2-21-11225/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11225

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi X vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. oktoobri 2021 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

462,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. oktoobri 2021 tagaseljaotsus osas, milles maakohus

jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 462,13 euro nõudes, piiras

väljamõistetava viivise nõude põhivõlgnevuse summani, menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas ning saata asi tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali taotlus riigilõivu tagastamiseks.

Tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile apellatsioonkaebuse esitamisel enam

tasutud riigilõiv summas 50 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole

nr EE147700771000526428.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-11225

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 16. juulil 2021 Harju Maakohtule X (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2770,17 eurot,

intress 4275,41 eurot, lepingutasu 124 eurot, haldustasu 113,10 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 660,67 eurot ja viivis alates 17. juunist 2021 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 23 mail 2016 laenulepingu, mille

alusel sai kostja laenu summas 1900 eurot. 4.oktoobril 2016 sõlmisid pooled laenulepingu,

mille alusel sai kostja laenu summas 3283 eurot, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses

olevat laenu ning laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist.

17. mail 2017 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot,

millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevat laenu ja laenu põhiosa on moodustatud

eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. 12. detsembril 2017 sõlmisid pooled laenulepingu,

mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses

olevat laenu ja laenu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist.

3. Kostja

sai

laenulepingute

alusel

laenu

kokku

summas

6683

eurot

(1900 + 3283 + 500 + 1000). Kuivõrd kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei

täitnud, saatis hageja 8. augustil 2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja vaatamata

hoiatusele võlgnevust täiendava 14-päevalise tähtaja jooksul ei tasunud, mistõttu ütles hageja

lepingu üles 23. augustil 2020.

4. Kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 3912,82 eurot, millised summad arvestas

hageja põhiosa katteks.

5. Pooled leppisid 23. mai 2016 lepinguga kokku intressimääras 26,65% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 34. osamaksest, s.o 10. märtsist 2019 kuni lepingu lõppemiseni

23. august 2020 summas 872,53 eurot. 4. oktoobril 2016 sõlmitud lepingus leppisid pooled

intressimääraks 19,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates laenu väljastamise päevast

4. oktoobrist 2016 kuni lepingu ülesütlemiseni 23. august 2020 laenusummalt 3283 eurot

lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 19,90% aastas summas 2540,08 eurot. 17. mai 2017

sõlmitud lepingus leppisid pooled intressimääraks 19,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus

alates laenu väljastamise päevast 17. maist 2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 23. august 2020

laenusummalt 500 eurot kokku lepitud intressimäära järgi 19,90% summas 325,58 eurot.

12. detsembri 2017 sõlmitud lepingus leppisid pooled intressimääraks 19,90% aastas. Kostjal

on intressivõlgnevus alates laenu väljastamise päevast 12. detsember 2017 kuni lepingu

2-21-11225

ülesütlemiseni 23. august 2020 laenusummalt 1000 eurot kokku lepitud intressimäära järgi

19,90% aastas summas 537,22 eurot.

6. Vastavalt poolte kokkuleppele on kostja kohustatud hagejale tasuma lepingutasu

4.oktoobri 2016 sõlmitud laenulepingu alusel 29 eurot, 17. mai .2017 sõlmitud laenulepingu

alusel 45 eurot ja 12. detsembri 2017 sõlmitud laenulepingu alusel 50 eurot.

7. Vastavalt poolte vahel 4. oktoobril 2016 sõlmitud laenulepingule on laenusaaja kohustatud

tasuma igakuiselt haldustasu summas 2,90 eurot kuus ja laenulepingu ülesütlemise seisuga, s.o

23. august 2020 on kostjal tasumata 10. september 2020 – 10. oktoober 2021 ehk 14 osamakse

haldustasud summas 40,60 eurot. 17. mail 2017 sõlmitud laenulepingus on pooled kokku

leppinud igakuises haldustasus summas 2,90 eurot kuus ning laenulepingu ülesütlemise

seisuga, s.o 23. august 2020 on kostjal tasumata 10. september 2020 – 10. mai 2022 osamaksete

haldustasud 21 kuu eest summas 60,90 eurot. 12. detsembril 2017 sõlmitud laenulepingus on

pooled kokku leppinud igakuises haldustasus summas 2,90 eurot kuus ning laenulepingu

ülesütlemise

seisuga,

s.o

23. august 2020

on

kostjal

tasumata

10. september 2020 – 10. detsember 2020 osamaksete haldustasud 4 kuu eest summas

11,60 eurot.

8. Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, mistõttu hageja

nõuab kostjalt võlgnevuse sissenõudmiskulu 50 euro hüvitamist. Vaatamata meeldetuletusele

ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

9. Kuivõrd kostjaga 4. oktoobril 2016, 17. mai 2017 ning 12. detsember 2017 sõlmitud

lepingud on refinantseerimislepingud, arvestas hageja viivist esialgses, s.o 23. mai 2016

sõlmitud laenulepingus kokku lepitud viivitusintressi aastase määraga, s.o 26,65% aastas kogu

põhivõla summalt 2770,17 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates

24. augustist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 16. juuli 2021 ja nõuab viivist summas

660,67 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni

seadusjärgses viivisemääras 8% aastas.

Kostja vastuväited

10. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus tegi 7. oktoobril 2021 tagaseljaotsuse, millega rahuldas osaliselt hagi ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2770,17 eurot, intressi 4275,41 eurot,

lepingutasu 124 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

198,54 eurot, viivise alates 17. juunist 2021 kuni põhivõlgnevuse 2770,17 euro täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte üle põhivõlgnevuse summa. Maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud

viivise 462,13 euro ja haldustasu 113,10 euro osas. Maakohus jättis menetluskulud 93%

ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu summas 558 eurot ja viivise kuni täitmiseni.

12. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale

kätte toimetatud AET kaudu 26. augustil 2021. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

2-21-11225

13. Maakohus lahendas hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, mille

kohaselt kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

14. Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõla, intressi, lepingutasu ja

sissenõudmiskulu osas, milles hagi rahuldas.

15. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata haldustasu nõudes, kuna haldustasu nõue ei ole

VÕS § 416 lg 3 kohaselt lepingu ülesütlemisele järgneva aja eest põhjendatud.

16. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata viivise nõudes, milles see ei olnud maakohtu

arvates õiguslikult põhjendatud. Maakohus leidis, et viivisemäär 0,073% päevas (26,65%

aastas), mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, viivise

arvestamise ajal on see olnud 8% kuni 8,05% aastas, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud viivist. Hagejal on õigus nõuda

viivist seadusjärgse viivisemäära alusel summalt 2770,17 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates 24. augustist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 16. juuli 2021

198,54 eurot, millest tulenevalt rahuldas maakohus hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas

osaliselt. Hageja ei ole tõendanud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast

suurema kahju olemasolu, mistõttu tuleb edasiulatuv viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.

Apellatsioonkaebus

17. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

Harju Maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise asjaks sissenõutavaks muutunud

viivise lepingus kokku lepitud intressimääras ning mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt

välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 462,13 eurot, ja osas, milles Harju

Maakohus jättis menetluskulud 600 eurot ületavas osas kindlaks määramata ning määrata

täiendavalt kindlaks hageja menetluskulud summas 380 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

18. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi jättes hageja poolt esitatud osade

väidete osas seisukoha võtmata.

19. Hageja on hagiavalduses nõudnud viivist seaduses sätestatud määras. Seaduse alusel on

hageja õigustatud viivist nõudma VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sama suure

viivisemäära

alusel

nagu

oli

laenulepingus

kokku

lepitud

intressimäär.

Kui

tarbijakrediidilepingus

on

kokku

lepitud

seadusjärgsest

viivisemäärast

kõrgemas

intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline intressimäär. Hageja ja kostja vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määr. Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 on

toodud välja, et maksega hilinemisega kaasneb krediidiandjal õigus nõuda viivist laenulepingus

sätestatud intressi määrale vastavas määras. Sama on sätestatud ka laenulepingu üldtingimustes

„Lepingu lõpetamine“ lõigu kolmandas lauses. Seetõttu tuleb lugeda kohalduvaks

viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär 26,65% aastas. Puudub õiguslik alus

selliselt kujunenud viivisemäära tühiseks tunnistamiseks.

2-21-11225

20. Viivise mõistlikkus tuleb kindlaks teha, arvestades konkreetse olukorra asjaolusid. Kostja

ei ole taotlenud viivisemäära või väljamõistetava viivise summa vähendamist, mistõttu on

maakohtu otsus hagi osalisel rahuldamata jätmisel ja viivise vähendamisel ennatlik.

21. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles märkis, et

menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 480 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust

summas 475 eurot. Kuivõrd 18. augusti 2021 esitatud hagiavalduse täiendusega muutus

hagihind, tasus hageja täiendavalt riigilõivu 25 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu

summas 500 eurot. Julianus Inkasso OÜ on osutanud hagejale õigusabiteenust kestvusega

4 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus, mõistes hageja õigusabikulude

katteks välja 100 eurot, on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole hinnanud kõiki

menetluses tehtud toiminguid. Lepingulise esindaja õigusabi eest makstav summa ei ole

ülemäära suur ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Hageja õigusabikulu

4 tunni ulatuses oli põhjendatud ja vajalik.

Vastustaja seisukoht

22. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata

selles osas TsMS § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus

tuleb rahuldada osaliselt.

24. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub tühistada maakohtu

tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja

viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 0,123% päevas.

25. Kolleegiumi arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel saab

ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks pidada sellist viivisekokkulepet, mis vastab

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.

26. VÕS § 415 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei või tarbijalt nõuda VÕS §-s 113 lg-s 1

sätestatud määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene

lause ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku

lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul

kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 p-s 12 samuti väljendanud seisukohta, et

VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on

kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega,

et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt

viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Antud

juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 26,65% aastas, mis on suurem kui

2-21-11225

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna VÕS § 113 lg 1 kolmas

lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millises suuruses

pooled ongi kokku leppinud viivise tasumises. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär 26,65%

aastas ebamõistlik tüüptingimus ega tühine ning sellest saab lähtuda viivisenõude arvutamisel.

27. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohad viivise määra piiramise

kohta, millele maakohus tugines, ei ole kohaldatavad käeolevas tsiviilasjas, kuna viidatud

kohtuasjas ei olnud lepingus kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes

viivisemääras. Antud asjas on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemääras, mis vastab

kokku lepitud intressimäärale, mistõttu tuleb siinkohal lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1

kolmandast lausest.

28. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist

vähendada üksnes võlgniku nõudel. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Seega ei ole

põhjendatud maakohtul viivise väljamõistmisel viivise nõude suurust piirata ilma kostja

taotluseta.

29. Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale (s.o summas 462,13 eurot) ning

piiras väljamõistetava viivise suurust. TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse

tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse

tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Seega tuleb

olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, tühistada tagaseljaotsus ja maakohtule

uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.

30. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks

läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine. Seetõttu ei ole vajadust hinnata hageja väiteid menetluskulude

kindlaksmääramise suhtes, kuid kolleegium peab vajalikuks märkida, et menetluskulude

kindlaksmääramisel tuleb maakohtul hinnata menetlusosalise esindaja poolt menetluses tehtud

toimingute põhjendatust ja vajalikkust, mh esindaja tunnitasu vajalikkust ja põhjendatust.

31. Kolleegium peab oluliseks juhtida maakohtu tähelepanu ilmselgele vastuolule

hagiavalduses, mis on jäänud maakohtul märkamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista

viivis alates hagi esitamisest, kuid märkinud viivise väljamõistmise kuupäevaks ekslikult 17.

juuni 2021, kuigi hagiavaldus on maakohtule esitatud 16. juulil 2021. Seega tuleb maakohtul

asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, mis kuupäevast alates hageja nõuab viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel muutunud sissenõutavaks, väljamõistmist.

32. Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, mistõttu tuleb

apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

33. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele

(TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus

asja uuel läbivaatamisel.

2-21-11225

34. Hageja esitas 30. novembril 2021 riigilõivu tagastamise taotluse, milles palus tagastada

apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõivu 50 eurot Julianus Inkasso OÜ kontole

nr EE147700771000526428. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam

tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõiv tagastatakse TsMS § 150

lg 4 III lause järgi menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

35. Hageja esitas 4. novembril 2021 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 7. oktoobri 2021

tagaseljaotsuse peale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. novembri 2022 kohtumäärusega

apellatsioonkaebuse käiguta, määras tähtaja apellatsioonkaebuses sisalduvate puuduste

kõrvaldamiseks ning märkis, et apellatsioonkaebuse ulatust arvestades on apellatsioonkaebuse

hind 462,13 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot ning kuivõrd hageja tasus

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 150 eurot, saab hageja taotleda enam tasutud riigilõivu

tagastamist.

36. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja riigilõivu tagastamise taotluse ning

tagastab hagejale apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu summas 50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)