2-10-61784/269 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja

koht

28. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-61784

Tsiviilasi

Lauri

Malmi

pankrotimenetlus.

Kohustustest

vabastamise

menetluse

lõpetamine

ja

võlgniku

pankrotimenetluses

täitmata jäänud

kohustustest

vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

AS-i SEB Pank määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik,

usaldusisik:

Lauri

Malm

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): AS SEB Pank

(registrikood 10004252), esindaja Elo Ilumäe

Võlausaldaja: Coop Pank AS (registrikood 10237832),

esindaja Kerly Riivik

Võlausaldaja: Aktsiaselts Intrum Estonia (registrikood

10036074), lepinguline esindaja Reelika Tuisk

Võlausaldaja:

Intrum

Debt

Finance

AG

(Šveitsi

registrikood

CH-100.023.266),

lepinguline

esindaja

Reelika Tuisk

Võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701),

esindaja Gerda Johanson

Võlausaldaja:

Danero

Malm

(isikukood

XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Deivi Paara

Võlausaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood

70000349)

Võlausaldaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

(registrikood 90006012)

Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu,

registrikood 70000349)

Võlausaldaja: RIKMAN KONSULTATSIOONID OÜ

(registrikood 12932157)

Võlausaldaja: Sven Sisov (isikukood XXXXXXXXXX)

Võlausaldaja: Bigbank AS (registrikood 10183757)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus osas, milles maakohus

vabastas Lauri Malmi Danero Malmi ees olevast pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustusest. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Lauri Malm Danero Malmi

ees olevast kohustusest vabastamata. Samuti täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni,

märkides, milliste pankrotivõlausaldajate nõuded pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamisel võlgniku vastu lõpevad. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 16. septembri 2021. a määruse resolutsiooni kehtivaks

terviklikuks sõnastuseks:

"1. Rahuldada Lauri Malmi taotlus kohustustest vabastamiseks osaliselt. Lõpetada

Lauri Malmi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada Lauri Malm pankrotimenetluses täitmata jäänud järgmistest

kohustusest: Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 629 eurot 2 senti, Coop Pank AS-i nõue

eurot

senti,

Ettevõtluse

ja

Innovatsiooni

Sihtasutuse

nõue

11 385 eurot 77 senti, Aktsiaseltsi Intrum Estonia nõue 71 628 eurot 9 senti, RIKMAN

KONSULTATSIOONID OÜ nõue 2656 eurot 49 senti, Intrum Debt Finance AG nõue

192 234 eurot 46 senti, AS-i SEB Pank nõue 301 765 eurot 7 senti, Sven Sisovi nõue

16 324 eurot 17 senti, Swedbank AS-i nõue 109 113 eurot 52 senti, Bigbank AS-i nõue

10 002 eurot 1 senti.

Lauri Malmi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

Danero Malmi nõue võlgniku vastu.

Pankrotivõlausaldajate nõuded Lauri Malmi vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse

täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

3. Jätta muud Lauri Malmi taotlused rahuldamata.

4. Avaldada teade Lauri Malmi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku Lauri Malmi kanda. Hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad."

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda.

5. Jätta

rahuldamata

AS-i

SEB

Pank

määruskaebuses

esitatud

taotlus

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 12. juuni 2012. a määrusega kuulutati välja Lauri Malmi (võlgnik)

pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus (haldur).

2. Maakohus lõpetas 31. juuli 2015. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise

tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, vabastas halduri oma kohustustest ning määras kindlaks

halduri tasu. Sama määrusega algatas maakohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse ning määras usaldusisiku kohustusi täitma võlgnikku ennast.

Maakohus märkis, et võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata võlausaldaja Eesti

Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu; EMTA) nõue 800 eurot 65 senti, Riigi Tugiteenuste

Keskuse (RTK) nõue 640 eurot, Coop Pank AS-i (Coop; endise nimega Aktsiaselts Eesti

Krediidipank) nõue 87 445 eurot 75 senti, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (endise

nimega Sihtasutus KredEx) nõue 11 582 eurot 23 senti, Aktsiaseltsi Intrum Estonia (Intrum

Estonia; endine võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal) nõue 72 864 eurot 35 senti,

RIKMAN KONSULTATSIOONID OÜ (RK; endine võlausaldaja Eesti Energia Aktsiaselts)

nõue 2702 eurot 46 senti, Intrum Debt Finance AG (Intrum Debt Finance; endine võlausaldaja

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal) nõue 195 552 eurot 78 senti, AS-i SEB Pank (SEB) nõue

306 973 eurot 74 senti, Danero Malmi nõue 9365 eurot 63 senti, Sven Sisovi (endine

võlausaldaja Swedbank Liising Aktsiaselts; Swedbank Liising) nõue 16 605 eurot 91 senti,

Swedbank AS-i (Swedbank) nõue 110 996 eurot 91 senti ja Bigbank AS-i (Bigbank) nõue

10 174 eurot 59 senti.

3. Swedbank Liising esitas 16. märtsil 2017 maakohtule taotluse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgnik kohustustest vabastamata jätmiseks.

Alternatiivselt palus võlausaldaja kohustada võlgnikku esitama kohtule kõikide kontode

väljavõtted ajavahemiku 31. juuli 2015 kuni 16. märts 2017 kohta ning tööle kandideerimiste

avaldused koos selgitustega, mida on võlgnik töö leidmiseks teinud.

4. Võlgnik esitas 13. detsembril 2018 taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ning enda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest ja usaldusisiku

kohustustest vabastamiseks.

5. Maakohus jättis 28. juuni 2019. a määrusega võlgniku taotluse rahuldamata ning jätkas

menetlust.

6. Võlgnik esitas 19. augustil 2020 maakohtule uue taotluse enda pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks. Samuti palus võlgnik anda kinnistusosakonnale

korraldus või kohustada Intrum Estoniat tegema kinnistamisavaldus hüpoteegi kustutamiseks

Ü.M. kinnisasjalt asukohas XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) ning Swedbanki tegema

kinnistamisavaldus kõikide hüpoteekide kustutamiseks Riina Paara korteriomanditelt asukohas

XXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) ja XXXXXX (registriosa nr XXXXXXX). Samuti

palus võlgnik kohustada kõiki võlausaldajaid kustutama kõik märked Maksehäireregistrist ja

muudest analoogsetest krediidihinnangute registritest võlgniku kohta. Võlgnik esitas 19.

novembril 2020 maakohtule sama taotluse uuesti.

Taotluse kohaselt ei olnud võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu.

Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli kolmandate isikute (juriidiliste isikute)

huvides võetud kohustused. 2008. a-l süvenenud majanduskriisi tõttu ei õnnestunud võlgnikul

laenukohustusi täita ning laenulepingud öeldi laenuandjate poolt ennetähtaegselt üles.

Seejuures oli analüüs võlgniku majandusliku seisu ja maksevõimekuse kohta puudulik ning

laenu anti kergekäeliselt. Kuna ka kinnisasjade hinnad vähenesid olulisel määral, ei õnnestunud

laenude tagatiste müügist võlausaldajate nõudeid täies ulatuses rahuldada. Lisaks müüdi

kinnisasjad täitemenetlustes ebamõistlikult odavalt ning võlgniku huve kahjustavalt.

Võlgnik on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud seadusest tulenevaid

kohustusi. Oma kohustuste täitmise kohta on ta esitanud kohtule aruanded igal aastal. Samuti

on võlgnik tegelenud mõislikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei olnud, siis

seda otsinud. Võlgnik registreeriti töötuna Eesti Töötukassas (töötukassa) 1. detsembril 2015.

Ta töötas kuni 2020. a-l eriolukorra kehtestamiseni X Osaühingus kinnisvaraarenduste

projektijuhina, RK-s projektijuhina 25% koormusega ja X OÜ-s (X) projektijuhina. Eriolukorra

kehtestamise tõttu on võlgnik 21. aprillil 2020 registreeritud töötuna, kuid on veendunud, et

töösuhete taastamine on majanduse paranemisel võimalik.

Võlgniku sissetulekud on igal aastal pidevalt suurenenud. Ta sai 1. detsembrist 2015 kuni

7. juulini 2016 töötukindlustushüvitist 836 eurot 9 senti. Võlgniku tulu oli 2016. a-l 2516 eurot

62 senti, 2017. a-l 9483 eurot 4 senti, 2018. a-l 18 168 eurot 64 senti ja 2019. a-l 20 636 eurot

46 senti. Sissetulek on tema elukohta (Pärnu) arvestades mõistlik. Võlgnik on ka rahuldanud

EMTA nõude. Ta on oma kohustusi täitnud vastavalt võimalustele. Intrum Estonia ja

Swedbanki nõudeid on osaliselt rahuldatud ka solidaarvõlgnike poolt ja tagatiste arvelt.

Võlgnikul on kaks alaealist last. A.A. elab koos võlgnikuga 50 % ajast. A.A.i kasuks on

võlgnikult välja mõistetud elatis 17. detsembri 2009 kuni 16. detsembri 2010 eest 4601 eurot

64 senti ning alates 17. detsembrist 2010 igakuine elatis 383 eurot 47 senti. Teine laps B.B.

sündis XXXXXX. Kolmas laps sünnib eeldatavalt XXXXXX. Sellega väheneb võlgniku

võimalus täiendava tulu teenimiseks.

Lisaks on võlgniku vaimne tervis pankroti väljakuulutamise, kohustustest vabastamise

menetluse, töökaotuse ja sellest tingitud raskete üleelamiste tõttu halvenenud. See piirab

oluliselt võlgniku võimalusi tulutoovama tegevuse leidmiseks. Tal on 2020. a-l diagnoositud

mõõdukas XX (diagnoos XXXX) ja XX (diagnoos XXXX). Võlgnik vajab XXXXX. Võlgniku

tervislikku seisundit arvestades on tema kohustustest vabastamine hädavajalik, et naasta

mõistliku elurütmi juurde.

Kuigi võlgniku sissetulek on olnud miinimummäärast suurem, ei ole ta suutnud menetluse

kestel võlausaldajate nõudeid olulisel määral vähendada. Võlgnik on otsinud tulutoovamat

tööd, kuid pankrot on olnud takistuseks. Samas ei ole ta süüliselt võlausaldajate huve

kahjustanud. Talle tuleb anda võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks

eluks. Kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks alus puudub. Menetluse kestel

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgnikul on õigustatud ootus, et ta vabastatakse

kohustustest, sh olukorras, kui ta on võlausaldajate nõudeid rahuldanud väikeses ulatuses.

7. RK arvates on võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud.

8. A.A.i arvates on võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud.

9. S. Sisovi arvates on võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud.

10. SEB palus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning jätta võlgnik

kohustustest vabastamata.

11. Bigbanki arvates tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning

jätta võlgnik kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada menetluse tähtaega seitsme

aastani.

12. EMTA jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

13. Coop ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega.

14. Swedbank palus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning jätta

võlgnik kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada menetluse tähtaega seitsme

aastani. Samuti palus Swedbank jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustada tegema

kinnistamisavaldus kinnisasjadelt registriosade numbritega XXXXXXX ja XXXXXXX

kõikide hüpoteekide kustutamiseks.

15. Intrum Estonia ja Intrum Debt Finance palusid võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Samuti palusid nad jätta

rahuldamata võlgniku taotluse kohustada tegema kinnistamisavaldus kinnisasjalt registriossa

nr XXXXXX kantud hüpoteegi kustutamiseks.

16. Ülejäänud võlausaldajad võlgniku taotluse kohta seisukohti ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

17. Maakohus rahuldas 16. septembri 2021. a määrusega võlgniku taotluse ning lõpetas

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustusest. Muud võlgniku taotlused jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

Määruse kohaselt on võlgnik menetluse kestel töötanud kuni eriolukorra kehtestamiseni

2020. a-l kolmes töökohas. Ta oli ka töötuna registreeritud. Samas on võlgnik enamik aega

olnud tööga hõivatud. Seega on võlgnik teinud kohustuste täitmiseks pingutusi, tegelenud oma

võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega, samuti ei ole oma vara ja sissetulekuid

varjanud ega võlausaldajate huve kahjustanud. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega ei pruugi alati tähendada tasuvama töö otsimist. Kui võlgnik ei teeni piisavalt, ei

tähenda see kohustuste süülist rikkumist, mis annaks alust jätta ta kohustustest vabastamata.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida

teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Võlgnik ei ole rikkunud ka pankrotiseaduse

(PankrS) § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust. Ta on esitanud aruanded koos vajalike andmetega

tähtaegselt. Samuti ei ole ta PankrS § 173 lg-s 6 sätestatud kohustust rikkunud. Kohtule

teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel vara pärinud.

Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid vähemalt 13 997 euro 60 sendi ulatuses. Osad

kohustused on täidetud kolmandate isikute poolt ja tagatiste arvelt. Seejuures on võlgnik teinud

väljamakseid arestimisele mittekuuluvast sissetulekust. Seega ei ole võlgnik rikkunud

PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatud kohustust. Ta on näidanud tahet võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks.

Võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks absoluutsed alused puuduvad. Asjaolu, et võlgnik

on saadud tuludest rahuldanud võlausaldajate nõudeid vähesel määral, ei saa olla käsitatav

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Seejuures ei ole võlausaldajate

nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses kohustustest vabastamise eelduseks, kui kohustustest

vabastamist otsustakse viie aasta möödumisel. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist

käitumist, puudub kohtul alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

Võlgnik on 6. septembril 2021 kohtule antud vandes kinnitanud, et ta täitis kohustusi

nõuetekohaselt oma võimete piires. Tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ning

tasustavamat tööd ei ole praegu võimalik leida. Seejuures on võlgnik avaldanud vajalikku ja

usaldusväärset teavet ning ei ole teada, et ta oleks kohtu eest mingit konkreetset teavet varjanud.

Võlgnik on täitnud kohustusi kuue aasta jooksul. Arvestades võlgniku ülalpidamisel olevat

kolme alaealist last, tema majanduslikku seisundit, ei ole menetluse pikendamine põhjendatud.

Usutav on võlgniku väite, et tal puudub võimalus leida tasustavamat tööd (arvestades võlgniku

diagnoosi) ning tal pole võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele arvestavas ulatuses.

Võlgnikul on keskharidus, eriala tal ei ole. Võlgniku kolmandal lapsel on atoopiline dermatiit,

mistõttu võlgnik toetab abikaasat ega suuda praegu täiskohaga töötada. Võlgnikul on võimalik

kodus tööd teha.

Võlgniku muud taotlused ei ole põhjendatud. Võlausaldajal on õigus oma nõude tagatiseks olev

vara realiseerida ning seda õigust ei lõpeta võlgniku kohustustest vabastamine. Samuti ei ole

praeguses asjas alust kohustada kõiki võlausaldajaid kustutama märkeid Maksehäireregistrist

ja muudest analoogsetest krediidihinnangute registritest võlgniku kohta.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

18. SEB palub 4. oktoobril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning

jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Samuti palub SEB tagastada määruskaebuse

rahuldamise korral riigilõiv 50 eurot.

Määruskaebuse kohaselt on võlgnik oma sissetulekuid varjanud. Ta on teinud väljamakseid

kolmandatele isikutele, kelle nõudeid ei ole menetluses tuvastatud (RK, HV). Ta kasutab oma

ema Ü. M. kontosid. Võlgniku poolt on tehtud kontole ka mitmed sularaha sissemaksed. Lisaks

on võlgnik tööl küll käinud, kuid ei ole teinud pingutusi sissetuleku suurendamiseks, et

võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses rahuldada. Võlgnik pole esitatud ühtegi tõendit, et ta

oleks kogu menetluse kestel tulutoovamat tegevust otsinud. Arvestades võlgniku haridust,

väljaõpet ning eelnevat töökogemust, oleks tal võimalik leida tulutoovam töö. Maakohus on

jätnud need võlausaldajate vastuväiteid käsitlemata.

Võlgnik tasub ühele lapsele elatist miinimummäärast suuremas ulatuses. Seega ei ole võlgnikul

rahalisi probleeme, nagu ta väidab. Lisaks on võlgnikul kogutud teise pensionisambasse raha,

kuid ei ole selle tagastamist taotlenud. Järelikult ei ole võlgnik teinud endast kõike olenevat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Võlgnikul diagnoositud depressioon ei saa olla aluseks kohustustest vabastamiseks, kuna

tegemist ei ole haruldase haigusega. Pigem on see igapäevaselt levinud terviseprobleem.

Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, et võlgnik ei saa täistöökohaga töötada, kuna on oma

abikaasale toeks. Võlgnik saab töötada kodus. Seega on võlgnik rikkunud menetluse kestel

PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.

Võlgniku käitumine on olnud vähemalt raskelt hooletu. Tulude varjamine on tahtlik. Kuna

võlgniku kontole on tehtud mitmeid sularaha sissemakseid, on tema kasutuses rohkem raha kui

ta on avaldanud. Seega ei ole võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda olnud võimalik

kindlaks teha.

Võlgniku käitumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnikul on olnud võimalus ja

kohustus teha võlausaldajatele väljamakseid, kuid ta on teinud neid marginaalses ulatuses. Ka

mittetäieliku ja ebaõiget teavet sisaldava aruande ning puudulike tõendite esitamine kahjustab

võlausaldajate huve. Võlausaldajatel peab olema võimalus kontrollida võlgniku kohustuste

täitmata jätmise põhjendatust, et vajadusel esitada taotlus menetluse lõpetamiseks.

19. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Võlgnik ei ole PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust rikkunud. Ta on andnud endast parima

võlausaldajate nõuete täitmiseks. Keskharidusega on töö leidmine raskendatud. Tööd takistab

ka koroonaviirus. Praegu töötab võlgnik 50% koormusega projektijuhina. Lisaks on tema

sissetulek elukohta (Pärnu) arvestades mõistlik.

Võlgnik ei ole rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust. Ta ei ole varjanud

sissetulekuid ja teavet oma majandusliku olukorra kohta. Seejuures ei pea ta seadusest

tulenevalt üle andma teise pensionisambasse kogutud raha (täitemenetluse seadustiku § 131).

Võlausaldaja, kohtutäitur, kohus ega keegi teine ei saa esitada tahteavaldust võlgniku nimel

pensionivara käsutamiseks. Lisaks ei ole ta saanud vara pärimise teel. Samuti on ta nõudeid

osaliselt vähendanud. Võlgniku tervislik seisund on menetluse kestel märkimisväärselt

halvenenud ning see piirab oluliselt võlgniku võimalusi leida tulutoovamat tegevust.

Asjas ei esine absoluutseid aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks (PankrS § 175 lg-d 2

ja 4). Pankrotimenetluse käigus ei ole tuvastatud võlgniku mistahes pahatahtlikku tegevust.

Võlgniku makseraskuste põhjusteks oli üldine majanduslangus. Ta ei ole toime pannud

pankrotikuritegu ega rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

Võlgnikul on kolm last, kellest kaks on alaealised. Kuigi A.A. sai 2021. a jaanuaris 18-

aastaseks, on võlgnik kohustatud andma talle ülalpidamist perekonnaseaduse § 97 lg 2 järgi

eeldatavalt kuni X 2024. Samas ei saa seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmine olla

aluseks võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Elatise vähendamise nõue eeldaks

täiendavaid menetluskulusid, mida võlgnikul ei ole. Samuti ei ole võlausaldaja tõendanud, et

A.A.i kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks oleks alust. Kuna sellised asjaolusid ka ei

esine, oleks tegemist perspektiivitu avaldusega.

Võlgniku käitumine ei ole olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Ta

on toime tulnud minimaalsete vahenditega. Lisaks on võlgnik kaotanud töö majandusliku

olukorra tõttu. Võlgnik on maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega näidanud tahet anda

endast parim võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks, väärides uut majanduslikku algust.

20. Swedbank nõustub määruskaebuse põhjendustega, leides, et võlgnik tuleb jätta

kohustustest vabastamata.

21. Coop ei vaidle määruskaebusele vastu ega toeta võlgniku kohustustest vabastamist.

22. Intrum Estonia ja Intrum Debt Finance nõustuvad määruskaebusega.

23. Bigbank seisukohta määruskaebuse kohta ei esitanud.

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

25. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2, § 659 ning § 667 lg 2 alusel tühistada määruskaebuse

põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata osas, milles maakohus vabastas võlgniku

A.A.i ees olevast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab võlgniku A.A.i ees olevast kohustusest vabastamata.

Samuti

tuleb

täpsustada

maakohtu

määruse

resolutsiooni,

märkides,

milliste

pankrotivõlausaldajate nõuded pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel

võlgniku vastu lõpevad. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

26. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

SEB on määruskaebuses palunud maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus võlgniku

kohustustest vabastas ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetas (maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 1–2). Seega ei ole määrust ülejäänud osas vaidlustatud, sh osas, milles

maakohus jättis võlgniku muud taotlused rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).

27. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 8 ja §-st 659 (nende koosmõjus) ei ole ringkonnakohus

seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega. Maakohus on vaidlustatud määrusega

vabastanud võlgniku kõikidest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Samas on

A.A.i nõue asja materjalidest nähtuvalt lapse elatise nõue (IV kd, tl 14). PankrS § 176 lg 2

kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Seega on maakohus ringkonnakohtu arvates võlgniku ekslikult A.A.i ees olevast

kohustusest vabastanud. Ringkonnakohus tühistab kõnealuses osas maakohtu määruse ning

teeb selles osas uue määruse, millega jätab võlgniku A.A.i ees olevast kohustusest vabastamata.

Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalidest muid nõudeid, mis pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjel ei lõppeks.

28. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) peab kohtumääruse

resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka lahendi ülejäänud tekstita. Sellest tulenevalt

peab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse resolutsioonis märkima

mh, milliste võlausaldajate nõuded millises ulatuses võlgniku vastu lõpevad. Eelmärgitut

arvestades

tuleb

maakohtu

määruse

resolutsiooni

täpsustada,

märkides,

milliste

pankrotivõlausaldajate nõuded pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel

võlgniku vastu lõpevad.

29. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. SEB ei ole määruskaebuses välja toonud

asjaolusid, millest võiks järeldada, et võlgnik tuleb jätta kõikidest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku kohustustest

vabastamine (PankrS § 175 lg 1) on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi. Jättes kõrvale võlgniku vabastamise A.A.i ees olevatest kohustustest

(käesoleva määrus p 27), ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul asjas diskretsiooni piire

ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, mh on

kohus arvetanud võlausaldajate poolt kohustustest vabastamisele esitatud vastuväiteid.

Maakohus on andnud hinnangu menetluse kestel võlgniku kohustuste täitmisele (PankrS § 173)

ning tuvastanud, et puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks

(PankrS § 175 lg 2). Maakohtu seisukohad on nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8)

põhjendatud.

Vastusena SEB määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

29.1. SEB heidab määruskaebuses võlgnikule kokkuvõtvalt ette seda, et võlgnik ei ole teinud

piisavaid pingutusi võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses rahuldamiseks ning otsinud

menetluse kestel tulutoovamat tegevust (PankrS § 173 lg 1). Ühtlasi on võlausaldajal kahtlus,

et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid, kuna tema kontole on tehtud sularaha

sissemakseid ning ta kasutab SEB väitel enda ema kontot. Lisaks on võlgnik teinud makseid

kolmandatele isikutele (RK ja HV), kes ei ole nõudeid pankrotimenetlusse esitanud.

29.1.1. Ringkonnakohus esmalt selgitab, et PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed

keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Muu hulgas

keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175

lg 2 p 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud

raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku

kohustustest vabastamata (vt nt Riigikohtu 2. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-

16, p-d 14 ja 15; samuti kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas Riigikohtu 4. mai

2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). PankrS § 175 lg

2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul tuvastada, et:

▪ võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud;

▪ võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning

▪ võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

Kohtul on õigus kohustustest vabastamisest keelduda vaid juhul, kui täidetud on kõik

eelnimetatud tingimused. Seega peavad kõik nimetatud eeldused esinema kumulatiivselt.

29.1.2. Iseenesest on õige SEB väide, et võlgnik on teinud väljamakseid RK-le ja HV-ile. Samas

nähtub võlgniku konto väljavõtetelt, et RK kui ka HV on pärast võlgniku poolt väljamaksete

tegemist suurema summa võlgnikule tagasi kandnud. Näiteks kandis võlgnik 22. novembril

2019 RK-le 900 eurot, kuid RK kandis võlgnikule 25. novembril 2019 tagasi 990 eurot (IV kd,

tl 16 pöördel). Lisaks on RK käesolevas asjas võlgniku võlausaldajaks (Eesti Energia

Aktsiaselts loovutas 24. juulil 2019 enda võlgniku vastu oleva nõude RK-le; (IV kd, tl 178),

mistõttu on võlgnik samuti RK-le väljamakseid teinud. Seega ei saa väita, et võlgnik oleks RK-

le ja HV-le tehtud väljamaksetega oma varalist seisu vähendanud ning võlausaldajate huve

kahjustanud. Pigem on võlgnik oma majanduslikku seisu parandanud.

29.1.3. SEB ei ole teinud ringkonnakohtule usutavaks väiteid selle kohta, et võlgnik varjab oma

sissetulekuid. Selliseid asjaolusid toimiku materjalidest ei nähtu. Võlgnik on küll teinud enda

kontole mõne sularaha sissemakse (nt V kd, tl-d 41 pöördel, 42 pöördel, 129 pöördel), kuid

samas on ta enne seda kontolt sularaha välja võtnud. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et võlgnikul

oleks varjatud sissetulekuid. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule selliseid asjaolusid, mille alusel

saaks väita, et võlgnik kasutab oma ema (Ü.M.) kontot. Lisaks nähtuvad võlgniku kontolt

igapäevased kulud (nt kulud toidule, transpordile, ravimitele, raviteenusele), mis viitab sellele,

et võlgnik kasutab just enda kontot.

29.1.4. Põhjendatud on SEB seisukoht selle kohta, et võlgnikul diagnoositud depressioon ning

lapse haigusest tingitud vajadus olla abikaasale toeks ei saa olla aluseks kohustustest

vabastamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku või tema lapse tervislik seisund ei

võimaldaks tal tööd teha. Lisaks on võlgnik ise kinnitanud, et ta saab kodus tööd teha (VIII kd,

tl 95). Samas ei ole maakohus võlgnikku kohustustest vabastanud üksnes eelmärgitud põhjustel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik on teinud piisavalt pingutusi

sissetuleku suurendamiseks ning tulutoovama tegevuse leidmiseks. Kuigi võlgnik oli nii

kohustustest vabastamise menetluse alguses kui ka lõpus töötu (ajavahemikul 1. detsembrist

2015 kuni 17. juulini 2016, 26. oktoobrist 2016 kuni 2. aprillini 2017 ning alates 22. aprillist

2020), on ta valdavat kogu menetluse kestel töötanud (IV kd, tl 169; V kd, tl-d 10, 20, 45; VI

kd, tl 186). Ka võlgniku sissetulek on menetluse kestel pidevalt suurenenud (kuni aprillis 2020

töötuna arvele võtmiseni). Tema tulu oli 2015. a-l 116 eurot 70 senti (V kd, tl-d 12–14), 2016.

a-l 2516 eurot 62 senti (V kd, tl-d 46–49), 2017. a-l 9483 eurot 4 senti (V kd, tl-d 139–142),

2018. a-l 18 168 eurot 64 senti (VI kd, tl-d 151–153) ja 2019. a-l 20 636 eurot 46 senti (VIII

kd, tl-d 23–26), millest on ta teinud võlausaldajatele väljamakseid. Lisaks on võlgnikul

ülalpeetavad. Seejuures on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik on teinud võlausaldajatele

väljamakseid ka sellise sissetuleku arvelt, millele poleks seadusest tulenevalt saanud sissenõuet

pöörata ning mida poleks pidanud usaldusisikule üle andma (PankrS § 173 lg-d 3–5).

Ringkonnakohus märgib, et usutavad on võlgniku selgitused ka selle kohta, et pankroti tõttu oli

tal keeruline leida enda töökogemustele ja haridustele sobivat tasuvat tööd. Võlgniku töötamine

mõnel töökohal, mis ei eelda erialast ettevalmistust (n-ö lihttööde tegemine) ei võimaldanuks

üldiselt teadaolevaid palgatasemeid arvestades eelduslikult teenida olulisemalt suuremat

sissetulekut. Lisaks ei näe seadus ega kohtupraktika ette miinimumsummat, mida teenides saaks

võlgnikku pidada mõistlikuks tulutoova tegevusega tegelevaks. Võlgnik on ringkonnakohtu

arvates seega teinud reaalseid pingutusi tasuvama töö leidmiseks ning ta ei ole hoidnud

teadlikult kõrvale PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustustest.

29.2. Ringkonnakohus ei nõustu SEB määruskaebuses esitatud etteheitega, nagu oleks

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust, kuna on menetluse kestel esitanud

mittetäielikke ja ebaõiget teavet sisaldavaid aruandeid. Võlgnik on kohtule esitatud aruannetes

märkinud andmed töötamise, sissetulekute, võlausaldajatele tehtud väljamaksete ja vara kohta

(IV kd, tl 167; V kd, tl-d, 38, 126–127; VI kd, tl 148–149; VII kd, tl-d 10–11). Ringkonnakohtu

arvates on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral. Olukorras, kus

esitatud aruanded on puudustega, on kohtul võimalus paluda võlgnikul neid täpsustada, mida

on maakohus praegusel juhul vajadusel ka teinud. Lisaks ei ole SEB määruskaebuses

põhjendanud, milline teave oli võlgniku aruannetes ebaõige.

29.3. Samuti ei ole alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata seetõttu, et ta ei tasunud

võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus ei ole

võlgniku kohustustest vabastamise eelduseks, kui kohus otsustab kohustuste vabastamise üle

pärast viie aasta möödumist alates menetluse algatamisest (erinevalt PankrS § 175 lg-s 11

sätestatust, kui kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamist kolme aasta möödudes alates

menetluse algatamisest).

29.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik

olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras

ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks

sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15;

4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Seega on võlgniku huvid mõnevõrra

olulisemad kui võlausaldaja huvid. Siiski ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) eelduslikult iga

võlgniku õigus ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4),

mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Ringkonnakohus rõhutab

veelkord, et praeguses asjas ei ole tuvastatud aluseid kohustustest vabastamisest keeldumiseks

(PankrS § 175 lg 2). Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud võlgniku käitumist.

29.5. Eelmärgitust tulenevalt ei ole SEB määruskaebuses esitatud etteheited põhjendatud.

Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohustusi

ning kahjustanud võlausaldaja huvisid sellisel määral, mis tooks kaasa kohustustest

vabastamata jätmise. Võlgniku käitumises puuduvad raskelt süülise käitumise tunnused. Lisaks

ei muuda võlgniku teise pensionisambasse kogutud raha välja võtmata jätmine ja elatise

vähendamise hagi esitamata jätmine võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses

süüliseks. Kohustuste süüliseks rikkumiseks saaks mh lugeda seda, kui võlgnik oleks tahtlikult

vältinud võlausaldajatele tasumist. Seda asja materjalidest praegusel juhul ei nähtu. Maakohus

on õigesti tuvastanud, et võlgnik on vastavalt oma võimetele ja oskustele täitnud

PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi.

29.6. Ringkonnakohus rahuldab SEB määruskaebuse osaliselt.

30. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohtule ei ole seaduses sätestatud tähtaega

kohustustest vabastamise avalduse lahendamiseks, tuleks seda võlgniku ja võlausaldajate

õigustatud huve arvestades teha mõistliku aja jooksul (PankrS § 3 lg 2; TsMS § 2). Võlgniku

kohustustest vabastamise avalduse lahendamine enam kui üks aasta pärast selle esitamist ei

mahu üldjuhul mõistliku menetlusaja raamidesse.

31. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

menetlusosaliste

endi

kanda

(TsMS § 172 lg 1 teine lause). Menetluskulude jaotust arvestades ei ole vajalik menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

32. SEB esitas määruskaebuses taotluse riigilõivu tagastamiseks, kui määruskaebus

rahuldatakse. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse

esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus

ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse

osaliselt, jätab ringkonnakohus SEB taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest