2-19-18971/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18971

Kohtuasi

OÜ Advokaadibüroo HETA hagi X vastu rahalise

kohustuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2021 otsus ja 07.05.2021 täiendav

otsus

(otsuses

märgitud

ebaõigesti

kuupäevaks

15.01.2021)

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1393,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Advokaadibüroo HETA (registrikood 10285794),

lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta osaliselt Harju Maakohtu 15.01.2021 otsuse, mida on täiendatud 07.05.2021

täiendava otsusega, põhjendusi.

2. Parandada Harju Maakohtu 15.01.2021 otsuse resolutsioonis ilmne ebatäpsus ja

jätta resolutsioonist välja punkt 4, millega kohustati kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist.

3. Parandada ilmne ebatäpsus 07.05.2021 täiendavas otsuses ja lugeda täiendava

otsuse õigeks kuupäevaks 07.05.2021.

4. X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta X kanda.

2-19-18971

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Advokaadibüroo HETA (hageja) esitas 03.12.2019 Harju Maakohtule X (kostja) vastu

hagi, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1000,50 eurot, põhivõlalt hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 28,01 eurot ja edasi viivise 0,1% päevas

alates 04.12.2019 kuni võla tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.08.2019 toimunud kohtumisel kliendilepingu nr

4576. Lepingu kohaselt oli advokaadi ülesandeks hinnata kostja nõuete perspektiivikust seoses

Tallinnas Männiku tee 103 keldris asuvate mitteeluruumide kasutusotstarbe muutmisega.

Samuti lepiti kokku ettemaksus, milleks oli kaheksale töötunnile vastav tasu 1104 eurot, ja

selles, et kui hageja tehtud töö jõuab piirini, mis on kaetud ettemaksuga, annab hageja kostjale

teada, et kostjal oleks võimalik soovi korral otsustada teenuse osutamise peatamine või

lõpetamine. Kostja tasus ettemaksu kliendilepingu sõlmimise päeval, s.o 30.08.2019. Pärast

seda tasus kostja 02.10.2019 järgmise arve nr 19307.

3. 29.10.2019 edastas hageja kostjale ajavahemikul 27.09.2019–04.10.2019 osutatud

õigusteenuse eest arve nr 19340 koos aruandega 1000,50 euro tasumiseks. Kostja keeldus selle

arve tasumisest. 30.10.2019 edastas hageja kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Kostja

teatas hagejale 04.11.2019 saadetud vastuses, et keeldub 29.10.2019 arvet maksmast

muuhulgas põhjusel, et ei ole oktoobris üldse õigusabiteenust saanud. Lisaks heitis kostja

hagejale ette, et hageja jättis järgimata kliendi juhised ning ei esitanud hagisid ega vaideid.

4. Hageja mõistab, et arve tasumisest keeldumise põhjuseks oli kostja suutmatus leppida

asjaoluga, et hageja ei hinnanud kostja nõudeid perspektiivikateks. Kostja avaldas juba lepingu

sõlmimisel, et edastab aja ja raha kokkuhoidmiseks vajalikud dokumendid ise. Eksitav on kostja

väide, et kostja ei palunud hagejal hinnata nõuete perspektiivikust, kuna nõuded olid eelnevalt

hinnatud. Kostja sai arved vastavalt tehtud tööle ulatuses, mida hageja kostjale tema soovil tegi.

Kostja etteheited ajakulu osas on põhjendamatud.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

6. Kostja sõlmis hagejaga kliendilepingu heas usus, et hageja täidab lepingut kostja huvidest

lähtuvalt ja valmistab ette parimal võimalikul moel hagi(d) kohtusse, avaldused politseile

erinevate isikute vastu ja vaided. Kostja väitel oli kõik selge ja nõude perspektiivikus

2-19-18971

analüüsitud enne, kui ta advokaadibüroosse läks. Kostja hinnangul tegi hageja tühja tööd ja

käsundi eesmärk jäi saavutamata. Hageja ei teinud kostjale hagis toodud mahus töid. Kostja ei

tellinud hagejalt arves kajastatud töid. Hageja ei teavitanud kostjat eelnevalt hagis nimetatud

töödest ja kostja ei ole andnud nõusolekut nende tööde tegemiseks. Hageja esitas

põhjendamatult suured arved. Kuivõrd hageja keeldus kostja tellitud tööde tegemisest, pidi

kostja tegema ise hageja tööd. Kostja ei ole hagejaga lepingut lõpetanud. Hageja lõpetas lepingu

ühepoolselt ilma käsundit täitmata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas 15.01.2021 otsusega (lihtmenetluses, ilma kirjeldava ja põhjendava

osata) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1000,50 eurot, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 28,01 eurot ja viivise põhinõudelt 0,1% päevas alates

04.12.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda,

kuid rahaliselt neid kindaks ei määranud, ent märkis otsusesse, et menetluskulude tasumisega

viivitamisel tuleb kostjal tasuda viivist.

8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks ning tegi otsuse TsMS § 444 lg 4 kohaselt

kirjeldava ja põhjendava osata. 01.02.2021 andis kostja teada, et soovib esitada

apellatsioonikaebuse. Maakohus tegi 07.05.2021 (otsuses märgitud ebaõigesti kuupäevaks

15.01.2021) täiendava otsuse, täiendades 15.01.2021 otsust puuduva osaga (TsMS § 448 lg 41).

9. Pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid 30.08.2019 toimunud kliendikohtumise käigus

kliendilepingu nr 4576, kuid olid eriarvamusel selles, milliste tööde tegemises kokku lepiti ning

kas kokkulepet täideti.

10. Kliendilepingu järgi oli advokaadi ülesandeks hinnata kliendi võimalikke nõudeid eeskätt

seoses keldris asuvate mitteeluruumide kasutusotstarbe muutmisega. Advokaadi ülesande

täpsem kirjeldus on välja toodud kliendi koostatud ja 30.08.2019 kohtumisel üle antud

kokkuvõttes, mis on lisatud kliendilepingule.

11. Maakohus leidis, et tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgse käsunduslepinguga

ning kliendi ja advokaadi suhetele kohaldub VÕS § 621. Advokaat peab teenuse osutamisel

advokatuuriseaduse (AdvS) ja advokatuuri eetikakoodeksi (AEK) järgi käituma ja hindama, kas

kliendi nõue põhineb seadusel.

12. Maakohus leidis, et kostja poolt tasu maksmisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et

hageja ei esitanud hagisid, mille esitamist kostja nõudis. Kohus möönis, et käsundusleping oli

vastuoluline. Samas oli lepingu lisast ja poolte kirjavahetusest näha, et kostja soovis hagi, vaide

ja kuriteoteate esitamist. Neid asju hageja ei teinud, sest jõudis õigusliku analüüsi käigus

järeldusele, et hagi, vaide ja kuriteoteate esitamiseks ei ole piisavalt alust.

13. Maakohtu hinnangul osutas advokaat teenust nõuetekohaselt, lähtudes oma erialastest

teadmistest. Hagi ei saa koostada eelnevat õiguslikku analüüsi tegemata. Kui advokaat annab

oma seisukoha võimaliku kohtuvaidluse edukuse osas, siis tuleb tal endal hinnata seda, mitte

aga lähtuda kellegi teise (ka advokaadi) arvamusest. Selleks on vaja asjaolusid analüüsida.

Hageja tegi seda ja selgitas tulemusi kostjale. See, et kostja ei olnud tulemustega rahul, ei välista

seda, et kostja peab tasuma tööde eest, mis tehti enne lepingu ülesütlemist ehk kogu summa,

mida hageja nõuab.

2-19-18971

14. Kuivõrd hageja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt, siis oli kostjal kohustus tasuda

õigusteenuse eest esitatud arve alusel. Kuna kostja jättis maksmata tasu temale osutatud

õigusteenuse eest, oli hagejal tulenevalt VÕS §-st 100 ja § 108 lg-st 1 õigus nõuda raha

maksmise kohustuse täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9 alusel muutus hageja tasunõue

1000,50 eurot sissenõutavaks 05.11.2019, s.o 7 päeva möödumisel arve esitamisest. Pooled

leppisid kliendilepingu p-s 9 kokku viivisemääras 0,1% päevas õigeaegselt tasumata summast.

Seega pidas maakohus põhjendatuks nii põhinõuet kui ka viivisenõuet.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

16. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme.

Maakohus hindas tõendeid valesti, jättis mitmel juhul kostja tõendid tähelepanuta ja selle

asemel luges õigeks hageja paljasõnalised tõendamata väited. Lisaks on otsuse põhjendused

vastuolulised ja ebaloogilised.

17. Kohus kvalifitseeris nõude valesti. Kohtu põhjendused põhinevad järeldustel, et pooled olid

kohtu hinnangul eriarvamusel selles, milliste tööde tegemises kokku lepiti ning kas kokkulepet

täideti. Kostja leiab, et selline seisukoht ei ole korrektne, kuna pooled vaidlevad selle üle, kas

hageja soovib kostjalt alusetu arve eest raha küsida. Töid, mida kostja hagejalt tellis, ei ole

hageja tegelikult teinud.

18. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja tasu maksmisest keeldumise aluseks ei

saa olla see, et hageja ei esitanud hagisid, mille esitamist kostja nõudis. Hageja poolt

lepingujärgsed tegemata tööd ei ole praeguse hagi ese, vaid konkreetne 1000,50 euro suurune

nõue n-ö töö eest, mida hageja ei ole teinud. Kohus hindas asjaolusid ebaõigesti.

19. Nõude õige kvalifitseerimise korral peaks hageja tõendama, kust ta sai sellise käsundi, mida

ta arve nr 19340 aruandes kirjeldab, ehk kust ta sai ülesande analüüsida detailselt

kuriteokoosseisusid, mida hageja küsis 26.09.2019 kirjas. Kostja hagejale selleks tegevuseks

luba ei andnud, samas on see tegevus arve aruandesse sisse kirjutatud.

20. Maakohus jättis nõude olemasolu tuvastamata ja asus koheselt vastavalt VÕS § 108 lg-le 1

nõuet sisse nõudma. Kohus ei esitanud hagejale küsimusi arve sisu kohta, mistõttu hagejal ei

ole olnud kohustust oma nõuet põhistada. Samas ainuüksi arve esitamine ei kohusta kedagi selle

tasumiseks enne, kui arvel esitatud tööd ja nende rahaline väärtus on põhistatud arve esitaja

poolt. Hageja on väljastanud alusetu arve.

21. Kostja juhib tähelepanu, et hageja küsis kostjalt 26.09.2019 e-kirjas, kas kostja sooviks

kõikide kuriteokoosseisude detailset analüüsi. Kostja seda ei soovinud. Kui hageja oleks

lepingust aru saanud selliselt, et ta peab lepingujärgselt mingeid juriidilisi analüüse tegema või

hindama nõuete perspektiivikust, siis ta ei oleks kostjalt selleks luba küsinud. Sellega on

tuvastatud, et hageja teadis, et ta ei pea lepingust tulenevalt hindama nõuete perspektiivikust

või tegema analüüse. Ometigi on selline teenus märgitud arve nr 19340 aruandesse, millele

järgneb selle analüüsi tulemusel kliendikohtumise ettevalmistamine jne, s.o kõik, mida kostja

ei ole palunud hagejal teha ja mida ei ole kliendilepingus. Maakohus ei põhjendanud, miks seda

kostja esile toodud fakti arvesse ei võetud.

2-19-18971

22. Kohtule on edastatud kliendilepingu lisa, mis fikseerib täpsed hageja tööülesanded. Kohus

ei põhjendanud, miks ta näeb pooltevahelise vaidluse objektina küsimusi sellest, millised

tööülesanded kokku lepiti ja kas hageja kokkulepitud tööülesandeid täitis. Maakohus jättis

ebaõigesti kohaldamata VÕS § 621 lg 2, mille järgi oleks hageja pidanud kostjat teavitama, kui

ta oleks soovinud kõrvale kalduda kostja juhistest, mis on lepingu lisas fikseeritud. Advokaadil

on keelatud vastu võtta ülesannet, kui on ilmne, et kliendi nõue ei põhine seadusel või puudub

protsessuaalne võimalus kliendi huvide kaitsmiseks (AEK § 12 lg 3). Seega apellandi arvates

võis advokaat olla ebapädev, võttes vastu ülesande, mis tema arvates ei põhinenud seadusel,

või kui advokaadi meelest puudus võimalus kostja huvisid kaitsta või läks advokaat hoopis

teadlikult koheselt pettuse teele, lootuses kostjalt raha välja petta. Hageja oleks võinud lepingu

üles öelda juba 05.09.2019 või 16.09.2019 kliendikohtumise järel. Selline ebaeetiline käitumine

ei ole kooskõlas AEK § 14 lg-ga 3.

23. Hageja viitas korduvalt advokaadi kutse-eetikale. Hageja ei ole suutnud lepingu kestuse ajal

ega hiljem kohtumenetluses viidata mitte ühelegi episoodile, kus kostja oleks palunud hagejal

rikkuda kutse-eetikat. Vaie ja hagi, mille esitamist kostja hagejalt palus ja mille kostja ise hiljem

kohtule esitas, võeti menetlusse. Seega ei saanud see olla kutse-eetika vastane ülesanne.

Vastustaja seisukoht

24. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamise kohta on õige, kuid

täiendada tuleb otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ). Parandada tuleb maakohtu otsustes

ilmsed ebatäpsused ja 15.01.2021 otsuse resolutsioonist tuleb välja jätta p 4 menetluskuludelt

viivise väljamõistmise kohta ja 07.05.2021 täiendava otsuse sissejuhatuses tuleb parandada

ebaõige kuupäev (TsMS § 447 lg 2).

26. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole,

menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 1000,50 eurot, millele lisandus

hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28,01 eurot ja sellele järgnevalt

viivis 0,1% päevas kuni nõude täitmiseni. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega

põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg

1 mõttes. TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 1 esimene lause lubab lihtmenetluses teha kohtul

otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kuid TsMS § 448 lg 41 järgi tuleb kohtul otsust

täiendada kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab kohtule 10 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Maakohus

on teinud täiendava otsuse 07.05.2021, kuid otsuse sissejuhatavas osas on märgitud otsuse

tegemise ajana ebaõigesti 15.01.2021. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmse

ebatäpsusega ja see tuleb TsMS § 447 lg 2 järgi parandada. Kuigi TsMS § 448 lg 5 järgi on

täiendav otsus täiendatava otsuse osa, peab täiendaval otsusel olema märgitud kuupäev, millal

see tehti.

2-19-18971

27. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida

kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste

väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta,

peab ta seda otsuses põhjendama. Eelviidatud nõuded kehtivad ka lihtmenetluses TsMS § 448

lg 41 järgi tehtud täiendavale otsusele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendused

ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Maakohus on pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerinud õigesti, kuid otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel tuvastas kohus hageja

poolt käsundi täitmise. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu menetluslik minetus parandada

ja otsuse põhjendusi täiendada.

28. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et 30.08.2019 sõlmisid nad kliendilepingu nr 4576

õigusteenuse osutamiseks. Hageja ülesandeks oli osutada kostjale õigusteenust eeskätt

seonduvalt Tallinnas Männiku tee 103 hoone keldris asuvate mitteeluruumide kasutusotstarbe

muutmisega. Kliendilepingule on lisatud kostja koostatud kokkuvõte, milles on toodud täpsem

ülesande kirjeldus ja kostja soovid nõuete esitamise osas. Kostja tasus pärast lepingu sõlmimist

ettemaksu 1104 eurot advokaadi 8 töötunni eest tunnihinnaga 115 eurot. 26.09.2019 arve nr

19307 alusel tasus kostja hagejale 02.10.2019 115 eurot. 28.10.2019 kirjas heitis kostja hagejale

ette käsundi täitmata jätmist. 29.10.2019 esitas hageja kostjale arve nr 19340 1000,50 euro

(sisaldab käibemaksu) tasumiseks teenuse eest perioodil 27.09.2019-04.10.2019. Kostja

teenuse eest hagejale ei tasunud. 30.10.2019 vastas hageja kostja 28.10.2019 kirjale ja ütles

lepingu üles.

29. Maakohus on õigesti leidnud, et pooled vaidlesid nii käsundi sisu, s.t selle üle, millise

ülesande täitmises oli kokku lepitud, kui ka selle üle, kas hageja täitis käsundi kohaselt.

30. Advokaadi ja kliendi vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingule kohalduvad

võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Käsunduslepinguga kohustub üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS §

619). Kuna advokaat osutab õigusteenust kutsetööna, siis reguleerib pooltevahelist suhet ka

advokatuuriseadus, mille § 55 lg 3 järgi kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid

sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

31. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja eesmärgiks lepingu sõlmimisel oli, et

hageja esitaks seonduvalt Männiku tee 103 hoones ruumide kasutusotstarbe muutmisega hagid,

vaided ja kuriteo teated (tl 7-9). Vaidlust ei ole, et hageja ei pidanud nõuete esitamist

perspektiivikaks ja teavitas sellest kostjat, kuid ainuüksi sellest ei saa kolleegiumi arvates

järeldada, et hageja ei ole käsundit täitnud.

32. VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale

lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ja lg 2 kohaselt peab käsundisaaja

täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning

ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. AdvS § 40

lg 2 sätestab, et õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude,

tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Seega enne kliendi poolt soovitud

toimingute tegemist on advokaadi ülesandeks analüüsida põhjalikult vaidlusaluseid

õigussuhteid, teha kindlaks olulised asjaolud ja määratleda, millised tõendid on vajalikud. See,

et kostja väitel olid need toimingud kõik eelnevalt tema enda poolt tehtud, ei tähenda, et hageja

advokaadid pidid lähtuma kostja poolt esitatust. Eeltoodu tõttu on ebaõige kostja

2-19-18971

apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus, et ta ei teinud hagejale ülesandeks analüüsida

õigussuhteid, sh kuriteokoosseisusid. Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kuid eelnevalt on

vaidlusalust õigussuhet analüüsinud mõni teine õigusteadmistega isik, on teenust osutaval

advokaadil AdvS § 40 lg 2 järgi kohustus teenuse osutamisel asjaolusid, tõendeid, õigusakte ja

kohtupraktikat põhjalikult analüüsida.

33. Kuna vaidlus on perioodil 27.09.2019-04.10.2010 osutatud teenuste üle, siis

ringkonnakohus kontrollib, kas hageja on sellel ajavahemikul kokkulepitud teenust osutanud.

Hageja on hagiavalduses esile toonud, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja, kui tehtud töö

jõuab mahuni, mis on kaetud ettemaksuga, andma sellest kostjale teada, et kostjal oleks

võimalik soovi korral otsustada teenuse osutamise peatamine või lõpetamine. Kostja väitel

teavitas hageja teda ettemaksuga kaetud töö tegemisest 19.09.2019. 26.09.2019 kostjale

esitatud arve nr19307 järgi on arve väljastamise kuupäeva seisuga teenust osutatud 1 tunni võrra

enam kui oli ettemaksuga kaetud. Kostja tasus selle arve järgi nõutud 115 eurot ühe tunni

advokaadi töö eest. Poolte kirjavahetust nähtub, et pärast 26.09.2019 jätkas hageja teenuse

osutamist ja kostja hagejale juhiste andmist. 26.09.2019 on hageja teinud ettepaneku kohtuda

kostjaga 02.10.2019 büroos, millega kostja nõustus ja vastas, et ta ei nõustu advokaadi

seisukohaga vaide esitamise asjaolude kohta, ja rõhutas, et ta soovib, et hageja esitaks hagi

kasutusloa tühistamiseks (tl 77-78). Vaidlust ei ole, et 02.10.2019 nõupidamine hageja büroos

toimus. Kostja edastas 02.10.2019 hagejale kostja poolt politseile esitatud avalduse, millele

hageja advokaat Meeli Rondel vastas, et politsei on avaldust käsitanud märgukirjana ja

kuriteoteate esitamise osas arvamuse kujundamiseks on vajalikud täiendavad andmed

ohtlikkuse kohta. 04.10.2019 on kostja hagejale saadetud e-kirjas avaldanud, et ta on leidnud

isiku, kes saaks anda eksperthinnangu, ja rõhutanud, et ta soovib siiski vaide esitamist. Vaide

esitamisse puutuvalt on advokaat Meeli Rondel teatanud, et tuvastatav ei ole püsiv negatiivne

mõju ja vaide aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei ole võimalik esile tuua (tl 20-21). Eeltoodust

saab järeldada, et kostjale oli arusaadav, et 26.09.2019 seisuga oli hageja talle teenust osutanud

kostja poolt tasutud mahus, ja kostja käitumisest saab järeldada, et ta soovis käsundi täitmise

jätkamist hageja poolt ka pärast 26.09.2019.

34. Kostja on väitnud, et hageja poolt arve nr 19307 pöördel olevas aruandes nr 3365 märgitud

tegevuste osas ei ole kostja hagejale juhist andnud, sh ei kohustanud kostja hagejat analüüsima

nõuete perspektiivikust ja kuriteo koosseisusid. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et

advokaat peab teenuse osutamisel analüüsima faktilist ja õiguslikku olukorda selleks, et

otsustada, kas kliendi huvides on esitada avaldused, vaided, hagid, kuriteoteated jne. Lisaks

eelnevale märgib kolleegium, et kostja on vastuses hagile selgitanud, et kliendilepingule lisatud

dokument oli tema poolt koostatud situatsiooni osaline kirjeldus, mis võis muutuda, ja mille

advokaat Ahti Kuuseväli palus kliendilepingule lisada (tl 35). Seega ei ole kostja vastuses hagile

väitnud, et tegemist oleks olnud lepingu lisaga, kus olid märgitud tema poolt käsundi täitmiseks

hagejale antud konkreetsed ülesanded.

35. Teenuse ajamahu osas on kostja väitnud, et ajamaht on ülepaisutatud, kuid kostja ei ole

täpsustanud, millise arve lisaks olevas aruandes loetletud tegevuse osas. Kostja väitis, et

perioodil 27.09.2019-02.10.2019 suhtles hageja temaga kirja teel ühe korra ja 02.10.2019

kliendikohtumine oli sisutühi. Ringkonnakohus leiab, et aruandes nr 3396 (tl 26 pöördel)

loetletud tööd ja ajamahud on vastavuses teenusega. 26.09.2019 on kostja saatnud pärastlõunal

hagejale e-kirja ja ka enne seda on toimunud poolte vahel pidev kirjavahetus. Enne 02.10.2019

toimuvat kliendikohtumist pidid hageja advokaadid ennast selleks ette valmistama. Aruandest

nähtuvalt on kliendikohtumine kestnud üle kahe tunni. Perioodil 03.10.2019-04.10.2019

tõendavad teenuse osutamist poolte e-kirjad (tl 20-21). Lisaks eeltoodule leiab kolleegium, et

ka kostja poolt kliendilepingule lisatud dokumendis toodud asjaolude hulka ja keerukust

2-19-18971

arvestades ei saa advokaadi töömahtu pidada ülepaisutatuks või käsundile mittevastavaks.

Kostja on soovinud, et hageja advokaadid kaaluksid mitmete õiguskaitsevahendite kasutamist,

mille kohaldamise eeldused ei kattu.

36. Seega on teenuse osutamine hageja poolt tõendatud. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse

põhjendusi täiendada.

37. Kuna pooled on kliendilepingus kokku leppinud viivise kohaldamises juhuks, kui kostja

teenuse eest kokkulepitud tähtajaks ei tasu, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

viivis (VÕS § 113 lg 1). Maakohtu otsus on selles osas õige.

38. Ringkonnakohus märgib, et 15.01.2021 otsuse resolutsioonis on ilmselt ebatäpsuse tõttu

märgitud, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist (maakohtu 15.01.2021 otsuse resolutsiooni p

4), kuid menetluskulude rahalist suurust otsuses kindlaks määratud ei ole. Täiendavas otsuses

sellekohane punkt puudub. Ringkonnakohus parandab selle ebatäpsuse ja jätab maakohtu

15.01.2021 otsusest eeltoodud otsustuse välja (TsMS 447 lg 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. Maakohus on seoses hagi rahuldamisega õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1

järgi kostja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse

kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kostja (apellandi) kanda.

40. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka

ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks

maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotust

saab vaidlustada ainult käesoleva lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)