamiseks (töövõtulepingu p 1.4.). Lepingu järgi makstavat tasu oli kaebajal õigus

vähendada eelkõige teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, kui mittevastavus

jääb kõrvaldamata (töövõtulepingu p 6.4.). Samuti oli kaebajal õigus vajadusel vähendada tööde

tellimise ajavahemikku 10% võrra ja vastavalt vähendada ka OÜ-le Sirglat makstavat tasu.

Töövõtulepingus puuduvad sätted igakuiselt makstava tasu arvestamiseks sõltuvalt teenuse

osutamiseks tegelikult kulunud ajast või muust mõõdetavast suurusest. Ka ei näe leping ette

üldisemat võimalust vähendada OÜ-le Sirglat makstavat tasu põhjusel, et konkreetsel kuul

teostatud tööde maht oli vähene.

25. Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta töövõtulepingu regulatsioon arusaama, nagu pidanuks

hooldusteenuse eest tasu maksmine sõltuma vastavas kuus teostatud hooldustööde koosseisust või

tööde tegemiseks kulutatud ajast.

Töövõtulepingu p 2.3 kohaselt esitab töövõtja tellija esindajale iga kuu esimesel tööpäeval tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti eelneval kuul teostatud tööde kohta. OÜ-l Sirglat tekkis õigus saada

tasu, kui töö oli vastu võetud või tunnistatakse vastuvõetuks (töövõtulepingu p 2.4). Kaebajal oli

õigus ja kohustus kontrollida tööde kvaliteedi vastavust lepingu nõuetele (töövõtulepingu p 4.5.)

tehes seda muu hulgas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide kontrollimise kaudu (töövõtulepingu

p-d 6.1 ja 6.2.). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et lepingust tulenes seega

OÜ-le Sirglat kohustus koostada tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja nende alusel arved

vastavalt igas kuus tegelikult tehtud töödele. Kaebaja pidi aga veenduma, et tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktidel kajastatud andmed on õiged ja tööd teostati nõuetekohaselt.

Samas ei jaga ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et eelnevast järeldub ühtlasi, et pooled ei

olnud kokku leppinud fikseeritud kuutasus. Lepingu lisana 3 maksegraafiku kehtestamine, tööde

mahu mõju puudumine igakuiselt makstava tasu suurusele ning tööde mahu riski töövõtja kanda

jätmine koostoimes osutavad sellele, et tegelikkuses kavandati hooldustööde eest tasu maksmine

igakuiselt kindla summana. Selle tasu eest pidi töövõtja täitma kõik lepingulised kohustused

sõltumata vajalike tööde tegelikust mahust. Selliselt võib teenuse eest makstav tasu kujuneda

mõnevõrra suuremaks teostatud tööde turuhinnast. Seda kompenseerib aga asjaolu, et töövõtjal on

kohustus teha kõik vajalik ka nendel kuudel, kui töö maht osutub oodatust suuremaks, näiteks

sagedaste lumesadude korral. Selliselt teenib ka lepingu hinnas sisalduv võimalik riskitasu KOKS

§ 6 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise eesmärki, kuna vabastab kohaliku omavalitsuse üksuse

riskist, et hooldustööde mahu ajutisel suurenemisel jääb töö teostamata või osutub oluliselt

kallimaks.

26. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel õigete andmete kajastamine oli siiski vajalik,

sõltumata sellest, et hooldustööde eest igakuiselt makstav tasu ei sõltunud vahetult konkreetsel

kuul teostatud tööde mahust. Kuid esiplaanil oli siinjuures kontrolli teostamise võimaldamine.

Kaebajal pidi olema võimalus veenduda, et töövõtja jooksvalt hooldustöid teostas ja tegi töid

nõuetekohaselt. Olukorras, kus tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel oli eelkõige tööde

kvaliteedi tagamise funktsioon, ei saa aktide kuust-kuusse ühetaolisest vormistamisest siiski

järeldada hooldustööde teostamata jätmist ega sedagi, et hooldustöödega vastustaja KOKS § 6

lg-s 1 sätestatud kohustusi ei täidetudki.

Halduskohus märkis tõendeid hinnates, et tunnistajana üle kuulatud Viivikonna linnaosas

linnapeaabina töötanud T. Lillemets kinnitas iganädalast tööde tegemise kontrollimist ning sedagi,

et alati olid tööd tehtud, Viivikonna ja Sirgala olid korras ja puhtad. Vaidlusalusel ajal Viivikonnas

elanud tunnistajad R. Yakupov ja N. Vassiljeva kinnitasid hooldustööde regulaarset teostamist

Viivikonnas, s.h muru niitmist, tänavate puhastamist, puude lõikamist, lume lükkamist

tänavavalgustuse ja kanalisatsiooni hooldamist, torude parandamist ja külmunud torude

sulatamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et

OÜ Sirglat tegi regulaarselt töövõtulepingu lisadeks olevates riigihanke pakkumuses ja tehnilises

kirjelduses märgitud töid. Iganädalase kohapealse kontrolli teostamist arvestades ei näe

ringkonnakohus alust kahtluseks, et tööde kvaliteet ei vastanud lepingu järgi nõutavale.

Hooldustööde iseloomu tõttu tagab parima ülevaate tööde kvaliteedist just perioodiline kontroll

kohapeal. Eelneva kuu kohta esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide pinnal kontrolli

teostamine ei pruugi olla sama efektiivne, kuna vähemalt osa tööde (avaliku ruumi ja tänavate

korrashoid, muru pügamine jms) kvaliteeti ei ole võimalik tagantjärele enam tõhusalt kindlaks

teha. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja seega vähemalt minimaalses nõutavas ulatuses täitnud

tööde kontrollimise kohustuse. Vastustaja omalt poolt ei ole aga väitnud, et töid tegelikkuses ei

oleks teostatud või need ei oleks olnud lepingukohased.

27. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et OÜ Sirglat poolt hooldustööde

nõuetekohane teostamine vaidlusalusel ajal Viivikonnas ja Sirglas on tõendatud. Sellega on

kaebaja täitnud oma tõendamiskohustuse. Kuigi tööde täpne koosseis ja maht ei ole tagantjärele

tuvastatavad, tuleb töövõtulepingu järgi OÜ-le Sirglat makstud tasu tervikuna lugeda kohaliku

omavalitsuse üksuse KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise eesmärki teenivaks.

Vastustaja ei ole esitanud tõendeid ega väiteid, mis selle seisukoha ümber lükkaks. Ometi oli alates

27. oktoobrist 2017 just vastustaja see, kellel oli seadusest tulenev kohustus hoolitseda Viivikonna

ja Sirgla hooldustööde eest. Asjaolu, et vastustajal ei ole esile tuua kaebusi tööde kohta, kinnitab

kaudselt tööde nõuetekohast teostamist. Seega saab järeldada, et kaebaja korraldas vastustaja

kohustuste täitmise ning vastustaja säästis alusetult kulutused, mis kaebaja sellega seoses kandis.

Asjas kogutud tõenditest ei ilmne, et vastustaja kohustuste täitmiseks tehtud kulutused olnuks

ilmselt ülemäärased. Seetõttu on kaebaja nõue töövõtulepingu järgi OÜ-le Sirgalt vaidlusalusel

ajal teostatud hooldustööde eest makstud tasu osas tervikuna, s.o 20 516,13 euro ulatuses,

põhjendatud.

28. Halduskohus selgitas otsuse punktides 23 kuni 26 põhjalikult OÜ Sirglat, kui Viivikonna

linnaosas vee-ettevõtjaks määratud isiku tegutsemist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

pakkumisel. Ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi siinkohal ei korda. Kokkuvõtvalt leidis

halduskohus, et kaebaja nõue vee erikasutusõiguse tasu osa on põhjendamatu, kuna OÜ Sirglat on

arvanud selle kulukomponendina veehinna sisse kaebajale esitatud veehinna kooskõlastamise

taotluses. Seega kattis tarbijate poolt teenuse eest tasutud hind ka vee erikasutusõiguse tasu.

Vastavalt ei olnud kaebaja kohustatud kompenseerima OÜ-le Sirglat vee erikasutusõiguse tasu.

Samas ei olnud veesaastetasu veehinna kooskõlastamise taotluses välja toodud ning selles osas on

nõue põhjendatud.

Apellatsioonimenetluses on vaidluse all üksnes veesaastetasu vaidlusaluse aja eest (28,21 eurot),

sest kaebaja vastuapellatsioonkaebuses ei vaidlustanud halduskohtu otsust vee erikasutusõiguse

tasu välja mõistmata jätmise osas.

29. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub vastustaja viidatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

seaduse (ÜVVKS) redaktsioonist, mis kehtis OÜ-Sirglat poolt veehinna kooskõlastamise taotluse

esitamise ajal (11. märtsil 2010), et kaebaja poolt kooskõlastatud veehind pidi katma ka

veesaastetasu. Nimelt ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt hõlmas veevarustuse ja reovee ärajuhtimise

teenuse hind abonenttasust muu hulgas ka tasu reovee ärajuhtimise eest. Sama paragrahvi

kolmanda lõike järgi pidi teenuse hinna kujundama selliselt, et tagatud oleks nii tootmiskulude

katmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, keskkonnakaitse tingimuste täitmine, põhjendatud

tulukus kui ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Erinevalt halduskohtust leiab

ringkonnakohus, et olukorras, kus veesaastetasu kohaliku omavalitsuse üksuse kanda jätmine ei

ole tulene otsesõnu OÜ Sirglat veehinna kooskõlastamise taotlusest ega kaebaja ja OÜ Sirglat

vahel sõlmitud lepingust, ei ole alust lugeda veesaastetasu kaebaja kuluks. Vastupidi, ÜVVKS

regulatsioonist tuleneb eeldus, et tegemist on veehinna hulka arvatud kuluga. Seda eeldust ümber

lükkavaid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Seega ei ole kaebaja nõue veesaastetasu osas

põhjendatud.

30. Halduskohus on samuti äärmise põhjalikkusega selgitanud, miks ja kuidas on kaebaja tasutud

Alexela Energia AS-i ja OÜ VKG Elektrivõrgud arved seostavad elektrienergia

tarbimispunktidega vaidlusaluses piirkonnas. Vastavalt on tuvastatav, et arvetel näidatud

elektrienergia ja võrguteenuse tasu on makstud tänavavalgustuse ning Viivikonna

puhastusseadmete eest. Sellele järeldusele ei vaidle vastustaja apellatsioonkaebuses enam vastu.

Seetõttu ringkonnakohus halduskohtu asjakohaseid põhjendusi ei korda.

31. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja nõue siiski põhjendatud, kuna tänavavalgustuse andis

kaebaja vastustajale üle alles 23. märtsi 2018 tahteavaldusega. Enne seda oli tänavavalgustuse

omanikuks kaebaja ning pidi siis kandma ka asjaga seotud kulud.

Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.

Kaebaja leiab, et ta on vastustajat alusetult soodustanud KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohaliku

omavalitsuse üksuse kohustuste täitmisega vastustaja eest, mitte vastustaja, kui asja omaniku,

kohustuste täitmisega. Tänavavalgustuse käitamine avaliku teenusena on osa KOKS § 6 lg-s 1

nimetatud kommunaalmajanduse korraldamise kohustusest. Seega läks see kohustus vaidlusaluse

territooriumi osas vastustajale üle juba 21. oktoobril 2017, mitte tänavavalgustuse taristu

omandiõiguse vastustajale üleandmisel. Vastustaja ei ole väitnud, et ta oleks ise korraldanud

Viivikonnas ja Sirgalas avaliku ruumi valgustuse pimedal ajal või et vaidlusaluses piirkonnas ei

olnud tänavavalgustuse võimaldamine mõistlikult võttes üldse vajalik. Seega on kaebaja

tänavavalgustuse käitamiseks vajaliku elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumisega täitnud

vastustaja kohustuse. Vastustaja aga on alusetult säästnud kohustuse täitmise kulud. Vastavalt on

kaebaja nõue selles osas põhjendatud.

32. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus aga, et põhjendatud ei ole kaebaja nõue

Viivikonna puhastusseadmete käitamiseks vajaliku elektrienergia ja võrgutasu teenuse kulude

hüvitamiseks.

Kaebaja ja OÜ Sirglat vahel ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste üürilepingu (III kd, tl 7-8p)

järgi ei hõlma üür rajatiste eest tasumisele kuuluvaid makse ja muid asjaga seotud kõrvalkulusid.

VÕS § 292 lg 2 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud

kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis

on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse

kõrvaldamisega. Kaebaja sõlmis OÜ-ga Sirglat üürilepingu aga just selliselt, et asja kasutamisega

seotud kolmandate isikute teenuste kulud jäid üürniku, s.o OÜ Sirglat kanda. Sellist järeldust

toetab ka eespool tsiteeritud ÜVVKS § 14 lg-te 1 ja 3 regulatsioon, mille järgi pidi OÜ Sirglat

veehinna kujundamisel arvestama teenuse pakkumiseks tehtavate kuludega, mistõttu saab eeldada

nende kulude hõlmatust vee hinnaga. Olukorras, kus puhastusseadmete käitamise kulud olid

üürilepingu kohaselt OÜ Sirglat kanda, ei olnud nende kulude tasumise kohustust kaebajal ja

vastavalt alates 21. oktoobrist 2017 ka mitte vastustajal. Seetõttu ei ole kaebaja selles osas täitnud

vastustaja kohustust ning nõue Viivikonna puhastusseadmete käitamiseks vajaliku elektrienergia

ja võrguteenuse eest ei ole põhjendatud.

33. Alexela Energia AS-i arvete nr 112017029171 (I kd, tl 170), nr 122017032559 (I kd, tl 197),

nr 012018029833 (I kd, tl 224) ja 022018035080 (I kd, tl 251) järgi kuulus Viivikonna

puhastusseadmete käitamiseks kasutatud elektrienergia eest tasumisele 2017. oktoobris 159,56

eurot, novembrist 163,29 eurot, detsembris 173,14 eurot ja 2018. jaanuaris 178,82 eurot, kokku

674,81 eurot.

Samal perioodil kuulus OÜ VKG Elektrivõrgud arvete nr 71 7329 1024 (I kd, tl 176), nr 71 7381

7589 (I kd, tl 203), nr 71 8031 1382 (I kd, tl 230) ja nr 71 8064 3157 (I kd, tl 257) järgi tasumisele

vastavalt 263,32 eurot, 268,70 eurot, 288,91 eurot ja 272,30 eurot, kokku 1093,23 eurot.

Kaebaja tasus seega vaidlusalusel ajal Viivikonna puhastusseadmete käitamise kuludena

elektrienergia ja võrguteenuse eest kokku 1768,04 (674,81 + 1093,23) eurot. Selle summa osas ei

ole kaebaja nõue põhjendatud ning vastavalt tuleb halduskohtu poolt vastustajalt elektrienergia ja

võrguteenuse kulude eest kaebajale välja mõistetud summat (3440,10 eurot) vähendada 1672,06

euroni.

III

34. Kuna ringkonnakohus leiab, et halduskohus on pädev vaatama läbi Kohtla-Järve linna kaebust,

siis jääb rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

35. Eeltoodu alusel tuleb nii vastustaja apellatsioonkaebus kui ka kaebaja vastuapellatsioonkaebus

rahuldada osaliselt. Halduskohus on põhiosas õigesti leidnud, et alates 21. oktoobrist 2017 täitis

kaebaja vastustaja asemel Viivikonnas ja Sirgalas KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustusi korraldada

elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, teede korrashoidu, veevarustust ja kanalisatsiooni,

olemata selleks õigustatud ja kohustatud. Vastustaja ei ole nimetatud kohustusi ise täitnud. Seega

hoidis vastustaja kaebaja arvelt kulusid kokku, rikastudes seeläbi alusetult. Muuta tuleb

halduskohtu otsust kaebaja kasuks välja mõistetud summa osas. Vastavalt ringkonnakohtu

põhjendustele tuleb Viivikonna ja Sirgala hoolduse eest tasutud kulude eest suurendada summat

20 516,13 euroni. Veesaastetasu osas tuleb kaebaja nõue jätta rahuldamata ning elektrienergia ja

võrgutasu osas vähendada väljamõistetavat summat 1672,06 euroni. Kokku tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista 22 188,19 eurot.

36. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad kaebaja menetluskulud tema enda. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust

(HKMS § 109 lg 4). Seetõttu tuleb muuta halduskohtu otsust ka menetluskulude jaotamise osas.

37. Pärast halduskohtus menetluse osalist lõpetamist oli kaebaja nõude suuruseks 24 119,56 eurot.

Ringkonnakohus rahuldab nõude 22 188,19 euro, s.o otsusega ca 92% ulatuses. Vastavalt tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 92% halduskohtusse esitatud nõudelt arvutatud

riigilõivust (723,59 eurot) ja vastuapellatsioonkaebusega vaidlustatud summalt arvestatud

riigilõivust (184,65 eurot), s.o 835,58 eurot ([723,59+184,65]*0,92). Muid menetluskulusid

kaebajal ei olnud. Kaebajalt omakorda tuleb vastustaja kasuks välja mõista 8%

apellatsioonkaebusega vaidlustatud summalt arvestatud riigilõivust (534,88 eurot), s.o 42,79 eurot

(534,88*0,08).

Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et vaidlus ei välju vastustaja igapäevase

põhitegevuse raamest. Seetõttu ei ole vastustaja õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt

põhjendatud. Vaidlus puudutab vastustajale vahetult seadusega pandud kohustuste täitmist,

mistõttu puudutavad vaidluse all olnud küsimused vastustaja põhitegevust. Vastavalt jäävad

vastustaja õigusabikulud tema enda kanda tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6.

Kokkuvõttes tuleb vastustajal hüvitada kaebajale menetluskuludena 835,58 eurot ja kaebajal

vastustajale 42,79 eurot. Vastastikku raha väljamõistmine ja ülekannete tegemine ei ole mõistlik.

Seetõttu ringkonnakohus saldeerib vastastikku väljamõistmisele kuuluvad summad ja mõistab

vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja positiivse saldo 792,79 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/